Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (276 SE) esimene lugemine

Neljas päevakorrapunkt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 276 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Ants Froschi.

Head kolleegid! Käesoleva seaduseelnõu algatamise põhjus on idavedude skandaal ja selle lahendamise käik. Nimelt selgus sügisel, kui Stark Logisticsi – või äkki peaks ütlema hoopis "Troonide sõja" järgi, et Stark family – idaveod olid arutusel, et Kaitsepolitseiamet ei saanudki teostada kontrolli selle üle, kas peaministri olukord viitas julgeolekuohule. Nimelt, valitsuse seaduses oli ette nähtud selline mudel, et kui kord on julgeolekukontroll läbi viidud ja inimesele riigisaladusele ligipääs antud, siis seda [kontrolli] enam ei [korrata]. See puudutab valitsuse liikmeid. Kõigil muudel juhtudel on riigisaladuse loa andmisel kaitsepolitseil jätkukontrollivõimalus [niikaua], kuni see riigisaladuse luba kehtib. Nii et põhimõtteliselt on meil kahte sorti inimesi riigisaladust haldamas: need, keda ei kontrollita, ja need, keda kontrollitakse. Need, keda kontrollitakse, on muidugi enamuses. Aga valitsus on [nende hulgast] välja jäetud. See väga lühikene tehniline eelnõu ongi suunatud selle olukorra lahendamisele. Me oleme paradoksaalses olukorras, kus Eesti Konservatiivne Rahvaerakond täidab tegelikult kaitsepolitsei tellimust. Aga see on paratamatus. Kaitsepolitseiameti peadirektor ütles julgeolekuasutuste [järelevalve eri]komisjoni istungil välja, et tal ei olnudki võimalik midagi teha sellises olukorras, kus peaminister tõenäoliselt oli Eestile julgeolekuoht. Tema saab teha ainult seadust mööda. Nüüd me kas muudame seda seadust ja tekitame olukorra, kus valitsusjuht ja valitsuse liikmed on seaduse ees võrdsed koos teiste riigisaladuse valdajate, kasutajatega, või me jätame selle erandi alles ja riskime sellega, et me tuleme tagasi mingi "Troonide sõja" olukorra juurde. On väga konkreetne palve: anname meie õiguskaitsesüsteemile võimaluse käsitleda kõiki Eesti Vabariigi ametnikke, kõiki riigisaladuse valdajaid võrdsetel alustel. Nii et palun seda eelnõu toetada. Aitäh!

Aitäh! Üks hetk, on küsimus. Martin Helme.

Tööd tuleb teha, tööd tuleb teha. (Ants Frosch naerab.) Ühesõnaga, mina muidugi kapo pisaraid ei usu, eriti kui kapo juht on ametisse pandud Reformi režiimi poolt. Selle kohta ju kehtib ütlus, et kes tahab, leiab võimaluse, kes ei taha, leiab vabanduse. Ma ütleksin, et kõik need jutud, mida me kuulsime idavedude skandaali ajal luurajatelt, olid üks suur hunnik vabandusi. Aga nende üks vastuargument on see – seda rääkisid nii luurajad kui ka poliitikud, valitsuspoliitikud, sellise mõtliku ja härda näoga –, et kas me siis tõesti tahame, et julgeolekuasutused kogu aeg hoiavad silma peal võimupoliitikutel ehk valitsuspoliitikutel ehk nendel, kes nende üle justkui siis järelevalvet ja tsiviilkontrolli teostavad. Et küll on kurb, kui kapokad või välisluure kogu aeg jälgivad, mida peaminister või siseminister või välisminister või kaitseminister teeb. Mis sa vastad nende krokodillipisarate peale?

