Arupärimine kuuseistikute hävitamise kohta (nr 782)

Läheme kaheksanda arupärimise juurde. See on Riigikogu liikmete Peeter Ernitsa, Kalle Grünthali, Lauri Laatsi, Andrei Korobeiniku, Vadim Belobrovtsevi ja Vladimir Arhipovi 19. mail 2025 esitatud arupärimine kuuseistikute hävitamise kohta. Ja ettekandjaks palun Riigikogu liikme Peeter Ernitsa.

Lugupeetud juhataja! Kolleegid! Ja härra minister ka! Kevadel maikuus, kui ma ootamatult Iisaku lähedale sattusin, kohalikud naised, kes seal taimlas töötasid, teatasid, et seal hakkab peale suur tapatöö. Juhtumisi ma olin seal lähedal ja läksin järgmisel päeval kohale. 300 meetri pikkused peenrad olid kuuseistikuid täis ja ekskavaatorimees liikus seal. Inimesed olid ahastuses [ja küsisid], kas oleks võimalik tapatöö peatada. Sellest tulenevalt me esitasime seitse küsimust, aga ma ei hakka neid ajapuuduse tõttu ette lugema. Ja seda, mis pärast juhtus, ma arvan, paljud teavad. See, mis tundus uskumatu ja võimatu, osutus võimalikuks. Aga härra minister räägib täpsemalt.

Nüüd palun arupärimisele vastama energeetika- ja keskkonnaminister Andres Suti.

