Распространение дезинформации

Tänane seitsmes küsimus on peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin ja teema on valeinfo levitamine. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Vastuseks minu viimasele päringule te kirjutasite, et valeinfo levitamine on riigi jaoks kõige suurem oht. Olen täiesti nõus. Ja ma tõesti eksisin. Mart Laar ei ole enam Eesti Panga Nõukogu esimees. Aga põhimõtteliselt on mul õigus. Eesti Raudtee erastamine oli meie riigile kahjumlik kelmus. Kõik saavad sellest aru, välja arvatud Isamaa, kes seda tegi, ja Reformierakond, kes seda teha aitas. Siit aga küsimus valeinformatsiooni levitamise kohta. Peaminister Kaja Kallas lubab enne valimisi makse mitte tõsta – ja pärast valimisi tõstab neid. Peaminister laenab raha oma abikaasa Venemaa äridele – ja ütleb siis, et ei teadnud midagi. Peaminister väidab, et meie inimesed elavad järjest paremini. Samal ajal kasvab vaeste inimeste arv. Mis see on, kui mitte valeinfo levitamine? Ja kas peaministri pidev valetamine ei ole oht meie riigile?

Aitäh! Mina ei ole valetanud, ma olen rääkinud tõtt. Küsimus tol hetkel – teie ei olnud siis Riigikogu liige – siin infotunnis oli riigieelarves, mille me esitasime Riigikogule arutamiseks, ja küsimus oli selle riigieelarve kontekstis, kas me läheme makse tõstma. Siis ma sain vastata selle riigieelarve kontekstis, et me ei lähe neid makse tõstma. Teiseks, minu abikaasal ei ole mingit Vene äri ja ei ole olnud mingit Vene äri. Ta aitas ühte Eesti ettevõtet, seda transpordiettevõtet, kus tal oli vähemusosalus. Need igasugused väited, mida te väidate, lihtsalt ei vasta tõele. Ma olen neile korduvalt vastanud. Ja ma selles mõttes ei saa aru, mis see teie küsimus hetkel on, mida te siin infotunnis tahate praegu minu käest teada. Mis puudutab raudtee erastamist või? Ma ei saanud, vabandust, tõesti sellest küsimusest praegu aru, et mis konkreetselt on see teema, mis teid praegu huvitab.

Aitäh! Aleksandr Tšaplõgin saab võimaluse nüüd täpsustava küsimuse esitamiseks. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Mind huvitab, miks te kogu aeg valetate. Te ei vasta. Aga mul on veel üks küsimus. Viimane küsitlus: peaministrit usaldab ainult 19% Eesti rahvast. Küsimus on selline: mis siin on valeinfo levitamine? Kas see, et meie rahvas on nii rumal, või see, et peaminister ei saa oma tööga hakkama?

Aitäh! Peaministrid, kes teevad otsuseid – nende populaarsus ei ole kunagi kõrge. Kui sa rasketel aegadel hoidud otsustest, selleks et hoida oma populaarsust, siis loomulikult sa ei saa pihta ja saad nautida seda populaarsust, aga võib-olla pärast ei ole seda riiki. Ja keegi ei tule sulle näpuga näitama, et sa jätsid otsused tol hetkel tegemata. Me ei tee neid otsuseid mitte sellepärast, et meile väga meeldib – ja väga õigesti te osundate, et see mõjub ka meie populaarsusele –, vaid me teeme neid otsuseid sellepärast, et nii on õige teha, selleks et Eesti riik oleks jätkusuutlik ja kestaks, nii nagu ütleb meie põhiseadus, rahvuse, riigi ja keele kaitseks. Selle jaoks me teeme neid otsuseid. Demokraatlikes riikides on kõigis peaministrite usaldusprotsent umbes sellises vahemikus, kus ka mina praegu kõigun, nii et selles ei ole mitte midagi eriskummalist. On arusaadav, et praegu on super aeg olla opositsioonis. Te saate viidata kõikidele nendele ebapopulaarsetele otsustele, millega rahvas absoluutselt nõustub, ja saate selle laine peal minna, aga mitte keegi ei küsi teilt, et mis on alternatiiv, kuidas teie selle olukorra lahendaksite. Olukorras, kus me oleme sellises julgeolekuolukorras, kus me ei ole 30 aasta jooksul olnud, kus me peame tegema riigikaitsele väga märkimisväärselt suuremaid kulutusi, kui me oleme varem teinud, kus tegelikult me oleme nendesse kriisidesse – COVID‑i kriis, energiakriis, sõda, majanduskriis – sisenenud tunduvalt nõrgemana, kuivõrd valitsused enne minu aega on kulutanud ära reserve ja seetõttu me oleme läinud nõrgemana vastu nendele kriisidele. Seetõttu me olemegi palunud maksumaksjalt praegu suuremat panust riigieelarvesse. Kusjuures jällegi ma rõhutan, maksukoormus jääb samasse vahemikku, kus ta on olnud ka varasemalt, 33–34% vahemikku. Jah, järgmisel aastal see tõuseb natuke üle 34%, aga see maksukoormus jääb ikkagi Euroopas tagantpoolt viiendaks ehk meil on Euroopa üks madalamaid maksukoormusi. Olukorras, kus ka teie ütlete, et raha on vaja panna teedeinvesteeringuteks, raha on vaja panna õpetajate palkadeks, raha on vaja panna tervishoidu. Raha on vaja panna kõikvõimalikesse asjadesse, mida riik teeb, ja sellega saab absoluutselt nõus olla. Aga nii nagu perekonnas ei saa kulutada rohkem, kui sul on, siis nii on paraku ka riigis ja riigi rahakott ei täitu mitte kuidagi muud moodi kui maksumaksja panusega. See paraku niimoodi on.

