Arupärimine automaksu kehtestamise kohta (nr 304)

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa ja Anti Poolametsa 13. mail 2023 esitatud arupärimine automaksu kehtestamise kohta, [arupärimine] nr 304. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli, Riigikogu liige Evelin Poolamets!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud rahandusminister Mart Võrklaev! Lugupeetud minister, te olete öelnud, et mootorsõidukimaksu eesmärk on autostumise vähendamine ja keskkonnasäästlikuma sõiduki eelistamine. Olete rõhutanud, et riik, ka kohalikud omavalitsused, [peaksid] ise eeskuju näitama. Omavalitsusjuhtidele olete öelnud, et nad võiksid üle vaadata oma autopargi suuruse ja eelistada keskkonnasäästlikumaid sõidukeid. Praeguses majanduskriisis vähendab iga uue maksu kehtestamine ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. See ei aita kuidagi majanduslangusest välja tulla, vaid töötab sellele eesmärgile vastu. Küsimus on seegi, kuidas mõjutaks uus maks inimeste toimetulekut ning millised mõjud oleksid sellel leibkondadele, eriti maapiirkondade elanikele, kelle jaoks on sõiduauto kasutamine liikumisvabaduse oluline osa. Seega palun vastata [järgmistele] küsimustele. Miks te soovite kehtestada automaksu, mis oluliselt halvendab Eesti ettevõtlus- ja majanduskeskkonda? Kas te olete analüüsinud, millist negatiivset mõju omab automaksu kehtestamine Eesti elanikele ja Eesti ettevõtetele? Kuidas mõjutab automaksu kehtestamine teie valitsemisala ja milliseid muudatusi olete planeerinud, arvestades seda, et automaksu peab kinni maksma maksumaksja? Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd arupärijate küsimustele vastamiseks Riigikogu kõnetooli, auväärt rahandusminister Mart Võrklaev!

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vastan esitatud küsimustele järjekorras. Vastus esimesele küsimusele. Mootorsõidukimaks on meil tõesti kokku lepitud ja eelnõu on Riigikogule esitatud. Ei saa väita, et planeeritav maks olukorda halvendab, kuid mõju on sellel kindlasti. Keskkonnamaks, mis mõju ei avalda, ei oleks maksu eesmärgiga kooskõlas. Kui oleme prioriteetideks seadnud autostumise pidurdamise, säästliku liikuvuse suurendamise ja keskkonnasõbralikumate sõiduvahendite soosimise, siis peab maks vastavalt toimima ehk aitama kaasa muutuste tekkimisele ühiskonnas. Vastasel juhul saaks maks vastupidist kriitikat, et see ei täida seatud keskkonnaeesmärke ja on vaid riigi rahakoti täiteks. Tõsi, mootorsõidukimaksul on ka oluline rahaline mõju riigieelarvele. Riigieelarve on suures defitsiidis. Selleks et katta erinevaid avalikke kulutusi, investeeringuid ühistransporti ja teedesse ja nii edasi, on meil riigieelarvesse raha vaja. Mootorsõidukimaksu peamine eesmärk keskkonna vaates on vähendada transpordi mõju keskkonnale – eeskätt autostumise vähendamine linnades – ja suurendada säästlikku liikumist. Prognoosime, et seaduse kehtestamise mõjul hakkab sõidukite arvu suurenemise tempo vähenema ja kokkuvõttes väheneb Eesti autopark 1–3%. Uue sõiduki soetamisel on registreerimistasu disainitud soosima väiksema CO2‑näitajaga sõidukite kasuks otsustamist. Nendel tarbijatel, kes vahetavad oma sõiduki väiksema kütusekulu ja vastavalt ka väiksema süsinikuheitega sõiduki vastu, kulu kütusele väheneb. Ehk tegelikult on mõju kasutajale positiivne. Aastamaks on disainitud sõiduki laiemat keskkonnamõju arvesse võttes. Soosime olemasolevate sõidukite lõpuni kasutamist, eraisikutel väheneb maksukohustus vastavalt sõiduki vanusele. Vanemate sõidukite madalam maks arvestab inimeste maksevõimelisust. Aastamaks soosib romude probleemi vähendamist ehk romude utiliseerimist. Maks on lihtne, laia baasiga ja väheste eranditega, et vältida manipuleeritavust. Tasu ja maksuhaldus on liiklusregistri andmete põhine ning [tasu] on maksjal mugav maksta. Nüüd teine küsimus: kas te olete analüüsinud, millist negatiivset mõju omab automaksu kehtestamine Eesti elanikele ja ettevõtetele? Jällegi alustan positiivsest. Mootorsõidukimaksu eesmärk on piirata autostumist, et ümbritsev keskkond oleks puhtam ja meil kõigil oleks siin parem elada. Selle saavutame siis, kui [kasutame säästvamaid] sõidukeid ja nügime [kasutajaid] keskkonda säästvama liikuvuse suunas, olgu selleks ühistranspordiga, keskkonnasõbralikumate autodega või jalgsi või rattaga liikumine. Eesti autopark on Euroopa saastavaim. Automaks on Euroopa Liidus keskkonnamaks, vahend, millega vähendada [CO2] heitmete [kogust]. Mootorsõidukimaks aitab meil katta ka suures puudujäägis oleva eelarve kulusid – sellest juba rääkisin. Samuti saame lahti romude probleemist: iga kolmas registris olev auto on peatatud kandega ehk sisuliselt seisab ja reostab keskkonda otseselt või visuaalselt. Mootorsõidukimaksu debatt on juba toonud kaasa selle, et kasutusest välja langenud autosid on hakatud viima jäätmekäitlusettevõtetesse. Aga jah, oleme ka analüüsinud negatiivseid mõjusid ja need on kirjas mootorsõidukimaksu [seaduse eelnõu] seletuskirjas. Sõiduautode omamine muutub kallimaks, kuid see sõltub tugevalt sellest, millist autot peetakse. Üldiselt suureneb auto omamise kulu 5–15% ja see aitabki autostumise vähendamisele ja säästvamate autode kasutuselevõtule kaasa. Maks avaldab mõju vähekindlustatud leibkondade toimetulekule, sest suurendab väljaminekuid. Jälle tasub rõhutada, et inimestel on võimalus oma maksukoormust teatud piirides mõjutada, kui nad valivad sõiduki, mille eest [peab vähem] maksu [maksma] ja mis on seeläbi ka kütusekulu poolest säästlikum. Samas arvestab maksu disain leibkondade toimetulekuga: vanematel sõidukitel, mis üldreeglina on odavamad ja mida omavad väiksemate materiaalsete võimalustega leibkonnad, on ka oluliselt väiksem maksumäär. Kõige suurem negatiivne mõju võib olla puuetega inimestele, kelle jaoks on sõidukid kui abivahendid, millega ringi liikuda. Puuetega inimeste absoluutse vaesuse ja ilmajäetuse määr on võrreldes ülejäänud elanikkonnaga märkimisväärselt kõrgem. Mõju maandamiseks on Sotsiaalministeerium koos erivajadustega inimestega välja töötanud vajaduspõhised tugimeetmed, mida rakendatakse 2025. aasta algusest ja mis katavad puuetega inimeste liikumisvajadused laiapõhjalisemalt. Selleks et seda täiendavat tuge saada, ei pea autot [omama], vaid võib ka kasutada eritransporti, liikuda taksoga või muul moel. Need toetuse määrad tõusevad märkimisväärselt, sõltuvalt inimese puudest umbes 250–600 eurot aastas. Mootorsõidukimaksu mediaan on 120 eurot. See [toetus] katab igal juhul ära mootorsõiduki võimaliku aastamaksu või siis aitab oluliselt kaasa nende [inimeste] liikuvusele, kes üldse autot ei kasuta. Ja kolmas küsimus: kuidas mõjutab automaksu kehtestamine teie valitsemisala? [Eeldan], et peate silmas aastamaksu kulu. Praeguse eelnõu järgi peaks Rahandusministeerium oma autopargi eest maksma aastas ligikaudu 5000 eurot, Maksu- ja Tolliamet 10 000 eurot. Statistikaametil ametisõidukeid ei ole. Kõik ministeeriumid, sealhulgas Rahandusministeerium, on saanud ülesande 2024. aastal oma transpordikulusid vähendada. Nad peavad samamoodi oma autopargi üle vaatama ja kulusid koomale tõmbama. Kui teie küsimus oli, et kas see [maks toob] maksumaksjale kaasa täiendava kulu, siis [vastus on]: ei. Selles valdkonnas on kulusid hoopis kokku tõmmatud ja [seda tehakse] juba 2024. aastal. Mootorsõidukimaks tuleb 2025. aastal.

