Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (165 SE) esimene lugemine

Läheme oma päevakorraga edasi. Nüüd järgmine päevakorrapunkt on neljateistkümnes. See on Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Alar Lanemani algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 165 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kolleeg Kalle Grünthali.

Lugupeetud kolleegid! Mul on suur au teile täna tutvustada Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse [eelnõu]. Aga enne kui ma lähen selle eelnõu juurde, ma tahaksin avaldada natukene kaastunnet meie istungi juhatajale Toomas Kivimäele – tähendab, ma tahaksin, aga ma ei tee seda –, sellepärast et ta istub juba mitmendat vahetust siin puldis. Aga noh, eluaegse parteilasena on ta elus hullemaidki asju näinud, nii et usun, et Toomas, sa saad hakkama selle asjaga. Ja muidugi tahaks ära klaarida veel ühe olulise asja, mis seondub sellega, mida ma küsisin lugupeetud ettekandjalt Annely Akkermannilt. [Ma küsisin,] et öelge kas või ükski eelnõu, mis on opositsioonisaadikute [esitatud ja] leidnud siin saalis heakskiitu. Lugupeetud Toomas Kivimägi tuli appi ja ütles, et üks on ikka olnud, väike eksimus oli, me vajutasime valesti. Aga tegelikult siin on ka vastus, jah, saadikud ei viibi saalis. Tegelikult oli Mart Helmel õigus, et see töö ei ole produktiivne, sest kui tullakse saali ja aetakse nupud segamini, siis see näitab, et koalitsioonisaadikud tegelikult tööd ei tee. Jumala õige, nii ta on. Aga okei, lähme siis [Eesti] Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse [eelnõu] juurde. Mis on tinginud selle eelnõu esitamise? Ma arvan, et siin saalis ei ole väga palju inimesi, kes on näinud Eesti Televisiooni või ERR‑i siseelu seestpoolt. Muidugi ma nimetan siin lugupeetud Enn Eesmaad ja lugupeetud kolleegi Urve Tiidust. Vabandan, kui ma jätsin kellegi nimetamata, äkki ei meenu. Sellesse ritta julgen ma panna ennast samuti, sest ka mina olen Eesti Televisioonis töötanud. Seetõttu olengi selle eelnõu esitanud. Ei ole mingi saladus, et sellesama eelnõu olen esitanud kaks korda. Miks? Sellepärast, et ma esitasin selle eelnõu ka eelmises koosseisus, kaitsesin seda kultuurikomisjonis, mida juhtis tänaseks päevaks meie hulgast lahkunud lugupeetud Aadu Must, kes ütles komisjoni seisukohta võttes, et siin on väga palju häid asju, aga me paneme selle praegu riiulisse, et see jääks ootama mingit suuremat muudatust. Teine asjaolu, miks ma julgesin [selle uuesti esitada], oli see, et kui see oli esmakordsel lugemisel eelmises koosseisus, siis lugupeetud Rein Lang Kuku Raadio saates ütles, et siin on tõesti väga häid asju. Nii et mul on ülimalt siiras lootus, et vähemalt sellel korral jõuab see kaugemale kui ainult esimesele lugemisele, kuigi mul selleks [suurt] lootust ei ole, sellepärast et on ju teada, nagu ma ütlesin, et siseringi kaudu on lekkinud info, et Kaja Kallas on keelanud igasuguse opositsioonisaadikute eelnõudele positiivse tulemuse andmise. Aga kes ei proovi, see ei saa teada. Niisiis, põhimõtteliselt on eelnõu jagatud kaheks osaks. Üks puudutab toimetuslikku [poolt] ehk saateid ja nendega seonduvaid küsimusi ja teine osa puudutab [organisatsiooni] juhtimisstruktuuri. Ma ei hakka muidugi kõike siin üles lugema, sest see eelnõu on teil täiesti olemas, küll aga ma puudutan siin mõningaid aspekte, mis minu arvates on väga olulised selles asjas. Kõigepealt on see ERR-i poliitiline tasakaalustatus ehk siis tuleks anda saateaega erakonnale või poliitilisele liikumisele oma seisukohtade tutvustamiseks. Kui erakonna programmis puudutatakse mingisuguseid seisukohti, siis peaks andma, ütleme, vastulause [võimaluse]. See oleks nagu poliitiline tasakaalustatus. Ja kuigi näited on eelmisest korrast, siis sisuliselt on täpselt samad asjaolud. ERR on eiranud tasakaalustatuse nõuet täielikult. Kõige markantsem näide toimus siis, kui ERR kajastas nii-öelda homoabielu positiivsust ja samasooliste abielu teemat, aga traditsiooniliste pereväärtuste