Aitäh! Järgnevalt lisaküsimus. Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Natukene selgitan, ma ei hakanud protseduurilist võtma. Pelleteid toodetakse sellest puidust, mis ei kõlba ei palgi ega laua tootmiseks, ehk see on rämpspuit. Pelleteid on toodetud Eestis mitu kümnendit ja seda on viidud Eestist välja mitmetesse Euroopa riikidesse, kus kivisöeelektrijaamad on viidudki pelletitolmu peale. Meil Narvas vanad katlad ongi põlevkivitolmu peal ja nende ümberviimine pelletitolmu peale, mida me ise nagunii toodame, [maksab] 80 miljonit ainult. See, et me räägime siin miljarditest ühte, teise või kolmandasse kohta, siis talvel, kui meil tegelikkuses võib tekkida elektrikriis, oleks see üks lahendus. Ma lihtsalt palusin, et kui te valitsuses arutate, pange see korra laua peale. Kui tundub valitsusele, et see on jama, no siis on jama. Aga see on üks võimalus, ja see on roheline. Aga teine küsimus, millele ma tahaksin vastust saada, on see, et Elering sai eelmine aasta sellesama pudelikaela pealt ligi 200 miljonit [eurot] kasumit. Nüüd, kui seitse kuud … Tal ei olegi mõtet seda kaablit parandada, sest ta saab kasumit. Mida halvem on läbilaskevõime Soome poole pealt, kus on loota odavamat elektrit, see ongi tema kasum. Riigi jaoks on see kasulik, aga see on tegelikult Eesti ettevõtjatele ja inimestele kahjulik ja viib majandust veelgi raskemasse olukorda. Mul on lihtsalt see palve, et seal peaks peaminister heas mõttes panema rusika laua peale ja ütlema: "Ei ole võimalik, et elektrikaablit remonditakse kauem kui mere all gaasitoru."

Aitäh! No võib-olla teie olete suurem ekspert kui mina. Mina tõesti ei oska öelda, et kuidas selle kaabli parandamine … Ma usun neid eksperte, kes ütlevad, mis keeruline olukord selle kaabliga on just sellepärast, kus see rikkekoht [asub]. Kui niimoodi võtta, teie seda vandenõuteooriat järgida, siis Elering ju võidab ka sellest, kui Balticconnector ei tööta, aga ometi seda Balticconnectorit parandatakse kiiresti. Nii et ma ei oska teie väiteid ei kinnitada ega ümber lükata. Soov valitsuse poole pealt, mida me oleme väljendanud, on see, et see tuleb kiiresti korda teha, nii kiiresti kui vähegi võimalik. Ja ma usun, et kliimaminister ka teeb need vastavad pingutused selle jaoks, et see võimalikult kiiresti saaks korda, just selleks, et me ka järgmisele, ütleme, talvehooajale ei läheks vastu nii, et meil on see kaabel katki. Mina seda ei usu, et Elering kuidagi mõtleb, et ta teenib sellest, sest Elering on riigile kuuluv ettevõte ja neil pole … Kui oleks erasektor, ma saan aru, et seal teenid seda kasumit, aga riigile kuuluv ettevõte tegelikult seda kasumit nii-öelda endale ei saa, vaid me võtame selle ju dividendina, et selle eest teha kõike seda, mida me riigieelarves teeme. Nüüd, mis puudutab seda pelletitolmu – ma ei oska seda hinnata. Saame seda küsimust küsida, saate ka teie kliimaministri käest küsida. Ka Eesti Energia juht käib siin Riigikogus küsimustele vastamas, kindlasti võib ka temalt küsida, kas nad on seda kaalunud, mida see tähendab, ja mida see tähendab ka, ma ei tea, taastuvenergiatasule ja nii edasi. Ma ei välista midagi, mis on tehtav, aga tõesti tuginen ka ekspertide arvamustele ja hinnangutele, kes nendes asjades on targemad.

Aitäh! Lõpetan meie tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise.