Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (166 SE) esimene lugemine

Järgmine päevakorrapunkt, numbriga 15, on Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Helle-Moonika Helme ja Mart Helme algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 166 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Henn Põlluaasa!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Mul on au Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel esitleda kohaliku omavalitsuse volikogu [valimise] seaduse muutmise seaduse eelnõu. Sellega muudetakse seaduse § 5 lõiget 5. See paragrahv ühesõnaga sätestab, millised on nõuded isikutele, kes saavad kohaliku omavalitsuse volikogusse kandideerida. Sinna lisatakse üks lause: "[…] valdab eesti keelt vähemalt keeleseaduses sätestatud C1 tasemel ja esitab vastava tõendi." See keeleoskuse säte oli muuseas varem keeleseaduses sees, aga mingisugusel arusaamatul põhjusel leiti, et Eestis elavad inimesed oskavad piisavalt eesti keelt ja seda sätet ei ole enam seadusesse vaja. Me teame kõik, et tegelikult on selline põhjendus absoluutselt laest võetud, sest iga päevaga kasvab nende Eestis alaliselt elavate isikute arv ja osakaal, kes tegelikult eesti keelt ei oska, aga kellel on õigus kandideerida kohalikku volikogusse. Põhiseaduse järgi on Eesti riigikeeleks ja ametlikuks asjaajamise keeleks eesti keel. Keeleseaduse kohaselt peavad eesti keelt valdama avaliku sektori töötajad, riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse [asutuse] töötajad. Nad peavad oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks. On täiesti loomulik ja selge, et nende isikute hulka, kes peavad oskama eesti keelt, tuleb lugeda ka kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed, seda enam, et volikogude töökeel võib seaduse järgi olla vaid eesti keel. Paraku oleme olukorras, kus paljud volikogude liikmed ei valda või sihilikult ei kasuta eesti keelt. Kui kunagi nõuti eesti keele oskust, siis, nagu ma mainisin, täna seda nõuet enam ei ole ja selle klausli kaotamise tagajärjel rikutakse terves reas Eesti Vabariigi omavalitsustes keeleseadust, sest volikogudesse valituks osutunud isikute keeleoskuse üle puudub igasugune kontroll ja seetõttu viiakse pahatihti neid istungeid läbi vene keeles. Mõnikord kasutatakse sealjuures ka tõlgi abi. Tegemist on otsese seadusrikkumisega ja lisaks vähendab selline olukord motivatsiooni eesti keele õppimiseks ja mõjub loomulikult negatiivselt integratsiooniprotsessile. Ja eelnõu sätestabki, et oleks tagatud kandidaatide eesti keele oskus C1-keeletasemel, mis on, nagu ma juba eelpool mainisin, vajalik juhtimisega seotud tegevusaladel, samamoodi volikogus, sest neil on vaja ju kavandada erinevaid tegevusi, koordineerida ja nõustada. Volikogu liikmed peavad olema suutelised tegema avalikke ettekandeid, sõnavõtte, koostama kirjalikke tekste ja nii edasi. Eesti keelt oskamata ei ole võimalik ühelgi volikogu liikmel ju sisuliselt volikogu töös osaleda. Ka [Keeleameti] juht Ilmar Tomusk on korduvalt – ma rõhutan, korduvalt! – juhtinud tähelepanu asjaolule, et kui me soovime muuta kohalike omavalitsuste volikogu töö eestikeelseks, siis tuleb uuesti valimise seadusesse sisse viia volikogudesse kandideerijatele eesti keele oskuse nõue. Vastasel juhul mitte mingisugust muutust ei toimu. Ja tsiteerides Tomuskit, ta ütles: "Ma ei saa aru, kuidas saab inimene Eesti poliitikas osaleda, kui ta ei oska riigikeelt. Aga näib, et see on siiski võimalik." Ja mina ei saa ka aru. Keeleseaduse vastuvõtmisest on möödunud enam kui 30 aastat. Ei ole normaalne, et suur osa elanikkonnast ei oska endiselt riigikeelt ning Eesti omavalitsuste volikogudes käib töö vene keeles, kas siis täiesti või osaliselt. See tuleb peatada. Eriti hull on olukord ju selle taustal, et statistika järgi kasvab sisserände tõttu alaliste elanike arv Eestis keskeltläbi 6000 inimese võrra aastas. Ja siin ei ole arvestatud eestlasi, kes on naasnud, ega ka ukrainlasi, keda meile on tulnud ju ligi 100 000. Arvestades seda, et lõviosa nendest on deklareerinud, et nad jäävad alaliselt Eestisse – võib-olla nad ei mõelnud päris pika tuleviku peale, vaid pidasid sõda silmas –, ja teades neid tendentse maailmas, teades seda, kui raske või võimatu on peale sõda tagasi pöörduda, kui sul lihtsalt kodu enam ei olegi, võib eeldada, et lõviosa nendest jääbki siia. Ka nemad muutuvad varem või hiljem Eesti alalisteks elanikeks, kes saavad nii hääletada kui ka kandideerida kohalike omavalitsuste valimistel. Eesti on alaliste elanike juurdekasvu puhul protsentuaalselt Euroopas kolmandal kohal. Meid edestavad ainult Luksemburg ja Island. Nii et 6000 inimest aastas, kümne aastaga 60 000, 20 aastaga juba 120 000 inimest. Ja me teame seda, et Eesti riik ei ole ju tegelikult suuteline eesti keelt kõigile õpetama. Koolides [õpib eesti keelt] võib olla 2000 õpilast, kursustel võib olla veidi enam, 3000–4000. Kui me ka suudame kursuste arvu veelgi suuremaks viia, siis tegelikult, arvestades nende inimeste arvu ja osakaalu, kes eesti keelt ei oska ega tee ka mingisuguseid pingutusi, et ise seda selgeks õppida, me ei jõuagi selle hetkeni, et Eesti riigikeel kõlaks igal pool. Aga see ei tähenda seda, et me peaksime tegema mingisuguseid järeleandmisi isikutele, kes tahavad osaleda poliitikas, kes tahavad kohaliku volikogu liikmeks kandideerida. Ja on täiesti selge, et nii meie põhiseadusest kui ka keeleseadusest lähtudes me peame sisse viima selle muudatuse kohaliku omavalitsuse [volikogu] valimise seadusesse, et saab nõuda kandidaatidelt ka eesti keele oskust. Aitäh!

Suur tänu! Teile on ka küsimusi. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Henn, sa tead, et meie erakond on korduvalt esitanud Riigikogus eelnõu, milles me teeme ettepaneku, et kohalikel valimistel saaksid valida ainult kodanikud, eks, Eesti Vabariigi kodanikud. Teatavasti Eesti Vabariigi kodanikud kas siis oskavad või peavad oskama eesti keelt. See tooks ju kaasa [muudatused] kohalike omavalitsuste [volikogude] koosseisus, ka keelelises koosseisus. Ja kui see nii oleks, siis oleks selle eelnõu eesmärk juba täidetud. Oskad sa lihtsalt tausta avada, miks seda ikkagi ei ole tehtud ja miks seda ei taheta teha? Miks suur osa, suure tõenäosusega ka kõik kõvahäälselt eesti keele eest seisjad, eesotsas Reformierakonnaga, tormavad varsti siia saali ja hääletavad selle eelnõu tagasilükkamise poolt, eelnõu, mis on ometi ju väga selge eesmärgiga kaitsta eesti keelt ja meie põhiseaduse preambulit?