tunnustamist praktiliselt ei toimunud. Või teine olukord oli siis, kui Donald Trumpil oli valimisteaeg, Ameerika [Ühendriikide eelmiste] valimiste aeg. Kogu aeg olid esiplaanil demokraatide seisukohad ja vabariiklastele suurt sõnaõigust ei antud. Muide, praegu on täpselt samasugune olukord. Trumpi halvustatakse meie rahvusringhäälingus ja kõige tugevamalt [tuuakse välja seda], et Trump on öelnud, et ta ei tule appi, kui tekib Venemaaga sõda. Aga jäetakse muidugi mainimata see, et tegelikult oli Trumpi lause ju selline, et kui Euroopa riigid ei täida oma kohustust panustada 2% kaitsekuludesse, [siis …]. See asjaolu jäetakse üldse kõrvale. Oleks tasakaalustatus, siis oleks pidanud küsima näiteks mingisuguselt Euroopa riigilt, kellel ei ole see [nõue] täidetud, miks te ei ole seda teinud. Nii et siin on see tasakaalumoment täielikult väljas. Või siis näiteks ei ole ju mingi saladus, et me saame teada mujal Euroopas toimuvatest massimeeleavaldustest, mis on haaranud kogu Euroopa, põhimõtteliselt sotsiaalmeedia kaudu. Ja ERR-is, kes tegelikult peaks erapooletult kajastama kõike seda, on väga üksikud [näited], väga üksikud [näited] uudistereas, mis näitavad aktuaalselt sellel momendil toimuvat. Aga muidugi, eks siin on ka oma põhjus, miks seda ei näidata. Kõik need massimeeleavaldused, mis toimuvad, on tegelikult ju suunatud sellele, et protestida globalistide plaani vastu inimkond vaeseks teha. Aga tegelikult ERR ei tohiks ju lubada, et ta on poliitiliselt tasakaalustamata. [Sellised asjad] peaksid olema kõik avalikud. Ja siit me jõuame tegelikult süvariigi teema juurde, sest nii või teisiti on tegemist propagandaga. Propaganda olemuse on minu meelest öelnud hästi välja Natsi-Saksamaa propagandaminister Joseph Goebbels. Ta ütles ilusti ära, et selleks, et võita lahing lahinguväljal, tuleb võita kõigepealt lahing inimeste peades. [Tuleb] varjata teise poole tõde, varjata teise poole fakte, kuhjata informatsioon üle oma faktidega ja moonutada fakte endale kasulikuks. Ja põhimõtteliselt kui sa oled võitnud lahingu inimeste peades, siis oled sa võitnud ka lahinguväljal. Nii et need on argumendid, mispärast peaks seda paragrahvi kindlasti muutma selle eelnõu järgi. Edasi. Ma pean väga oluliseks ka seda, et muudetaks ka siis järgmist paragrahvi, millega tagatakse kõlblus ja seaduslikkus. Ehk siis ERR peaks olema täielikult erapooletu praeguses ühiskonnas ja saadetes ei tohiks toimuda mitte kellegi ajakirjanduslikku süüstamist ning kohtumõistmist enne lõplikku kohtuotsust. Neid näiteid oleks palju, aga ma toon välja just tänase teema. Anna Levandile, kes on kõrgeima [kategooria] treener, tehakse etteheiteid, "Pealtnägijas" süüdistatakse teda vaimses ja füüsilises väärkohtlemises. Ja seda tehakse enne, kui uisuliit on selle küsimuse lahendanud enda organisatsiooni sees. See tegelikult näitab ära, et inimest tahetakse tühistada. Ja muidugi läheb Anna Levandi lihtsa inimesena, räägib ausalt ja ütleb, et tippsport on inimvõimete piire kompav pingutus, mis on nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt raske, jah, mõnikord tekib erimeelsusi selle saavutamisel, mõnikord tuleb pingutusest, väsimusest või emotsioonidest tulenevalt ette ka vigu. Ja muidugi ta ütleb välja väga olulise lause, et teekond tippsporti, [tipp]uisutamisse ei ole nagu kerge piruett kesklinna uisupargis, vaid see on meeletu töö ja ohverdamine, millega käivad paraku kaasas kannatused, tagasilöögid, higi, valu ja pisarad. Ta muidugi ütleb ka, et ta ei ole veatu, kuid ta lisab, et suurem osa neist etteheidetest on laimavad, absurdsed ja väärivad ühemõttelist ümberlükkamist. Jah. Võime mõelda tõesti, et äkki ta tegi midagi pahasti. Aga ma tahaksin ühte asja öelda praegu: tegemist on tippsporti pürgivate noorte ja lastega. Selge on see, et seal keskkonnas tuleb taluda natukene rohkem, kui tavalisel liuväljal uisutades. Miks? Sellepärast, et see on tipp, kuhu pürgitakse. Te ütlete, et ma soodustan siin sellist asja. Ei, ma ei soodusta! Aga kõigepealt, kui te tahate öelda, et ma soodustan seda käitumist, siis ma tuletan meelde, head kolleegid, kelle lapsed on sõjaväes, et neile öeldakse: "Püsti! Pikali maha! Kalts kätte, pese puhtaks! Sina seisad siin!" Ja nii edasi. Kus on siis need emad ja isad, kes äkki ärkavad ja ütlevad: "Oi, mu lapsele tehakse liiga! Ta ei tohi külma vette minna! Äkki ta jääb haigeks!" Seal ei ole mingit halastust, seal vorbitakse sõdureid, kes saavad hakkama vastasega lahingutes, ja see ei ole kerge. Nii et "Pealtnägija" osa selles mõttes, ma leian, ei olnud õige. Edasi vastulaused, mis on minu meelest väga oluline punkt. Kui on alusetult heidetud midagi ette, siis peaks andma võimaluse ka vastulause esitada, seda just tasakaalustatuse printsiibist lähtudes. Ja tegelikult on rahvusringhääling seda [punkti] eiranud. Mis ma näitena toon? Ma toon enda näiteks. Oma Facebooki postituses ma kirjutasin, et Ukrainas on Ameerika biolaborid. Sellest läks lahti hirmus lärm. "Pealtnägija" tõmbas [teema] üles pärast pikki vaidlusi, aga muidugi jõuti enne mind Kremli trolliks teha. Siis moka otsast vabandati, aga ei öeldud, et vabandame, öeldi, et Grünthal kaebab kohe kohtusse muidu. Aga mis oli see põhjus, miks nad vabandasid? Vabandasid sellepärast, et minu argumendid pärinesid peavoolumeediast. 11. märts 2022, Postimehe majandus[rubriik]: "WHO kutsus Ukrainat hävitama oma laborites patogeenid. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teatas reedel, et kutsus Ukrainat üles hävitama oma laboreis igasugused üliohtlikud patogeenid, mis võivad Venemaa raketirünnakute tabamuse korral õhku paiskunult vallandada pandeemiaid." Nii et küsimus ei ole Ukraina sõjas, küsimus on informatsioonis, mida ma andsin ja mis osutus tegelikult tõeks. Aga vastulauseosa ei rakendatud. Siis oleks väga oluline asi veel see, et igas toimetuses peaks olema vastutav toimetaja, kes igal hommikul saaks informatsiooni [tehtud] saadete kohta. Ma räägin seda oma praktikast. Ma olin publitsistikas Mati Talviku alluvuses ja meid võeti igal hommikul ette, analüüsiti saated läbi, mis oli valesti ja mis oli hästi. Mina näiteks sain riielda sellepärast, et lösutan toolis – ei ole korrektne. Ka sellise asja pärast ma sain riielda. Eks ma muidugi üritasin ennast pärastpoole parandada, see mõjus. Ja nüüd läheks ka juhatuse poole juurde. Näiteks [Eesti] Rahvusringhäälingu seadus on suhteliselt sarnane äriseadustikuga. Siin olen ma toonud välja väga olulised muudatused, näiteks tasustamise osas, mida ei peaks tegema, kui juhatuse liige astub tagasi või arvatakse [juhatusest] välja. Mispärast peab teda üldse veel tasustama sellisel juhul, kui ta ei ole oma tööga hakkama saanud? Ja mis on veel märkimisväärne, on see, et [Eesti] Rahvusringhäälingu seaduses sätestatu alusel on võimalik tagasi kutsuda juhatusest ainult juhatuse esimees, kui ta on mingi asjaga eksinud, aga teiste juhatuse liikmete puhul seda rakendada ei saa. Ja see, ütleme, tagasikutsumine juhatuse esimehe puhul on ka abstraktne, seda saab teha ainult raske juhtimisvea tõttu. Aga tekib küsimus, mis on raske juhtimisviga. Sisuliselt sõna "raske" on määratlemata õigusmõiste, sest on teadmata, mida me liigitame sellise väärtushinnangu alla. Nii et sellised muudatused ja veel see, et kaotada ära ka eetika[nõuniku] koht, sest, omades jälle oma [kogemust], mida ma ei hakka praegu rääkima, ta tegeleb vaid etteheidete tagasilükkamisega ja ERR-i kaitsmisega. Eetikanõuniku kohta saaks sisuliselt täita väga hästi toimetuse peatoimetaja, kes analüüsib läbi probleemid, mis on tekkinud saadete tegemisel. Kasutasin teie aega natukene kurjasti, aga ma arvan, et ma sain selle eelnõu tutvustamisega hakkama. Nii et ma paluksin sellele eelnõule heakskiitu. Ma ei ütle seda, et see eelnõu on täiuslik, aga ma sooviksin, et see jõuaks [uuesti] komisjoni ja teisele lugemisele. Siis saaks teha vastavad muudatusettepanekud, sest ükski inimene pole kunagi üksipäini tark. Alati on neid, kes oskavad hea sõna ja nõuga appi tulla. Aitäh!

