Kaitseväe osalemine Ukraina sõjas

Tänane viies küsimus on peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Varro Vooglaid ja teema on Kaitseväe osalemine Ukraina sõjas. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Eelmise nädala infotunnis esitasin ma teile kolm väga konkreetset küsimust, millele kõigile saab vastata jah-ei-vormis. Paraku ei saanud ma mitte ühelegi neist küsimustest selget vastust. Selle asemel saime kuulda palju demagoogilist küsimustest möödahiilimist. Aga kuna tegu on Eesti rahva, maa ja riigi tuleviku seisukohast kriitilise tähtsusega küsimustega, siis ma pakun teile uuesti võimalust nendelesamadele küsimustele vastata. Seejuures palun siiralt, et te ei räägiks mingit muud juttu. Küsimus ei ole selles, kas mulle meeldivad teie vastused. Ärge naerge, ärge naerge! Küsimus ei ole selles, kas mulle meeldivad teie vastused. Ma palun lihtsalt, et te vastaksite. On väga tõenäoline, et mulle ei meeldi see, mida te vastate. Aga lihtsalt vastake küsimustele, vastake lihtsalt küsimustele. Ärge tegelge demagoogiaga, rääkides sellest, et mulle nagunii ei meeldi, mida te vastate. Küsimused on järgmised. Esiteks: kas te kinnitate selgesõnaliselt ja konkreetselt, et kuni praeguse ajani ei ole Eesti Vabariik saatnud ühtki Kaitseväe tegevteenistujat ega reservisti ükskõik millises staatuses või ükskõik millises rollis Ukrainasse täitma mingit sõjategevusega seotud ülesannet? Teiseks: kas te annate sarnaselt mitmete teiste Euroopa riikide, näiteks Saksamaa, Ungari, Tšehhi, Slovakkia ja Soome valitsusjuhtidega oma rahvale ja Kaitseväele kinnituse, et kuni teie olete peaminister, ei sekku Kaitsevägi üheski aspektis sõjategevusse Ukrainas, et mitte viia Eesti Vabariiki sõtta Venemaaga? Ja kolmandaks: kas te kinnitate, et ajal, mil sõda on jõudnud või jõudmas Eestisse, kui see peaks juhtuma, ei evakueeru te Eesti Vabariigi territooriumilt, vaid jääte solidaarseks Eesti rahva saatusega, mille määramisel te oma ametile vastavat vastutust kannate? Ja veel kord: palun ärge rääkige sellest, et peab pingutama, et sõda siia ei jõuaks; et ukrainlased võitlevad meie eest ja et ukrainlased pole meilt seda või teist küsinud. Palun lihtsalt vastake küsimustele!