Aitäh, hea juhataja! Ja samamoodi aitäh, head arupärijad! Esitasite mulle seitse küsimust, mis puudutavad kuuseistikute hävitamise teemat. Vastan neile järjekorras. Esimene küsimus: "Mis ajast on RMK-s tegeletud kuusetaimede hävitamisega?" RMK ei tegele kuusetaimede hävitamisega, küll aga kasvatab RMK taimlates istikuid, mida kasutatakse metsa uuendamiseks. Kehtestatud standardile vastavad taimed jõuavad varem või hiljem eesmärgipäraselt metsa. Igal aastal on taimekasvatuse protsessis ka ebastandardseid taimi, mis ei vasta keskkonnaministri kinnitatud määrusele ja RMK kehtestatud metsataimede kõrguse nõuetele. Selliseid ebastandardseid taimi on taimekasvatusprotsessis tekkinud ligi viimase 100 aasta jooksul, alates sellest ajast, kui riigi taimlates taimekasvatamisega algust tehti, ja ebastandardseid taimi tekib ka edaspidi. Standardsete taimede puudujäägi likvideerimine toimub tavapäraselt metsalankide vahetamise või puuliigi muutmise teel. Juhul kui esimene variant ei ole õnnestunud, on taimi müüdud ka erametsaomanikele. Viimati tekkis praegusega sarnane olukord 2020. aastal, kui enampakkumisele läks 400 000 kaseistikut ja 560 000 kuuseistikut. Toona osteti ära kõik kuuseistikud ja enamik kaseistikutest ka. Müümata jäänud 125 000 kaseistiku puhul leiti võimalus istutada need riigimetsa. Ka praegu tegeleb RMK sellega, et leida ostjad üle jäänud või üle jäävatele taimedele. Selle aasta kevadel jagas RMK 78 500 standardset taime tasuta, sest oli vaja vabastada seesama Iisaku taimla Alliku rendimaa. Huvilistele jagati tasuta ka ebastandardseid taimi, Purila, Iisaku ja Tartu taimlates suurusjärgus 50 000 taime. Aga oluline on rõhutada, et sellised ebastandardsed taimed ei sobi metsa uuenduseks ja uue metsa väljakasvatamiseks, vaid pigem näiteks heki rajamiseks. Kahjuks on meile aga ka teada, et paljud ebastandardsed ja kvaliteedisertifikaadita taimed leidsid siiski tee metsa või püüti neid edasi müüa. See kindlasti ei ole hea. Teine küsimus: "Kui palju kuuseistikuid on RMK taimlates sellest ajast peale hävitatud?" RMK on meile teada andnud, et standardseid kuusetaimi ei ole RMK-s hävitatud. Nende hinnangul on aga igal aastal taimekasvatuse protsessis ebastandardseid taimi ligikaudu 10%. Kolmas küsimus: "Milliseid meetodeid on RMK kasutanud kuuse[istikute] hävitamisel?" Nii nagu ma korduvalt olen öelnud, standardsete kuusetaimede hävitamist RMK-s ei ole toimunud. Aga taimekasvatuse protsessis tekkinud ebastandardsed taimed on komposteeritud. Neljas küsimus: "Miks on RMK seni eelistanud istikute hävitamist nende inimestele jagamisele?" Keskkonnaministri määrusega on kehtestatud nõuded metsa kultiveerimiseks sobilikele taimedele ja sellest tulenevalt ei sobi ebastandardsed taimed nende omaduste tõttu metsa kasvatamiseks. RMK on võimaldanud standardseid taimi soetada kõikidel huvitatud isikutel ja on viinud selleks kolmel korral läbi taimede avaliku müügiprotsessi. Huvi on, tõsi, olnud kasin. Hetkel tegeleb RMK jätkuvalt sellega, et leida kvaliteetsetele taimedele ostjaid, pakutakse väiksemaid koguseid ja paindlikke tarnevõimalusi. Kvaliteetsete taimede tasuta jagamist sel sügisel plaanis ei ole, püütakse leida ostjad või jäetakse taimed taimlatesse. Ministeeriumis me sellist lähenemist toetame, sest suures mahus taimede tasuta jagamine loob erataimlate seas ebavõrdse konkurentsi. Viies küsimus: "Kuidas hakkab RMK edaspidi nn ebastandardsete istikutega käituma?" RMK jätkab senist praktikat, taimlad väljastavad riigimetsa kultiveerimiseks ainult standardseid taimi. Ebastandardsed taimed üldjuhul komposteeritakse. Kui on tuvastatud huvi ebastandardseid taimi kasutada, aga mitte metsa uuendamiseks, siis soovitame ministeeriumi poolt RMK-l ka selle võimaluse peale mõelda. Aga ma olen seisukohal, et see ei tohi negatiivselt mõjutada RMK taimlatöötajate tööd pingelisel ajal. Samuti peab olema tagatud, et neid taimi ei kasutataks metsade uuendamiseks. Kuues küsimus: "Istikuskandaal näitab, et riigimetsa raiemaht on jätkuvalt kukkunud ja kukub edasi. Samas kliimaseaduse viimases versioonis väidetakse, et raiemaht ei kuku. Kuidas tegelikult on ja kuidas olete selgitanud seda nii puidusektorile kui avalikkusele?" Tõsi, nii nagu andmed näitavad, riigimetsa raiemaht on viimastel aastatel langenud. Selle põhjus on looduskaitseliste piirangute suurendamine ja kaitsealade laienemine riigimaadel. 2019. aastal oli RMK hallatavatest ja RMK kasutuses olevatest metsadest mitmekülgse kasutamise, see tähendab ka puidu tootmise ja seeläbi tulu teenimise eesmärgil kasutuses circa 64%, aga 2024. aastal oli see näitaja 56,6%, üsna palju väiksem. Muutused on olnud kiired ja metsataimede ettekasvatamisel RMK taimlates ei ole alati jõutud neile vajalikus tempos reageerida, sest seemnest kasvatatakse istutamiseks sobilikke taimi enamasti kahe kuni kolme aastaga. See tähendab, et mahtude vähendamiseks on vaja seda teada vähemalt kaks aastat ette. Raiemahtu mõjutab peamiselt nõudlus puidu järele ja puidu hind. Kui riigimetsa raiemaht langeb, siis nõudluse-pakkumise olemasolul kaetakse puudujääk osaliselt erametsade või ka impordi abil. Lisaks mõjutavad raiemahtu muidugi looduskaitseliste piirangute suurem hulk ja metsa vanuseline koosseis. Kliimakindla majanduse seaduse ehk selle uue seaduse eelnõuga, mida me oleme ette valmistamas ministeeriumis, on plaanis seada metsasektorile üldine siht kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, kuid seaduse tasandil meetmeid ei kehtestata ja seega ka raiemahtu ei reguleerita. Metsandussektori eesmärgi seadmisel on lähtutud eeldusest, et metsanduses liigutakse järk-järgult ühtlase kasutuse suunas, suurendatakse erametsade süsiniku sidumise võimet, metsa kultiveerimise mahte ning puidu kohapealset väärindamist. Väärindamise puhul on oluline keskenduda nii keemilise töötlemise kui ka pikaajaliste puittoodete mahu kasvatamisele – kõik see selleks, et pikendada nende toodete puhul aega, kui puit süsinikku seob. Ja viimane küsimus: "Kas vastab tõele, et riigimetsa raiemaht on viimastel aastatel jõuliselt vähenenud looduskaitseliste piirangute tõttu?" Vastus sellele küsimusele oli tegelikult juba eelmise küsimuse vastuses. Tõesti, need mahud on looduskaitseliste piirangute tõttu vähenenud. Võin need numbrid veel üle korrata: 2019. aastal oli majandatavat metsa 64% ja 2024. aastal 56,6% [RMK kasutuses olevatest maadest]. Nii et siit saab järeldada, et ka raiemahud on pidanud vähenema. Aitäh!