Suur tänu, härra minister! On küsimusi. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Te ütlesite, et selle maksu tagajärjel peaks Eesti autopark vähenema 1–2%. Aga miks peaks Eesti autopark vähenema 1–2%? Kes seda ütleb ja kes on need, kes peavad oma autodest loobuma, ja miks? Minu meelest põhiseadus ütleb, et eraomand on püha ja selle kallale ei minda. Ja üleüldse 76% Eesti inimestest ei toeta automaksu kehtestamist. Põhiseaduse § 56 ütleb, et kõrgeima võimu kandjaks Eestis on rahvas. Kas te ei arva, et kui kõrgeim võim ei toeta automaksu, siis äkki on see teie automaks üldse põhiseadusevastane?

Aitäh! Ei, mootorsõidukimaksu eelnõu ei ole põhiseadusevastane. See on Riigikogu menetluses, Riigikogu saab otsustada, kas ta kiidab selle heaks või mitte. Mootorsõidukimaksu tulemusel peaks Eesti autopark vähenema 1–3%. Meie nägemusel mõjutab see eeskätt linnapiirkonda, sest ka see probleem [on peamiselt] linnapiirkonnas, sellepärast et seal on palju autosid. Meie õhk on selle võrra saastatum ja see mõjub meie tervisele. Ma arvan, et meie kõigi huvides on see, et meie õhk oleks puhtam ja tervis korras. Ja kokkuvõttes, mida rohkem on linnas autosid, seda suuremad on ka ummikud.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Seda te olete ennegi väitnud, et peatatud kandega autode registrist [maha]kandmiseks on vaja teha automaks. Mina küll ei leia, et autod, mis on registris peatatud kandega, kuidagi saastaksid Eestis õhku ja kliimat. Sellel [eesmärgil] automaksu tegemine ei ole mitte kuidagi otstarbekas, selleks tuleks välja mõelda mingi muu tegevus. Automaksu puhul [räägitakse] linnapiirkonnast, aga maapiirkond on ka väga oluline. Kuna maapiirkonnas võivad kauplused, teenused, laste huvi[tegevused asuda kaugel], näiteks kolme kuni viie kilomeetri raadiuses, siis soovitus bussiga sõita ei päde. Sellisel [juhul] on auto ikkagi esmatarbe[asi], millega lapsi kooli viia või teenuse [kasutamiseks selle osutamise kohta sõita]. Aga ma küsin nii: miks ei kaalutud automaksu asemel näiteks pangamaksu tegemist?