Aitäh! Ongi ju tegelikult põhiseaduses sätestatud meie riigi eksistentsi [eesmärgil] üks ülesanne ja imperatiiv käitumiseks kõikidele riigiinstantsidele, valitsusele ja Riigikogule, ja nii edasi: hoida ja säilitada eesti keelt. Selle taustal ongi äärmiselt arusaamatu, kuidas saab tegelikult Eestis suurepäraselt hakkama ilma eesti keeleta. Ja ma ei räägi lihtsalt tavaelust ja olmest, vaid sa võid minna kõikidesse riigiasutustesse ja sa saad vene keelega suurepäraselt hakkama. Kõikide ministeeriumide – küll vist on erand Kaitseministeerium – koduleheküljed on ka venekeelsed ja soovi korral saad sa asjaajamist vene keeles. Nii et tegelikult puudub ju inimestel motivatsioon õppida eesti keelt, eriti kui nad elavad mingisuguses sellises piirkonnas, kus enamiku moodustavadki välispäritoluga inimesed või isegi need, kes on juba võib-olla mitu põlve siin Eestis elanud, aga lihtsalt ei ole suvatsenud eesti keelt selgeks õppida. Ja kui me jätame sellised augud sisse erinevatesse kohtadesse, ilma et me vähimatki ette võtaks nende [parandamiseks] ja inimestele motivatsiooni loomiseks, et kui sa tõesti tahad siin elada ja kui sa tõesti tahad selle riigi elus ja otsustamises kaasa rääkida, siis sa pead eesti keelt [oskama], siis seda lihtsalt ei [õpita]. Palju mugavam on ju ilma õppimata elada, nii mõnegi inimese meelest. Ja mis siin salata, paljude meelest on ju eesti keel, eesti rahvas ja [Eesti] riik täpselt samasugune ajutine nähtus nagu ukraina rahvas ja Ukraina riik. Meie ülesanne on teha kõik, et Eesti jääks Eestiks ja eestikeelseks.

Martin Helme, palun!

Aitäh! No milliseid loosungeid või vastu rinda tagumist me näeme siin nii Reformierakonna kui ka teiste erakondade poolt, kuidas nad lähevad üle eestikeelsele haridusele niimoodi, et vaesed eesti lapsed peavad hakkama õppima mingis segakeelses või pudikeelses keskkonnas ja olema eesti keelt mitteoskavate inimeste õpetajateks ja integraatoriteks, aga loosungid on ilusad! Arvestades neid loosungeid on tegelikult pisut isegi arusaamatu, miks see eelnõu on poleemiline. Tegelikult peaks olema täiesti iseenesestmõistetav ühes normaalses riigis, et kõik asjad käivadki eesti keeles. Mul on sellega seoses küsimus. Milline seal komisjonis arutelu oli? Mis meie austatud kolleegid liberaalsest frondist selle asja kohta arvasid või ei arvanud üldse midagi?

Kahjuks ma ise ei saanud komisjonis sellel arutelul osaleda, ma olin haige sel ajal. Aga see ei ole esimene kord, kui me oleme seda eelnõu sisse andnud. Ega need argumendid, kui neid argumentideks saab pidada, ei ole ju absoluutselt muutunud. Selle taga on võimul oleva koalitsiooni arusaam sellest, et eesti keel, eesti rahvus, Eesti rahvusriik ja [eesti] kultuur ei olegi olulised. Piisab sellest, kui me püstitame loosungeid, ja parem ongi, kui Eesti muutub multikultuurseks. Aeg-ajalt kostab ju ka mingisuguseid avaldusi, et põhiseaduse preambula peaks üleüldse tühistama või ümber tegema, et sealt rahvusriikluse printsiip välja võtta. Ja see puudutab ka täiesti selgelt eesti kooli, nii nagu sa mainisid. Jutt eestikeelsele koolile üleminekust, mida püütakse teha niinimetatud ühtse kooli sildi all, on ju tegelikult kõige ehtsam häma. Mitte senised venekeelsed koolid ei viida lihtsalt eesti keelele üle, vaid luuakse segakoolid, kus kindlasti eesti keel ei saa enam nii puhtalt kõlada. See on täiesti paratamatus. Ja on võimalik, et kahjustub isegi vene laste vene keele oskus. Nii et see ei kanna seda eesmärki, mis meil peaks tegelikult olema. Ja eks küsimus on täiesti selgelt maailmavaates, selles, kuidas sa väärtustad oma juuri, oma rahvust, oma kultuuri. Tänane suundumus eriti lääneriikides ongi ju selline, et sellest tülikast asjast tuleb võimalikult kiirelt lahti saada. Aga kui me räägime ka sellest, mida tänane koalitsioon on koalitsioonileppes sätestanud, siis peaks ju see eelnõu täitma seda eesmärki, mida nad deklareerivad. Kui nad seda ei toeta, siis on selge, et kahjuks ei saa ka seda momenti koalitsioonileppes sugugi tõsiselt võtta.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Sa mainisid, et kuni 6000 inimest, kelle hulka me ei arvesta eestlasi, tuleb meile sisse. Saan aru, et sa pidasid silmas migratsioonisaldot, eks ju?

Jah.

Tegelikult tuleb meile sisse 10 000 – 15 000 inimest aastas, Ukraina põgenikke arvestamata. Aga jah, peame tunnistama, et me oleme endiselt olukorras, kus kõikides kohalikes volikogudes ei toimu töö eesti keeles. Teisisõnu, peame tunnistama, et senised meetmed ei ole toiminud. Ja kui massiimmigratsioon läheb käima, siis halveneb olukord veelgi. Seega pole loogiliselt alust arvata, et kui need meetmed pole varem toiminud, siis need olukorra halvenedes [järsku toimivad]. Ja nüüd mu küsimus [on see, et] kuidas sa nimetaksid neid poliitikuid, kes sellest aru ei saa.

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, ma pidasin silmas saldot. Circa 6000 inimese võrra kasvab meil alaliste elanike arv. Sisseränne on 10 000 – 15 000, aga nendest osa läheb ka tagasi, nii et ma neid ei arvestanud. Ma arvestasin ainult neid, kes jäävad Eestisse, kellest saavad alalised elanikud. Ja see kasv on tegelikult hirmuäratav. Ja kuidas siis nimetada neid, kes toetavad massiimmigratsiooni ja meie rahvusriikluse, selle põhimõtete ja printsiipide lammutamist? Noh, ega ma ei peagi mingisugust uut mõistet siin hakkama välja mõtlema, selle kohta on juba ammust aega olemas üks väga tabav väljend "rahvusrenegaadid".

Eduard Odinets, palun!

Aitäh, aseesimees! Hea ettekandja! Lugedes teie eelnõu ja seletuskirja, tekkis mul vähemalt ühes kohas arusaamatus. Üritasin aru saada teie loogikast ja sellepärast küsingi üle. Te kiidate siin Läti süsteemi, et Lätis saavad kandideerida ainult kodanikud kohalikku [volikogusse], seega on riigikeele oskus tagatud ja töö toimub läti keeles. Teatavasti saavad meil kandideerida ka ainult Eesti kodanikud. Teie loogika järgi on ju meil ka siis kõik tagatud. Te mainite siin, et kui sa oled kodanik, siis sinu keeleoskus on garanteeritud. Kas te saaksite mulle selle loogikavea – minu arvates vea – selgeks teha?