Tõepoolest, see olukord oli ju selline, et kõik julgeolekuasutused leidsid põhjendusi, miks nad ei saanud seda teha. See oli siis kaitsepolitsei väljakäidud konkreetne põhjendus, miks nemad ei saanud seda teha. Selle eelnõu eesmärk ongi võtta sellise formaalse põhjenduse kasutamise võimalus ära. Loomulikult, see hirm, mida, ma saan aru, tänane valitsus tunneb Kaitsepolitseiameti või Välisluureameti nina [nende asjadesse] toppimise pärast, ma ei tea, tõenäoliselt ongi nende puhul põhjendatud, sest neid seoseid võib ju oletada. No teistegi koalitsioonipartnerite puhul on ju selge, et idaraha, vereraha on Eesti poliitikas kasutatud. [Mida teha] selle välistamiseks? Ma ei tea, kas härra Palloson [valas] krokodillipisaraid. Mul on raske seda hinnata, seda saab Kaitsepolitseiameti peadirektor ise kunagi öelda. Aga reaalsus on see, et kõiki tuleb käsitleda võrdselt, siis on asjad korras. Kui me teeme mingeid erandeid, siis lähevad asjad paigast ära ja siis hakkab mäng peale. Mõte on selles, et ühed reeglid ja üks rahvas. Siis on kõik korras.

Evelin Poolamets, palun! Veel on küsimusi. Ants, ära kiirusta!

Aitäh, istungi juhataja! Hea ettekandja! Küsin, kas seda eelnõu ei võiks toetada ka Kaja Kallas. Ta on öelnud meile puldist, et miks te ei uuri Oleg Ossinovski [annetusi]. Oleg Ossinovski on rahastanud koalitsioonierakondi: Eesti 200 ja sotsiaaldemokraate. Ma nägin siit kõrvalt ka, et tegelikult valitsuse juht Kaja Kallas oleks huvitatud, et kontrollitaks tema valitsuse liikmete tausta.

Jah, tõepoolest, tõenäoliselt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja ka Eesti 200 juhid väga konkreetselt seotud selle idarahaga, mis on ärimees Ossinovski annetatud. Me ei tea, milliseid vastuteeneid selle eest oodati ja millist mõju see tegelikult omas. See mõju oli sel kindlasti, et meil on praegu see koalitsioon, mis meil on. Nagu me eelmise päevakorrapunkti arutluse käigus siin saalis järeldasime – need kokkuvõtted olid väga hästi tehtud nii Jaak Valgel kui ka Varro Vooglaiul –, me oleme tõenäoliselt ikkagi jõudnud ebademokraatliku riigikorra juurde ja rahvavõimuga siin midagi ühist ei ole. Tegelikult, kui on ühed reeglid kõigile, siis on asjad paigas. Tõepoolest, Reformierakond peaks seda toetama, aga ta ei toeta.

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Mina küsin lihtsalt sellepärast, et aru saada, kui lai siis see erand on, kas seal ei olegi mingeid ajalisi piiranguid. Silmas pean seda, et kui mina või keegi teine kas siin saalis istujatest või kusagil mujal olijatest oleme korra valitsuses olnud ja see kontroll on tehtud, kas siis on nii-öelda clearance forever, kui inglise keeles öelda. Kas siis ongi nii, et kui see kontroll on tehtud ja kui järgmine kord jälle kunagi valitsusse saad, siis julgeolekuasutused enam ei teegi seda kontrolli, sest sa oled juba korra valitsuses olnud? Kas see on nii või see nii lai ikkagi ei ole?

Rain Epler, palun!

See vaidlus tekkis tõepoolest ka antud juhtumi puhul. Väidetavalt ei tehtud Kaja Kallasele täiendavat julgeolekukontrolli, sest ta läks justkui ühest ametist kohe teise ametisse, seal ei tekkinud ajavahet sisse. Kui sa oled valitsusliige ja liigud ka järgmisse valitsusse, siis praeguse korra kohaselt tõepoolest vajadust seda [kontrolli] teha ei ole. Seda otsesõnu nõutud ei ole. Kui kord on see [kontroll] tehtud, siis seda võidakse täiendada, kui sa ise näiteks teed [muudatusi majanduslike huvide deklaratsioonis], sest kui sinu, ütleme, majanduslik olukord on muutunud, siis sa pead seda ju deklareerima. Kõik need majanduslike huvide deklaratsioonid ja kõik muud asjad edastatakse ka pädevatele asutustele. Aga [pakutud] lahendus teeks kõik inimesed, kes riigisaladust kasutavad, võrdseks, reeglid oleks kõigile ühtsed.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! No me ju teame, et kõik riigireeturid, kes on tabatud küll kapost, küll peastaabist ja mujalt, olid selle julgeolekukontrolli läbinud. See iseenesest ei näita ju mitte midagi. See ei pruugi olla piisav. Pealekauba, ega nende julgeolekukontrollide vahel Venemaa ju ei maga, ta võib ka järgmine päev hakata mõjutama seda inimest ükskõik mil viisil. Sama on ka valitsuse [liikmetega]. Kui täna tehti julgeolekukontroll, siis võib-olla kolme päeva pärast on olukord kardinaalselt muutunud. Seetõttu mina näengi, et oleks vaja sellist püsivat kontrolli ja selle võimalust. Mina tõesti ei saa aru, miks seda ei taheta. Kas tõesti on mingisugused …