Aitäh! Kõigepealt, selle üle, kas sõita auto või bussiga, otsustab inimene ise. Mina ei ütle, millega peab inimene liikuma. Ilmselt ei ütle seda ka Riigikogu, kui ta selle seaduse vastu võtab. [Järgmisena] sellest, kas mootorsõidukimaks on vajalik selleks, et romude probleemiga tegeleda. Romud on reaalne probleem keskkonnas ja seda ei ole mina üksi välja mõelnud. Võin rääkida loo. Paar nädalat tagasi reedel, tööpäev hakkas lõppema, helistas mulle üks härra Valgast – mu mobiilinumber on teatavasti avalikult kättesaadav – ja ütles, et väga õige, et see mootorsõidukimaks tehakse, see [tulebki] ära teha. [Helistaja lisas], et ta on korteriühistu esimees, ja [ütles, et] ta on ka [teiste meestega] rääkinud, et kortermaja parkla on täis kasutamata autosid, mis võtavad ära teiste parkimiskohad. Sellised [autod], mõnel ka õliloik all, on seal seisnud aastaid. Neid on halb vaadata ja need võtavad ruumi. Sama [rääkis] ta ka maapiirkonna kohta, näiteks ühes taluhoovis kuuri taga seisab mitu autot reas. Ostetakse auto, millega natuke aega sõidetakse, siis see läheb katki ja jäetakse sinna seisma. Aga need ei pea seal looduses seisma ja keskkonda ohustama. Ja see ei ole minu välja mõeldud lugu, reaalselt härra helistas Valgast ja rääkis mulle sellise loo. Seda [romude] probleemi ei ole mina välja mõelnud, vaid see on päriselt probleem. Ma arvan, et sarnaseid näiteid leiab iga korteriühistu parklast ja ka maapiirkonnast. Ja nüüd pangamaksust. Üllatus-üllatus, eelmine aasta enne suve te kõik siinsamas saalis, kui ma siin puldis olin, võitlesite maksumuudatuste vastu, aga lõpuks usaldushääletusega need ära otsustati. Mida me tegime? Pankade avansiline tulumaks tõuseb järgmise aasta alguses 14%‑lt 18%‑le. Teatavasti on pangad meil võrreldes teiste ettevõtetega erilised selles mõttes, et neil kehtib kvartaalne tulumaks kasumilt. Praegu on see 14%, 2025. aastal tõuseb see 18%‑le, ehk me tõstsime pankade avansilist tulumaksu ja samal ajal tõstsime ka dividendidele [rakenduva] tulumaksu [määra 20%‑lt 22%‑le]. Kõik need [muudatused] jõustuvad 2025. aasta alguses. Just vaatasin värskeid numbreid: eelmisel aastal pankadelt laekunud avansiline tulumaks oli 119 miljonit eurot, aasta varem 51 miljonit eurot. Avansiline tulumaks on ka tänu pankade tõusnud kasumile oluliselt rohkem riigieelarvesse vahendeid toonud. Prognoosi järgi laekub sellel aastal üle 120 miljoni euro, sellele lisandub pankade poolt lubatud täiendav dividendilt makstav tulumaks. Ehk et sel aastal peaks pankadelt laekuma üle 200 miljoni euro avansiliselt tulumaksult ja täiendavalt dividendimaksetelt tulumaksu. Ma arvan, et see on märkimisväärne summa riigieelarves. Valitsus tõesti on nende muudatustega teie ettepanekutest juba ette jõudnud.

Ma ei taha seda muuta reegliks, aga võtan protseduurilise küsimuse. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Mul tekkis ministrit kuulates küsimus. Ühtpidi eks me oleme siin vaielnud selle üle, kui palju ja kas üldse saab sisusse süüvida, aga [minister] kuidagi alustas niimoodi, et vastas kolleegi küsimusele ja siis lükkas mingisuguse pangamaksuplaadi peale. Võib-olla siiski on ka valitsuse esindajatele paslik teatav korrigeeriv [märkus] teemas püsimise kohta teha, kui asi päris rappa hakkab minema.