Aitäh, hea juhataja! Ja samamoodi aitäh, head arupärijad! Esitasite mulle seitse küsimust, mis puudutavad kuuseistikute hävitamise teemat. Vastan neile järjekorras. Esimene küsimus: "Mis ajast on RMK-s tegeletud kuusetaimede hävitamisega?" RMK ei tegele kuusetaimede hävitamisega, küll aga kasvatab RMK taimlates istikuid, mida kasutatakse metsa uuendamiseks. Kehtestatud standardile vastavad taimed jõuavad varem või hiljem eesmärgipäraselt metsa. Igal aastal on taimekasvatuse protsessis ka ebastandardseid taimi, mis ei vasta keskkonnaministri kinnitatud määrusele ja RMK kehtestatud metsataimede kõrguse nõuetele. Selliseid ebastandardseid taimi on taimekasvatusprotsessis tekkinud ligi viimase 100 aasta jooksul, alates sellest ajast, kui riigi taimlates taimekasvatamisega algust tehti, ja ebastandardseid taimi tekib ka edaspidi. Standardsete taimede puudujäägi likvideerimine toimub tavapäraselt metsalankide vahetamise või puuliigi muutmise teel. Juhul kui esimene variant ei õnnestu, on taimi müüdud ka erametsaomanikele. Viimati tekkis praegusega sarnane olukord 2020. aastal, kui enampakkumisele läks 400 000 kaseistikut ja 560 000 kuuseistikut. Toona osteti ära kõik kuuseistikud ja enamik kaseistikutest ka. Müümata jäänud 125 000 kaseistiku puhul leiti võimalus istutada need riigimetsa. Ka praegu tegeleb RMK sellega, et leida ostjad üle jäänud või üle jäävatele taimedele. Selle aasta kevadel jagas RMK 78 500 standardset taime tasuta, sest oli vaja vabastada seesama Iisaku taimla. Alliku rendimaa huvilistele jagati tasuta ka ebastandardseid taimi, Purila, Iisaku ja Tartu taimlates suurusjärgus 50 000 taime. Aga oluline on rõhutada, et sellised ebastandardsed taimed ei sobi metsa uuenduseks ja uue metsa väljakasvatamiseks, vaid pigem näiteks heki rajamiseks. Kahjuks on meile aga ka teada, et paljud ebastandardsed ja kvaliteedisertifikaadita taimed leidsid siiski tee metsa või püüti neid edasi müüa. See kindlasti ei ole hea. Teine küsimus: "Kui palju kuuseistikuid on RMK taimlates sellest ajast peale hävitatud?" RMK on meile teada andnud, et standardseid kuusetaimi ei ole RMK-s hävitatud. Nende hinnangul on aga igal aastal taimekasvatuse protsessis ebastandardseid taimi ligikaudu 10%. Kolmas küsimus: "Milliseid meetodeid on RMK kasutanud kuuse[istikute] hävitamisel?" Nii nagu ma korduvalt olen öelnud, standardsete kuusetaimede hävitamist RMK-s ei ole toimunud. Aga taimekasvatuse protsessis tekkinud ebastandardsed taimed on komposteeritud. Neljas küsimus: "Miks on RMK seni eelistanud istikute hävitamist nende inimestele jagamisele?" Keskkonnaministri määrusega on kehtestatud nõuded metsa kultiveerimiseks sobilikele taimedele ja sellest tulenevalt ei sobi ebastandardsed taimed nende omaduste tõttu metsa kasvatamiseks. RMK on võimaldanud standardseid taimi soetada kõikidel huvitatud isikutel ja on viinud selleks kolmel korral läbi taimede avaliku müügiprotsessi. Huvi on, tõsi, olnud kasin. Hetkel tegeleb RMK jätkuvalt sellega, et leida kvaliteetsetele taimedele ostjaid, pakutakse väiksemaid koguseid ja paindlikke tarnevõimalusi. Kvaliteetsete taimede tasuta jagamist sel sügisel plaanis ei ole, püütakse leida ostjad või jäetakse taimed taimlatesse. Ministeeriumis me sellist lähenemist toetame, sest suures mahus taimede tasuta jagamine loob erataimlate seas ebavõrdse konkurentsi. Viies küsimus: "Kuidas hakkab RMK edaspidi nn ebastandardsete istikutega käituma?" RMK jätkab senist praktikat, taimlad väljastavad riigimetsa kultiveerimiseks ainult standardseid taimi. Ebastandardsed taimed üldjuhul komposteeritakse. Kui on tuvastatud huvi ebastandardseid taimi kasutada, aga mitte metsa uuendamiseks, siis soovitame ministeeriumi poolt RMK-l ka selle võimaluse peale mõelda. Aga ma olen seisukohal, et see ei tohi negatiivselt mõjutada RMK taimlatöötajate tööd pingelisel ajal. Samuti peab olema tagatud, et neid taimi ei kasutataks metsade uuendamiseks. Kuues küsimus: "Istikuskandaal näitab, et riigimetsa raiemaht on jätkuvalt kukkunud ja kukub edasi. Samas kliimaseaduse viimases versioonis väidetakse, et raiemaht ei kuku. Kuidas tegelikult on ja kuidas olete selgitanud seda nii puidusektorile kui avalikkusele?" Tõsi, nii nagu andmed näitavad, riigimetsa raiemaht on viimastel aastatel langenud. Selle põhjus on looduskaitseliste piirangute [karmistamine] ja kaitsealade laienemine riigimaadel. 2019. aastal oli RMK hallatavatest ja RMK kasutuses olevatest metsadest mitmekülgse kasutamise, see tähendab ka puidu tootmise ja seeläbi tulu teenimise eesmärgil kasutuses circa 64%, aga 2024. aastal oli see näitaja 56,6%, üsna palju väiksem. Muutused on olnud kiired ja metsataimede ettekasvatamisel RMK taimlates ei ole alati jõutud neile vajalikus tempos reageerida, sest seemnest kasvatatakse istutamiseks sobilikke taimi enamasti kahe kuni kolme aastaga. See tähendab, et mahtude vähendamiseks on vaja seda teada vähemalt kaks aastat ette. Raiemahtu mõjutab peamiselt nõudlus puidu järele ja puidu hind. Kui riigimetsa raiemaht langeb, siis nõudluse-pakkumise olemasolul kaetakse puudujääk osaliselt erametsade või ka impordi abil. Lisaks mõjutavad raiemahtu muidugi looduskaitseliste piirangute suurem hulk ja metsa vanuseline koosseis. Kliimakindla majanduse seaduse ehk selle uue seaduse eelnõuga, mida me oleme ette valmistamas ministeeriumis, on plaanis seada metsasektorile üldine siht kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, kuid seaduse tasandil meetmeid ei kehtestata ja seega ka raiemahtu ei reguleerita. Metsandussektori eesmärgi seadmisel on lähtutud eeldusest, et metsanduses liigutakse järk-järgult ühtlase kasutuse suunas, suurendatakse erametsade süsiniku sidumise võimet, metsa kultiveerimise mahte ning puidu kohapealset väärindamist. Väärindamise puhul on oluline keskenduda nii keemilise töötlemise kui ka pikaajaliste puittoodete mahu kasvatamisele – kõik see selleks, et pikendada nende toodete puhul aega, kui puit süsinikku seob. Ja viimane küsimus: "Kas vastab tõele, et riigimetsa raiemaht on viimastel aastatel jõuliselt vähenenud looduskaitseliste piirangute tõttu?" Vastus sellele küsimusele oli tegelikult juba eelmise küsimuse vastuses. Tõesti, need mahud on looduskaitseliste piirangute tõttu vähenenud. Võin need numbrid veel üle korrata: 2019. aastal oli majandatavat metsa 64% ja 2024. aastal 56,6% [RMK kasutuses olevatest maadest]. Nii et siit saab järeldada, et ka raiemahud on pidanud vähenema. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Härra minister! Oli väide, et looduskaitse on järjest vägevamaks läinud ja takistab juba metsa majandamist – nii ma teie jutust aru sain. Kus see tasakaalupunkt võiks olla teie arvates?

