Maksude mõju majandusele

Tänane neljas küsimus on majandus- ja tööstusminister Erkki Keldole. Küsib Riigikogu liige Vladimir Arhipov ja teema on maksude mõju majandusele. Vladimir Arhipov, palun!

Tänane neljas küsimus on majandus- ja tööstusminister Erkki Keldole, küsib Riigikogu liige Vladimir Arhipov ja teema on maksude mõju majandusele. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh teile, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Anname siis peaministrile aega hinge tõmmata. Küsimus teile on selline. Eesti majanduskasv on sel aastal väiksem, kui Eesti Pank prognoosis. Järgmiseks aastaks oodatakse küll üle 3% kasvu, kuid see põhineb suures osas laenurahal. Samal ajal kasvab eelarve defitsiit, maksude hinnad tõusevad, ettevõtted koondavad oma töölisi, näiteks üks tehnoloogiafirma alles hiljuti koondas 280 inimest. Samas, meie kui piiririigi atraktiivsus investoritele väheneb. Kuidas te näete maksude mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele ja investeeringute ligimeelitamisele, kui defitsiit süveneb, maksud ja hinnad kasvavad?

Aitäh teile, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Anname siis peaministrile aega hinge tõmmata. Küsimus teile on selline. Eesti majanduskasv on sel aastal väiksem, kui Eesti Pank prognoosis. Järgmiseks aastaks oodatakse küll üle 3%-list kasvu, kuid see põhineb suures osas laenurahal. Samal ajal kasvab eelarve defitsiit, maksud ja hinnad tõusevad, ettevõtted koondavad oma töölisi, näiteks üks tehnoloogiafirma alles hiljuti koondas 280 inimest. Samas, meie kui piiririigi atraktiivsus investorite jaoks väheneb. Kuidas te näete maksude mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele ja investeeringute ligimeelitamisele, kui [eelarve] defitsiit süveneb, maksud ja hinnad kasvavad?