Suur tänu! Sulle küsimusi ei ole. Repliik. Ma tänan selle eest, et sa märkasid, et ma olen siin mitmeid tunde järjest juhatanud. Ma võlgnen kolleegidele võib-olla selgituse selle kohta. Ma ei ole seda kuidagi kuritarvitanud ega teisi kõrvale tõrjunud. Teadmiseks [ütlen], et lihtsalt Eestimaal praegusel hetkel liiga palju Riigikogu juhatuse liikmeid ei viibi. See oli ka eelnevalt teada. Aga oli teada ka see, et meie auväärt Riigikogu esimees tegelikult oma ajakava kohaselt oleks pidanud jõudma Eestisse tagasi täna kella üheks. Aga kõik ei lähe nii, nagu planeeritakse. Nimelt lennuk, mis oli teel juba Tallinna poole, pöördus ühel hetkel ümber ja [läks] tagasi tehnilise rikke tõttu. Aga maandumine läks kenasti, nii et kõik läks turvaliselt. Sellest tulenevalt oli vahepealne informatsioon see, et Riigikogu esimees võiks jõuda kell 19.00, aga ma ei ole selle kohta kinnitust saanud, kas see nii on või ei ole. Aga ma saan sellega hakkama. Kui mul tekib ületamatu pausivajadus, siis ma võtan juhataja vaheaja, aga hetkel seda ei ole. Nüüd palun Riigikogu kõnetooli juhtivkomisjonipoolseks ettekandeks kultuurikomisjoni esimehe Heljo Pikhofi.