Ma looduskaitse kohta ütlen lihtsalt nii palju, et pigem võiksime uhkust tunda selle üle, et meil on nii palju metsa ja maid ja ka veekogusid looduskaitse all. Küsimusele, kus võiks olla tasakaalupunkt majandatava metsa ja kaitstava metsa vahel, ma olen korduvalt vastanud. Ja sellekohase eelnõuga me jõuame ka Riigikokku sügise lõpu poole. 70% metsamaast võiks olla majandatav mets ja see suures piiris peegeldab ka praegust olukorda. See tasakaalupunkt minu hinnangul võikski olla tänane seis.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Jaa, aitäh! Ma lähen ka natukene väljapoole selle arupärimise küsimustest, kuna te olete uus kliimaminister. Eelmise kliimaministri ajal olid teemaks – võib-olla te ka mäletate – RMK salalepingud, kestvuslepingud, mis olid sõlmitud tükk aega tagasi ja mille Riigikontroll avastas. Tegelikult Riigikontroll sellele, kes need inimesed olid, kelle tõttu sellised salajased kestvuslepingud sõlmiti, ju lõplikku vastust ei saanud. Too hetk ma küsisin kliimaministri käest, kas ei ole plaanis algatada erikontrolli, et ikkagi uurida välja, kes kõige selle taga oli. Ma seekord küsin teie seisukohta. Kas te ei näe, et sellele kestvuslepingute küsimusele, suletud uste taga sõlmitud salalepingute kohta võiks ikkagi saada vastuse?