Ma ei leia ise seda kohta, kus ma oleks väitnud, et kodakondsus garanteerib keeleoskuse. Isegi kui ma olen niimoodi kuskil väitnud, siis oli see ilmselt lapsus linguae, sellepärast et me ju teame suurepäraselt, et eriti Eestis kodakondsus ei taga mitte mingisugust keeleoskust. Kodakondsust on jagatud niivõrd lõdval käel. Seda ei ole [nii tehtud] mitte kuskil mujal maailmas. Need jutud, et meil on kodakondsuse saamise nõuded ja reeglid ühed rangeimad, ei vasta absoluutselt tõele. Meil on need kõige lõdvemad. Meil on ju kümneid ja kümneid ja kümneid tuhandeid Eesti kodanikke, kes ei oska eesti keelt, ja see on täiesti selge. Kodakondsusega ja keeleeksamitega on tehtud ju ka sobi. Või kuidas seda nimetada? On teised inimesed käinud keeleeksamit tegemas kandidaatide eest. Alles oli aastaid tagasi, kui üks jõuk võeti kinni ja sai karistatud selle eest, et ta sisuliselt müüs kodakondsust, tegi neid eksameid isikute eest. Ja mis on kõige kurioossem, kui neid ninamehi ja selle kuriteo sooritajaid karistati, siis kõik need isikud, kes tegelikult seadusevastaselt said kodakondsuse, oskamata eesti keelt ning tundmata Eesti seadusi ja elementaarseid asju, mida kodakondsuse taotlejalt nõutakse, nende kodakondsus jäi ju alles. Nii et kahjuks ei garanteeri Eestis kodakondsus keeleoskust ja selle olukorra vältimiseks ongi see eelnõu esitatud. Lätis on olukord oluliselt parem. Läti on väga palju erinevaid seadusi vastu võtnud, et läti keelt hoida ja kaitsta. See puudutab ka alalisi elanikke. Kui nad ei osanud läti keelt, siis anti neile teatud aeg selle õppimiseks, eksami tegemiseks ja vastava tunnistuse saamiseks. Ja kes ei olnud valmis läti keelt õppima, siis Läti ütles, et palun, uks on siin, võite ka Lätist lahkuda, keegi ei sunni teid siin elama. Ja ma arvan, et Eesti peaks Lätist võtma väga suuresti eeskuju nendes küsimustes, sellepärast et kui me vaatame kasvõi sisserännet, siis Eesti on võrreldes kõikide meie naabritega ikkagi esirinnas, nii Läti, Leedu kui ka Soomega.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Siin saalis ja poliitikas üldse loobitakse kogu aeg Vene kaarti ja keda kõiki ei süüdistata putinismis. Aga kui me tegelikkust vaatame, siis teod on need, mis asjale õige hinnangu annavad. Praegune koalitsioon eestikeelsele haridusele ülemineku sildi all sisuliselt hävitab eestikeelset kvaliteetset haridust, keeldub ära võtmast valimisõigust Vene, agressorriigi kodanikelt, keeldub rangelt järgimast sanktsioonipoliitikat, keeldub relvitustamast agressorriigi kodanikke ja keeldub eesti keelt sätestamast tõelise riigikeelena, mis tähendab seda, et igasugused ministeeriumide koduleheküljed ei oleks vene keeles ja vene keel ei laiutaks meie ühises ruumis. Mis on sinu hinnang, kas on mingi ratsionaalne selgitus, miks praegune koalitsioon ja …

Aitäh!

… Kaja Kallase valitsus sedavõrd vihkavad Eesti rahvast, et nad silmakirjalikult rääkides Vene-vaenulikkusest tegelikult Eestit venestavad?

Aitäh, hea kolleeg!

Aitäh, väga hea küsimus! Aga ma paar sõna ütlen veel härra Odinetsile. Ma leidsin üles eelnõu seletuskirjast koha, kus räägitakse Lätist. Siin on öeldud niimoodi, et näiteks Lätis on võrreldes meiega olukord oluliselt parem, seal võivad kohalike omavalitsuste valimistel kandideerida ja osaleda ainult kodanikud, kelle riigikeeleoskus on garanteeritud. Ja ongi nii. Lätis võivad nii Riigikogu kui ka kohalike omavalitsuste valimistel osaleda ainult kodanikud, mittekodanikud ei saa. Ja nende riigikeeleoskus peab olema garanteeritud, nad peavad tõendama oma läti keele oskust. Täpselt samamoodi soovime meie selle eelnõuga viia sisse, et näiteks kandideerimisavaldusse võiks panna lahtri juurde, kus [võimalik kandidaat] tõendab ära oma eesti keele oskuse, selle taseme ning kus ja millal ta seda on õppinud. Nii, aga tulles härra Mart Helme küsimuse juurde, siis tõepoolest, me [näeme] seda, mis meil siin Eestis toimub, kuidas sisuliselt lastakse Eestil venestuda sõna otseses mõttes. Piisab sellest, kui minna lähimasse kaubanduskeskusesse või mingisse meelelahutusasutusse või kuhu iganes, eesti keelt ju praktiliselt ei kuule. Enamik nendest, kes Eestisse on tulnud, ka Ukraina sõjapõgenikud, ei ole ju ka eestlased. 80% nendest on vene rahvusest. Ja kahjuks ei ole meil õrna aimugi, milline on nende meelsus käimasoleva sõja kohta, kas on tuldud lihtsalt sõja jalust ära. Nagu hiljuti kuulsin, ühed Viimsis elavad sõjapagulased teatasid, et nemad tulid selleks, et lasta Putinil seal takistamatult märatseda, tappa ja lõhkuda, et ise viga ei saaks. Nii et me ei tea nende meelsust. Viimaste uuringute ja küsitluste järgi kasutab Vene FSB väga aktiivselt ära siin olevaid inimesi. Minu jaoks täiesti arusaamatu uudis [oli see], et osa nendest – üks arreteeriti ka Lätis –, kes vandaalitsesid ja rüvetasid meie kangelaste hauatähiseid, olevat Eesti ja Vene topeltkodakondsusega. Ma ei tea, mida see termin tähendab, sellepärast et Eesti ja Vene topeltkodakondsust ei saa olla. Ei saa olla meie põhiseaduse järgi ka mitte ühegi teise riigi topeltkodakondsust. Täiesti selgelt peab isik, kes on saanud teise riigi kodakondsuse, Eesti kodakondsusest loobuma. Muidugi on see probleem, et me ei tea tegelikult, kui paljudel nendest endistest Nõukogude Liidu ja Vene kodanikest, kes on Vene päritoluga ja on saanud Eesti kodakondsuse, Vene kodakondsus alles on, seadust rikkudes, sellepärast et Venemaa meile selle kohta andmeid ei anna. Meil endal ehk kapol ilmselt mingisuguse kitsama seltskonna kohta arusaam on, aga tegelikult me seda ei tea. Nagu näha, valitsus ja vastavad organid eriti ei tahagi teada. Lihtsalt pigistatakse silm kinni ja lastakse Eestis üha enam eesti keele positsiooni kaotada ja teiste keelte positsiooni kasvatada. Probleem ei ole ju mitte ainult vene keelega, vaid täpselt samasugune – või mitte täpselt samasugune – [probleem on see, et] inglise keel ju võtab võimust. Siin on eriti viimasel ajal ajakirjanduseski kostunud muret selle üle, et meie lapsed oskavad küll suurepäraselt tänu nutitelefonidele ja internetile inglise keelt, aga nende emakeeleoskus ja väljendusoskus on äärmiselt primitiivseteks muutunud. Nii et see on niivõrd tohutu lai probleemidepundar. Aga see, et sellega ei tegeleta, on minu arusaamise järgi lihtsalt kuritegelik.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Praegu Ukrainas kestev Venemaa agressioon on toonud välja fakti, et küll Eestis, kuid Venemaa info- ja propagandaruumis elavad venelased toetavad Venemaa agressiooni. Need venekeelsed Eesti elanikud ei oska reeglina ühtegi keelt peale vene keele. Peamine põhjus, miks nad eesti keelt ei oska, on motivatsiooni puudus. Eestis saab liiga hästi hakkama ainult vene keelega. Pole mingit reaalset põhjust pingutada eesti keele õppimiseks. Lisaks kulutavad kohalikud omavalitsused, mille tuludest moodustab suure osa maksumaksja raha, erinevate venekeelsete infomaterjalide ja ajakirjanduslaadsete väljaannete trükkimisele ja levitamisele, mis on absurdne kodanike raha raiskamine. Mida Eesti riik veel saaks teha, et suurendada venekeelsete kodanike …