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Riigikogu arutas antud teemat juba tükk aega tagasi, see tähendab 18. septembril [möödunud] aastal. Kalle Grünthal tegi siin väga põhjaliku ettekande sellest eelnõust, mis praegu päevakorras on. Ma seda kõike üle kordama ei hakka. Paar asja, mis markeerimist vajaksid, mida ütles Andres Jõesaar, kes oli Kultuuriministeeriumi esindajana meil komisjonis. Tema sõnas sissejuhatuseks, et Kultuuriministeerium tegeleb hetkel Eesti Rahvusringhäälingu seaduse ettevalmistamisega. Rahvusringhäälinguga seotud probleeme on rohkem ning Kultuuriministeeriumi ettepanek on käsitleda kõiki korraga. Ministeerium plaanib seaduseelnõuga välja tulla 2024. aasta kevadel. Jõesaar lisas, et vaadates kriisiolukorraga seotud probleemistikku, on igal juhul vaja informeerimist vähemalt kahes keeles. Kindlasti on vaja kahte teleprogrammi. ETV+ on tõusnud väga oluliseks telekanaliks venekeelse elanikkonna jaoks. Ühe telekanali tegemine kahes keeles ei ole toiminud üheski kultuuriruumis ning seda ettepanekut Kultuuriministeerium ei toeta. Kulude kokkuhoiu puhul ei ole edastamise kulud kõige olulisemad. Vajaduse korral saab seda teha hoopis originaalsaadete mahu ja hankeprogrammi ostupoliitika koordineerimisega. Ta lisas ka seda, et poliitiline tasakaalustatus on meedia jaoks väga oluline. Tulenevalt seadusest jälgib seda ringhäälingu nõukogu. Jõesaar lisas meediauurijana, et 14 aasta jooksul tehtud meediauuringud näitavad, et ERR on poliitilise tasakaalustatuse ülesandega selle aja jooksul hästi hakkama saanud. Kultuuriministeeriumi arvamuse kohaselt pole vaja sellega eraldi tegeleda. Ja nüüd veel, eelnõuga väljapakutud vastulause esitamise õigus on juba olemas, see on sätestatud meediateenuste seaduses. Jõesaar lisas, et ainuõiguste temaatika on keerulisem. Liikmesriikidel on õigus kehtestada sündmuste nimekiri, millele kehtib üldine kajastamise ja edastamise nõue, ja Eesti on otsustanud mitte minna seda teed. Euroopa tasandil on tegemist peamiselt suurte spordisündmustega ja Eestile olulisteks sündmusteks on eelkõige laulu‑ ja tantsupeod. Nende sündmuste väärkasutamist pole kunagi olnud. Sisekontrollimehhanism on seaduses paika pandud. Eetikanõuniku koht on oluline, sest tegemist on sõltumatu institutsiooniga, kes teeb järelevalvet nii programmi kui ka selle tegijate üle. Seda ülesannet ei saa delegeerida vastutavatele toimetajatele, kes peaks sellisel juhul tegema järelevalvet iseenda üle. ERR-i nõukogu on juhtorgan ning eetikanõunik annab nõukogule aru. Nõukogu ei saa iseendale aru andma hakata. Jõesaar nõustus, et teatud osas oleks vaja muuta nõukogu juhatust puudutavat regulatsiooni ning samale tulemusele on jõudnud ka Kultuuriministeeriumi vastav töörühm. Näiteks ERR-i nõukogu valimise printsiip on täna ajale jalgu jäänud. Kunagi ettekirjutatud nõuet, et tasakaalus peavad olema poliitikud ja oma eriala tundvad eksperdid, enam järgitud ei ole. Ta ütles ka, et tuleb seda kindlasti muuta nii, et ERR-i nõukogu ei oleks enam nii poliitiliselt kallutatud ehk poliitikute poole kaldu. Jõesaar lisas, et ei heida poliitikutele midagi ette ning poliitikud peavad jätkuvalt ERR-i nõukogusse kuuluma, aga poliitikute ja ekspertide tasakaal peaks olema seadusega paremini tagatud kui täna. See oli siis lühidalt ministeeriumi seisukoht sellel teemal. Ja komisjon tegi ka otsused. Otsustati eelnõu võtta täiskogu päevakorda juba oktoobriks. Siis tehti ettepanek eelnõu tagasi lükata. Juhtivkomisjoni esindajaks otsustati määrata Heljo Pikhof. Otsused olid konsensuslikud, välja arvatud eelnõu tagasilükkamise otsus, mille puhul poolt olid Heljo Pikhof, Liina Kersna, Ester Karuse, Vadim Belobrovtsev, Tanel Tein, Kadri Tali, Signe Kivi ja Margit Sutrop, vastu olid Helle-Moonika Helme ja Mart Helme ning erapooletuid oli 1, Tõnis Lukas. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Sa, hea Heljo, ütlesid, et juba 18. septembril eelmisel aastal oli see meil Riigikogu kultuurikomisjonis. Sellest ajast on palju vett merre voolanud. Sa ütlesid ka, et tehti otsus – värskendasid mu mälu –, et see tuleks suurde saali oktoobris. Aga minul on küsimus. Tõenäoliselt on selle eelnõuga ületatud kõiki menetlustähtaegu. Kodu- ja töökorras on meil teatavasti need menetlustähtajad palju lühemad. Seal on väga selgelt ära kirjeldatud, kuidas menetlus peab toimuma ja millal [eelnõu] peab suurde saali tulema. Mis põhjusel on rikutud kodu- ja töökorda ja kes on seda protsessi pidurdanud, et see eelnõu on meil alles praegu siin suures saalis?

