Macroniga räägitu

Head kolleegid, me läheme teise küsimuse juurde, sest Martin Helme on pikalt oodanud. Küsimus on peaminister Kaja Kallasele ja teema on Macroniga räägitu. Martin Helme, palun!

Aitäh! Ma loen nüüd ette mõned avalikkusele kättesaadavad tsitaadid Eesti või rahvusvahelisest meediast. 27. veebruaril ütlesite te Postimehele: "Päris vägede viimise asja ei olnud, see ei olnud ükski ettepanek. Võibolla on tõlkes läinud kaduma. See ei ole praegu teema." [See oli] Ukrainasse vägede viimise kohta. Samas, Poola presidendi Andrzej Duda sõnul oli Pariisi kohtumisel kõige tulisem arutelu selle üle, kas viia Ukrainasse vägesid, ja selles küsimuses ei jõutud kokkuleppele. Slovakkia peaminister Robert Fico ütles pressikonverentsil, et juba enne Pariisi kohtumist ilmnesid dokumendid, [mille kohaselt] mitmed NATO ja Euroopa Liidu riigid kavatsesid kaaluda kahepoolsete kokkulepete raames maavägede saatmist Ukrainasse. Leedu presidendi nõunik Kęstutis Budrys ütles Leedu rahvusringhäälingule, et Vilnius kaalub võimalust saata vägesid Ukrainasse, et nad räägivad sellest võimalusest ja teevad seda üsna avalikult, kõik on laual. Itaalia välisminister Antonio Tajani ütles, et lääne vägede võimalik saatmine Ukrainasse on Macroni idee, kuid kui me räägime vägede saatmisest, peame olema väga ettevaatlikud, sest me ei tohi panna inimesi arvama, et oleme Venemaaga sõjas. Saksa kantsler Olaf Scholz kinnitas ka, et see asi oli Pariisis arutelul, ja ütles, et üks asi on väga selge: Euroopa riikide või NATO maavägesid ei tule. Prantsuse president Macron ise ütles kohtumise järel, et lääne vägede saatmine Ukrainasse ei ole tulevikus välistatud. Macron lisas, et vägede saatmise võimalus oli kohtumisel arutelu all väga vabas ja selges vormis ning mitmed Pariisi sõitnud riigijuhid olid selle mõtte suhtes põhimõtteliselt avatud. Kõik need teised riigijuhid väidavad täpselt risti vastupidist sellele, mida teie ütlesite. Heatahtlik tõlgendus on see, et te viibisite teisel koosolekul või et te lihtsalt ei saa aru, mida teised räägivad. Aga tegelikult me oleme tagasi juurprobleemi juures. Mul on lihtne küsimus: miks te jälle Eesti avalikkusele valetasite?

Ei ole valetanud. Jällegi, lugege neid seisukohti inglise keeles. Ise te ütlesite, et maavägede saatmisest juttu ei olnud. Ükski otsus Pariisis ei puudutanud vägede viimist Ukrainasse, see ei ole praegu teema. Ka Macron ise on öelnud: "Ühele küsimusele, mis minult vägede saatmise kohta küsiti, vastasin, et midagi ei saa välistada. Iga sõna loeb. Me alustame arutelu ja mõtleme kõigele, mida saab teha Ukraina toetamiseks." See, mida me seal kokku leppisime, on just see, et tegelikult ei ole mõtet saata Venemaale sõnumit, et midagi on kindlasti välistatud, nii nagu juhtus siis, kui Venemaa kaalus kallaletungi Ukrainale. Siis öeldi umbes, et ei noh, kui on väike kallaletung, siis me ei tee midagi. Ja selle tulemusena venelane luges sealt välja, et ahhaa, okei, võime minna kallale, sest midagi ei juhtu. Just selliseid sõnumeid ei ole vaja saata, öeldes, mida me kindlasti ei tee. Aga maavägede saatmisest [juttu] ei olnud. Inglise keeles olid jutuks troops ja soldiers, aga ei olnud juttu maavägedest. Oli juttu sellest, kas mingil kujul saab Ukrainas otse abi osutada. Aga tähtis on see, mida me oleme otsustanud. Teie tahate võib-olla saata meie naaberriigile selget signaali, et ärge muretsege, neid ohte ei ole, aga minu meelest on parem, kui me hoiame sellist joont, et me arutame erinevaid asju. Seda kõike on vaja teha selleks, et Ukraina sõja võidaks ja Venemaa sõja kaotaks, vastasel juhul on ohus kogu Euroopa julgeolekuarhitektuur. Mida konkreetselt sellel koosolekul räägiti, tean ma väga hästi, sest mina olin sellel koosolekul erinevalt teist. Ma loen ka ajakirjandust erinevates keeltes ja ma tean väga hästi, millest oli juttu, ja ma tean ka väga hästi, mida Macron ütles ja mida ta ei öelnud. Paljudes riikides on hirm – ka teie, eks ole, olete tulnud siia selle küsimusega –, kas me saadame oma maaväed sinna. Sellest ei ole praegu juttu. Kõik tahavad siseriiklikult seda palli maha lüüa, aga minu arvates on Venemaaga suheldes tähtis see [sõnum], et kõik variandid on laual – mida me teeme või ei tee – selle jaoks, et Ukraina saaks selle sõja võita, sest ka meie ei taha, et see sõda siia laieneks.