See ei olnud protseduuriline küsimus ja oli täiesti kohatu küsimus. Palun jälgige oma kolleegi küsimust. Küsiti, miks ei kaalutud alternatiivina pangamaksu, nii et ministri seletus oli täiesti asjakohane. Palun jälgime seda, mida üks küsib ja teine vastab. Ja tõepoolest, ma ei võta rohkem protseduurilisi küsimusi vahele. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Esiteks, kiire repliik teie hinnangu kohta. See [väide], et inimene ise valib, kas kasutada autot või ühistransporti, on täiesti kohatu. Paljud inimesed elavad kohtades – ma ei räägi teiega, härra juhataja, ma räägin ministriga –, kus ei olegi ligipääsu ühistranspordile. Sellisel [juhul] ei olegi mitte midagi valida, rääkimata sellest, miks üldse peaks valima. Kui inimene tahab autot kasutada, siis ta kasutab autot. See on väga palju inimese enda valiku küsimus. Aga nüüd minu küsimus. Ma olen mitmelt poolt kuulnud ekspertide hinnangut, et selline lahendus, kus registreerimistasu tuleb maksta siis, kui auto esmakordselt Eestis registreeritakse, aga mitte siis, kui osta juba Eestis registris olev auto, oleks Euroopa ühisturu reeglitega vastuolus. Kui on tõsi, et see on ühisturu reeglitega vastuolus, siis mis on teie välja mõeldud lahendus? Kas [lahendus on] see, et registreerimistasu tuleb maksta iga kord, ka siis, kui auto ostetakse Eestist, või te plaanite loobuda sellest registreerimistasust?

Aitäh! Peab tunnistama, et me ei ole teiega tihti ühel nõul, aga praegu oli see koht, kus me oleme. Seda ma ütlesingi, et inimene ise valib, kas ta sõidab autoga või bussiga. (Saalist räägitakse.) Tema ise valibki, kas ta sõidab autoga. Te ütlesite, et inimene on oma valikutes vaba, ja sellega ma nõustun. Keegi ei sunni teda tingimata bussi valima või autot valima, ta teeb ise oma valikud, ja inimesel ongi vabad valikud. Nüüd sellest, mis puudutab registreerimistasu. Jah, ka seaduse väljatöötamiskavatsuses oli sees, et registreerimistasu rakendub Eestis registreeritavatele autodele, [autodele], mis siia tuuakse. Ühtsete turureeglite kohaselt peaks maksuseaduse jõustumise järgselt mootorsõidukimaks rakenduma Eestis esmakordse – mitte igakordse – omaniku vahetuse korral. Kui Eestis mootorsõidukimaksu jõustumise järgselt auto omanik esimest korda vahetub, siis tuleb registreerimistasu tasuda just selleks, et ühtse turu vaates oleks sõidukid ja nende hind ja nende müüjad võrdselt koheldud. Eestis esmaregistreerimisel rakendatav tasu sai tagasiside põhjal seadusest välja võetud. Praegu on tõesti selles kohas erisus ja seda just selles vaates, milline oli väljatöötamiskavatsuse tagasiside. Me arvestasime nende ettepanekutega. Ja tõsi, seal on see risk, et me ei saa kohelda erinevalt neid autosid, mis registreeritakse, ja neid autosid, mis on Eestis olemas. Ma arvan, et siin on arutelu- ja vaidlusruumi. Meie soov on, et inimesed võtaks kasutusele säästlikumad ja uuemad sõidukid, aga kui me rakendame esmaregistreerimise tasu nendele autodele, mis juba Eestis on, siis me tegelikult seame raskendavaid tingimusi nendele, kes soovivad oma vanast autost loobuda. Kui sellele tuleb maks peale, siis auto väärtus väheneb ja tegelikult muutub uue auto omamine vähem kättesaadavaks. Ehk et minu hinnangul tasub meil seda debatti Euroopa Komisjoniga pidada. Sellel erisusel on selge keskkonnavaateline aspekt ja inimestel on võimalus teha oma valikuid säästvama liikumise suunas. Ma arvan, et me saame selle üle arutada.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Kas te [saaksite] anda vabas vormis mingisuguse nõuande perekonnale, kes elab maapiirkonnas ja kellel ongi kahte autot vaja selle pärast, et laste logistikat korraldada? Kui [peres] on kolm või rohkem last, siis peab see auto olema ka võrdlemisi suur ja sellisel juhul tegelikult neil ei ole väga valikut. Milliseid korrektiive te soovitate neil oma elus teha või kuidas nad peaksid teie nägemuse järgi käituma? Teine küsimus tekkis mul teie vastust kuulates. Siin [küsiti], et kuidas valida bussi siis, kui bussi ei käigi. Te jäite endale kindlaks [ja vastasite], et ikka võib seda bussi valida. Kas valitsusele tekitatakse siis mingi telefoninumber, kuhu saab helistada, kui on [soov], et [helistaja] juures ka buss liiguks? See, kuidas bussi valida siis, kui bussi ei käi, jäi mulle ausalt öeldes natuke hämaraks.

Aitäh! Ei, ma ei ole öelnud, et kui bussi ei käi, siis peab bussi valima. Minu vastus oli, et kui inimene soovib sõita bussiga ja buss seal on, siis ta sõidab bussiga, kui ta soovib [sõita autoga], siis ta sõidab autoga. Eeldus ei pea olema see, et peab tingimata autost loobuma ja sõitma igal juhul bussiga. Ma ei ole seda kordagi öelnud. See on sõnum, mida te [oma] kolleegidega üritate mulle suhu panna, aga ma ei ole seda öelnud. Inimene ongi oma valikutes vaba ja liigub täpselt nii[, kuidas ta soovib], ja sellega, millega ta soovib. Ja täpselt sama kehtib sellesama näiteks toodud pere kohta. Pere teeb oma otsused lähtuvalt oma vajadustest ja oma tõekspidamistest ja ei ole mina see, kes ütleb, kuidas keegi elama peab. Ei soovi seda, ei plaani seda, ei kirjuta mina seda ette.