Härra minister, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea küsija! Maksudel on ilmselgelt mõju majandusele. Sellepärast ma olen isiklikult – aga ma arvan, et on ka väga paljud Eesti inimesed – uhke selle üle, et Eesti maksusüsteem üldiselt on valitud juba 11 aastat järjest OECD riikide ehk kõrgelt arenenud riikide kõige konkurentsivõimelisemaks. Kui see valitsus sai alustada … Eelmises valitsuses, kus olid osaliselt ka sotsiaaldemokraadid, me kahjuks ei saanud kokkuleppele: me soovisime ära jätta ettevõtete 2%-lise tulumaksu[määra tõusu]. Miks? Just sellepärast, et meie maksusüsteemis ei maksa ettevõtted tulumaksu, kui nad investeerivad põhivarasse, inimestesse, enda tegevusse. See on selle konkurentsivõimelise maksusüsteemi nurgakivi. Sellega me kindlasti jätkame. Need muudatused me tegime valitsuses esimesena ära. Ja nüüd lähen järgmisesse aastasse. Ka peaminister, tõesti, väga palju rääkis sellest, aga ma kordan üle: järgmine aasta toimub, ma julgeksin öelda, ajalooline, Eesti lähiajaloo suurim maksualandus või maksulangetus. Kõikidele Eesti inimestele hakkab olema 700 eurot tulumaksuvaba ja ära jääb ka 2-protsendipunktine tulumaksumäära tõus. Kokku me räägime suurusjärgus 780–800 miljonist täiendavast eurost, mis Eesti inimestele jääb kätte. Aga kui me räägime majanduse konkurentsivõimest, siis vähemalt sama oluline on öelda, et ära jääb ka juriidiliste isikute maksutõus. Ehk siis selle raha saavad ettevõtted investeerida, nad saavad oma plaane teha. Näiteks eelmine nädal – väga positiivne näide – kas avati või laiendati Eestis kolme uut tehast: ABB laiendus, Neo [Performance Materials] magnetitehas Ida-Virumaal ja Elcogeni tehas Harjumaal. Tööstusuudised on teinud väga tänuväärset tööd. Kokku sellel aastal kas avatakse või laiendatakse umbes 28 uut tehast – suurusjärgus 2 miljardit eurot Eestisse investeeringuid. Ma julgen öelda, et majanduses me oleme sellise positiivse ootuse alguses. Nagu te ka mainisite, Eesti Panga prognoos näitas, et majanduskasvu [prognoositavat] määra isegi tõsteti, 3% on juba üpris tubli. Ja kõik need maksumuudatused, kui nüüd Riigikogu ka riigieelarve heaks kiidab, maksumuudatused heaks kiidab, tähendavad, et meie inimeste tarbijakindlus suureneb, tänu millele ka majanduskasv saab hoo sisse ja ettevõtete kindlustunne suureneb. Ma arvan, et nüüd on stabiilsus ja etteaimatavus ettevõtjate märksõnad. Me valitsusena kindlasti plaanime olla partnerid ja pakkuda stabiilsust ja konkurentsivõimelist maksusüsteemi, tänu millele majanduskasv hoo sisse saab.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea küsija! Maksudel on ilmselgelt mõju majandusele. Sellepärast ma olen isiklikult – aga ma arvan, et on ka väga paljud Eesti inimesed – uhke selle üle, et Eesti maksusüsteem üldiselt on valitud juba 11 aastat järjest OECD riikide ehk kõrgelt arenenud riikide kõige konkurentsivõimelisemaks. Kui see valitsus sai alustada … Eelmises valitsuses, kus olid osaliselt ka sotsiaaldemokraadid, me kahjuks ei saanud kokkuleppele: me soovisime ära jätta ettevõtete 2%-lise tulumaksu. Miks? Just sellepärast, et meie maksusüsteemis ettevõtted, kui nad investeerivad põhivarasse, inimestesse, enda tegevusse, ei maksa tulumaksu. Ja see on selle konkurentsivõimelisema maksusüsteemi nurgakivi. Sellega me kindlasti jätkame. Need muudatused me tegime valitsuses esimesena ära. Ja nüüd, minnes järgmisesse aastasse. Ka peaminister, tõesti, väga palju rääkis, aga ma kordan siin üle: järgmine aasta toimub, ma julgeksin öelda, ajalooline, Eesti lähiajaloo suurim maksualandus või maksulangetus. Kõikidele Eesti inimestele hakkab olema 700 eurot tulumaksuvaba ja ära jääb ka see 2-protsendipunktine tulumaksumäära tõus. Kokku me räägime suurusjärgus 780–800 miljonist täiendavast eurost, mis Eesti inimestele kätte jääb. Aga kui me räägime majanduse konkurentsivõimest, siis vähemalt sama oluline on öelda, et ära jääb ka juriidiliste isikute maksutõus. Ehk siis selle raha ettevõtted saavad investeerida, nad saavad oma plaane teha. Näiteks eelmine nädal – väga positiivne näide – kas avati või laiendati Eestis kolme uut tehast. Oli ABB laiendus, oli Neo magnetitehas Ida-Virumaal ja Elcogeni tehas Harjumaal. Tööstusuudised on teinud väga tänuväärset tööd, kokku sellel aastal suurusjärgus 28 uut tehast avatakse või laiendatakse suurusjärgus 2 miljardit eurot Eestisse investeeringuid. Ma julgen öelda, et majanduses me oleme sellise positiivse ootuse alguses. Nagu te ka mainisite, Eesti Panga prognoos näitas, et majanduskasvu määra isegi tõsteti, 3% on juba üpris tubli. Ja kõik need maksumuudatused, kui nüüd Riigikogu ka selle riigieelarve heaks kiidab, maksumuudatused heaks kiidab, tähendavad, et meie inimeste tarbijakindlus suureneb, tänu millele ka meie majanduskasv saab hoo sisse ja ettevõtete kindlustunne suureneb. Ma arvan, et nüüd on stabiilsus ja etteaimatavus ettevõtjate märksõnad. Me valitsusena kindlasti plaanime olla partnerid, pakkuda stabiilsust ja konkurentsivõimelist maksusüsteemi, tänu millele majanduskasv hoo sisse saab.

Aitäh! Vladimir Arhipov, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Lugupeetud minister! Teie sõnastasite: kõige konkurentsivõimelisem maksusüsteem. Aga öelge palun, kuidas selle kõige parema maksusüsteemi juures siis hinnad tõusevad ja inimeste toimetulek kogu aeg langeb, inimestel on raskusi. Teie väide, et ettevõtted on nüüd rahumeeles investeerimas, hetkel ei vasta tõele, sest inimesed ja ettevõtted ei tea, mis homme hakkab tulema.