Suur tänu! Järgnevalt täpsustav küsimus. Martin Helme, palun!

Aitäh! No siin on nüüd tohutu pundar teemasid. Esiteks, ma lugesin ette terve hulga tsitaate teistelt riigijuhtidelt, kes seal koosolekul olid, ja teilt, ning need on vastuolus. Teie jutt, selged sõnad: ei olnud ettepanekut, on tõlkes kaduma läinud, ei ole teema. No on teema! Teised ütlevad, et tuline teema oli, olid ettepanekud. Selles kontekstis, kui teie tulete ütlema, et ei olnud teema, siis te ju valetate meile kõigile. Nüüd teine asi: ei ole mingit vahet, kas me räägime maavägedest või tagalavägedest või pioneeridest. Me räägime sõduritest, kes ükskõik millise teise riigi lipu all seal tegutsevad. Ja probleem on järgmine: see on põhimõtteliselt Venemaaga sõtta minek. Üks asi on see, et me toetame Ukrainat kas rahaliselt või moraalselt, diplomaatiliselt või ka relvastuse, laskemoonaga. See on üks asi. Aga minna sõtta Venemaaga on juba midagi täiesti teisest kategooriast. Vot nüüd tuleks küll öelda – mind mitte ei huvita, mis sõnum läheb siit Venemaale, mina tahan, et sõnum Eesti rahvale oleks väga selge –, et see on välistatud; et teie valitsus ei tegele sellega, et me läheme ise sõtta Venemaa vastu mõne teise riigi territooriumil või mõne teise riigi sõjaga seoses, et me läheme ise sõtta Venemaaga. See on hullumeelsus! See on Eesti panemine hävingu teele. Vot seda välistust selge sõnaga ma tahaks teilt kuulda: et meie ei aruta, ei plaani seda, välistame võimaluse, et me läheme omaenda sõduritega sõtta Venemaa vastu, ning keskendume sellele, et me kaitseme ennast ja hoiame oma sõdurid Eestis, varustame neid nii hästi, kui vähegi võimalik on. See on teie kohustus Eesti riigi ja rahva ees, mitte arutada siin seda, et me ei välista midagi, mida Ukrainas teha. Selle peaks ikka välistama, et me alustame ise sõda Venemaaga. Palun öelge selge sõnaga see välja.