Aitäh!

… luukered kuskil väga sügaval? Äkki te oskate selgitada?

Siin saab ainult spekuleerida. Põhiseaduskomisjonis oli mitte küll väga pikk, aga siiski selgete seisukohtadega arutelu. Koalitsioonierakonnad ei toetanud antud eelnõu. Kuidas töötavad erakonnad, kuidas töötavad parlamendierakondade fraktsioonid, on meile kõigile teada. Ju siis seal tipus ikkagi ei taheta, ei soovita seda. Rohkem ma sel teemal ei spekuleeriks, nende luukerede teemal. Aga tahtmist ei ole, see on selge.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kapo ülesanne ongi pidevalt jälgida, kes ja mis on julgeolekuoht ja kas nad seda on, ning seda eriti praegu, kui olukord pidevalt muutub. Ma sain aru, et Kaja Kallase Vene äri skandaali ajal kapo peadirektor Palloson leidis, et kaks aastat tagasi tegime julgeolekukontrolli, sellest piisab. Kas sinu arvates on see mõistlik, et tegime kolm aastat tagasi julgeolekukontrolli ja sõltumata sellest, mis maailmas toimub, rohkem pole vaja teha, sest julgeolekuoht on ainult iga kolme aasta tagant näiteks?

Tänan, väga hea küsimus! Vaadake, käesoleval juhul oli paradoks ju selles, et julgeolekuasutuste [järelevalve eri]komisjonis härra Palloson väga selgelt ütles: "Meie järgime kehtivat seadust, me tegutseme selle järgi ja kui te tahate, et me pidevalt kontrolliksime valitsuse liikmeid, siis palun muutke seadust." Siin ongi nüüd seaduseelnõu, et seda seadust muuta. Nii et ametnik nr 1, kes vastutab Eesti julgeolekuohtude tõrjumise eest, härra Palloson, tõesti ütles, et andke talle need instrumendid, siis ta seda teeb. Aga palun väga! Ma ei tee endale illusioone, nagu ei teinud ka Jaak Valge: see eelnõu hääletatakse siin maha, saadetakse tagasi. Miks see juhtub, sellele vastus puudub.

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Järgnevalt palun juhtivkomisjoni seisukohtade ja otsuste tutvustamiseks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, põhiseaduskomisjoni liikme Pipi-Liis Siemanni.