Aitäh! Teie räägite kaks minutit juttu, aga mina saan ka kolm minutit vastuseks rääkida. Nüüd esimene küsimus. Sõdurite saatmiseks ükskõik kuhu väljaspoole Eestit on vaja Riigikogu mandaati ehk siis teie ise saate siin otsustada. Nii nagu me oleme saatnud sõdureid missioonidele, selleks on vaja Riigikogu mandaati. Mina seda üksi otsustada ei saa, see ei lähe teist mitte kuidagi mööda. Teine küsimus. Ei, ma ei anna selliseid lubadusi seepärast, et olud võivad muutuda. Teie tõlgendust vaadates tundub, et sekkumine võib olla mis iganes. Ka seda, et me anname Ukrainale sõjalist abi, võib Venemaa lugeda sekkumiseks. Me tõesti tahame, et Ukraina võidaks, tõesti tahame, et Venemaa kaotaks ja läheks tagasi oma piiridesse. Me teeme ju kõik selleks, et Ukraina võidaks. Me oleme selgelt valinud poole ja see pool on Ukraina, sellepärast et Venemaa on meile otseselt oht. Kolmas küsimus. Ei ole mul plaanis evakueeruda. Aga jällegi, me ei ole praegu sellises [olukorras], et [tuleb] rääkida, kes kuhu läheb. Me teeme praegu kõik pingutused selleks, et sõda mitte kunagi siia ei jõuaks. Sellepärast me aitame Ukrainat sõjalise abiga, sellepärast me aitame Ukrainat ka sellega, et me üritame Venemaad kõikides rahvusvahelistes organisatsioonides poliitiliselt isoleerida. Sellepärast me aitame Ukrainat sellega, et me avaldame Venemaale majanduslikku survet sanktsioonide kaudu, mis me oleme kehtestanud. Ja sellepärast me aitame Ukrainat ka selle töö kaudu, mida me teeme rahvusvahelise tribunali kokkupanekuks, et agressioonikuriteo algatajad saaksid vastutusele võetud. See on töö, mida me teeme just selleks, et see sõda siia ei jõuaks ja keegi ei peaks vastama küsimustele, kes evakueerub ja kes ei evakueeru. Peaministril on kriisides selge roll, ja ma olen kriisides näidanud, et ma olen kogu aeg kohal ja tegelen nende kriisidega, mis iganes kriisid meid tabavad. Tõesti on olukord, kus me, ütleme, ministritena saame jälle teateid suurtest küberrünnakutest, mis meil on, või siis erinevatest hübriidrünnakutest, mida me näeme eri tasanditel, aga me oleme õnneks nendeks hästi valmistunud. Me oleme investeerinud sinna rohkem raha just selle jaoks, et me saaksime vastu pidada. Ja me oleme vastu pidanud. Inimesed tegelikult enamasti ei tea nendest suurtest küberrünnakutest just sellel põhjusel, et need ei lähe läbi ja inimeste eludele otsene mõju puudub. See ei tähenda, et neid ei toimuks.

Aitäh! Varro Vooglaid, täpsustav küsimus, palun!

Suur tänu! Tõepoolest tahaks täpsustada küsimusi, et saada täpsemat vastust. Esimene asi on see, et te ütlesite, et teil ei ole plaanis evakueeruda. Aga kas te annate lubaduse sarnaselt president Zelenskõiga, et te ei lahku Eestist, annate oma rahvale lubaduse? Meie kartus, ma ütlen, ka minu kartus isiklikult on see, et teie edendatav poliitika viib Eesti sõtta Venemaaga. Nii. Kas teie olete valmis andma oma rahvale lubaduse: "Jaa, mina praegu peaministrina viin ellu seda poliitikat, mida ma viin. Kui see peaks viima selleni, et sõda jõuab Eestisse, siis mina jään ise ka siia ja kannatan selle tagajärjel."? Teiseks. Te rääkisite, et Riigikogu otsustab Kaitseväe saatmise välismissioonidele, ja see on seaduse kohaselt tõesti nii. Aga minu küsimus puudutab ka laiemat võimalikku Eesti Kaitseväe osalemist Ukrainas sõjategevuses. Põhimõtteliselt on võimalik ka see, et on Kaitseväe reservistid, kelle on saatnud, ma ei tea, näiteks Välisluureamet sinna täitma mingisuguseid sõjalisi ülesandeid, samas nad saavad ikkagi Eesti Vabariigilt tasu selle tegevuse eest. Nad täidavad konkreetseid ülesandeid, mis on saadud Eesti Vabariigi valitsusele alluvatelt asutustelt. Sellisel juhul Kaitsevägi ikkagi ju osaleks Ukraina sõjalises konfliktis. Ja sellepärast ma kordan küsimust: kas te saate kinnitada, et siiani ei ole mitte midagi sellist tehtud, et Eesti Vabariik on saatnud kas tegevväelasi või reserviste täitma Ukrainas mingisuguseidki sõjalisi ülesandeid – kas väljaõppe mõttes, luureinfo kogumise või vahendamise mõttes, ma ei tea, logistikutena, kellena iganes –, mingisugustki sõjalist rolli? Ehk te ei saanud öelda, kas Eesti Vabariigi Kaitsevägi kas tegevteenistujate või reservistide kaudu tegelikult juba osaleb Ukraina sõjas. Ja kolmandaks on see küsimus: kuidas on see siiski võimalik, et te ei saa anda selget kinnitust, et Eesti Vabariigi Kaitsevägi ei lähe Ukraina sõtta osalema, sellepärast et see tähendaks otsest, vahetut sõtta astumist Venemaaga? Vale on ju see, et Venemaa võimalik tegevus Eesti suunal ei sõltu sellest, mida Eesti teeb, kui meie oleme hakanud osalema sõjalises tegevuses. See on igati ootuspärane, et Eestit hakatakse käsitlema Venemaaga sõtta astunud riigina.

