Peaministri sõnumid

Meie tänane viies küsimus on peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Kert Kingo ja teema on peaministri sõnumid. Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea Kaja Kallas! Te olete õigustanud enda poolt rahva vaeseks maksustamist ja riigi venestamist sõnumiga, et Eesti ei ole kunagi enam üksi, meie kõrval on NATO ja Euroopa. Aga lugesin 1. märtsil intervjuud Kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmiga, kus tema ütles järgnevat: "On võimalik, et Ukraina kaotab selle sõja. See perspektiiv on Eesti, Euroopa ja NATO julgeolekule absoluutselt katastroofiline." Ja lisas: "Kui Ameerika Ühendriigid ei soovi Ukraina võitu rahastada, peab seda tegema Euroopa, ja kui Euroopa seda samuti mingil põhjusel teha ei soovi, siis peame seda tegema meie." Selle põhjal jääbki nüüd mulje, et Eesti ikkagi võib üksi jääda. Ja tundub, et mingeid liitlasi meil siin nagu loota väga ei ole. Sooviksingi nüüd teada, kumb teist siis rahvale valetab. Kas teie, kui te väidate ja õigustate oma maksutõususid ja venestamist sellega, et Eesti julgeolek on oluline, ja ütlete, et me ei ole enam kunagi üksi, või valetab Kaitseministeeriumi kantsler, kes ütleb, et tõenäoliselt on võimalik, et Ameerika Ühendriigid ja Euroopa ei soovi – ta kohe ilusti nimetas: ei soovi – osaleda Ukraina rahastamises ja Eesti jääb selles üksi?

Aitäh! Kõigepealt, selles geograafilises asukohas, kus me Eestina oleme, on meil kaks valikut: kas olla läänemaailmaga või olla Venemaaga. Rohkem valikuid meil ei ole. Arvata, et me oleme neutraalsed või kuidagi omaette – see ei tööta. Seda tegelikult said aru ka meie juhid 90‑ndatel, kui me saime tagasi oma iseseisvuse, ja üldine põhimõte, mida kõik erakonnad toetasid, oli just seesama, et "ei kunagi enam üksi". Ei kunagi ilma liitlasteta, ei kunagi enam ilma sõpradeta, sest selle tõttu me tegelikult kaotasime oma iseseisvuse ja elasime läbi kõik need koledused, [mis tulid]. Seda me enam teha ei saa. Seetõttu see on olnud ülioluline põhimõte, selle nimel oleme tegutsenud. Selle nimel oleme me NATO‑s, selle nimel oleme me Euroopa Liidus, et me oleksime võrdsed võrdsete seas. Ja kui meil on vaja, siis tullakse meile appi, ja kui teistel on vaja, siis ka meie aitame teisi, ja selliselt me oleme tegutsenud. Mis puudutab Ukraina sõda, siis tõsi on see, et Ukraina ei tohi seda sõda kaotada. Sellepärast et kui Ukraina sõja kaotab, siis on oht juba Euroopa julgeolekuarhitektuurile laiemalt, sealhulgas ka meile, ja seetõttu me olemegi Ukrainat toetanud ja oleme eest vedanud ka kõikide lääneriikide toetust Ukrainale. Mis on vahe 2014. aastal ja 2022. aastal, on just see, et kui Venemaa Krimmi annekteeris, siis me ei teinud tegelikult piisavalt tööd, et veenda kõiki, et peaks Ukrainat toetama. Seda me praegu teeme. Need kokkusaamised on meil erinevatel tasanditel Euroopas, kuidas me saaksime Ukrainat veel paremini aidata. Hea meel on, et kõik on aru saanud, et Ukraina ei tohi seda sõda kaotada ja selle jaoks peame tegema pingutusi. Peame tegema pingutusi, veenmaks oma liitlasi, veenmaks ka ülejäänud maailma riike, lõuna pool [asuvaid] riike, kes ei ole olnud nii tugevad Ukraina toetajad, et mis siin tegelikult mängus on. Seda, mida ütleb üks või teine ametnik, saate küsida neilt. Mina saan öelda seda, mille nimel me tööd teeme. Ja me teeme tööd selle nimel, et Ukrainat aidata, et veenda meie liitlasi Ukrainat aitama kiireloomuliselt, me teeme tööd selle nimel, et Venemaad isoleerida poliitiliselt, me teeme tööd selle nimel, et Venemaa sanktsioone tugevdada ja et need sanktsioonid ka töötaksid ja avaldaksid survet selleks, et Venemaa selle sõja lõpetaks.