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Kuulates eelnenud arutelu, tuli mulle meelde vana ütlus, et kui sinu ainus tööriist on haamer, siis hakkab iga probleem sarnanema naelaga. Aga põhiseaduskomisjonis toimus sisukas arutelu 7. novembril 2023. aastal, kui siin juba tutvustatud eelnõu teemadel oli meil tõepoolest võimalus vestelda nii algataja esindajaga kui ka Siseministeeriumi ja kaitsepolitsei esindajatega. Hulk aega läks põhiseaduskomisjonis muidugi sellele, et selgitada veidi terminoloogiat. Eelnõus on erinevad mõisted omavahel natukene segamini läinud. Lühidalt: kõigepealt said komisjoni liikmed teada, et meil on siiski kaht liiki võimalusi pääseda salastatud infole juurde. [Esiteks] on ametikohapõhine juurdepääsuõigus, mille puhul mingisugust julgeolekukontrolli ei tehta ja sertifikaate ei väljastata. Teiseks on see, et kui on vaja ligi pääseda välislepingutega kokkulepitud salastatud infole, siis tuleb läbida julgeolekukontroll ja väljastatakse sertifikaat sellele [infole] ligipääsemiseks. See ei ole siiski, ma natukene rahustan, eluaegne ega jätku ühest ametist teise [minemise korral], vaid sellel on kindlaksmääratud tähtaeg, mis on viis aastat. Juhul kui [inimene ei täida enam seda] ametikohta või ülesannet, mille jaoks talle see sertifikaat oli väljastatud, siis see õigus tal lõpeb. Aga komisjon [võttis] kõige selle teadasaamise järel siiski seda eelnõu väga põhjalikult ja [suhtus tõsiselt] selle eesmärki. Me küsisime komisjonis nii kapo kui ka Siseministeeriumi esindajalt, kas me praeguses olukorras saame riigis tõesti olla kindlad, et meie riigisaladused on kaitstud, kas praegune seadusandlus on piisav. Siseministeeriumi esindaja tõi välja, et Siseministeerium plaanib vaadata kogumis kõiki ametikohajärgseid ligipääsuõigusi, ehk mitte käsitleda eraldi valitsusliikmeid, vaid vaadata ka teisi ametikohti, kus ametikohajärgselt on ette nähtud ligipääs riigisaladusele. Teiseks oli meil ka valitsuse seisukoht, mis jällegi ei olnud päris üksühene. Vabariigi Valitsuse arvamus oli lõppkokkuvõttes selline – Vabariigi Valitsuse esindajana oli Lauri Läänemets sellele alla kirjutanud –, et valitsus toetab eelnõu laiemat eesmärki, ametikohajärgset juurdepääsuõigust omavate isikute julgeolekukontrolli teostamist ajal, kui isikule on antud juurdepääsusertifikaat salastatud välisteabele. Aga ka valitsus on toonud välja, et on loogiline ja vajalik muuta sarnaseid ning seotud sätteid kõigis seadustes. Seetõttu praegu ettekantud kitsal kujul valitsus seda eelnõu ei toeta. Komisjon oma arutelu järel tegi ka menetlusotsused, määrates konsensuslikult siinkõneleja ettekandjaks ja tehes ettepaneku võtta see [eelnõu] täiskogu päevakorda juba novembrikuus. Mitte konsensuslikult, aga 2 vastuhäälega teeb komisjon ettepaneku eelnõu tagasi lükata.

Suur tänu! Teile on üks küsimus. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma ei ole päris kindel, et ma sain aru selle haamri ja naela metafoori sobivusest siia diskussiooni, aga jäägu see nii. Kuidas ma ütlen? Teie jutus olid minu arvates nagu mõned vastuolud. Te ise ütlesite, et kui [lahkutakse] ametikohalt, mille jaoks luba oli antud, siis lõpeb ka see luba. Sõltumata sellest, et 80% Eesti inimeste suureks nördimuseks sai Kaja Kallas uuesti peaministriks, vahepeal siiski vahetus ka Riigikogu koosseis, nii et võib ju öelda, et [töösuhe] lõppes. Sellest tulenevalt ma küsin, kas siis ei oleks pidanud seda kontrolli uuesti tegema. Teine küsimus on ka. Ma sain eelnevast ettekandest aru, et Kaitsepolitseiameti juht ise juhtis tähelepanu, et see, miks nemad ei saanud midagi teha, tulenes just nimelt teatavast seaduseaugust. Kuidas siis nende asjadega ikkagi on?