Oh, kas te tõesti arvate, et me tahame venelastega tüli norida? Me teeme kõik selleks, et see sõda siia ei tuleks. Jällegi, rõhutan veel kord üle: Pariisis ei olnud kordagi juttu maavägede saatmisest. Mitte kordagi ei olnud juttu maavägede saatmisest. Mitte keegi ei rääkinud maavägede saatmisest. Inglise keeles on ground troops maaväed, aga troops on the ground või soldiers on the ground on sõdurid seal riigis. Ja seda erinevad riigid teevad, erinevad riigid saadavad [sinna sõdureid], aitavad ukrainlasi väljaõppega. Kas ma saan öelda täie kindlusega, et ühtegi eestlast seal ei ole? Ei saa. Kas ma saan öelda või anda lubadusi, et kui olud muutuvad, siis me peame tegema teisi käike? Ei saa. Aga igasuguseks maavägede kasutamiseks peab olema Riigikogu mandaat. Mina üksi ei saa selliseid asju otsustada, vaid teie saate seda kõike siin arutada. Me aitame Ukrainat sellega, mida nad meilt küsivad, ja nad ei ole küsinud maavägesid ega sõdureid, vaid on küsinud laskemoona, õhukaitset, sõdurite väljaõpet. Seda kõike me ka teeme. Ma tsiteerin veel Välisluureameti juhi Kaupo Rosina eessõna Välisluureameti aastaraamatus, kus ta ütleb, et Kremli mõttemaailma järgi ei võitle nad mitte ainult ukrainlastega, vaid valitud tee tähendab ka pikaajalist vastuseisu terve kollektiivse läänega. See, kuidas Venemaa tahab ühte või teist asja tõlgendada, ei ole meie kontrolli all. Ja seda, et Venemaa tahab näidata, et ta on NATO‑ga sõjas, teame me ammu sellest, mida nad üritavad oma inimestele müüa. See ei sõltu sellest, kas seal on mõni Eesti sõdur või ei ole. See ei sõltu sellest, kas seal on mõni NATO sõdur või ei ole. See sõltub puhtalt Venemaast, kes otsustab vaba suva järgi, kellele nad lähevad kallale ja mille nad selle jaoks ettekäändeks toovad. See ei sõltu absoluutselt sellest, mida meie teeme. Minu meelest see on lõks, kui me hakkame ütlema, et mingi meie tegevus provotseerib Venemaad. See annab ju Venemaale jällegi õiguse. "Näed, ongi, nemad käitusid halvasti ja sellepärast Venemaal oli ju täielik õigus neile kallale minna." Ei ole! Mitte kellelgi ei ole õigust kellelegi teisele kallale minna. Niimoodi me oleme rahvusvahelises õiguses kokku leppinud. Aga igal riigil on õigus ennast kaitsta ja seda Ukraina praegu teebki.

Suur tänu! Ja üks lisaküsimus. Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Kaja Kallas, te keerasite ennast ikka üles. Lausa naljakas on kuulda, kuidas te lihtsalt lahtisest uksest sisse tormate ja räägite sellest, et igal riigil on õigus ennast kaitsta. Muidugi on, loomulikult on. Aga kui te ütlete, et Ukraina pole küsinud maavägesid, ja keerutate siin eufemistlikult selle ümber, kas väed maapinnal on maaväed või mis väed nad on – no see on muidugi täiesti absurdne. Aga kui Ukraina küsib, kui Ukraina küsibki, pöördub konkreetselt meie valitsuse poole palvega: "Saatke meile väed appi!", mis te siis teete? Kui ta pöördub Prantsusmaa poole palvega? Täna hommikul lugesin, et Zelenskõi ütles: "Praegu pole vaja, aga ma ei välista, et kui me hakkame kaotama, siis me vajame ka NATO vägesid oma territooriumil võitlema Venemaaga." Need on Zelenskõi sõnad, meediast võetud. Minu küsimus on väga lihtne: kas te tõesti kujutate ette, et meil on nii palju ressurssi, et me võime oma laskemoona ära anda? Tuleb välja, et praegu on meil vaja 1,6 miljardit eurot, et kahe nädala – kahe nädala! – lahingumoon endale muretseda. Ma ei hakka riigisaladust reetma, kui palju meil laskemoona on, igatahes ei ole jutt mitte kuudest ega nädalatest, vaid päevadest, [kui kauaks] meie laskemoona varust [piisab]. Päevadest! Ja kui me räägime nüüd, et 1,6 miljardi eest ostame seda kaheks nädalaks, kas me siis kujutame ette, et kolm nädalat või kuu aega kestabki sõda Venemaaga või? Tegelege, kulla inimene, sellega, et meil oleks oma riik võimalikult hästi kaitstud, et meie mobilisatsioonireserv ei oleks mitte saadetud Ukrainasse, vaid oleks siin, meil Eestis kaitsmas NATO idatiiba. Ärge opereerige siin mingisuguste muinasjuttudega sellest, kuidas igaühel on mingi õigus. Ka Eestil on õigus ja kohustus ennast kaitsta ja selleks peavad meil olema nii relvad, laskemoon kui ka sõdurid, mida meil on …

Teie aeg, Mart Helme!