Buss ei saa olla valikus, kui bussi ei käi. Martin Helme, palun!

Ausõna, ma imestan: kas nii rumalat juttu rääkida on valus? Ma ütlen ausalt, et kuulata on küll valus. Ei ole võimalik valida asju, mida ei ole pakkumises, eks. Ei ole võimalik neid asju valida. Rääkimata sellest, et te ütlete, et te kellelegi midagi ette ei ütle, aga siis lihtsalt teete ühe valiku 1000 või 2000 euro võrra kallimaks ja ütlete, et valige nii, nagu ise tahate, vabalt. Valus on kuulata nii rumalat juttu. Aga sama rumal oli muidugi see Valga inimese jutt. Kui vaatame avaliku arvamuse küsitlusi, [siis näeme, et] umbes 80% inimestest on vastu. Kas räägite meile ka neist ülejäänud kaheksast või üheksast inimesest, kes teile helistavad ja teie peale karjuvad, et automaksu ei tuleks, või te võtsitegi vastu ainult selle üheainsa [inimese kõne], kes seda [maksu] pooldab? Aga ma küsin nüüd eraldi. Küsimus on see. Eesti õhk on Euroopa kõige puhtam, Tallinn, Tartu ja Narva mahuvad kõige puhtama õhuga linnade hulka Euroopas. Mille vastu te võitlete?

Aitäh! Veel kord: ma ei ole öelnud, et kus bussi ei käi, seal peab bussi valima. Saage aru, ma räägin suhteliselt lihtsate sõnadega ja lihtlausetega. Ma ei ole seda öelnud. Te võtate endale midagi pähe ja siis korrutate. Ma proovin veel kord: seal, kus bussi ei käi, seal inimene ei saa bussi valida, ja keegi ei käsi sõita inimesel bussiga, kui ta tahab sõita autoga. See on inimese vaba tahe. See aastamaks ei tee autot 1000 või 2000 eurot kallimaks. Ka see on vale väide. See ei vasta tõele. Nüüd, Valga inimene tõesti helistas mulle. Ei, mulle ei tehta sadu kõnesid selle kohta, et automaks on halb. See oli tõesti positiivne kõne. Tõesti, [inimesed] ei helista mulle sadade kaupa. Loodan, et ei [hakka] ka. Ja siis puhas õhk. See, et meil on puhas õhk, on väga hea. Meie eesmärk ongi ka edaspidi õhku puhtana hoida. Ma arvan, et see on asi, mille üle rõõmu tunda, ja see on see, kuidas me tagame nii endale kui ka oma lastele hea tervise.

Ma võtan viimase protseduurilise küsimuse küsimuste ja vastuste voorus, peale seda otse loomulikult jälle. Aga jääme ikkagi teema juurde, siin kipub debatiks minema, vähemalt ühe kolleegi küsimus seda oli. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! No riskin sellega, et võib-olla mu küsimus ei ole lõpuni protseduuriline, aga ma ei tea seda enne, kui ma ei küsi. Teie olete kogenud, oskate öelda. Minister ütles, et talle ei ole helistanud ükski inimene, kes oleks protesteerinud automaksu vastu, talle tulevad kõned ainult nendelt, kes seda toetavad. Kas on võimalik tema telefoninumbrit küsida, me edastaks … Meil on tohutult palju inimesi, kes tahaksid temaga murest rääkida, aga minul jällegi seda numbrit ei ole. Kas seda on võimalik kuidagi saada? Ma ei tea, mul ei ole küsimust ka enam, et küsida. Kuidas seda küsimust lahendada?

Aitäh! Minister ütles, et tema telefoninumber on avalik. See jäi mul kõrvu pidama. Ja kui te tahate ühte negatiivset vastust automaksu kohta, siis soovitan helistada Mart Võrklaevale – siis ta ei saa enam öelda, et talle pole helistanud need, kes on selle vastu. Nii, aga nüüd läheme edasi. Ja repliigiks – [võib-olla] härra minister tundis, et ma tegin talle märkuse – tegelikult rääkis ta üldisest põhimõttest, et on valida kas auto või buss. See on loomulikult inimese vaba valik. Minister pole kordagi öelnud, et buss on valikus ka siis, kui bussi ei käi. Nii et olgu see klaaritud. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Selle registreerimistasuga tekib ebavõrdne olukord. Näiteks, kui osta uus auto Saksamaalt, saab selle [seal] või kuskil naaberriigis ilma registreerimistasuta arvele võtta. Kuidas hoitakse ära olukord, kus uusi ja kalleid autosid hakatakse hoopis väljaspool Eestit registreerima ja ostma? See seab muidugi ka meie automüüjad ebavõrdsesse olukorda. Kuidas sellist olukorda ära hoida?