Selgitan natukene. Ka ise vaatasin veel eraldi seadust, hiljemgi veel. On kaht sorti võimalusi pääseda ligi riigisaladusele ja salastatud infole. Esmalt on tõesti ametikohajärgne [õigus]. Selle kohta ütleb seadus, et Vabariigi Valitsuse liikmetel on ametikohajärgne ligipääs riigisaladusele. See on tõepoolest seotud otseselt ametiga, selle puhul mingisugust eraldi kontrolli ei pea tegema ja ka järgmine kord mitte, kui inimene valitakse näiteks valitsuse liikmeks. See sertifikaat, mis on väljastatud salastatud välisteabele juurdepääsuõiguse andmiseks, kehtib viis aastat. Kui [toimub] ametivahetus, töö ühel ametikohal lõpeb ja teisel algab, ja see jääb selle viieaastase perioodi sisse, siis korduvalt seda [kontrolli] ei tehta, vaid see sertifikaat kehtib ikka kogu selle aja jooksul, mille jaoks [sertifikaat] oli väljastatud. Lisaks oli juttu, et seda sertifikaati ei väljastata ka lühemaks ajaks. See oli vastus sellele esimesele küsimusele. Ja see teine … Vabandust, ma suutsin selle juba ära unustada.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma sain teie jutust aru, et valitsus küll ütleb, et on vaja, aga nüüd on see kõik takerdunud üksikute sõnade ja terminite taha. Aga iseenesest ei ole ju kellelegi üllatus, et praegu poliitiline olukord kiiresti pidevalt muutub. See, et nüüd hakatakse mingite üksikute sõnade taha pugema, näitab, et ei suudeta ja ei tahetagi adekvaatselt reageerida. Kui kolm aastat tagasi anti julgeolekuluba, sest kõik oli hästi, siis see ei tähenda, et see tänasel päeval kehtib. Kas ma saan õigesti aru, et julgeolek ei olegi valitsusele nii suur prioriteet, kuigi peaks olema ja seda peaks muutuvas keskkonnas pidevalt jälgima? Kas tõesti ei ole valitsusel võimalik hakata paindlikumalt asjale lähenema: esialgu üks samm korraga ja alles siis hakata muid asju lahendama?

Aitäh! Mulle meenus ka Rain Epleri küsimus, mille ma enne unustasin, ja ma vastan koos. Komisjonis ise kohal olnuna ma ei saa küll kinnitada, et kapo esindajal oleks olnud selline soov, et tehke selline seadus, muutke [seadust] antud ettepaneku alusel. Seda kapo esindaja kindlasti ei väljendanud. Küll ütles ta tõesti, et praegu teostatakse julgeolekukontrolle vastavalt kehtivale seadusele, seda omal algatusel keegi teha ei saa. Valitsuse mõte on tõepoolest see, et julgeolek on kindlasti prioriteet ja keegi ei soovi siin mingisuguseid järeleandmisi teha. Kuid lahenduseks ei ole ilmselt ühe erisuse loomine, sest kapo kindlasti jälgib laiemalt, kuidas kõik ametikohajärgselt riigisaladusele juurdepääsu omavad isikud erinevatest sanktsioonidest kinni peavad, [jälgib] nende majanduslike huvide avaldumist ja nii edasi. Ilmselgelt ei ole ka praktiliselt põhjendatud selline jooksev järjepidev kontroll, mis tooks kindlasti kaasa ka kulutusi, kuigi siin on öeldud, et eelnõu lisakulutusi kaasa ei too. Seda ei ole tõesti otstarbekaks peetud. Ma usun, et selle üle tuleb arutada, lisaturvalisuse jaoks on tõenäoliselt võimalik leida ka mingisuguseid muid meetmeid.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Te tõite välja, et komisjonis kulus päris palju aega mõistete selgitamisele. Kui palju aega teil jäi siis selleks, et arutada seda eelnõu, ja mis olid need põhiargumendid, miks komisjon otsustas eelnõu tagasi lükata?

Aitäh küsimuse eest! Meil komisjonis aega oli. Mõistete selgitamise järel toimus tõesti sisuline arutelu, nii nagu ma ütlesin, selle eelnõu eesmärgi üle. Kõik said arutleda. Sõltumata erakondlikust kuuluvusest mõisteti eesmärki, küsiti selle kohta, kas ja mil viisil praegu on tagatud julgeolek, riigisaladuste hoidmine ja kaitsmine, kuidas see toimub. Komisjoni liikmed olid kõik seda meelt – vabandust, mitte kõik, vaid kahe erisusega –, et julgeolek on oluline. Ma võin välja tuua näiteks küsimuse, et kui inimene ühel hetkel pöörab oma riigi vastu, mida me kahjuks oleme ajakirjanduse kaudu ka kuulnud ja näinud, kas siis on tõenäoline ja tagatud, et me saame sellele jaole. Selle peale kapo esindaja väljendas küll, et riigivastaste süütegude ennetamisega tegeleb kapo. Ilmselgelt ei hakanud ta üles lugema kõiki neid vahendeid ja meetmeid, mida nad selleks saavad kasutada. Aga kinnitan, et kõik komisjoni liikmed suhtusid küsimusse suure vastutustunde ja tõsidusega.