… kindlasti palju vähem kui ukrainlastel. Ja kui rääkida üldse Ukrainale abivägede saatmisest, siis saatke kõigepealt ära …

Teie aeg!

… need 10 000 või 11 000 Ukraina desertööri, kes meil siin Eestis on.

Hea kolleeg Mart Helme, te olete juba pool minutit üle läinud!

Saatke nad Ukrainasse! Praegu te jälle ütlesite: "Ukraina pole meilt küsinud." Aga kui küsib? Ja kui küsib, et saatke Eesti väed, mis te siis teete?

Mart Helme, teie küsimuse esitamise aeg on läbi. Aitäh! Vabandust, proua peaminister, enne kui te vastate, [on üks märkus]. Mart Helme, küsimuse esitamise aeg on kaks minutit. Palun ärme läheme siin poole minutiga lõhki, see tuleb teiste kolleegide arvelt. Proua peaminister, palun!

Jaa, meie riik on kaitstud, sest meie väed ongi Eestis. Ja mitte ainult, meie väed on ka missioonidel, kus nad saavad täiendavat väljaõpet. Meid ei rünnata praegu. Meil ei ole siin sõda. Venemaa peab sõda Ukraina vastu ja senikaua, kui ta peab sõda Ukraina vastu, ei laiene see sõda kuhugi mujale. Seetõttu me peamegi tegema kõik selleks – palju odavam on meil aidata Ukrainat, kui teha seda ise siin –, et nemad lööksid Venemaa lõplikult tagasi. Ma loen, mida president Zelenskõi ütles. Ta ütles Prantsusmaale nii: "Niikaua, kui Ukraina püsib, on Prantsuse armee Prantsuse riigis. Aga kui Putin läheb sõtta NATO riigi vastu, siis peavad kõik NATO riigid otsustama, kuidas ja millise arvu sõdureid nad saadavad võitlema. Teie lapsed ei sure Ukrainas. Kui Venemaa ründab NATO riike, siis teie lapsed saadetakse samamoodi võitlema Venemaa vastu, ja see on juba hoopis teine olukord." Ehk siis tema palve meile on see: andke sõjalist abi, andke abi, et me saaksime Venemaa tagasi lüüa, ja te ei pea muretsema iseenda turvalisuse, iseenda julgeoleku pärast. Ukrainlased võitlevad praegu Venemaaga ja võitlevad ka meie eest. Seepärast me seda kõike teeme. Nüüd, veel kord, ma rõhutan üle, et igasuguse Eesti sõdurite saatmise aluseks kuhugi on Riigikogu mandaat. Teie siin saate selle üle otsustada. Teie saate siin seda nuppu vajutades [otsustada], kas keegi kuhugi läheb või ei lähe. Aga meie ei ole praegu rünnaku all. Me peame tegema kõik selleks, et aidata Ukrainal võita. Muidugi me tugevdame samal ajal ka oma julgeolekut. Juba enne sõja algust [tegime] me hankeid, et hankida täiendavalt laskemoona, et hankida täiendavaid võimeid, õhukaitset, kõike seda, mida meil ei ole olnud, just selleks, et me oleksime valmis ka iseennast paremini kaitsma. Sellepärast me oleme NATO‑s läbi rääkinud uued kaitseplaanid, mis ei ole nii-öelda okastraadi kontseptsiooniga, vaid selleks, et me oleksime valmis Eestit, Lätit, Leedut, ükskõik millist Venemaaga piirnevat riiki kaitsma esimesest momendist alates. Ja neid kaitseplaane viiakse järjest ellu. Enam ei ole heidutushoiak, vaid kaitsehoiak just selleks, et see sõda siia mitte kunagi ei tuleks.

Suur tänu! Lõpetame tänase teise küsimuse käsitlemise.