Lugupeetud minister! Teie sõnastasite: kõige konkurentsivõimelisem maksusüsteem. Aga öelge palun, kuidas selle kõige parema maksusüsteemi juures siis hinnad tõusevad ja inimeste toimetulek kogu aeg langeb, inimestel on raskusi. Teie väide, et ettevõtted on nüüd rahumeeles investeerimas. Aga hetkel see ka ei vasta tõele, sest inimesed ja ettevõtted ei tea, mis homme hakkab tulema.

Aitäh, hea küsija! Ma igaks juhuks täpsustan. See, et Eestis on OECD riikide ehk kõrgelt arenenud riikide kõige konkurentsivõimelisem maksusüsteem, ei ole minu väide. Iga aasta reastatakse pingerida, eksperdid hindavad ja 11 aastat järjest on eksperdid hinnanud Eesti maksusüsteemi tervikuna kõige konkurentsivõimelisemaks. Ma mainisin juurde, mis võib-olla on ka minu hinnang, aga ma tean, et eksperdid seda hindavad, et selle üheks nurgakiviks on see, et uuesti investeeritud [rahalt] – ehk kui ettevõte investeerib uude tootmisliini, enda inimestesse, mõtleb ekspordi peale – tulumaksu ei küsita. Eestis küsitakse tulumaksu ainult juhul, kui ettevõtja võtab raha välja dividendidena. See oli minu hinnang, et see on selle maksusüsteemi tugev nurgakivi. Mis puudutab eraisikute olukorda, siis ma rääkisin sellestsamast eraisiku tulumaksu langetusest. Toon neidsamu näiteid. Tänase seisuga saab keskmise palga saaja järgmine aasta ühe kuupalga lisaks, sellepärast et ta maksab nii palju vähem tulumaksu – on need õpetajad, päästjad, siin on ajakirjanike näidet toodud. Iga inimene saab ise hinnata, üle vaadata ja kontrollida, kui palju tema võidab maksumuudatustega. Võib-olla ma natuke täpsustan tulenevalt eelnenud küsimusest. Väga kurb on näha, et proovitakse kuidagi Eesti inimesi üksteisele vastandada. Põhimõte on see, et netomaksukoormus kõigil langeb, tänu millele tarbijakindlus suureneb. Nii Eesti ühiskonnas on, et kes rohkem teenib, see ka rohkem tulumaksu maksab. Kui hästi lihtne võrdlus tuua, siis näiteks 1000-euroselt palgalt hakkab olema tulumaks 58 eurot ehk 5,8% palgalt, aga näiteks 3000-euroselt palgalt 482 eurot ehk 16,1% palgast. Ehk protsentuaalselt maksab suurema sissetulekuga inimene pea kolm korda rohkem ja üldsummana üle seitsme korra rohkem. See ongi aus selles mõttes, et kui rohkem teenitakse, rohkem ühiskonda tagasi panustatakse. Küll aga, et hakata ükshaaval inimesi vastandama sissetuleku põhjal, seda ma kindlasti heaks ei pea. Ma arvan, et tervikuna, kui me räägime majanduskasvust ja sellest, et Eesti ühiskonnal läheks paremini, siis me peame aina rohkem panustama sellesse, et meie enda inimeste oskused ja kvalifikatsioon kasvaks, meie ettevõtted tahaksid rohkem eksportida. Natuke aega tagasi võtsime valitsuses vastu eksporditegevuskava, et just motiveerida Eesti ettevõtjaid rohkem eksportima. Sellepärast et kui me soovime näha pikaajalist majanduskasvu, inimeste jõukuse kasvu, siis see saab tulla ekspordi kaudu. Eesti majandus [põhineb] 80% ekspordil. Me vajame ettevõtteid, kes toodaks ja looks siin kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning ekspordiks neid välismaale. Tänu sellele saavad Eesti inimeste palgad muutuda kõrgemaks, suuremaks ning inimeste ostujõud ja kindlustunne paraneksid.