Suur tänu selle küsimuse eest! Mina võin küll julgelt öelda komisjoni esindajana, et me saatsime selle eelnõu kohe Riigikogu juhatusele. Ma saan aru, et Riigikogu juhatus on olnud mõneti hädas, sellepärast et siin on olnud liiga palju eelnõusid. Mitte liiga palju, vaid, ütleme, eelnõusid on olnud palju ja kõik ei ole seetõttu õigel ajal saali jõudnud. Mina seda põhjust öelda ei oska, miks need eelnõud [alles] täna saalis on, aga ma pean ka seda tunnistama, et minu meelest, kas see ei olnud teisipäeval, kui sind ei olnud saalis.

Evelin Poolamets, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite, et ERR on poliitiliselt tasakaalus. Millele see väide tugineb? Kas on tehtud mingeid uuringuid või kuidas seda mõõdetakse?

Jaa! Jõesaar, kes oli Kultuuriministeeriumi esindaja, ütles, et seda teemat on uuritud ja tasakaal on olnud tagatud.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi … Jaak Valge, palun!

Tänu! Ma hea meelega paluksin täpsustada. Minu teada on viimane uuring, mis ERR-i tasakaalustatuse kohta tehti, aastast 2020. See oli kavandatava abielureferendumi eel. Kui ma nüüd õigesti neid numbreid mäletan, siis see oli vasakliberaalsuse ja rahvuskonservatiivsuse teljel kuidagi nii, et umbes 20% ilmunud tekstidest olid rahvuskonservatiivse kallakuga ja 80% vasakliberaalse kallakuga. Kas te võiksite täpsustada seda, missugune uus uuring need asjad ümber lükkas?

Vaat, kahju küll, aga mina ei ole lugenud seda uuringut, millest sina praegu räägid. Anna mulle seda palun lugeda.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Helle-Moonika Helme, küsimus istungi juhatajale.