Aitäh! Kõigepealt, mina olen aru saanud, et te ju kogu aeg tahate, et ma ära läheks. Te kogu aeg tahate, et ma ära läheks, ja nüüd ma kuulen teie küsimusest, et teil on hirm, et ma lähen ära. Kumb siis on – lähen ära, ei lähe ära? Kumba te soovite? Jääb veidi ebaselgeks. Suur erinevus teie arusaamise ja minu arusaamise vahel on see, millega me hoiame sõda ära. Kui ma kuulan teid, siis [saan aru, et] teie arvamus on see, et kui me oleksime hästi viisakad, istuksime, käed põlvede peal, ja mitte midagi ei teeks, ei aitaks Ukrainat, siis Venemaa näeks, et me oleme tegelikult head. "Neile me küll kallale ei lähe, sellepärast et nemad on olnud ju kogu aeg nii head." Aga mina ei usu sellesse. Ma ei usu sellesse ja sellesse ei usu enam ka soomlased, kes on olnud Venemaa suhtes kogu aeg head, aga siis, kui see sõda algas, said nad aru, et oi-oi-oi, ega Venemaa tegelikult sõpradest suurt ei pea. Ja tulemus on see, et nad on tänaseks NATO-s. Kui Venemaa ei taha, et NATO laieneks, siis ei peaks ta minema kallale oma naabritele, sest [teistel] tekib hirm, et nad on järgmised, ja siis NATO ka ei laieneks, sellepärast et riigid ei taotleks selle liikmelisust. See on see erinevus. Me proovisime [teisiti] 2014. aastal. Mõelge, kui Venemaa annekteeris Krimmi, siis oli justkui see, et istuge maha, leppige kokku, tõmbame siit joone, siit edasi ei lähe. Venemaa luges sellest välja, et lääs on nõrk, Ukraina on nõrk, me võime võtta seda, mida me tahame, ja võime võtta seda jõuga. Ja järgmine samm oli juba raskem. Seetõttu see strateegia, mis meil on, on rahustrateegia, pikaajalise rahu strateegia selle jaoks, et Venemaa saaks lõplikult lüüa ja Venemaa lõplikult ei läheks enam oma naabritele kallale. Nagu ütleb ajaloolane Timothy Snyder: "Selleks et riik saaks paremaks, peab ta kaotama oma viimase koloniaalse sõja." Ja [asi] on selles, et Venemaa ei ole kunagi oma viimast koloniaalset sõda kaotanud. Nüüd, kas ma saan teile kinnitada, et mitte ühtegi eestlast Ukrainas ei ole? Ei saa kinnitada. Ma ei saa sellist asja teile kinnitada. Kaitseväe saatmine [käib], veel kord, Riigikogu antava mandaadiga, see ei lähe teist kuidagi mööda, kui te olete Riigikogu liige. Siin on vaja Riigikogu mandaati, et Kaitseväge seal kasutada. Veel kord: Ukraina ei ole seda palunud ja see ei ole hetkel teema.

Aitäh! Ja üks lisaküsimus. Mart Helme, palun!