Aitäh!

… motivatsiooni eesti keelt õppida?

No loomulikult peabki kõige suurem motivatsioon olema see, et sa saad riigis, kus sa elad, hakkama just nimelt riigikeelega. Katsuge Soomes vene keelega hakkama saada või isegi eesti keelega. Mõni üksik eriti vastutulelik inimene, kes seda keelt oskab, on nõus sinuga teises keeles rääkima, aga kõikjal mujal käib ju igapäevane elu, eriti asjaajamine – kohtud ja mis iganes –, riigikeeles. Ja kui me ikkagi otsustavalt võtame endale joone, et me lõpetame ära selle kaks- ja mitmekeelsuse siin Eestis, siis see on kõige suurem motivatsioon. Loomulikult kui need, kes tõepoolest austavad Eestit ja Eesti rahvast, soovivad endale [Eesti] kodakondsust saada, siis selle üks tingimus on eesti keele oskus. Ja selles ei ole mitte midagi imelikku. Neid Putini igasuguseid propagandatorusid tuleb kindlasti kontrollida, sest kuigi siinsamas on meil ka mõned kanalid kinni pandud, siis tegelikult interneti kaudu ei ole nende vaadatavus teps mitte vähenenud. Ja tõepoolest, nagu sa mainisid, see, et suur osa venekeelsest elanikkonnast on just nimelt Vene propaganda mõjusfääris, on väga-väga ohtlik meie riiklusele. Ja noh, nagu küsitlused näitavad, väga suur osa nendest kahjuks toetabki Vene agressiooni Ukrainas ja kiidab Putini sammud heaks. Ja kui me seda kontrolli alla ei saa, siis tegelikult see olukord võib mingisuguses kriisisituatsioonis äärmiselt fataalseks kujuneda. Siia sisse mahuvad ka loomulikult meie venekeelne Delfi ja isegi venekeelne ERR ja Postimees. Eriti Delfis ilmuvad vaata et üle päeva nii Putinit toetavad kui ka Eesti-vastased ja Ukraina-vastased kirjutised. Ja nende kommentaare lugedes tõusevad teinekord lausa juuksed püsti. Me oleme siin kuulnud küll, kuidas isikuid, kes selliseid meelsusavaldusi eestikeelses meedias teevad, karistatakse. Ma ei ole päris kindel, aga mulle tundub, et teatud venekeelsetes väljaannetes on see täiesti tavaline. Nii et kui me tahame, et meid austataks, et meie riiki, meie rahvust ja meie iseseisvust austataks, siis me peame ise olema ka väärikad ja mitte tegema järeleandmisi, nõudes seda [austust] ka teistelt.

Eduard Odinets, palun!

Aitäh! Ma tuleksin nüüd eelnõu juurde tagasi. Te mainisite oma vastuses ühele küsimusele, et lahendus on see, et kandideerimisavaldusse tehakse linnuke, et osatakse eesti keelt nõutud tasemel. Eelnõu ise räägib tõendi esitamisest. Kõik kandidaadid peavad esitama tõendid. Kas ma saan õigesti aru, et kõik kandidaadid, kes järgmine aasta kandideerivad kohaliku omavalitsuse volikogusse – kõik need mitu tuhat inimest –, sõltumata esimesest keelest, emakeelest, sõltumata sellest, mis koolis nad on õppinud, sõltumata sellest, mis keeli nad oskavad, peavad, kaasa arvatud teie ja mina, esitama tõendi, et nad oskavad C1-tasemel keelt, antud juhul eesti keelt? Kas ma saan õigesti aru?

Mul on täiesti déjà-vu tunne, sellepärast et, hea Eduard, sa oled täpselt sama asja küsinud ka varem. Ma vastan täpselt samamoodi, et loomulikult mitte kõik ei pea. Etnilised eestlased ei pea seda tegema, aga välispäritolu inimesed [peavad] kindlasti.

Mart Helme, palun!

No vastuseks eelmisele küsijale võib muidugi öelda, et nii palju kui mina tean – võib-olla ma eksin –, on Venemaal kehtestatud lausa seadusega, et peab oskama vene keelt. Need inimesed peavad oskama vene keelt, kes riigiametitesse ja riigi esindusorganitesse kandideerivad. Nii et kui siin keegi püüab jätta muljet, et Eesti teeb kellelegi jälle kurja ülekohut, siis ei tee. Ei tee. Aga minu küsimus puudutab seda, et Müncheni konverentsil ühes paneelis teatas Kaja Kallas ülbelt ühele Ameerika senaatorile, et Eestis on 6% rahvastikust Ukraina sõjapõgenikud ja ameeriklased ärgu vingugu, et neil on Mehhiko piiril ka probleemid ja et nad peavad need kõigepealt lahendama, enne kui nad Ukrainat piisavalt abistada saavad ja suudavad. Selle 6% on Kaja Kallas välja öelnud Münchenis. See tähendab, et meil on üle kolmandiku rahvastikust venekeelne, sest ärme teeme endale illusiooni, et ukrainlased on ukrainakeelsed. Mida me võime sellest järeldada? Kas me võime järeldada …

Aitäh!

… et me võime juba peagi oodata nõudmist, et vene keel …

Aitäh!

… saaks teiseks riigikeeleks …

Aitäh, hea kolleeg!

… või et [neid] mingil muul moel ei diskrimineeritaks?