Jaa, aitäh! Ma lähen ka natukene väljapoole selle arupärimise küsimustest, kuna te olete uus kliimaminister. Eelmise kliimaministri ajal olid teemaks – võib-olla te ka mäletate – RMK salalepingud, kestvuslepingud, mis olid sõlmitud tükk aega tagasi ja mille Riigikontroll avastas. Tegelikult Riigikontroll sellele, kes need inimesed olid, kelle tõttu sellised salajased kestuslepingud sõlmiti, ju lõplikku vastust ei saanud. Too hetk ma küsisin kliimaministri käest, kas ei ole plaanis algatada erikontrolli, et ikkagi uurida välja, kes kõige selle taga oli. Ma seekord küsin teie seisukohta. Kas te ei näe, et sellele kestvuslepingute küsimusele, suletud uste taga sõlmitud salalepingute kohta võiks ikkagi saada vastuse?

Aitäh küsimuse eest! Kui RMK-s oleks olnud mingeid rikkumisi, mis väärivad mingite tegevuste algatamist või ametiasutuste poole pöördumist, siis seda kindlasti oleks tehtud. Ma kinnitan üle, et RMK omaniku ootusi on uuendatud ja ühes punktis on nüüd kirjas puidumüügi läbipaistva korralduse tagamine. Nii et läbipaistvus igas RMK tegevuses on kindlasti oluline põhimõte ja ma olen kindel, et RMK neid põhimõtteid järgib.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Arupärijate esindajana, palun, Peeter Ernits!