Nojah, oleks siiski pidanud Varro Vooglaiule andma praegu protseduurilise küsimuse. Aga mind hämmastab muidugi see, et kõige konkreetsematele küsimustele ja nende kordamisele vaatamata mingit konkreetset vastust ei tule. Mitte mingit konkreetset vastust! Muidugi me tahame, et te sealt Stenbocki majast ära läheksite. Loomulikult tahame. Te ajate Eestit katastroofikursile nii majanduslikult kui ka välispoliitiliselt. Aga seni, kuni te seal istute, tahame me teie suust kuulda: "Jah, ma jään Eesti rahvaga. Isegi kui Stenbocki maja maa pealt ära pühitakse koos minuga, jään ma Eesti rahvaga." Palun öelge see välja! Palun öelge see välja! Seda oodatakse teilt praegu. Mis puutub nüüd rahukurssi ja sellesse, et Riigikogust see mööda ei lähe, siis koalitsioon on siin ju läbi surunud blankoveksli, mis tähendab seda, et põhimõtteliselt on Kaitseväel ja valitsusel võimalik praegu saata mis tahes missioonile, kui ma õigesti mäletan, kuni 100 meest. See veksel on juba olemas. Mul ei ole mingit kahtlust, et kui te tulete siia mingisuguse järjekordse küsimisega, siis koalitsioon hääletab selle tuimalt läbi ja viib Eesti kas või sõtta, sellepärast et koalitsioonis on nii otsustatud. Nii et selle taha see nüüd küll seisma ei jää, et "teie ju vajutate siin nupu peale". Jah, meie ei vajuta selle nupu peale, mis viib Eesti sõtta, aga koalitsiooni liikmed vajutavad, selle peale ma võin mürki võtta. Nüüd tuleme ikkagi geopoliitilise olukorra juurde. Praegu on Poola juhid Ameerikas, kus arutatakse seda, et tuua Poola kuni 100 000 Ameerika sõdurit. George Friedman, kes on üks juhtivaid geopoliitika asjatundjaid, ütleb, et Ameerika Ühendriikide sekkumise tõenäosus Ukrainas kasvab iga päevaga – just natuke aega tagasi lugesin. Ma ei vastuta, et see on tsitaat täpne, aga põhimõtteliselt [see tõenäosus] kasvab, sest Ukraina ei tule enam sõja võitmisega ise toime. Nii et küsimus on ikkagi väga tõsine: kas te keskendute sellele, et meil oleks Eestis relvad, mehed ja kõik vajalik …

Teie aeg!

… et Vene rünnakule vajalikul määral vastupanu osutada, või te viite meie mehed minema koos relvadega, et pidada sõda kusagil mujal ja jätta meid sisuliselt kaitsetuks?

Kui te tahate konkreetseid vastuseid, siis küsige konkreetseid küsimusi. See kaks minutit ei olnud … (Saalist räägitakse.) Vastan ja vastasin ka Varro Vooglaiu küsimustele väga konkreetselt. Teie küsimuse peale saan ka öelda: jah, ma jään Eestisse, kui ma olen peaminister ja siin peaks sõda algama. Kui konkreetsemaks te veel tahate, et ma lähen? Ma ei saa aru. Aga kui ma teid kuulan, siis jääb mulle lihtsalt mulje, et te justkui tahaksite, et Ukraina kaotaks, ja et see on nagu paha, et Ameerika sõdurid lähevad Poola piiri äärde, et Venemaa tähelepanu läheks kuskile mujale. Teatavasti, kui tehakse mingeid õppuseid, siis Venemaa peab selle suhtes ka kuidagi positsiooni võtma ja siis nad ei saa Ukrainat niimoodi hävitada. Kas see on teie mure, et äkki Ukraina on liiga nõrk, või te kardate, et Ukraina võidab? Vastupidi, peaks ikkagi tegema kõik selleks, et Ukraina võidaks, sest, tõepoolest, seni kui Ukraina võitleb, seni kui Ukraina ei ole langenud, senikaua ei lähe Venemaa kuskile kaugemale kellelegi kallale. See on see, miks me praegu niimoodi toimetame. Võtame ajaloost näiteid, 1930‑ndate lõpust. Siis oli ka nii, et vaadati pealt, kuidas Saksamaa läks kallale Tšehhile ja Poolale, ja mõeldi, et ega see kaugemale ei lähe. Vaadake, Euroopa on väga väike ja see, et meie praegu ei võitle, on tänu sellele, et ukrainlased peavad vastu ja ukrainlased löövad endiselt venelast tagasi. Seetõttu ei ole meil siin sõda. Minu meelest me kõik tahame, et see sõda siia ei jõuaks. Sellepärast me peame Ukrainat aitama nii palju kui võimalik, et nad saaksid ennast kaitsta ja et Venemaa läheks tagasi oma piiridesse. See sõda lõppeks kohe, kui Venemaa saaks aru, et ta ei võida seda sõda, sest ta ei suuda ukrainlaste tahet purustada ning et lääs on igal juhul Ukraina selja taga ja aitab Ukrainat. See sõda lõppeks kohe, kui Venemaa läheks tagasi oma piiridesse ja ütleks, et ta tegi vea ja enam seda ei juhtu. See ei sõltu mitte sellest, mida Ukraina teeb või ei tee. Kui Ukraina langeb, siis ei ole enam Ukrainat; kui Venemaa kaotab, siis Venemaa saab minna tagasi oma piiridesse ja ta ei ole midagi kaotanud.