Aitäh! Ja lisaküsimus, Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud eesistuja! Austatud peaminister! 26. veebruaril Pariisis toimunud kohtumisel käis Prantsusmaa president Macron välja mõtte, et Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigid võiksid viia oma maaväed Ukrainasse sisse, et aidata Ukrainal alistada sõjas Venemaa. Teie ütlesite ühes oma algses kommentaaris, et päriselt sellist ettepanekut Pariisis ei arutatud, ehk läks midagi tõlkes kaduma. Samas on teiste riikide valitsusjuhid väga selgelt kinnitanud, et päris kindlasti arutati sellist ettepanekut ning arutelud olid ka päris teravad. Kuna nimetatud ettepaneku elluviimine tähendaks sisuliselt Venemaaga sõtta astumist, siis palun teilt võimalikult täpset, selget ja konkreetset vastust kolmele seonduvale ja omavahel seotud küsimusele. Esiteks, kas te kinnitate selgesõnaliselt ja konkreetselt, et kuni praeguse ajani ei ole ükski Kaitseväe tegevteenistuja ega reservist ükskõik millises staatuses või ükskõik millises rollis saadetud Eesti Vabariigi poolt Ukrainas sõjategevuses osalema? Teiseks, kas te annate sarnaselt mitmete teiste Euroopa riikide valitsusjuhtidega oma rahvale ja ka Kaitseväele kinnituse, et kuni teie olete peaminister, ei sekku Kaitsevägi üheski aspektis sõjategevusse Ukrainas, et mitte viia Eesti Vabariiki sõtta Venemaaga? Ja kolmandaks, kas te kinnitate, et ajal, mil sõda on jõudnud või jõudmas Eestisse – kui see peaks juhtuma –, ei evakueeru te Eesti Vabariigi territooriumilt, vaid jääda solidaarseks Eesti rahva saatusega, mille määramisel te oma ametile vastavalt vastutust kannate? Ja ma kordan, et palun andke selged, konkreetsed vastused. Ma võin küsimust korrata, kui soovite. Ärge lihtsalt mingisugust üldist juttu rääkige.

Te küsite, mida teie tahate küsida, ja mina vastan nii, nagu mina vastan. Selles mõttes see, et teile minu vastused ei meeldi, on täiesti tavapärane ja ma tean, et ma ei suuda mitte kunagi anda selliseid vastuseid, millele teie plaksutaksite. Aga kõigepealt, ei ole olnud kunagi juttu Pariisis maavägede saatmisest. Sellist ettepanekut ei ole olnud. Inglise keeles ground troops on maaväed, aga troops on the ground või soldiers on the ground või boots on the ground on see, mida kasutatakse. Erinevad riigid erineval moel seda ju teevad, aitavad Ukraina sõjaväelaste väljaõppe ja kõige sellega. Kui lugeda, ja need küsimused tulid ju maavägede kohta, siis sellist ettepanekut ei ole keegi teinud, et maaväed justkui marsiksid nüüd Ukrainasse sisse. Mitte keegi ei soovi sõda siia, sellepärast me teemegi neid pingutusi. Nii kaua, kuni Ukraina suudab vastu panna, nii kaua, kui Venemaa ei suuda oma eesmärke saavutada, ei liigu Venemaa sealt kuhugi edasi. Tegelikult ukrainlased võitlevad meie kõigi eest selle jaoks, et see sõda mitte kuhugi kaugemale ei läheks. Ja loomulikult, iga peaministri, sealhulgas minu esmane ülesanne on kaitsta oma riiki ja oma rahvast selle eest, et sõda siia ei tuleks. Sellepärast ma näengi selle nimel väga suurt vaeva, et me saaksime Ukrainale saata laskemoona, mida neil on vaja. Neil on vaja õhukaitset, selleks et nad saaksid [vastase] tagasi lüüa ja Venemaa lõpuks mõistaks, et ta ei saa seda sõda võita ja et nad on teinud vea Ukrainasse tungides. Nii nagu oli Afganistaniga, kui nad pärast kümmet aastat veendusid, et ei ole võimalik alistada kohalikke, nii nad peaksid ka nüüd nägema seda, et ukrainlasi ei ole võimalik alistada. Ukraina kaitsetahet pole võimalik alistada ja nad lõpetavad selle sõja. (Varro Vooglaid räägib saalist.)