Austatud juhataja! Hea ettekandja! Mul on täpsustav küsimus: kas teie teate mõnda Eesti Vabariigi valitsuse ministrit, kellele pole väljastatud salajase välisteabe sertifikaati?

Ants Frosch, palun!

Aitäh küsimuse eest! Sarnane küsimus kõlas ka komisjonis. Mina pean ütlema, et mina küll ei tea, mulle ei ole sellist asja teada. Ka kapo esindaja komisjonis vastas, et selline küsimus peaks olema adresseeritud julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile, sest nemad on need, kes sellist infot valdavad.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma jälgisin väga tähelepanelikult teie kõnet. Ühele küsimusele enne minu praegust küsimust te vastasite väga konkreetselt: lisaturvalisuse jaoks on võimalik leida muid meetmeid. Ma ei tahaks, et te meenutaksite Kaja Kallast ja hakkaksite hämama, vaid soovin, et te ütleksite need konkreetselt välja. Ma küsin ka väga konkreetse küsimuse: millised on need võimalikud muud meetmed? Loetlege, palun!

Aitäh! Nüüd me läheme küll komisjonis toimunud arutelust päris kaugele. Neid meetmeid ma ei hakka loetlema ega oskagi loetleda. Aga ma olen siiski Eesti Vabariigi kodanikuna väga veendunud, et riskide hindamisega meie julgeolekuorganid tegelevad ning see meid hoiab ja kaitseb.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Vaat nüüd siin me olemegi. Tähendab, ma muidugi kummardan selle eest, et te ütlesite, et ei oska neid nimetada. Aga siis ei maksa rääkida, et on muid meetmeid olemas. Läheme nüüd selle sertifikaadi juurde, mille kohta te ütlesite, et viis aastat vist on selle kehtivus, eks ju, ja seda pole vaja uuendada. Aga öelge mulle: mis põhjusel, kui näiteks ministrid või Riigikogu liikmed tulevad siia Riigikogu saali ja annavad ametivande, peavad nad seda uuesti tegema? Nad on ühe korra selle vande andnud, mis siis, et tegemist on uue koosseisuga, tegemist on ju sama isikuga. Siin kõlab see loogika, et need asjad peaksid olema nii, et kui vahetub valitsusjuht, siis peaks [antama] uus vanne. Selles mõttes, mida te heidate ette sellele eelnõule? (Juhataja helistab kella.)

Võib-olla teilegi teadmiseks, et Vabariigi Valitsuse liikmetel on juurdepääs riigisaladusele ametikohajärgne õigus. See, millest me siin räägime – see sertifikaat, selle kehtivuse aeg ja sellele eelnev julgeolekukontroll –, kehtib vajaliku julgeolekukontrolli läbiviimise kohta välislepingu kohaselt salastatud välisteabele juurdepääsemise õiguse saamise korral. Need kaks asja ei ole kindlasti omavahel otseselt ja vältimatult seotud. Vabariigi Valitsuse liikmeks saamisel annab ametivanne [isikule] nii-öelda õiguse asuda sellele ametikohale ja saada ametikohapõhiselt ligipääs riigisaladusele. Julgeolekusertifikaat võib sellele järgneda ja võib ilmselt ka mitte järgneda.

Ants Frosch, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, mul on teile üpris konkreetne küsimus. Vastus võiks teil tõenäoliselt olemas olla. Nimelt, millal Vabariigi Valitsus tuleb välja selle suurema üldisema eelnõuga, millele te viitate?