Aitäh! Selleks on tegelikult juba praegu reeglid olemas. Kui osta välismaalt auto, tuua see Eestisse ja ostja püsiv elukoht on Eestis, siis minu meelest tuleb see viie päeva jooksul registrisse võtta. Võib-olla ma eksin päevade arvuga – seaduses on see kirjas. Kui siin viibitakse ajutiselt, siis on see pool aastat või aasta – detailides võib mälu alt vedada. Tegelikult on selleks reeglid olemas. Ja nüüd mootorsõidukimaksu vaates. Meil on plaan põhjalikumalt analüüsida ja vaadata üle võõraste numbritega sõitmine Eestis. Sarnaselt aastamaksule, mille [üks eesmärkidest] on heitmete vähendamine, peaks [mingisugune] omaosalus [kehtima] ka võõra numbriga [autodele], millega siin ringi sõidetakse. Vahest kehtestada võõraste numbrite puhul teekasutustasu, aga seda siis ainult võõraste numbritega ehk välismaa numbritega autodele, mitte [Eesti] autodele. Eesti autodele on mootorsõidukimaks. Need, kes tulevad võõra numbriga, välismaa numbriga [autoga] üle Eesti piiri, maksaksid teekasutustasu. Aga seda antud mootorsõidukimaksu [seaduse] eelnõus ei ole, sellega me veel tegeleme edasi ja ühel hetkel ilmselt tuleme oma ettepanekutega.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Te ütlesite täna korduvalt umbes nii, nagu mina tahaksin [ennast] väljendada: "Ei ütle mina, millega peab inimene liikuma, ja keegi ei saa sundida inimest neid valikuid tegema, need on inimese vabad otsustused." Kõlab nagu muusika minu kõrvadele! Aga ometi on nii teie erakond kui ka olete teie ise ministrina lakkamatult rõhutanud, et teie eesmärk on inimeste käitumist mõjutada, ja selleks on ka vastavad reeglid, mis [määravad], kui kallis peab olema suurema auto registritasu, ja nii edasi ja nii edasi. Teie jutus on väga märgatav vastuolu. Kuidas [mõista] seda, kui te [kord] ütlete, et kõik on vabad, aga ülejäänud aja räägite, et te mõjutate ja mõjutate ja mõjutate, et tähtis on inimesi nügida?

Aitäh! Inimesed ongi oma valikutes vabad, kuid kuna suurematel, raskematel, võimsamatel autodel on suurem keskkonnamõju, siis jah, meie eesmärk on see, et autod oleksid säästlikumad, meie keskkond oleks puhtam. Selles vaates saavadki inimesed teha ise oma valikuid, [otsustada], mis on neile kõige vajalikum, mis iganes põhjustel nad selle valiku teevad. Vähem tähtis ei ole ka see, et sellesama säästlikuma väiksema auto muud kulud on ka väiksemad. Kui mootorsõidukimaks moodustab 5–15% autokuludest, siis kõik ülejäänu on see kulu, mida inimene juba praegu auto puhul igal juhul kannab. Kui valida säästlikum auto, siis on auto kulude kalkulatsioon [selline, et] maks on väiksem, üldkulud on väiksemad, kütusekulu on väiksem. Tegelikult hoiab inimene seeläbi hoopis raha kokku. Aga jällegi, see on inimese vaba valik ja igaühe enda otsustada.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! No teie [kasutatud sõnapaar] "vaba valik" kõlab nagu mingi NKVD‑lase ütlus, et vali, kas me laseme maha sinu või sinu lapse või naise või kas sa võtad mürki, pood ennast üles või laseme su maha – vali, valikuvabadus. Aga see selleks. Mulle ka muuseas helistavad inimesed, kes ütlevad, et automaks on hea, väga hea, aga juhul, kui seda maksavad ainult [selle] toetajad ehk siis need, kes seda tahavad. 80% inimestest ei taha. Aga ma tahtsin küsida seda. See registreerimismaks ja automaks on ju ainult tilk meres. Käibemaks tõusis, kohe tõuseb kütuseaktsiis. Teie valitsuse ministrid räägivad, kuidas kehtestatakse veel maanteemaksud ja ummikumaksud ja ma ei tea, mis maksud. Kuna te olete teinud kõikvõimalikke analüüse, siis peaks valitsusel ju olema selge arusaam, kui …

Aitäh!

… suureks see koormus siis läheb ühele keskmisele autoomanikule.

Aitäh! Miks ma ei imesta, et kui teie rääkima hakkate, siis tulevad jälle [jutuks] NKVD, erinevad piinamismoodused ja nii edasi. Meie midagi sihukest ei tee, aga tundub, et EKRE‑l on see kogu aeg nii meelel kui ka keelel. Ei ole ühtegi üllatust siin puldis seistes, alati sama jutt. Nüüd sellest, milliseid maksumuudatusi me teinud oleme. Enne juba ka natukene avasin [seda teemat], aga räägin neist, mis tehtud on: eelmine aasta enne suve otsustasime käibemaksumuudatused ja tulumaksureformi, mis kaotab maksuküüru – järgmise aasta algusest saab 2000–2100 eurot teeniv inimene iga kuu 113 eurot netona rohkem raha kätte, aastas teeb see üle 1200 euro –, ja tõesti ka aktsiisimuudatused. Need maksumuudatused ja perehüvitiste riigile jõukohasemaks tegemine on aidanud meil katta ära kaitsekulud. Ma arvan, et kaitsekulude [tõstmine] 3%‑le [SKP‑st] on ülioluline. See otsus oli vaja ära teha, aga sinna vastu on meil vaja ka tulusid ja sel põhjusel me neid [maksumuudatusi] teinud oleme.