Jah, mida suuremaks välispäritolu inimeste osakaal kasvab, mida suuremaks vene emakeelega inimeste arv kasvab, seda tõenäolisemaks see läheb, et ühel hetkel nõutakse ka riigikeele muutmist ja Eesti tegemist kakskeelseks riigiks. Meil ei ole ju tänaseni mitte mingisuguseid tõkendeid sisserändele. Tahetakse kaotada ka see naeruväärne immigratsioonikvoot, mis on justkui väga väike, umbes 1700 inimest aastas, aga millele on tehtud 20 erandit, nii et tegelikult see absoluutselt ei tööta. Kõik, ka need IT-spetsialistid, keda taga nutetakse, [kuuluvad erandite hulka]. Nad saavad siia vabalt tulla. Ilma igasuguste kvootideta saavad kõik Euroopa Liidu riikide, USA, Uus-Meremaa, ja nii edasi, inimesed siia tulla. Nii et tegelikult meil ongi uksed valla. Lisaks alaliste elanike ja ukrainlaste [arvu] kasvule ja kõigele muud [tüüpi] sisserändele on meil igal aastal ka võõrtöölisi 20 000 – 30 000, kellest ju suurem osa ei tee seda mitte ühekordse ampsuna, vaid suur osa, kui aeg saab otsa, käivad lihtsalt kodus ära ja tulevad jälle tagasi. Ja me teame statistika järgi, et nendest suur osa on saanud lõpuks ka meie alalisteks elanikeks. Kõigil nendel, kellest me räägime, on ju õigus tuua kaasa oma perekonna liikmed. Kui varem oli vaja selleks mingisugust – enamikes riikides on vaja – tõendit, et siin olev isik, on ta siis üliõpilane või kes iganes, suudab neid ka üleval pidada, siis täna seda enam ei ole [vaja]. Pereränne kasvab tohutul kiirusel. Ja kui me vaatame statistikat, siis [siia] tullakse üle maailma, igalt poolt, Aafrikast, Aasiast, kust iganes. Aga kõige suurem sisseränne on ikkagi slaavi riikidest. Ja sellele ei püüta absoluutselt mitte mingisugust tõket ette panna. Nii et tõepoolest, eestlaste suhtarv väheneb, teiste elanike suhtarv kasvab. Ja ma ei imestaks, kui need hääled, [mis ütlevad], et tuleb eesti keelest kui riigikeelest loobuda või kakskeelsus sisse viia, ühel heal hetkel tõepoolest saavad niivõrd tugevaks, et siinsamas saalis esitatakse meile ka vastav eelnõu. Aga annaks jumal, et see olukord ikkagi nii kaugele ei lähe. Ja ma tean vähemalt ühte erakonda Eestis, Konservatiivne Rahvaerakond, kes sellele seisab viimse võimaluseni vastu.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Juhtivkomisjoni poolt palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks põhiseaduskomisjoni liikme, hea kolleegi Pipi-Liis Siemanni.

Aitäh, istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu tutvustaja on juba väga põhjaliku arutelu käima tõmmanud ja pakkunud ka natukene selgitust sellest, missugune on tema tõlgenduses erinevate koalitsioonierakondade arvamus. Aga ma annaksin teile väikese ülevaate põhiseaduskomisjonis toimunust. Põhiseaduskomisjonis tegelesime selle eelnõuga esmaspäeval, 11. septembril. Ja see ei olnud esmakordne kokkupuude selle teemaga meil komisjonis ja võib-olla seetõttu oli arutelu ka veidi lühem, sest äsja olime sarnase eelnõu üle juba arutelu pidanud. Meile andis ülevaate eelnõust Jaak Valge. Ma kordama ei hakka seda, siin juba toodi põhipunktid kenasti välja. Meil oli komisjonis külas ka Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik, kes andis ülevaate Vabariigi Valitsuse seisukohtadest ja selgitas, miks Vabariigi Valitsus seda eelnõu ei toeta. Hea uudisena võin öelda, et Eestis kehtib samamoodi ikkagi seadus, mis ütleb, et eestikeelne asjaajamine meie kohalikes omavalitsustes on täiesti seaduspärane. Ja see, et seda ei järgita, on nüüd … Jällegi mul kohe kangastus üks eelmine eelnõu, mis siin saalis kõlas [ja mis nõudis] poliitilise kultuuri tõsimeeli parandamist – seda olekski tarvis teha nendes omavalitsustes, kus eestikeelse asjaajamise korda ei järgita. Arutelu käigus komisjonis toodi välja ka seda, et me kindlasti peaksime nende küsimustega tegelema, võib-olla pigem keeleinspektsioonile, Keeleametile täiendavate volituste loomise kaudu, sest praegu on tõesti tegu sellega, et kohaliku omavalitsuse eneseregulatsioon on see, mis kontrollib põhiliselt seda toimuvat. Asjaajamine peab toimuma eesti keeles ja suuri eksimusi selles osas vist teadaolevalt ka ei ole. Komisjonide protokollide puhul on olnud probleeme. Volikogude dokumendid reeglina on olnud eesti keeles. Probleemiks peeti siis ka seda, et seesama C1-keeletase … Tõesti, siin on väljendatud, et tuleks esitada tõend. Selle puhul peab ütlema, et ilmselt ka siin saalis ei ole kõigil meil seda tõendit kohe olemas. See vajaks täiendavat tõendamist. Lisaks on tõepoolest meil hulk inimesi, kes on igati võimelised [kaasa rääkima] ja soovivad kaasa rääkida kohaliku omavalitsuse tasandil, aga nende keeleoskus ei pruugi olla C1-tasemel, vaid see võib olla näiteks B1[-tasemel]. See on tavapärane minimaalne keeletase, mida nõutakse, kui inimene on lõpetanud gümnaasiumi. Kahjuks ei valda ka kõik Eesti kodanikud kõrgtasemel eesti keelt, mida nad muidugi võiksid. Kaunis emakeel on meie kõigi jaoks oluline. Komisjon arutelu tulemusena tegi ka otsused. Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda juba 19.09.2023, komisjonil on ettepanek eelnõu tagasi lükata ja komisjoni esindajaks määrati siinkõneleja. Aitäh!

Suur tänu! Teile on vähemalt üks küsimus. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Nagu te isegi mainisite, on meil volikogusid, kus eesti keele kasutamisega on probleeme. Seda ju see eelnõu ütleb, et see on ebaseaduslik, seadust rikutakse, ja selle seaduse rikkumise vältimiseks panime selgelt kirja eesti keele nõude. Kui valitsus leiab, et seda pole vaja, see justkui tekib iseenesest ja anname Keele[ametile] volitusi juurde, siis mis volitusi te silmas peate? Kui inimesed on seadust rikkudes saanud volikokku, nad eesti keelt ei oska, siis kas Keeleamet on see amet, kes tühistab nende volitused volikogus ja valimistulemused või mis? Nagu me teame, nendest tänastest meetmetest …

Aitäh!

… ju Keele[ameti] enda arust ükski ei toimi.

Aitäh küsimuse eest! Komisjonis pidasime silmas pigem järelevalvet asjaajamise korralduse üle. Seal ei olnud jutuks seda, et peaks andma volituse volikogu liikme volituste tühistamiseks. Aga ma usun, et iseenesest ei ole täna probleemiks alati keeleoskuse puudumine. Te varem tõite ka ise siin välja, et on ka keeldumisi või lihtsalt mugavusest mittekasutamist, mida paljudes piirkondades, ma usun, tuleb ette isegi sagedamini kui tegeliku keeleoskuse puudumist. Nii et siinkohal võiks järelevalve keskenduda sellele, et asjaajamise reegleid tuleks järgida. Teisalt, varem kõlanud arutelus oli muidugi väga õige see viide, et kohalike omavalitsuste kätes väga suuresti on ka keeleruumi kujundamine oma piirkonnas. Ma pean siin silmas nii nagu teiegi avalikus ruumis keelekasutust. Nii et kõiki neid meetmeid tõenäoliselt saaks nii keeleinspektsioon, Keeleamet kui ka kohalikud omavalitsused kasutada.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Minu tähelepanu köitis teie mõte sellest, et kohalikus omavalitsuses on töötamas palju pädevaid inimesi, kes ei pruugi keelt osata. Maailm, ma usun, on täis väga erinevates keeltes rääkivaid ja väga erinevate pädevustega inimesi, muu hulgas ka inimesi, kes on võimelised kohalikus omavalitsuses töötama. Aga ma mõtlesin, et [te võiks] avada seda diskussiooni osa pikemalt. Kas see oli teie isiklik arvamus või see oligi komisjoni [arvamus], et kui on sihuke pädev inimene, siis võikski riigiametis juhtival kohal töötada, sõltumata keeleoskusest? Kas ma sain õigesti aru teie mõttearendusest?