Aitäh, proua peaminister! Ma lõpetan meie tänase viienda küsimuse käsitlemise. Enne kui me läheme kuuenda küsimuse juurde, on Varro Vooglaiul käsi püsti, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Jaa! On küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta ja see seisneb selles, et mida ikkagi teha, kui ma teist nädalat järjest ei saa oma küsimustele vastust ja teie ka ei sekku ega palu peaministril nendele küsimustele vastata. Ma nii selgelt ja nii konkreetselt kui vähegi võimalik palusin vastata lihtsalt konkreetsetele küsimustele ja ikkagi [vastust] ei tule. Ma põhjendan ka oma seisukohta. Ma sain vastuse osaliselt ainult ühele küsimusele. See oli see: kas te olete valmis andma oma rahvale lubaduse, et Eesti Kaitseväge ei viida Ukrainas sõtta Venemaaga? Sellele peaminister põhimõtteliselt vastas, et ei, sellist lubadust ta ei ole valmis andma, see variant jääb lauale, et Eesti viiakse Ukrainas sõtta Venemaaga. Sellele ma sain osaliselt vastuse. Aga kaks ülejäänud küsimust [jäid vastuseta]. Kas te annate lubaduse, et jääte Eestisse, kui sõda peaks siia jõudma? Kuidas ta sellele mulle viimati vastas? Et me ju soovime, et ta ära läheks. Et ta ei saa aru, mida me tahame, kohati nagu tahame, et ta läheks ära, aga siis väljendame seisukohta, et me ei taha, et ta ära läheks – see ei ole ju vastus küsimusele. Loomulikult me tahame, et ta läheks ära peaministrikoha pealt, aga me ei taha mitte kuidagi seda, et kui ta oleks meile sõja kaela tõmmanud, siis ta jätaks rahva sõja all kannatama ja lahkuks ise Eestist. Need on kaks täiesti erinevat asja. Ja oli ka teine küsimus, millele ma ei saanud kuidagi vastust. Ta küsis minu käest vastu: "Kas ma saan kinnitada, et ühtegi eestlast Ukrainas sõdimas ei ole?" Ma ei ole küsinud sellist asja. Ma tean, et Ukrainas osaleb terve rida eestlasi, muidugi vabatahtlikena, aga ma küsisin, kas ta saab kinnitada, et Eesti Vabariigi poolt saadetuna ei osale seal ühtegi tegevväelast ega reservisti. See oli minu küsimus ja see on jätkuvalt vastuseta. Ma küsingi teie kui istungi juhataja käest: miks te ei palu, et minu küsimustele reaalselt vastataks? Ma lähen siit teist nädalat järjest ära ilma vastusteta.