Aitäh, hea küsija! Ma igaks juhuks täpsustan. See, et Eestis on OECD riikide ehk kõrgelt arenenud riikide kõige konkurentsivõimelisem maksusüsteem, ei ole minu väide. Iga aasta reastatakse pingerida, eksperdid hindavad ja 11 aastat järjest on eksperdid hinnanud Eesti maksusüsteemi tervikuna kõige konkurentsivõimelisemaks. Ma mainisingi juurde, mis on võib-olla ka minu hinnang – aga ma tean, et eksperdid seda hindavad –, et selle üheks nurgakiviks on see, et seesama reinvesteeritud – ehk kui ettevõte investeerib uude tootmisliini, enda inimestesse, mõtleb ekspordi peale –, sellelt rahalt tulumaksu ei küsita. Eestis küsitakse ainult tulumaksu, kui ettevõtja võtab raha välja dividendidena. See oli see minu hinnang, et see on tugev nurgakivi sellele maksusüsteemile. Mis puudutab eraisikute olukorda, siis sellepärast ma ka rääkisin sellestsamast tulumaksu langetusest eraisikutele. Toon neidsamu näiteid. Tänase seisuga saab keskmise palga saaja järgmine aasta ühe kuu palga lisaks, sellepärast et ta maksab nii palju vähem tulumaksu – on need õpetajad, päästjad, siin on ajakirjanike näidet toodud. Iga inimene saab ise hinnata, üle vaadata ja kontrollida, kui palju tema võidab maksumuudatustega. Võib-olla ma natuke täpsustan tulenevalt ka eelnevast küsimusest. Väga kurb on näha, et proovitakse kuidagi Eesti inimesi üksteisele vastandada. Põhimõte on see, et netomaksukoormus kõigil langeb, tänu millele tarbijakindlus suureneb. Nii Eesti ühiskonnas on, et see, kes rohkem teenib, see ka rohkem tulumaksu maksab. Kui lihtsalt hästi lihtne võrdlus tuua, siis näiteks 1000-euroselt palgalt hakkab olema tulumaks 58 eurot ehk 5,8% palgalt, aga näiteks 3000-euroselt palgalt 482 eurot ehk 16,1% palgast. Ehk nii protsentuaalselt maksab suurema sissetulekuga inimene pea kolm korda rohkem ja üldsummadena üle seitsme korra rohkem. See ongi aus selles mõttes, et kui rohkem teenitakse, rohkem ühiskonda tagasi panustatakse. Küll aga, et hakata ükshaaval inimesi vastandama sissetuleku põhjal, seda ma kindlasti heaks ei pea. Ma arvan, et tervikuna, kui me räägime majanduskasvust ja sellest, et Eesti ühiskonnal läheks paremini, siis me peame aina rohkem panustama sellesse, et meie enda inimeste oskused kasvaksid, kvalifikatsioon kasvaks, meie ettevõtted tahaksid rohkem eksportida. Natuke aega tagasi võtsime valitsuses vastu eksporditegevuskava ehk just motiveerida Eesti ettevõtjaid rohkem eksportima, sellepärast et kui me soovime näha pikaajalist majanduskasvu, inimeste jõukuse kasvu, siis see saab tulla läbi ekspordi. Eesti majandus on 80% eksport. Ehk me vajame ettevõtteid, kes toodaks ja looks siin kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning ekspordiks neid välismaale. Tänu sellele saavad ka Eesti inimeste palgad muutuda kõrgemaks, suuremaks ning inimeste ostujõud ja kindlustunne paranevad.

Aitäh! Lisaküsimuse esitab kolleeg Reili Rand. Palun!

Aitäh! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Reili Rand. Palun!

Suur aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ikka hämmingut tekitab see valitsuse pime optimism, olenemata erinevate ekspertide hinnangust meie majandussituatsiooni ja ka konkurentsivõime kohta. Olgu viiteks öeldud, et praegu toimub siin konverentsisaalis väga tänuväärne arenguseire keskuse korraldatav konverents, kus keskendutakse just majanduse konkurentsivõimele. Aga minu küsimus on selle kohta, et tänane valitsus on otsustanud meie laenukoormust oluliselt suurendada. Kui senine vastutustundlik riigirahanduspoliitika on lähtunud põhimõttest, et me laenu jooksvateks kuludeks ei võta, siis Reformierakond seda põhimõtet muudab ja murrab. Kuidas te hindate, et kuidas võiks selline riigirahandus – teie juhtimisel need muudatused toimumas on – meie riigi krediidireitingut mõjutada? Ja teatavasti, kui krediidireiting peaks langema, muutuvad laenud nii meie ettevõtjatele kui ka eraisikutele oluliselt kallimaks. Kuidas see stsenaarium meie konkurentsivõime kasvule kaasa aitab?