Aitäh täpsustava küsimuse eest! Ma võisin komistada tõepoolest selles kohas, kus ma nimetasin töötamist kohaliku omavalitsuse asutuses. Seda meil tegelikult seadus täna ei luba. Eesti keele oskus ametnike puhul ja ametiasutuste töötajate puhul on nõutav. Ja ma sinisilmselt tahaks uskuda, et sellest nõudest siiski peetakse kinni. Ei, komisjon seda [teemat] ei arutanud ega puudutanud.

Jaak Valge, palun!

Hea ettekandja! Mul on natukene sarnane küsimus sellega, mida ma juba küsisin eelnõu esitajalt. Nimelt, praktika näitab seda, et senised meetmed ei ole toiminud. Missugune loogika ütleb, et kui meil on tegelikult [muu]keelsete osakaal Eestis kiiresti suurenenud, et vot nüüd, kui see olukord on veelgi keerulisemaks muutunud, need meetmed, mis pole senini toiminud, hakkavad toimima? Ärge öelge, et seda komisjonis ei arutatud. Öelge parem, miks te hääletasite komisjonis selle poolt, et see eelnõu tagasi lükataks?

Aitäh! Tõesti, mu vastus oleks olnud, et komisjonis seda ei arutatud. Aga küsimuse sellele poolele, et miks ma hääletasin selle tagasilükkamise poolt, on just nimelt selline [vastus], millele on viidatud ka siin protokollis. Ma arvan ka ise, et C1-tase ei pruugi olla tingimata vajalik. On inimesi, kes on sünnipärased Eesti kodanikud, on lõpetanud eesti kooli, ei oska võib-olla ühtegi võõrkeelt, aga sellest hoolimata ei pruugi nende eesti keele tase olla C1. See on minu isiklik põhjendus: inimene kohaliku omavalitsuse volikogu töös osalemiseks võib edukalt hakkama saada ka madalama keeletasemega.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Tere tulemast tagasi meie töökasse kollektiivi! Ma saan aru, et teie lennuk maandus. Ma kirjeldan lugupeetud ettekandjale [järgmist] olukorda. Kui meil on näiteks seadus, mis [ütleb], et meil kohalike omavalitsuste valimistel saavad valida ainult Eesti kodanikud, siis on ju selge, et inimesed, kes ei ole Eesti kodanikud, kes valimiskampaania käigus tänaval suhtlevad nendega, kes tahavad osutuda valituks volikogusse, kui need inimesed … Nad ju omavahel … Ühesõnaga, need, kes ei valda eesti keelt, toetavad neid, kes samuti ei valda eesti keelt, aga samuti siis osutuvad valituks. Andke indikatsioon, kas võiks olla nii, et kui valijad oleksid kodanikud, kes valdavalt suhtlevad eesti keeles, siis oleks tulemuseks see, et ka volikogude koosseis oleks seetõttu rohkem riigikeelne ja seal kõlaks rohkem eesti keelt. Kas võiks nagu sellise järelduse teha?

Aitäh põneva küsimuse eest! Püüdsin teie mõttelõnga jälgida. Jällegi, te saate aru, et komisjon sellise teemalõngani ei jõudnud. Aga jaa, kahtlemata võiks seda teemat arendada. Ma usun, et eesti keele praegune olukord on meie kõigi südamemure, eriti lähiminevikku vaadates ja tuleviku üle muretsedes. Aga ma siinkohal panin ennast teie kirjeldatud olukorda. Ma ise valdan väga halvasti vene keelt, aga sellest hoolimata püüan kindlasti kohalikus omavalitsuses seista ka vene emakeelega inimeste huvide eest, niivõrd kui see on seotud kohalikul tasandil vajalike teenustega näiteks. Ja see tähendab seda, et ma loodan, et nad toetavad mind jätkuvalt näiteks kohaliku omavalitsuse valimistel, kuigi me ei räägi [sama] keelt.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Ma usun, et te siiski ei komistanud. Küll aga te osava poliitikuna, kellel mõte jookseb veel hilisel tunnil, kasutasite minu komistust ära, et küsimuse sisust osavalt mööda minna. Püsigem ikka selle eelnõu raames ja rääkigem volikogu liikmetest! Minu tähelepanu köitis, jah, mitte ametnike osa, vaid see, mida see eelnõu puudutab. Ma sain aru, et komisjonis oli arutelu ja jõuti justkui seisukohale, et kui inimene on pädev volikogus töötama, aga keelt ei valda, siis töötagu aga. Kas oligi siis komisjonis seisukoht, et keelenõue tegelikult ei ole oluline ja vaatame pädevusi? Teine küsimus tekkis teie vastuse lõpust Moonika Helme küsimusele. Ma sain aru, et selle nimel, et hääli saada, võib teha olulisi järeleandmisi teatavates väärtustes. Kas ma sain sellest õigesti aru? Sellised kaks küsimust.

Aitäh! Vastan esimesele [küsimusele] kiirelt. Komisjoni arutelu oli see, et inimese keeletase ei pruugi olla C1. Keegi ei kahelnud selles, et ta peab valdama riigikeelt, aga [volikogus töötamiseks] piisab ka vähemast kui C1-st. See oli valdav arvamus. Ja nüüd jällegi, kuna on hiline õhtutund, oli võib-olla minu kõne konarlik. Aga ma pidasin silmas seda, et [volikogu liige] ei pruugi suhelda valijaga [samas] keeles, kuid sellest hoolimata peab, ma arvan, kohaliku omavalitsuse volikogu liige olema kursis ja arvestama oma kohaliku omavalitsuse inimeste huvidega parimal viisil, Eesti Vabariigi seadusi järgides, ja püüdma neid nii selgitada kui ka kaitsta.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kuna te olete isiklikult kokku puutunud omavalitsustega, siis seetõttu [küsin] natuke isikliku küsimuse. Kui hea on teie vene keele oskus? Kas te saaksite umbkeelse volikogu liikmega suheldud?