Hea kolleeg, ka mina juhatajana möönan, et viide NKVD‑le ei olnud ei kohane ega asjakohane. Valime neid võrdlusi, head kolleegid! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Austatud minister! Tõesti, võib-olla see võrdlus ei olnud kohane, aga samas ma arvan, et minister võiks ka vältida võib-olla natukene ebaviisakaid väljendeid minu kolleegide suhtes. Jätkan sealt, kus kolleeg lõpetas. Tõesti, te ju hakkate autoomanikelt makse koguma erineval moel: läbi käibemaksu tõusu, aktsiisitõusu ja ka läbi automaksu. Küsimus on selles, mida valitsus selle eest vastu pakub. Me näeme, et teede remonti, teede taristusse investeeritakse kaks korda vähem. Aga neile inimestele, kes võib-olla tõesti lõpuks soovivad [kasutada] ühistransporti – see on ju ka teie soov, et inimesed valiksid keskkonnasõbralikke vahendeid –, on teil ka kingitus. Nimelt kaotas teie valitsus sellest aastast tasuta ühistranspordi maaliinidel. Mul on küsimus: kas te kordagi olete püüdnud erinevaid otsuseid vaadata koosmõjus? Kuidas te kavatsete kõigi nende muudatustega tõsta just maapiirkondades [elavate] inimeste mobiilsust?

Aitäh! Enda teada ei ole ma ebaviisakaid väljendeid kasutanud. Seda [esiteks]. Teiseks, jah, riigil ongi vaja teha erinevaid investeeringuid. Sel aastal suuname ühistransporti üle 40 miljoni euro. Samuti tõstsime nii selle aasta teedeinvesteeringuid kui ka järgnevatel aastatel [tehtavaid investeeringuid], kuhu juba arvestasime ka võimaliku mootorsõidukimaksust laekuva tulu. Kui see seaduseks saab, siis see tulu tuleb. Kui vaatame meie riigieelarve olukorda, siis [näeme, et] kahjuks ei ole sel hetkel, kui poliitikud on lubanud suuri toetusi ja hüvesid, küsitud, kust see raha tuleb. Ja nüüd on see aeg kätte jõudnud, kui tuleb nendele kuludele leida vastaspool. Kahjuks me ei saa täna pidada siin seda debatti, et me muudame maksu ja siis saame selle eest midagi teha. Me oleme võtnud rea kohustusi peale, teinud erinevaid toetusi ja kõike muud, ilma et me oleks leidnud sinna vastu tulud. Ja nüüd, kui me ütleme, et meil on vaja tulusid, siis küsitakse, mida selle eest saab. Minu üleskutse on, et kui lubatakse suuri asju, siis tuleks palju tähelepanelikumalt küsida, kust see raha tuleb, sest lõpuks tuleb see raha ikkagi maksumaksja käest. Ja siis [saab] juba küsida, kas toetuse tõstmine oli tark [otsus] või oleks pidanud selle [raha] suunama teedeehitusse. Loomulikult see mure valitsusel on. Valitsuse soov on riigieelarve defitsiiti vähendada, et me saaksime päriselt teha riigi ja oma elanike jaoks olulisi asju ja et me päriselt neid ka siis teeksime. Ja nagu ma ütlesin, et oleme juba suunanud rohkem raha ühistransporti, oleme suunanud ja soovime suunata veel rohkem teedesse. Kahjuks ei ole tasuta ühistransport ju tasuta. Selle kulu maksavad kinni maksumaksjad ja see on ka üks põhjus, miks me peame maksutõuse ja maksumuudatusi tegema. Kui miski on tasuta, siis tegelikult tuleb see raha maksumaksja taskust – mitte ainult sellelt, kes tingimata bussiga sõidab, vaid ka sellelt, kes seda võib-olla isegi ei kasuta.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Eelnõu kohaselt oleks automaksust vabastatud operatiivsõidukid. Aga teatavasti kõik Päästeameti ja Politsei- ja Piirivalveameti sõidukid ei ole operatiivsõidukid. Kaitseväel on laialdane veoautopark, mis ka kindlasti sinna alla ei lähe, pluss oma sõidukid on ka Kaitseliidul. Kas ei oleks olnud mõistlik vabastada automaksust kõik Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitseväe ja Kaitseliidu käsutuses olevad sõidukid?

Aitäh! Väga hea küsimus! Mul on teile hea vastus. Kaitseväe sõidukid minu teada – [ilmselt] te teate minust paremini – ei ole liiklusregistris, tavaregistris, ja need kõik on maksust vabastatud. Kaitseväe sõidukitele, mis ei ole liiklusregistris, mootorsõidukimaksu ei [kehtestata]. Te mainisite ka veoautosid. Veoautodel ka ei ole mootorsõidukimaksu, see kehtib ikkagi nendele, mis on kuni 3,5 tonni. Samamoodi ei ole mootorsõidukimaksu nendel Kaitseväe sõidukitel, mis ei ole tavaregistris – ma täpselt ei tea, millised [sõidukid] on ja millised ei ole. Tõesti, operatiivsõidukid – politsei‑ ja pääste[autod] – on maksust vabastatud. See valik ja need otsused on tehtud kokkuleppel Siseministeeriumiga.