Aitäh! Pean teid kurvastama, mul ei ole teile konkreetset vastust, sest ka ministeeriumi esindaja meile konkreetset tähtaega ei [öelnud]. Küll aga ei ole see ilmselt väga kaugel, sest Siseministeeriumi esindaja eelmise aasta lõpul toimunud istungil, novembrikuus, kinnitas, et järgmisel aastal on Siseministeeriumil koos Justiitsministeeriumi ja Kaitseministeeriumiga plaanis laua taha istuda ja need asjad põhjalikult läbi analüüsida. Loomulikult viitas ta ka sellele, et see eeldab poliitilist tahet. Ma loodan koos teiega, et selline soov analüüsida ja eesmärki silmas pidada on kõigil ka poliitilisel tasandil olemas. Aga kuupäeva jään teile siiski võlgu.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Te just ütlesite üle-eelmises vastuses, et riskide hindamisega meie julgeolekuasutused ju tegelevad. Tegelevad tõepoolest, aga riskide hindamine on absoluutselt ebapiisav. Et neid riske maandada ja neid vältida, on vaja jooksvat julgeolekukontrolli kõikide nende isikute üle, kes riigisaladustega kokku puutuvad. Aga see ei ole meil lubatud. See oleks äärmiselt oluline just kõikvõimalike keelatud tegevuste, riigireetmise ja nii edasi paljastamiseks, just selleks, et meie julgeolekut tugevdada, et meil ei oleks riske. Selleks eelnõu ongi ju esitatud. Mida siis valitsus ja koalitsioon õieti kardavad? (Juhataja helistab kella.)

Ma valitsuse ega kogu koalitsiooni eest ei oska öelda, kas ja mida nad võiksid karta. Aga antud eelnõu puhul me komisjonis vähemalt koalitsioonierakondade esindajatena olime arvamusel, et selline väikese tükikese kogumist väljarebimine ja selle muutmine ei suurenda tõenäoliselt turvalisust vajalikul määral. Sellega on vaja kompleksselt tegeleda.

Hea ettekandja, ma tänan teid teie ettekande eest ja vastuste eest. Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Anti Poolametsa. Palun!

Palun lisaaega kolm minutit.

Palun, kaheksa minutit!