Aitäh, hea kolleeg! Mina küll ütlen, et mina kuulsin vastuseid. Mina kuulsin väga selgelt vastust: "Jah, jään." See oli ka Mart Helme küsimusele väga konkreetne vastus. Mina kuulsin sellele küsimusele, kas te saate kinnitada, vastust: "Ei saa kinnitada." Kas te saate anda lubaduse? "Ei, ma ei anna." Ehk siis väga selged vastused teile olid olemas. Lisaks sellele, hea kolleeg, te olete kindlasti jälginud ka seda, et Riigikogu istungi juhataja ei sekku küsimustesse, kui püsitakse teemas. Antud juhul Kaja Kallas püsis oma vastustes väga täpselt teemas, mille te olete siin sõnastanud: Kaitseväe osalemine Ukraina sõjas. Kaja Kallas vastas küsimustele, ta vastas teie küsimustele ja ka veel Mart Helme lisaküsimusele. Vastused olid siin olemas. Istungi juhataja ei saa sekkuda, kui küsimuse adressaat vastab küsimusele ja püsib teemas. Sellest me oleme siin korduvalt rääkinud ja ma usun, et see konkreetsuse aste, millega nendele küsimustele vastati, on täiesti piisav. Head kolleegid, mida rohkem me neid protseduurikaid siin praegu menetleme, seda vähem on võimalust esitada küsimus Riigikogu liikmetel, kes tulevad pärast teid. Siin on terve rivi küsimusi, mida me peame täna veel käsitlema. Aga Kert Kingo, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Ma tänan teid võimaluse eest küsida. Ma küsingi nüüd teie sõnade kohta, kui te hakkasite Kaja Kallast, ütleme, tõlkima. Te ütlesite, et Kaja Kallas vastas Varro Vooglaiu küsimusele: "Jah, jään." Ma ei saanud aru, kas "Jah, jään" tähendab seda, et ta üritab jätkuvalt igatpidi peaministri positsioonile jääda, või "Jah, jään Eesti rahvaga". Seda ta ju ei väljendanud konkreetselt, millisel puhul ta jääb.

Vaadake palun üle. Mina ei ole stenogramm. Vaadake stenogrammist üle. See oli Mart Helme küsimus, millele Kaja Kallas väga konkreetselt vastas. Minu hinnangul oli see vastus täiesti piisav, kuigi ka Kaja Kallase esimene vastus oli minu hinnangul täiesti piisav ja täiesti arusaadav. Varro Vooglaid, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

Suur tänu! Ma tahaksin lihtsalt natukene paremini aru saada, mida teemas püsimine teie käsitluse kohaselt tähendab. Kui näiteks teie küsite minu käest, mis kell on, ja mina vastan teile, et see on kahtlemata väga oluline küsimus, mis kell on, see huvitab paljusid teisigi inimesi, kindlasti tuleb teha pingutusi selleks, et jõuda selgusele, kui palju kell siis praegusel hetkel ikkagi on, ja nii edasi, kas ma siis püsin teemas teie küsimusele vastates või teie arvates ma ikkagi jätan tegelikult küsimusele vastamata?

Aitäh! Küsimuse teema on Kaitseväe osalemine Ukraina sõjas ja Kaja Kallas andis selle kohta vastuse. Kõikide teie küsimuste kujunditega ei pea peaminister kaasa minema, seda ma selgitasin teile ka eelmisel korral. Ühtlasi andsin teile soovituse, et kui teid vastus ei rahulda, siis on teil võimalik uuesti küsida. Ma saan ainult [korrata] seda soovitust, et juhul, kui vastused teid ei rahulda, siis te võite alati nendel teemadel esitada uue küsimuse. Istungi juhataja ei saa sekkuda ega muutuda istungi juhatamisel hambaarstiks, kes tõmbab ministrite suust vastuseid välja. See ei ole kindlasti istungi juhataja ülesanne ja seda ei näe ette ka meie kodu- ja töökorra seadus.