Suur aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ikka hämmingut tekitab see valitsuse pime optimism, olenemata erinevate ekspertide hinnangust meie majandussituatsiooni ja ka konkurentsivõime osas. Olgu viiteks öeldud, et praegu toimub siin konverentsisaalis väga tänuväärne Arenguseire Keskuse korraldatav konverents just majanduse konkurentsivõimele keskenduvalt. Aga minu küsimus läheb selle peale, et tänane valitsus on otsustanud meie laenukoormust oluliselt suurendada. Kui senine vastutustundlik riigirahanduspoliitika on lähtunud põhimõttest, et me laenu jooksvateks kuludeks ei võta, siis Reformierakond seda põhimõtet muudab ja murrab. Kuidas te hindate, et selline riigi rahandus, mis teie juhtimisel need muudatused toimumas on, kuidas see võiks meie riigi krediidireitingut mõjutada? Ja teatavasti, kui krediidireiting peaks langema, muutuvad laenud nii meie ettevõtjatele kui ka eraisikutele oluliselt kallimaks. Kuidas see stsenaarium meie konkurentsivõime kasvule kaasa aitab? Aitäh!

Jaa, aitäh, hea küsija! Mõned faktilised täpsustused. Kogu kriisi ajal, kui me võtame seda viimast kriisiperioodi, siis, tõesti, me ju kõik näeme, et inflatsioon on olnud päris kiire, kõrge, hinnad on kasvanud. Küll aga, kui leida sealt seda positiivsemat poolt, siis selle aja jooksul sissetulekud, inimeste sissetulekud on kasvanud kiiremini kui inflatsioon; mis on punkt üks. Kui te küsisite, et mis põhjustab minu optimismi, siis optimismi põhjustavad need ametlikud prognoosid ehk seesama Eesti Panga prognoos, mis tuli välja, mis näitab üle 3%-list majanduskasvu järgmine aasta. Kui te väide oli, et me võtame jooksvateks kuludeks laenu, siis hästi lihtne võrdlus, et meie plaanitav järgmise aasta defitsiit on neli ja pool protsenti; riigikaitsesse läheb vähemalt viis protsenti SKP-st. Ehk, jah, me oleme algusest peale ausalt öelnud, et riigikaitseks, et meil need täiendavad võimed riigikaitses, NATO-s tekiksid võimalikult kiiresti, siis on mõistlik ja otstarbekas selleks laenu võtta, et need võimed võimalikult kiiresti välja arendada. Nüüd, ma saan aru, meil ongi sotsiaaldemokraatidega ideoloogiline vastasseis. Teie ühiskondlik nägemus on: pigem kogume inimeste käest rohkem nende teenitud raha ära ja siis mõtleme, kuidas on seda mõistlik laiali jagada. Meie vaatest on alati: mida rohkem inimesele enda teenitud raha kätte jääb, inimene ise on targem, teadlikum, kuidas tal seda raha on vaja kulutada. Ja sellepärast ka seesama lähiajaloo üks kõige suuremaid tulumaksureforme, mis jätab keskmise palga teenijale sisuliselt ühe kuupalga lisaks raha kätte, sest ta ei pea enam nii palju tulumaksu maksma. See kindlasti nii heas mõttes, nii otse kui ka pikemas vaates kindlasti seda konkurentsivõimet inimestel parandab. Selles mõttes see annab võimaluse neil otsuseid ise teadlikumalt teha. Te küsisite ka tervikuna krediidireitingu kohta. Me täna ka eelarvenõukoguga seda arutasime. Muide, just küsisin – kui te toote välja, et meie defitsiit on neli ja pool protsenti kaitsekuludest lähtuvalt, siis näiteks ma küsisingi eelarvenõukogult, et sellel aastal, järgmisel aastal Poola, meie hea liitlane, peaaegu naaber, nende riigi defitsiit kaitsekulude tõttu on üle kuue protsendi sellel aastal, järgmisel aastal. Kogu Euroopa – mitte ainult Eesti; me ei ela kuidagi siin vaakumis – kogu Euroopa investeerib väga kiiresti väga jõuliselt ka kaitsevõime arendamisse. NATO-s on kokku lepitud kolm ja pool protsenti NATO riigikaitsele ja poolteist protsenti laiale riigikaitsele. Kõik riigid Euroopas neid kulutusi teevad. Me teame, need kulutused on kallid, selle hind on kõrge, aga, nagu öeldakse, vabadus on hindamatu. Selles mõttes ma kuidagi ei tahaks vastandada seda, et kas ja kui kiiresti me peame riigikaitsesse panustama. Need on mõned ka ühekordsed investeeringud, aga see, et me kuidagi ütleme, et me selle tõttu elame üle oma jõu – jah, ma saan aru, et see on keeruline olukord, aga riigikaitse on meie prioriteet ja pärast seda tuleb majanduse (Juhataja: "Teie aeg!") konkurentsivõime ja maksulangetused, et inimestel jääks nende teenitud raha rohkem kätte. (Juhataja: "Aitäh!") Aitäh!