Lugupeetud juhataja! Austatud saadikud! Lugupeetud publik! Head inimesed, kes meid üle veebi vaatavad! Ettekandja ütles, et tal ei ole konkreetset vastust, millal eelnõuga või teemaga edasi minnakse. Ta ütles, et see eeldab poliitilist tahet, ja vastas ilusasti, et on soov teemat analüüsida. Hakkame siis ikkagi ajaloost pihta. Herman Simmi puhul põrusid Eesti julgeolekuasutused täielikult. Infovoog Vene sõjaväeluure peakorterisse olevat olnud nii suur, et siin kohapeal ei viitsitud enam kuigipalju isegi värvata. Minule tekitab muret, et kogu aeg käib jutt, et Ukraina sõda, oluline, kiire, aga kui me läheme julgeoleku juurde, siis hakkab kõik jälle venima: vaatame, kunagi saab, eks näis, jah, me tegeleme probleemiga. Ehk probleemi vastus on see, et hakkame probleemi analüüsima. Kõik ju teavad, kus see elevant siin on. Elevant istub igal kolmapäeval siin loožis. Elevant on peaministri raskekujuline eetiline läbikukkumine, tema Vene äri, Vene äri rahastamine ja see, et Reformierakond hoiab teda kenasti võimul edasi, koalitsioon hoiab teda kenasti võimul edasi ja häbi ei ole. Aga ülejäänud Eesti peab häbenema. Me peame igal pool oma riigi pärast häbenema, kui me välismaal käime, selleks et teie saaksite oma läbikukkunud peaministrit edasi soojendada. Kas teie arvates ei ole Venemaaga äritsemine raske probleem? Eriti pärast 2014. aastat. Peaminister ei räägi kunagi, et kohe pärast 2014. aastat oli see probleem Metaprintide ja Stark Logisticsitega, mitte alles nüüd, pärast täiemahulise sõja algust. See vaikitakse igal pool maha. Kõik, kes ajasid siis sehvti Venemaaga, määrisid ennast. Eriti selle paatose valgel, mida peaminister kogu aeg on [kasutanud]: ei tohi, ei või. Ta on moraalne laip ja ta peaks tagasi astuma. Kui Reformierakond tahab oma mainet kunagi taastada või päästa, peaks ta selle ise läbi viima. Teie partei asi on tagasi kutsuda selline peaminister, kes valetab viimasel ajal juba päevas mitu korda. Miks teda maha ei ole võetud? Koalitsioonipartnerid võiksid ju esitada ultimaatumi. Aga nad ju ei saa, sest neid erakondi on rahastanud Oleg Ossinovski, Usmanovi ustav sõber, Putini lemmikoligarhi sõber, kes teenib iga sõja ajal, nagu näha, mõlema poole pealt, tuleb välja. Ka meie ühiskonnas paljastuvad kõik need võrgustikud ja mõrad, mis Ukrainas on, mis Ukrainas lõid välja nii enne täiemahulist sõda kui ka pärast selle algust. Meie oligarhid on ka vahele jäänud, samamoodi nagu nende Medvedtšukid. Nii et kui meie koalitsioonierakonnad ei maksa seda raha tagasi ja ei võta midagi ette, siis millest me räägime? Ärge rääkige eetikast, rääkige lihtsalt poliittehnoloogiast. Te tahate võimul olla ükskõik mis hinnaga. Sertifikaadist räägiti midagi. Head inimesed, meil on peaminister. Mida te teete selle sertifikaadiga, peaminister, kui te olete vahele jäänud? Tehke see valedetektoritest nüüd ära, lubage julgeolekuasutustel ennast kontrollida. Siis võib tasapisi, tera tera haaval usaldus taastuma hakata. Ma toon mõne näite. 2017. aasta mais astus tagasi Mihhail Korb, riigihalduse minister, sest ta oli teinud väga ootamatuid avaldusi NATO teemal. Ta oli juba ministriks saanud, aga siis selgus, et tema mõtteviis on teine. See ei olnud kooskõlas nende eesmärkidega, mis valitsusel olid. Ehk selliseid inimesi, kellel on teised kavatsused, teised huvid, teised eesmärgid, sattus valitsusse juba ammu. Mida me ootame? Oluline on seda kontrolli järjepidevalt teha. Võtame näite. Leedu president Rolandas Paksas tagandati Vene äri tõttu. Teda süüdistati selles, et ta andis tema valimiskampaaniat toetanud lennundusfirma Avia Baltika presidendile Juri Borissovile dekreediga Leedu kodakondsuse. Leedulased võtsid oma Venemaaga sahkerdava presidendi maha. Meie ju ei suuda, muidugi mitte. Me oleme šantažeeritavad juba 10 miljoni afäärist alates. Eesti Reformierakonna juhtkond on šantažeeritav. VEB Fondi tõttu on mitmed reformierakondlased šantažeeritavad, Autorollo tõttu on šantažeeritavad. Raimond Kaljulaid ja Vene krüptoärimehed – kes neid suudaks lahutada? Rahapesu, mis kukkus haleda susinaga kokku. Sajad miljardid liikusid läbi Eesti. Selge see, et siit liikus läbi GRU raha, FSB raha, osteti kinnisvara, osteti kõike. Nad on siin, nad on kusagil siin! Aga rahapesu ju ei toimunud, kontrolliti ühte tellerit ja meie kuulus peaprokurör lasi sellel ära susiseda. Sajad miljardid, see ei ole probleem, siin tegeldakse kaheksa aastat üheksaeurose juukselõikusega. Vaat see on meie õigussüsteemi muskel. Minister Martin Helmet kuulati üle sadu tunde, kohe kui ta oli ministriks saanud, Porto Francoga seoses käis pidev pealtkuulamine, õngitsemine, et äkki saab midagi. Aga meie Vene äriga seotud peaminister – mitte midagi, oih, me ei saa, oih, me ei või! See on meie julgeoleku võimas vundament. Kas Simmi tõttu saadud kogemusest on midagi õpitud? Jah, omal ajal õpiti, aga nüüd me oleme jälle sealmaal, et me peaksime alustama tipust. Nii et peaministri vabandused, et tema ei tea oma abikaasa ärist õieti midagi, ei pea paika. Igal ajal võidakse inimesi šantažeerida. Tuletame meelde neid koosistumisi kahtlase taustaga isikutega, kes olid kuidagi Vene metalliäriga seotud, veel augustis 2023. Igal ajal võib keegi peaministri külje alla ujuda. Teda peab saama kontrollida. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 276 tuleks esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle hääletamise ettevalmistamist. Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni seisukoha, et eelnõu 276 tuleks esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 51, vastu 11, erapooletuid ei ole, on eelnõu 276 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. Vaba mikrofoni täna ei ava, sest meil on teisipäev, mitte esmaspäev. Tänane istung on lõppenud. Soovin teile jõudu meie töös. Aitäh!