Las proua peaminister vastab, tal on praegu veel 40 sekundit aega vastata. Palun, proua peaminister! (Hääl saalist.) Palun, Varro Vooglaid! (Helistab kella.) Proua peaministril on 40 sekundit aega vastamiseks. Palun, proua peaminister! Kui te soovite veel vastust jätkata.

Nagu ma ütlen, et see, et teile minu vastused ei meeldi … (Hääl saalist.) Vastan! Kogu aeg vastan kõikidele teie küsimustele. (Lärm saalis.) No ma ei lähe kuhugi. Ma olen seda teile enne kinnitanud. Mida te röögite mu peale!

Head kolleegid, (Helistab kella.) teeme nüüd nii. Proua peaminister saab veel 40 sekundit vastata nendele küsimustele. Siin oli terve rida küsimusi: ühes küsimuses päris palju küsimusi. Kui te, proua peaminister, soovite veel midagi täpsustada, 40 sekundit on teil aega. Palun! Ei soovi. Selge. Siis järgmisena Kert Kingo, palun, täpsustav küsimus!

Ma tänan … (Hääled saalis.)

Palun, Kert Kingo, täpsustav küsimus!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Kaja Kallas, siiamaani ei ole te võimeline või ei taha te korrektselt küsimusele vastata. Iga tavaline inimene algklassidest ja lasteaiast alates saab aru, mis tähendab küsimus ja mis tähendab küsimusele vastamine. Teie loobite siin oma mingeid loosungeid ja hämate lihtsalt. Aga minu küsimus on. Kui Keit Pentus-Rosimannus määras ennast ise Euroopa Kontrollikotta, siis ta teatas siit rahandusministri kohalt lahkumisel, et ta annab üle korras riigirahanduse. Sama kinnitasite ka teie oma erinevates intervjuudes, et andis üle korras riigirahanduse. Nüüd aga te kogu aeg korrutate, kuidas maksutõusud ja uued maksud on vajalikud, kuna riigi rahanduse seis on halb ja riigieelarves on suur maksuauk ja selles on süüdi EKRE osalusel valitsus ja Jüri Ratase valitsused. Ometigi, peale Keit Pentus-Rosimannuse lahkumist olete teie olnud kogu aeg valitsuse juht. Mina sooviksingi teada: kummal korral te olete valetanud, kas siis, kui kinnitasite, et Keit Pentus-Rosimannus andis teile üle korras riigirahanduse, või siis, kui te olete väitnud, et riigirahandus on halvas seisus teiste valitsuste tõttu, kuigi te ise olete nendes valitsustes olnud?

Ma vabandan praegu, aga … Proua peaminister, üks hetk! Kalle Grünthal, palun lahkuge siit alalt, eks ole! Ma tegelen siin istungi juhatamisega ja te tulete praegu mind segama. Palun lahkuge siit alalt! Kalle Grünthal, te olete registreerunud protseduuriliseks küsimuseks. (Kalle Grünthal räägib.) Ei, palun minge oma kohale, sellepärast et me läheme praegu edasi infotunniga. Aitäh küsimuse eest, proua Kert Kingo! Proua peaminister, palun!

Aitäh! 2021. aastal, kui me saime võimaluse valitsuse moodustada, siis oli selge, et riigieelarve on väga kehvas seisus. Selle tulemusena me tegime … (Hääl saalist.) Ärge karjuge vahele!