Aitäh! Ma arvan, hea Toomas, et sa tead, mida ma nüüd küsida tahan. Ma küsisin oma küsimuse ettekandja Heljo Pikhofi käest ja tundus, et ettekandja, komisjoni esimees läks selle peale mõnevõrra kimbatusse. Ta ütles, et tema seda ei tea, miks eelnõu alles praegu on siia suurde saali tulnud, miks on menetlusprotsessi rikutud. Ma küsin nüüd sinu käest, et äkki sa selgitad, miks siis juhatus otsustas Riigikogu kodu- ja töökorda rikkuda. Me teame neid põhjendusi, et eelnõusid on olnud liiga palju ja mis kõik veel. Meil tegelikult on olnud ka sellel aastal juba päris palju aega neid eelnõusid menetleda. Äkki sa siis kordad veel üle, miks juhatus on otsustanud kodu- ja töökorda rikkuda selle eelnõu puhul.

Aitäh! Mul ei ole selle konkreetse eelnõu kronoloogia kohta küll midagi öelda, ma ei ole seda oma lauale võtnud. Küll aga on tõepoolest see asjaolu, millele sa viitasid: väga suur eelnõude ja arupärimiste hulk, mis esitati, ei võimaldanud menetleda neid kõiki tähtaegu järgides. Selle kohta on olemas ka Riigikohtu lahend, mis on öelnud sarnaselt, et Riigikogu liikmete õiguste piiramise üks legitiimne eesmärk on parlamendi tõhus toimimine. Ja parlamendiliikme õiguste kuritarvitamine samamoodi ei ole näiteks kaitstav hüve Riigikohtus. Nii et need on asjaolud, mistõttu puhtfüüsiliselt ei ole olnud võimalik menetleda neid eelnõusid ja arupärimisi, kinni pidades tähtaegadest, mis kollases raamatus kirjas on. Kordan veel, et Riigikohus on nõustunud nende seisukohtadega, mida ma eelpool tutvustasin, või õigemini need tulenevad paljuski Riigikohtu enda otsustest. Ja viimane protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal.

Aitäh! Tähendab, minu jaoks tekitab praegu hämmastust teie vastus Helle-Moonika Helmele viitega Riigikohtu lahendile, et Riigi[kogu] õigusi ei tohi kuritarvitada. Kas see tähendab seda, et see minu eelnõu, mille ma esitasin, oli mingisugune obstruktsiooniline eelnõu, mida ei oleks tähtaegselt tohtinud menetleda? Või kas siis see teie poolt sõnastatu tähendab seda, et ma ei tohigi enam üldse Riigikogu liikmena eelnõusid esitada?

Täiesti vale arusaam, hea kolleeg. Ma pole kunagi seda öelnud. Meil oli alles vist sel nädalal juttu sellest, et üks eelnõu eraldi võetuna ei ole kindlasti obstruktsiooniline. See võib olla, aga ei pea olema. Kui on sarnased eelnõud, nagu meil on olnud siin eelnõusid, kus 0,1% kaupa muudetakse mingit maksumäära, ja kui neid esitatakse 100 tükki, siis ilmselgelt on need obstruktsioonilised. Kuskilt maalt määrab hulk selle obstruktsioonilisuse, mitte eelnõu. See ei ole etteheide konkreetselt sinu eelnõu kohta, et see on obstruktsiooniline, seda ei saa öelda. (Saalis räägitakse.) Ei, ma ei ole niimoodi vastanud. Ma ei ole niimoodi vastanud. See ei ole obstruktsiooniline eelnõu. Aga kuskilt maalt me leppisime kokku, et me hakkame neid eelnõusid järjekorras võtma, ja nii see on läinud. Veel kord, Riigikohus on neid seisukohti ka aktsepteerinud. Head kolleegid, avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 165 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 165 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt oli 41 Riigikogu liiget, vastu 14, erapooletuid 0. Eelnõu 165 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.