Eesti Vabariigi valitsuse ja Pakistani Islamiriigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (368 SE) esimene lugemine

Liigume edasi üheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Pakistani Islamiriigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 368 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli rahandusminister Mart Võrklaeva. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogule ratifitseerimiseks Eesti ja Pakistani vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingu. Eesti sõlmib topeltmaksustamise vältimise lepinguid, et tagada maksukeskkonna stabiilsus nii Eestisse investeerivate välismaiste ettevõtjate jaoks kui ka Eesti ettevõtjate jaoks, kes laiendavad oma tegevust välisturgudele. Maksulepingute eesmärk on kõrvaldada kahe riigi seaduste koosmõjust tekkida võiv rahvusvaheline topeltmaksustamine. Lepinguga jagatakse maksustamisõigusi lepingupoolte vahel, hoitakse ära diskrimineerivat maksustamist ning tõkestatakse maksudest kõrvalehoidumist. Leping ei anna lepingupooltele täiendavaid võimalusi maksustamiseks, vaid piirab juba olemasolevat riigisisese õigusega kehtestatud maksustamisõigust. Maksuleping kohaldub isikule, kes on Eesti või Pakistani resident. Eesti ja Pakistani vaheline leping allkirjastati 20. novembril 2023. aastal Tallinnas ning see põhineb Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni tüüplepingul. Eesti ja Pakistani vahelise lepingu olulisemad punktid on järgmised. Tuluallikariigil on dividenditulu piiratud maksustamise õigus. Kinnipeetava tulumaksu ülempiir on 12,5% dividendi brutosummast. Intressitulu puhul ei või teise riigi residendile makstavalt intressilt kinnipeetava maksu määr samuti ületada 12,5% intressi brutosummast. Tuluallikariigil ei ole õigust maksustada intresse, mille saajaks on teine riik või selle keskpank. Tuluallikariik ei või maksu kinni pidada ka valitsuse või täielikult valitsuse omandis oleva institutsiooni antud, tagatud või kindlustatud laenult makstavalt intressilt. Litsentsitasude ja tehnilise teenuse tasude puhul on tuluallikariigil õigus maksu kinni pidada kuni 10% litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu brutosummast. Pensioni ja muu sedalaadi tasu maksustamise ainuõigus on pensionisaaja residendiriigil. Eesti ja Pakistani vaheline leping sätestab maksuhaldurite põhjaliku teabevahetuse kohustuse, mis ei ole piiratud ainult lepingupoolte residentide saadud tuludega ega ka lepingus nimetatud maksudega. Lisaks teabevahetusele reguleerib see leping maksuhaldurite koostööd maksude sissenõudmisel. Tänan.

Hea ettekandja, austatud minister! Teile on vähemalt kaks küsimust. Rain Epler, palun!

Hea istungi juhataja! Härra minister! Lihtsalt ülevaate saamiseks [küsin,] kui paljusid Eesti ettevõtteid ja inimesi see umbkaudu mõjutab. Ja milline on selle [lepingu] rahaline mõju riigieelarvele, kui see nüüd ratifitseeritud saab, võrreldes tänase seisuga? Mingid orienteeruvad suurusjärgud.

Jah! Täpseid ettevõtete numbreid mul ei ole, aga Pakistan on suuruselt Eesti 75. ekspordipartner. 2023. aastal oli Pakistani eksporditud kaupade väärtus 5,9 miljonit eurot ja Pakistanist imporditud kaupade väärtus 10,3 miljonit eurot, mille tõttu oli kaubavahetuse puudujääk 5,14 miljonit eurot. Eesti ekspordib Pakistani peamiselt rafineeritud naftatooteid, puidutselluloosi, malmi ning terase- ja rauajäätmeid. Eesti impordib Pakistanist peamiselt nahast rõivaid, rõivalisandeid, kootud kangast ja tekstiilitooteid. Ehk et kaubavahetus käib ja loodetavasti areneb edasi pärast [lepingu] ratifitseerimist.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Loen seda eelnõu või seda – mis ta siis on? – lepingut, mis on koostatud 20. novembril 2023. aastal. Margus Tsahkna on sellele Eesti Vabariigi nimel alla kirjutanud. Siin on protokoll, mille punkt 3 ütleb, et artikli 11 suhtes on valitsuse omanduses olev üksus või finantsasutus Eestis – mina loen siit välja sellise ettevõtte – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Minu teada ühendati Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus KredExiga ja nüüd on [ettevõtte] lühend EISA. Kas on oluline, et siin oleksid õiged nimed – juba 2023. aastal toimus ühendamine –, või ei mängi see antud lepingu kontekstis mingit rolli?

Arvo Aller, palun!

Kuna selle lepingu läbirääkimised, eks ju, käisid päris pikalt, siis ma arvan, et see ei mängi siin rolli. Tegelikult on EAS-i ja EISA järglus kenasti ka jälgitav ja tuvastatav. Ma arvan, et see antud lepingu kontekstis probleeme pigem ei tekita.

Austatud minister, aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Marek Reinaasa! Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! 19. veebruaril toimus rahanduskomisjoni istung, kus arutati Eesti Vabariigi valitsuse ja Pakistani Islamiriigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu, selle juurde kuuluva protokolli ja ratifitseerimise seaduse eelnõu üle. Komisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 5. märtsil, aga see juhtus 6. märtsil, kuna minister ei saanud eile tulla. Juhtivkomisjoni esindaja – Marek Reinaas. Ja kui tuleb muudatusettepanekuid, siis nende esitamise tähtaeg on kümme tööpäeva. Arutelu oli põgus. Rahandusminister, ma arvan, tutvustas siit kõnetoolist isegi rohkem seda lepingut. Aga kõik oli arusaadav. Toimus ka lühike ja intensiivne, aga oluline debatt, kus oli kaks teemat. Esimene oli see, miks on kinnipidamise puhul protsent 12,5. Aivar Sõerd tõstatas selle küsimuse. Tavaliselt on analoogsete lepingute puhul see väiksem. Ja vastus oli see, et kuna Pakistan on riik, mis soovib kinnipeetavatest maksudest väga kinni hoida, siis nendega pikkade läbirääkimiste tulemusel jõuti 12,5%-ni. Teine küsimus oli seesama, mida Rain Epler siin küsis, et kui oluline see leping Pakistaniga on. Saime teada, et Pakistan on praegu küll väike kaubanduspartner, aga loodetavasti hakkab tänu sellele lepingule kaubavahetus nendega õitsema. Selle peale otsustati teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Selle ettepanekuga, ma arvan, võiksime me siin saalis ka nõustuda. Aitäh!

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Nagu te ise ka siin tutvustuses viitasite, tekkis küsimus, kui paljusid inimesi see puudutab. Minister ei osanud sellele vastata. Kas te ei saanud komisjonis siis vastust sellele lihtsale küsimusele, kui paljusid inimesi see [leping] puudutab?

Lugesin praegu protokolli ja sobrasin oma mälus, kas selline küsimuse püstitus [komisjonis] üldse oli, [kui paljusid] inimesi see leping puudutab. Ma arvan, et konkreetset numbrit selles arutelus, mis toimus rahanduskomisjonis, ei [öeldud]. Pigem oldi üllatunud ja võeti teadmiseks info, et Eesti ekspordib Pakistani peamiselt rafineeritud naftatooteid, vanametalli, rauajäätmeid ja puidutselluloosi ning hangib sealt nahatooteid. Ma arvan, et pigem need olid sellised faktid, mille rahanduskomisjoni liikmed kõrva taha panid.

Hea ettekandja, ma tänan teid. Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 368 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 20. märts kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.