Mart Helme! (Helistab kella.) Mart Helme! Praegu vastab proua peaminister. (Mart Helme räägib saalist.) Proua peaminister vastab praegu, palun ärge segage ja karjuge vahele. Palun! Meil ei ole mõtet niimoodi seda infotundi edasi pidada, kui te siin karjute vahele. (Hääled saalist.) Vabandust, head kolleegid! Head kolleegid! Head kolleegid! Head kolleegid, ma saan aru teie soovist praegu siin nii-öelda silma paista. Proua peaminister vastab praegu küsimusele. Palun ärge karjuge vahele! Head kolleegid, (Helistab kella.) palun pidage kinni nendest reeglitest, mis meil siin on. Proua peaminister vastab praegu. Palun, proua peaminister!

Lapsed rõdul saavad sõud täie raha eest. Selles mõttes, kui teil … (Mart Helme räägib saalist.)

Mart Helme, palun! (Helistab kella.) Head kolleegid, ma palun veel kord. Meil kord näeb ette seda, et kui vastatakse, siis kuulatakse vastuseid ja siis on võimalik esitada küsimusi. Praegu proua peaminister vastab. Palun, proua peaminister!

Ma ei tea, kas koolis lubatakse ka niimoodi vahele karjuda. Aga ma üritan vastata küsimusele, kui te samal ajal ei karju. Vaadake, mina ei taha karjuda teile peale … (Kert Kingo protestib saalist.)

Head kolleegid, kui me praegu ei suuda seda debatti viisakalt jätkata, siis ma pean võtma juhataja vaheaja. Täiesti siiralt! Ma võtan juhataja vaheaja, kui me ei suuda infotundi jätkata mõistlikul viisil. Palun, proua peaminister! (Hõiked saalist.) Täiesti siiralt, ärge karjuge vahele! Proua peaminister, palun vastake küsimusele ja liigume selle infotunniga edasi.

Jah, korrigeerin. Tõesti, proua Kingo ei karju, karjub Mart Helme. Aga tõsi on ka see, et kui te samal ajal räägite, kui ma üritan teile vastata, siis mina viisaka inimesena üritan kuulata, mida te mulle räägite samal ajal, kui ma vastan. Ma ei saa teha kahte asja korraga. Siis ma jään vait. Ma lihtsalt palun, et kui te küsite, siis ma saan vastata, siis on teil võimalik reageerida, nii nagu reeglid ette näevad, ja ma saan uuesti vastata. Tegelikult teie olete niikuinii siin tugevamas positsioonis, kui mina olen, sest te võtate protseduurilise, kus te saate oma seisukohti veel tutvustada, ja sellele mina siit reageerida ei saa. Ma ei saa võtta protseduurilist küsimust ja öelda, et need väited, mis te esitasite, olid valed. Sellist võimalust meil ei ole, sellepärast et Riigikogu esimees liigub küsimustega edasi. Nüüd, kui tohib, siis ma vastan teie küsimusele. 2021. aastal, kui me saime võimaluse valitsuse moodustada, oli selge, et riigieelarvesse on kirjutatud tühi kärbe, tühi kärbe sadade miljonite ulatuses, 600 miljonit vist, kui ma õigesti mäletan. Esimese asjana me tegime seda, et me hakkasime panema kokku riigi eelarvestrateegiat ja riigieelarvet ja kõik ministeeriumid said kärpeülesande: 4% hoida kulusid kokku, et saada riigieelarve paremasse seisu. Selle nimel me oleme kogu aeg tööd teinud. Ja tõsi on ka see, et tänu majanduskasvule, mis meil oli COVID-ist väljatulekul – see oli Euroopa üks suurimaid, ainult Iirimaal oli suurem majanduskasv kui Eestis, Iirimaal oli see 9%, meil oli 8%, samal ajal, kui meie naabrite majanduskasv oli 4%, 3%, mõnel isegi 2% –, oli meil võimalus tegelikult seda olukorda oluliselt parandada. Kas me saime tulud ja kulud tasakaalu? Ei saanud! Miks ma muidu enne valimisi kogu aeg rääkisin seda, et me ei saa niimoodi võlgu elada. Me peame saama oma riigieelarve paremasse seisu ja selleks on kolm võimalust. Võimalus number üks on kärpida kulutusi ehk teha vähem kulutusi, kui me oleme teinud, ja seda me ka tegime, minnes toetusi kärpima. Variant number kaks on tõsta makse, mida me olime ka sunnitud tegema. Ja variant number kolm on võtta laenu, aga see tasakaalu olukorda ei paranda. Nii et vastan teie küsimusele: mina olen rääkinud tõtt eelarve kohta kogu aeg, kas teie olete tahtnud kuulata, on iseasi.