Aitäh küsimuse eest! Jällegi lähme natuke teemast kõrvale. Minu vene keele oskus on halb, aga see on tulnud mulle kasuks, sest tänu sellele on vene keelt kõnelevad inimesed Eestis reeglina minuga rääkinud eesti keeles.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja esimesena palun siia Riigikogu kõnetooli Anti Poolametsa. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Head saadikud, kes te olete siinsamas vande andnud kaitsta rahvusriiki ja eesti keelt! Mulle tuleb meelde 16. oktoober 1988. aastal, kui Tallinna Raekoja platsil oli muinsuskaitse seltsi korraldatud keeleloits "Eestimaa on meie kätes". Ma olin siis seal ja keskkooliõpilasena imetlesin seda võimast rituaali. Ma sain väga hästi aru selle rituaali tähtsusest, sest me elasime okupatsiooni tingimustes. Me elasime räige venestamise tingimustes. Me elasime eesti keele jalge alla trampimise tingimustes. Me elasime tingimustes, kus tõsimeeli mõned inimesed, kes kirjeldasid olukorda 1980. aastate alguses, küsisid, kas eesti keel sureb 20 või 30 aasta pärast välja. Need olid tolleaegsed üliõpilased. Me olime väga halvas seisus. Sellelsamal keeleloitsul, mida loitsiti kaasa Torontos, Stockholmis ja mujal, esitati Toronto majas Hando Runneli rituaal, mille keelevanne ütles: "Ülistan, ülistan mina ülemaks eesti meele / Aujärjele, aujärjele mina asetan püha eesti keele / Tulevaste põlvede päranduseks. / Vannun! / Hellalt, hellalt, hoian mina oma isade maad." Ja tehtigi tohutut tööd nende aastakümnete jooksul. Väga raskelt ja visalt paranes eesti keele olukord. Väga raskelt, aga siiski paranes. Lubamatult aeglaselt. Aga viimastel aastatel on mul tunne, et me libiseme väga kiiresti tagasi. See on nagu vabalangemine. Minu kõige suurem mure [on see], et ma ei näe poliitilist tahet seda peatada. Ma saan ka ise nüüd pahatihti neid emotsioone, eriti Tallinnas, aga ka mujal, kus tõsiasi on see, et ma ei saa eestikeelset teenindust. Tunne on täpselt nagu aastal 1985. Kui praeguse olukorra kohta ütles eelmine ettekandja, et tuleks parandada poliitilist kultuuri, et järgitaks seadust, siis vabandage, seaduse järgimine ei ole lihtsalt kultuuri küsimus. Tõsi, kultuurne inimene järgib seadust niisamagi, aga alati on neid, kes vilistavad seadusele. Selleks ongi sanktsioonid välja mõeldud, selleks on reeglid välja mõeldud. Ja me näeme, et neid reegleid ei täideta. Väga halb eeskuju tuleb omavalitsuste tasemelt, poliitilise võimu tasemelt ja väga paljudest teistest kohtadest. Mina näiteks juristina ei saa aru, mis asi see on näiteks, kui inimese rinnas on silt "Ma alles õpin eesti keelt". Kes tühistas keeleseaduse ja kui pikaks [ajaks]? Kui pikaks [ajaks]? Kes tühistas? Palun tõstke käsi ja rääkige, kes tühistas eesti keele [nõude] Eesti pealinnas sildikesega "Ma alles õpin eesti keelt". Las nad õpivad, las nad õpivad selgeks ja alles siis teenindavad, mitte nii, et las ma õpin järgmised kümme aastat. 60-[aastane] inimene lihtsalt ei õpi seda ära. Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Olukord on halb ja on täielik juriidiline kakofoonia. Muidu võiksid Riigikogu liikmed ka siin ringi käia [ja öelda], et ma alles õpin kodukorraseadust, ma alles õpin seadusi, ma lihtsalt istun siin niisama ja vaatan, mis seadustega saab. Sellest nihilismist me peame edasi jõudma. Ja teate, selleks, et see kurikuulus "Ei kommentaari", millega sai kuulsaks Tallinna volikogu liige Vladimir Belõi, ei oleks norm Eesti ühiskonnas, siis me peame kehtestama eellävendi. Üks asi on see, et Narvas meelega ei taheta aeg-ajalt, ajakirjanduse andmetel, eesti keelt rääkida, aga kui lugu on selline, et inimene ei saa ka keelest aru, vaid teeb näo eestikeelsel istungil, et ta saab aru, siis tegelikult ta ei saa töös normaalselt osaleda. Meil on seda lävendit vaja. Punase pastaka järgi reageerimine ei ole adekvaatne volikogu töös osalemine. Ja ma arvan, et see probleem on suurem, kui me tahame tunnistada. Paljude isikute keeleoskus on lihtsalt nii madal, et nad ei saa keerulisest kõnest aru. Nad istuvad volikogus, justkui saavad aru, justkui kuulavad, aga lõpuks on ikkagi [vastus] "Ei kommentaari". Näiteks Narva volikogu esimees Vladimir Žavoronkov ütles otse välja, et volinikud esinevad istungil nimme vene keeles. Seda nimetataksegi nihilismiks, seaduslikuks nihilismiks. Ei täida [seadust] ja kõik. Ja kui tahetakse neid täitma panna, siis kahjuks puudub poliitiline tahe seda teha. Räägitakse midagi poliitilisest kultuurist. Kahjuks on poliitiline kultuur väga veniv mõiste, mõnede jaoks lihtsalt on poliitiline kultuur Venemaa poliitiline kultuur. Me näeme lausa Narva enda volikogust pahameelt volikogu juhi tasemel, kes tunnistab, et asjad ei toimi. Nii on ka Ülle Madise õiguskantslerina tauninud venekeelseid istungeid, mis on nimme niimoodi korraldatud. Ja üks oluline asi on see, et õiguskantsler kinnitas, et keegi ei ole Narvale sellist eriluba andnud, et vene keeles istungeid teha. Sellise eriloa andmise allikas saaks olla Vabariigi Valitsus, aga sellist luba meil ei ole. Seadust tuleb täita, mitte jälgida punase pastaka liikumist, ja teha sisulisi otsuseid oma kohaliku omavalitsuse heaks. Selle eeldus on keeleoskus. Täpselt nagu Henn Põlluaas märkis, kui inimene on volikokku saanud, siis on pärast väga-väga raske seda olukorda lahendada. See peab olema enne selgeks tehtud ja see on meie eelnõu mõte. Palun seda toetada, kui te päriselt eestikeelset Eestit ja riigikeelt toetate. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Eduard Odinetsi. Palun! (Eduard Odinets küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega ka, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! EKRE saadikud tõid täna meie ette eelnõu, millega käisid EKRE saadikud meie juures juba poolteist aastat tagasi. Seetõttu ei ole ka mina originaalne ja vastan peaaegu sama kõnega, mille [ma pidasin] poolteist aastat tagasi. Mis seal ikka! Nii nagu ütles minu ladina keele õpetaja, repetitio est mater studiorum, kordamine on tarkuse ema. Nii ma siis kordan. Sotsiaaldemokraadid on väga selle poolt, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed oskaks eesti keelt ja kohalikud omavalitsused töötaks eesti keeles. Selles pole küsimust ega kahtlust. Küsimused ja kahtlused on selles, milliste meetmetega me selle saavutame. EKRE on esitanud meile eelnõu, milles nõutakse volikogu kandidaatidelt keeleseaduses sätestatud C1-taset. Et te paremini saaksite sellest aru, head kolleegid, mis on C1-tase, siis see on see tase, kuidas mina praegu teie ees kõnelen. Seda nimetatakse mõnikord ka haritud emakeele kõneleja tasemeks. Kuidas ma tean, et mul on see tase? Ma käisin eksamil, tegin selle ära ja sain 97 punkti 100 võimalikust. Et te veel paremini aru saaksite, head kolleegid, siis ma tsiteerin [keeleseadusest, mida peab oskama] C1-tasemel kõneleja: "Mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab ka varjatud tähendust. Oskab end spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha, väljendeid eriti otsimata. Oskab kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööoludes. Oskab luua selget, loogilist, üksikasjalikku teksti keerukatel teemadel, kasutades sidusvahendeid ja sidusust loovaid võtteid." Mõelgem, head kolleegid, kui palju volikogu liikmeid, kelle esimene keel on eesti keel, aga ka näiteks [inimesi] siin Riigikogu saalis oskab end ladusalt mõistetavaks teha ning luua selget ja loogilist teksti keerukatel teemadel. Väidan, et mitte kõik. Kui aga isegi pealt paistab, et osatakse, siis idee autorid EKRE-st nõuavad, et esitataks selle kohta paberid, tõendid eelnõu järgi, ja seda kõigi puhul. Meie kõik, head kolleegid, kes me kavatseme kohaliku omavalitsuse volikogusse järgmisel aastal kandideerida! Mina olen õnneseen, mul on paber olemas. Teie kõik aga palun [minge] otsejoones Haridus- ja Noorteameti eksamipunktidesse! Kuna eksamid toimuvad kord kvartalis, siis teile on sobiv aeg järgmisel aastal enne jaanipäeva. Vastasel juhul te tõendit [taotleda] ei jõua ja kandideerida ei saa. Kuid probleem ei ole ainult selles, kui kõrget taset nõutakse volikogu liikmetelt või millist paberit, vaid elementaarses seaduste hierarhias ja sätestatavate nõuete proportsionaalsuses ja rakendatavuses. Olgem ausad, head kolleegid, EKRE pole loosunglikust ja populistlikust nõude sõnastamisest kaugemale jõudnud. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus, mida EKRE soovib muutma hakata, on konstitutsiooniline seadus. Selle sätteid ei saa reguleerida niinimetatud lihtseadusega, milleks on keeleseadus. Pealegi ei ole keeleseaduses eesti keele oskuse [nõuet] volikogu liikmetele ega kandidaatidele sätestatud. Ehk siis EKRE soovib lahendust, mis ei vasta põhiseadusele, ja viitab sätetele, mida ei ole olemas. Mis see EKRE pakutud eelnõu siis muud on, kui mitte puhas populism ja tühipaljas loosung!? EKRE algatus nõuab tõendi esitamist vähemalt C1-tasemel keeleoskuse kohta. Vähemalt! Seletuskirja kohaselt minimaalselt. Kuid probleem on, head kolleegid, et kõrgemat [taset] kui C1-tase ei ole võimalik tõendada. C2-taseme eksameid Eestis ei tehta. EKRE algatus nõuab keeleoskuse tõendit kõigilt kandidaatidelt, sõltumata nende esimesest keelest ja sellest, mis keeles on nad hariduse saanud, eestlastelt ja mitte-eestlastelt, Eesti kodanikelt ja Euroopa Liidu kodanikelt. Algataja küll väitis siin, et etnilistelt eestlastelt ei hakata seda nõudma, kuid paraku eelnõust ei tule see välja. Ja kes see etniline eestlane on, küsin mina, head kolleegid. Õhku jääb ka see küsimus, miks me samamoodi ei nõua keeleoskust näiteks Riigikogu [liikme] kandidaatidelt. Meie töö puhul, head kolleegid, on tegemist oluliselt keerukamate ja sidusamaid mõtteid nõudvate tekstidega. Kuidas aga on Euroopa Parlamendi [liikme] kandidaatidega? Kas sinna sobiks keegi, kes ei valda piisavalt eesti keelt, kuid suhtleb suurepäraselt näiteks inglise keeles? Kui me sätestame keelenõuded kvalifikatsiooninõuetena saadikute tööle, siis peab see reeglistik kehtima kõigile. Aga kas probleem on tõesti olemas? On olemas. Ilmselt on see teravam Ida-Virumaal. Mina oma ligi 28 aasta jooksul linnavolikogu liikmena Kohtla-Järvel ja nüüdse esimehena olen erineva keeleoskusega saadikuid näinud, algusaastatel ka täiesti kurttumme, kuid nüüd on neid üksikuid. Kindlasti ei saa nõustuda eelnõu seletuskirjaga, [kus on kirjas], et terves reas Eesti Vabariigi omavalitsustes rikutakse keeleseadust, sest volikogu istungeid viiakse läbi vene keeles. Kindlasti mitte terves reas, vaid ühes, äärmisel juhul kahes, kui sedagi. Kohtla-Järvel ei ole kunagi istungeid peetud muus keeles kui eesti keeles, sõltumata sellest, mitu protsenti saadikutest eesti keelest piisavalt aru saab. Täna ma näen selgelt, et puudulik eesti keele oskus tegelikkuses ei tähenda suutmatust volikogu liikme tööd teha. Mõnikord on muukeelsed saadikud isegi põhjalikumad. Miks? Sest nad süvenevad, sest nad tõlgivad, sest nad püüavad kõikidest nüanssidest aru saada. Ja nad teevad väga asjalikke ettepanekuid ja täpsustusi teksti, mõnikord elegantsemaidki kui eestlastest kolleegid. Küsimus ei ole keeleoskuses, küsimus on töösse suhtumises. Kohtla-Järve ja mitme teise omavalitsuse saadikud saavad oma eesti keelega hakkama. Alati on saanud. Riigikogu ülesanne on neid toetada ja motiveerida, mitte represseerida, keelates ilma tõendita kandideerida. Minu arvates on C1-taseme nõudmine juba kandideerimisel ebaproportsionaalne meede, mis kitsendab kandidaatide põhiseaduslikke õigusi, mis ei tähenda muidugi, head kolleegid, et nad eesti keelt ei pea oskama. Muidugi peavad! Ma usun, et juba järgmistes koosseisudes nooremate [liikmete] tulekuga on pilt hoopis teine. See on juba praegu teine. Mina olen seitsmes koosseisus olnud ja seda väga lähedalt pealt näinud. Nii et selle asemel, head kolleegid, et nõuda kõige kõrgemat taset, mida Eestis üldse testida saab, mõtleme lahendustele, mis päriselt töötavad. Päriselt töötavad kandidaadi personaalne vastutus ja valija hinnang kandidaadi oskustele ja võimetele. Sotsiaaldemokraadid on valmis siin kaasa mõtlema ja lahendusi otsima. Elagu eesti keel! Aitäh!