Jaa, aitäh, hea küsija! Mõned faktilised täpsustused. Kogu kriisi ajal, kui me võtame selle viimase kriisiperioodi, tõesti, me kõik ju oleme näinud, et inflatsioon on olnud päris kiire, kõrge. Hinnad on kasvanud. Küll aga, kui leida sealt positiivsemat poolt, siis selle aja jooksul on inimeste sissetulekud kasvanud kiiremini kui inflatsioon. See on punkt üks. Te küsisite, mis põhjustab minu optimismi. Optimismi põhjustavad ametlikud prognoosid: seesama Eesti Panga prognoos, mis tuli välja, näitab üle 3%-list majanduskasvu järgmisel aastal. Teie väide oli, et me võtame jooksvateks kuludeks laenu. Hästi lihtne võrdlus: meie plaanitav järgmise aasta defitsiit on 4,5%, riigikaitsesse läheb vähemalt 5% SKP-st. Jah, me oleme algusest peale ausalt öelnud, et riigikaitseks – et meil täiendavad võimed riigikaitses ja NATO-s tekiksid võimalikult kiiresti – on mõistlik ja otstarbekas laenu võtta, et need võimed võimalikult kiiresti välja arendada. Nüüd, ma saan aru, meil sotsiaaldemokraatidega ongi ideoloogiline vastasseis. Teie ühiskondlik nägemus on, et pigem kogume inimeste käest rohkem nende teenitud raha ära ja siis mõtleme, kuidas on seda mõistlik laiali jagada. Meie vaatest on alati nii: mida rohkem inimesele enda teenitud raha kätte jääb, seda [rohkem] on inimene ise targem, teadlikum, kuidas tal seda raha on vaja kulutada. Ja sellepärast seesama lähiajaloo üks kõige suuremaid tulumaksureforme – mis jätab keskmise palga teenijale sisuliselt ühe kuupalga lisaks raha kätte, sest ta ei pea enam nii palju tulumaksu maksma – kindlasti heas mõttes, nii otse kui ka pikemas vaates, konkurentsivõimet parandab. Selles mõttes, et see annab võimaluse neil otsuseid ise teadlikumalt teha. Te küsisite ka tervikuna krediidireitingu kohta. Me täna eelarvenõukoguga seda ka arutasime. Muide, just küsisin. Te tõite välja, et meie defitsiit on 4,5% kaitsekuludest lähtuvalt, siis näiteks – ma küsisin eelarvenõukogult – sellel aastal, järgmisel aastal Poola, meie hea liitlane, peaaegu naaber, nende riigi defitsiit kaitsekulude tõttu on üle 6% sellel aastal, järgmisel aastal. Kogu Euroopa, mitte ainult Eesti, me ei ela kuidagi siin vaakumis, kogu Euroopa investeerib väga kiiresti ja väga jõuliselt kaitsevõime arendamisse. NATO-s on kokku lepitud 3,5% NATO riigikaitsele ja 1,5% laiale riigikaitsele. Kõik riigid Euroopas neid kulutusi teevad. Me teame, et need kulutused on kallid, selle hind on kõrge, aga, nagu öeldakse, vabadus on hindamatu. Selles mõttes ma kuidagi ei tahaks vastandada seda, et kas ja kui kiiresti me peame riigikaitsesse panustama. Mõned neist on ka ühekordsed investeeringud. See, et me kuidagi ütleme, et me selle tõttu elame üle oma jõu – jah, ma saan aru, et see on keeruline olukord, aga riigikaitse on meie prioriteet ja pärast seda tulevad majanduse konkurentsivõime ja maksulangetused, et inimestele jääks nende teenitud raha rohkem kätte.

Aitäh! Ja sellega ma lõpetan meie tänase neljanda küsimuse käsitlemise.

Aitäh! Ma lõpetan meie tänase neljanda küsimuse käsitlemise.