Aitäh! Lõpetan meie tänase viienda küsimuse käsitlemise. Enne, kui me liigume edasi, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Ma pean ausalt öeldes tegelikult protestima mitte ainult peaministri käitumise suhtes, vaid ka teie käitumise suhtes. Teie ülesanne istungi juhatajana on hoolitseda selle eest, et peaminister, kui talle esitatakse konkreetsed, selgelt arusaadavad küsimused, küsimused, mis on ka lastele arusaadavad, vastaks nendele küsimustele, mitte ei hakkaks mingit udu ajama selle asemel, et küsimustele vastata. Probleem ei ole selles, et minule või kellelegi teisele ei meeldi peaministri antud vastused. Absoluutselt ei ole selles probleem. Probleem on selles, et ta reaalselt ei vasta minu küsimustele. Ja kui peaminister ütles, et lapsed saavad siin sõud kogu raha eest, siis jaa, lapsed saavad sõud kogu raha eest, nähes, kuidas infotunnis asjad käivad: peaminister lihtsalt ei vasta ja teie ei sekku. Kaitsete oma koalitsioonikaaslast, selle asemel, et nõuda temalt, et ta lähtuks kodu‑ ja töökorra seadusest ja vastaks nendele küsimustele, mis talle on esitatud. Probleem ongi selles. Peaminister räägib, et tema ülesanne on kaitsta oma riiki ja rahvast, et see sõda kunagi siia ei tuleks. Aga meie küsimused lähtuvadki sellest reaalsest kartusest, et tema ja tema poolt juhitud valitsuse tegevuse tõttu just nimelt see sõda siia tulebki. Ja sellepärast ma esitasin kolm konkreetset küsimust, palusin nendele konkreetseid vastuseid, aga selle asemel, et nõuda, et ta vastaks nendele küsimustele, teie hakkasite siin mingisugust sellist kaitsetegevust pakkuma talle. See pole õiglane ja see pole aus.

Aitäh, hea kolleeg! Vaadake, nii kaua, kui peaminister püsib teemas – antud juhul peaminister selle vastuse juures püsis teemas –, nii kaua istungi juhataja ei saa sekkuda. Teil on võimalik selle küsimuse raames, sealhulgas ka oma kolleegidega koos esitada neid küsimusi korduvalt. Ühe infotunni küsimuse raames saab küsimuse esitaja esitada küsimuse kaks korda ja lisaks saab veel üks Riigikogu liige võimaluse esitada ühe lisaküsimuse, kus on võimalik seda küsida. Nii kaua, kui püsitakse teemas, Riigikogu istungi juhataja ei sekku [vastuste sisusse]. See lihtsalt oleks ka, hea kolleeg, väga koomiline, kui mina hakkaksin kangutama jah/ei küsimustele konkreetseid vastuseid. See ei anna seda tulemust. Seda peavad ikkagi Riigikogu liikmed ise küsima. Kert Kingo, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Ma tänan! Mul on tõesti küsimus istungi läbiviimise kohta. Senimaani, kuni teie valitsuskoalitsioonini, on ikkagi infotunni mõte olnud see, et saadikud saaksid küsida küsimusi valitsuse liikmete käest, et saada neilt oma küsimustele vastuseid. Ma tahaksin teada, kas nüüd on ka see punkt ja see põhimõte ära muudetud, nii nagu te kõike muud siin toimuvat olete muutnud, ja nüüd on hoopis niimoodi, et saadik võib küsida, aga näiteks antud juhul peaminister suhtleb rõdul olevate külalistega, räägib nendega juttu, mitte ei vasta saadiku küsimusele, kes ootab – ta ise soovis, et kuulaksin teda –, vaid tema räägib juttu ja [esitab] oma monoloogi siin, loobib valimisloosungeid ja esineb külalistele. Kas see on nüüd uus formaat, järjekordne muutus meie Riigikogu töös?