Härra Leo Kunnas, on üks küsimus siin selles [arupärimises]. Rohkem, härra minister, teile küsimusi ei ole. Ongi kena selle hea tooniga lõpetada. Aga küsimus istungi juhatajale, Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Sellest võrdlusest – võib-olla see oligi väga tabav, kuna minister sellest nii ärritus. Aga istungi juhatajale on mul selline küsimus: kas minister ikkagi ei peaks vastama küsimusele? Ma küsisin, milliseks lõpptulemusena ühele tavalisele, keskmisele autoomanikule seoses kõikide muude maksutõusudega – käibemaks, aktsiisimaks, maanteemaks, ummikumaks ja nii edasi – [maksukoormus] kujuneb, aga seda teemat minister [oma vastuses] absoluutselt ei puudutanudki. Ega ma asjata seda ei küsinud. Ma usun, et mitte ainult meie siin saalis, vaid ka valdav osa meie inimestest tahaks teada, mis neid ees ootab.

Aitäh, hea kolleeg! Minu seisukoht on ühene ja muutumatu. Ma eeldan, et küsimused on asjakohased ja vastates vastatakse küsimustele. Iga konkreetse vastuse puhul on kindlasti erinev subjektiivne hinnang, kui palju, kui täpselt [vastaja] vastas või mitte. Aga veel kord: minu ootus on, et küsijate [küsimused] oleksid teemakohased ja ministrite vastused seonduksid küsimustega. See on minu põhimõtteline ootus. Ma arvan, et seda valemit, kuidas teie ootuse järgi kõik need erinevad [maksud] kokku võtta, ei ole vist veel keegi päris täpselt välja töötanud, nii et sellele ei saa niimoodi vastata. Ma ei ole üllatunud, et minister sellele [küsimusele] ei vastanud. Kui oleks [küsitud] ainult mootorsõidukimaksu mõju kohta, siis oleks olnud lihtsam [vastata], aga kui võtta kõik need erinevad maksud ja [analüüsida], keda need [mõjutavad olenevalt sellest], kes tarbib rohkem, kes vähem – ma arvan, et ei ole ühtegi sellist numbrit või protsenti, mille võiks või saaks välja öelda. Iga inimese puhul on see erinev, sõltuvalt tema tarbimisest, sissetulekutest ja nii edasi. Aga nii, head kolleegid! Avan läbirääkimised. Kuna arupärijate esindajad [sõna] ei soovi, siis kõigepealt Varro Vooglaid. Palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! Ma ei pea pikka kõnet, aga markeerin ära ühe momendi, mis siin eelnevalt veidikene elevust tekitas sedavõrd, et isegi istungi juhataja pidas vajalikuks selgitada, kuidas neid asju täpsemalt mõista. Asi on selles, et härra minister eelnevalt ütles, et tema väga respekteerib inimeste valikuvabadust otsustada ise selle üle, kas nad soovivad näiteks tööle või kooli või poodi sõita auto või bussiga. Aga me juhtisime tähelepanu sellele, et sellisel valikuvabaduse austamisel ei ole erilist sisulist tähendust. Me räägime inimestest, kes elavad piirkonnas, kus ei olegi võimalik liikuda ei tööle, kooli, poodi ega kusagile mujale bussiga, sellepärast et sealt lihtsalt ühistransport ei käi. Ei käi seal buss, tramm, troll, rong, marsa ega mingisugune muu ühistranspordi ühik. See ei ole tegelikult üldse naljakoht – siin [see debatt] natuke taandus vastastikku teravuste ütlemisele või sellele, kes kuidagi vaimukamalt raamistab selle asja –, sellepärast et see osutab põhimõttelisele puudusele selles teie retoorikas, millega te seda automaksu seaduseelnõu pidevalt põhjendate. Üks eesmärkidest on see, et nügida inimesi loobuma autode kasutamisest ja pigem otsustama ühistranspordi kasuks. Aga probleem ongi ju selles, et kui me räägime inimestest, kes elavad piirkonnas, kus ühistranspordi kasutamise võimalust lihtsalt ei ole, siis kogu see retoorika muutub ju sisutühjaks. Kogu alus kukub ära ja jääb järele küsimus: aga miks siis selliseid inimesi karistada valiku eest kasutada autot, kui tegelikult valik taandubki sellele, et ei olegi mitte midagi muud valida? Võib ju väga kenasti öelda, et inimesed võivad ise otsustada, kas nad tahavad süüa kanaliha või veiseliha või lambaliha või lihtsalt kartuleid, aga kui laual ongi ainult kartulid, siis kogu see jutt veiselihast, kanalihast ja lambalihast on lihtsalt täiesti mõistusevastane. Nii et probleem, millele me püüdsime osutada, oleme pidevalt püüdnud osutada ja osutame ka edaspidi, on see, et kui te kehtestate selle maksu – meie arvates nagunii ei tohiks seda üldse kehtestada, Eestis on niigi liiga palju makse ja inimesed peavad riigile erinevate maksude kaudu kaugelt liiga palju raha loovutama –, siis vähemalt olge loogiliselt järjepidevad ja ausameelsed. Ärge rääkige sellest, et te selle maksu kaudu nügite või suunate inimesi autodest loobuma, kui inimesed elavad sellist elu, sellistes tingimustes, kus neil ei olegi reaalselt mitte mingisugust valikut. Neil on lihtsalt valik: kas elada selles kohas, kus nad elavad, kus nende perekond on pikka-pikka aega elanud ja iseseisvalt hakkama saanud, ning kasutada autot või loobuda selles kohas elamisest, sest ilma autota seal elada ei ole võimalik. Tegutsegem loogiliselt ja järjepidevalt. Aitäh!

Aitäh, hea kolleeg! Sulgen läbirääkimised ja oleme ka selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.