Hea juhataja! Härra minister! Kohalviibijad! See lugu, mis maikuus lahvatas ja tundus, et on lahendamatu, on nagu koer, kes istub heinakuhja otsas: ise heina ei söö, aga teistel ei luba ka süüa. See oli üsna lootusetu juhtum, kui ma maikuus sinna Iisaku lähistele jõudsin. Jah, ma tahtsin Muraka rappa minna, aga tulin sealt ära. Ilus kaitsealune raba. Naised, kes töötasid taimlas, nutsid. Hiljem neli tükki sai ametist priiks selle informatsiooni [edastamise] pärast, aga nad on tänase päevani rõõmsad ja õnnelikud, et see asi niimoodi lõppes. Positiivne on see. Noh, ma natuke riigiameteid tunnen ja tean, kuidas need asjad [tavaliselt] liiguvad, aga seekord juhtus midagi imelikku, midagi uskumatut. Ma pöördusin härra ministri poole, pöördusin RMK juhi Mikk Marrani poole ja palusin leida mingisuguse lahenduse kiiresti enne massimõrva. Ma kasutan seda sõna, sest see see tegelikult on. Ja seda räägivad ka taimlate töötajad. Palusin leida mingi lahenduse. Ja uskumatu küll, see lahendus tuli, ja tuli kiiresti. Nii et suured tänud, härra minister! Suured tänud, RMK juht härra Mikk Marran! Oli võimalik. See, mis ei oleks pidanud olema võimalik, osutus võimalikuks. See, mida ma nägin pärast, mõned päevad hiljem, oli nagu laulupidu. Inimesed tulid autodega Saaremaalt, Võrust, Valgast, Ida-Virumaalt, Lääne-Virumaalt, igalt poolt tulid ja viisid need nii-öelda ebastandardsed kuuseistikud igale poole [laiali]. Ma olin vahepeal mingid nädalapäevad nagu RMK dispetšer, mulle helistati, saadeti [kirju küsimusega], kust saaks kuuseistikut – kes tahtis saada 20 tükki, kes tahtis saada [kogu] hektari peale. Ma ütlesin, et kuulge, sõbrad, ma ei tööta RMK-s ja ma ei jaga neid istikuid, eks ju. See oli tõeline laulupidu. Ja kui vaatasin Tartu-Jõhvi maantee äärt nendel päevadel, siis seal olid silmapiirini ulatuvad autode rivid. Inimesed olid õnnelikud, äärmiselt õnnelikud. Igasugused inimesed – õpetajad, teadlased, lastega pered – tulid, said oma kuuseistikud, viisid need ära ja istutasid maha. Te rääkisite, et 10% [istikuid] on ebastandardsed. Jah, tõesti. Ma olin nendel päevadel koos nende taimlate töötajatega ja vaatasin neid. Jah, mõnel on kaks latva ja [mõned on] natukene kõverad ja nii edasi, aga nad kasvavad suurepäraselt. Samamoodi võiks öelda, et võib-olla 101 Riigikogu liikmest kõik ei ole standardsed, 10% [ei ole]. Kas siis tuleks [nad] nagu utiliseerida, põlema panna või komposteerida? Nii see asi ei käi. Aga ma nägin nendel päevadel, milline nälg oli Eesti rahval kuuseistikute järele. See oli pöörane nälg. Inimesed olid väga tänulikud. Ma arvan, et nad on tänulikud ka ministrihärrale ja RMK juhile ja ka Eesti riigile. Olukord, kus nagu koer istub heinakuhja otsas ja [heina] teistele ei anna. Ma mäletan küll RMK juhiga neid vestlusi – olid väga pingelised nädalavahetused –, et ei ole võimalik [istikuid ära anda], sest siis hakatakse nendega äri tegema, ja kõik muu selline. Lõpuks selgus, et on võimalik. Ja see on minu meelest suurepärane edulugu. Isegi lootusetus olukorras on võimalik leida kiiresti lahendus. See oli see. Ja ma arvan, et väga paljud, sajad ja tuhanded Eestimaa inimesed mäletavad seda. Ja viimaseks, [istikute ülejäämise] põhjus on tõepoolest see, et RMK metsades raiutakse vähem. Aga kui on kuusetaimed juba istutatud, siis kusagile tuleb need panna, ja kui kusagile panna ei tule, siis leitakse võimalus need kuidagi hävitada. Loomulikult ei maksa kasutada sõnu "hävitada" ja "massimõrv" ja nii edasi ja minister ei kasutanudki, aga sisuliselt tegelikult [need sõnad sobivad]. Veel üks väike nüanss. Oli jutuks, et ega seal midagi ei hävitatud, ainult ebastandardsed [istikud]. Ma käisin pärast seda …

Soovid lisaaega?

Jah, paluks paar minutit.

Kaks minutit lisaks.

… mõnes taimlas veel. Loomulikult need töötajad teadsid, et see mäng võib lõppeda nende karjäärile hävitavalt. Ma käisin mitmes taimlas ja nägin, kuidas neid [istikuid] hävitati. Loomulikult ma ei saanud pilte teha ja ma ei saa öelda, kes need olid, aga ma rõhutan, et Alliku taimlas neli naist, kes tõid mulle selle informatsiooni, [tänu millele] kõik need [taimed] päästeti, said ametist priiks. Aga ma rõhutan, et nad on tänase päevani rõõmsad, tänulikud ja õnnelikud, et oli võimalik tuhandeid ja tuhandeid kuuselapsi päästa. Nii et veel kord: aitäh, härra minister, ja mitte ainult [minister]! Aitäh!

Aitäh! Saalis kõnesoove ei ole. Kas minister soovib [sõna]? Ei soovi. Sulgen läbirääkimised ja oleme läbinud kaheksanda [päevakorra]punkti.