Aitäh, hea kolleeg! Te saate ju ise ka aru, et see formaat on Riigikogu liikmete küsimused valitsuse liikmetele. Riigikogu liige võib registreeruda ühe küsimuse esitamiseks, lisaks saab ta võimaluse üheks täpsustavaks küsimuseks ja üks Riigikogu liige saab võimaluse lisaküsimuseks. See on meie tänane formaat ja sellest me oleme ka kinni pidanud. Mart Helme, enne kui ma annan küsimise [võimaluse]. Head kolleegid, meil on täna kokku 11 küsimust. Meil on järjekorras veel Aivar Kokk, Aleksandr Tšaplõgin, Mart Helme, Rain Epler, Varro Vooglaid, Evelin Poolamets. Kõik nad sooviksid kindlasti esitada küsimusi peaminister Kaja Kallasele. Mida rohkem me kulutame aega protseduurilistele küsimustele, seda vähem on aega ja võimalust neid teemasid käsitleda. Juhin sellele tähelepanu. Mart Helme, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Aitäh! Meil on see formaat selline, et küsija küsib ja vastaja vastab. Ainult et kui vastaja võtab endale õiguse vastata valedega, moonutada fakte, süüdistada küsijat, apelleerida kõrvalseisjatele, siis see formaat ei ole rahuldav ja selle formaadiga ei saa leppida. Rahvasaadikul on sellisel juhul vältimatult vajalik sekkuda omapoolsete vahelehõigetega, et kutsuda vastajat korrale, et ta ei levitaks kaamerasse ja mikrofoni valeinformatsiooni, sest saalis olijate hõiked ju sinna ekraanile ei mahu ja ei lähe. Ja siis jääb mulje, et tema vaesekene kannatab siin küsijate terrori käes, et mõtleks, missugused kaabakad ja matsid, nad julgevad reageerida tema valeinformatsioonile, tema süüdistustele ja tema laimudele. Ja sellisel juhul meil ei jää muud üle, kui lihtsalt kohapealt sekkuda. Palun sellega arvestada ja palun mitte töö‑ ja kodukorda täiesti ja lõplikult jalge alla tallata ka juhataja poolt.

Aitäh! Hea kolleeg Mart Helme! Istungi juhatajana mina ei saa anda hinnanguid vastustele, mina ei saa anda ka hinnanguid küsimustele nii kaua, kuni nad püsivad teemas. Kui nad ei püsi teemas, siis ma olen sellele ka tähelepanu juhtinud. See on see raam, mille alusel mina siin istungi juhatajana saan tegutseda. Ma ei saa hakata ette kirjutama vastuste sisu, see ei ole mitte kuidagi minu ülesanne ja see oleks ka täiesti ennekuulmatu, et sellist asja saaks istungi juhataja teha. Nii et lähtume ikkagi ennekõike Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest ja üritame selle infotunniga nüüd edasi minna. Aga tõesti, head kolleegid, täiesti siiralt: Aivar Kokk soovib esitada küsimuse, Aleksandr Tšaplõgin on siin, ootab seitsmenda küsimuse järjekorras, ja nii edasi. Andke kolleegidele võimalus esitada küsimusi ja läheme selle infotunniga edasi. Varro Vooglaid, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Jaa, suur tänu! Mina ei saa teie käsitlusega absoluutselt nõustuda. No ei ole võimalik sellise vastusega nõustuda. Mina küsisin peaministrilt muu hulgas konkreetse küsimuse: "Kas te annate sarnaselt mitmete teiste Euroopa riikide valitsusjuhtidega oma rahvale ja ka Kaitseväele kinnituse, et kuni teie olete peaminister, ei sekku Kaitsevägi üheski aspektis sõjategevusse Ukrainas, et mitte viia Eesti Vabariiki sõtta Venemaaga?" Mida tähendab see, et peaminister püsis teemas? Ta rääkis mingit üldist juttu sellest, et ega me keegi ei taha, et see sõda ikka Eestisse jõuaks, ja mis ta siin rääkis. Ma võin hakata pikalt meenutama: "Ukrainlased võitlevad meie kõigi eest selle jaoks, et see sõda mitte kunagi kaugemale ei läheks."; "Minu ülesanne on kaitsta oma riiki ja rahvast, et see sõda kunagi siia ei tuleks." Ma ei küsinud selliseid asju! Ja kui peaminister räägib mingit suvalist juttu seonduval teemal, siis see ei ole mingi teemas püsimine. Ma küsisin konkreetse küsimuse: kas te annate lubaduse, et kuni teie olete peaminister, ei minda Eesti Kaitseväega sõtta Venemaa vastu Ukrainasse, või ei anna? See on küsimus ja sellele tuleb vastata. Ja kui ta ei vasta, siis teie ülesanne on nõuda: küsimust võib korrata, kui te aru ei saanud, aga te peate vastama küsimusele. On nii? Te saate ju aru, miks me pahased oleme.