Suur tänu! Kuna rohkem kõnesoove ei ole, siis ma sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 166 esimesel lugemisel tagasi lükata. Head kolleegid, asume hääletamise ettevalmistamise juurde. Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 166 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 42 Riigikogu liiget, vastu 11 ja erapooletuid … Ettepaneku poolt on 42 Riigikogu liiget, vastu 13 ja erapooletuid ei ole. Eelnõu 166 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Järgnevalt, head kolleegid, meie 16. päevakorrapunkt, milleks on Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Helle-Moonika Helme, Mart Helme ja Jaak Valge algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 246. See on selle eelnõu esimene lugemine. Aga vaatan ringi saalis ja ma ei näe saalis eelnõu algatajaid ega ka ettekandjat Henn Põlluaasa. Küll on siin kohal põhiseaduskomisjoni liige Pipi-Liis Siemann. Aga kuna ettekandjat ei ole, siis on meil tekkinud arutelu võimatus ja seda päevakorrapunkti me avada ei saa. Liigume edasi 17. päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 276. Ettekandjana peaks siia Riigikogu kõnetooli tulema Riigikogu liige Ants Frosch. Aga kahjuks on meil juba probleemseks tavaks saanud see, et meil on jälle tekkinud arutelu võimatus, sellepärast et Riigikogu liiget Ants Froschi ei ole kohal. Arutelu võimatuse tõttu ei saa me seda päevakorrapunkti avada. Head kolleegid, meie tänane päevakord on ammendunud ja ühtlasi on ka tänane istung lõppenud. Ilusat õhtu jätku!