Hea kolleeg Varro Vooglaid! Peaminister otsustab, kuidas ta vastab. Nii kaua, kui peaminister püsib teemas, istungi juhataja ei saa sekkuda selles küsimuses. Teie võimalus on alati tulla selle küsimusega uuesti Riigikogu saali ja tulla ka infotundi ja esitada need küsimused uuesti. See on teie võimalus. Kalle Grünthal, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma pean möönma, et te eksite praegu väga tugevalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra vastu. Teie sõnum on kogu aeg olnud, et vastaja peab püsima teemas, aga sellist mõistet [ei ole] ja sellega ei ole sisustatud meie Riigikogu kodu‑ ja töökord. Meie kollane raamat leheküljel 507 punktis 3 ütleb konkreetselt ära: "Infotunni juhataja ülesanne on hinnata, kas küsimus puudutab taotluses märgitud probleemi [ja nüüd tuleb kõige olulisem – K. G.] ja kas küsimus on saanud piisava vastuse, et selle käsitelu lõpetada." Ja siin on teil kaalutlusõigus selles osas, kas see küsimus on saanud piisava vastuse. Mina väidan praegu ja ma ütlen, et enamus saalis istujatest, headest kolleegidest väidavad, et Varro Vooglaiu küsimus ei ole saanud piisavat vastust. Kui nüüd te väidate, et ta sai, siis ma hakkan väga kahtlema teie objektiivses istungi juhtimises. Nii et ma paluksin ikkagi lähtuda meie töö‑ ja kodukorrast, mitte meiega riielda, vaid võtta see 507. lehekülg lahti, kus punktis 3 on konkreetselt öeldud: "[---] kas küsimus on saanud piisava vastuse". Mina ja siin saalis viibijad väidavad, et ei ole saanud. Varro Vooglaiu küsimusele on vastamata. Palun rakendada seda õigust!

Aitäh, hea kolleeg! Arvestades seda, millised on meie küsimuste esitamise reeglid, siis see reegel käsitleb seda, kuidas küsimusi lõpetada, aga see ei käsitle kindlasti seda, et me nüüd hakkame lõputult iga küsimuse puhul lisaküsimusi juurde lisama. Antud juhul on võimalik esitada ühe [teema] juures küsimus, siis saab küsija [esitada] täpsustava küsimuse ja siis on võimalus esitada lisaküsimus. See on see reeglistik, mille me oleme kokku leppinud. Ja sellel on üks väga lihtne põhjus, head kolleegid: sellepärast, et meil on nimekirjas 11 inimest, kes ootavad järjekorras, ja me oleme jõudnud praegu viienda küsimuseni. Selleks, et edasi liikuda kuuenda küsimuseni, me lihtsalt ühel hetkel võiksime lõpetada protseduurilised küsimused ja siis me jõuame. Aivar Kokk, hea kolleeg, on siin juba väga pikalt järjekorras oodanud, et saaks energeetika kohta esitada küsimuse.