Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (286 SE) esimene lugemine

Kuues [punkt] algsest [päevakorrast] on tagasi võetud. Seitsmes päevakorrapunkt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 286 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Arvo Alleri.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitas 21. septembril 2023. aastal käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega me soovime tuua toiduainete käibemaksu 5% peale just lähtuvalt sellest, et [parandada] vähekindlustatud perede jaoks toidu kättesaadavust ja sellega parandada ka kodumaise kartuli, puu‑ ja köögivilja kättesaadavust tarbijatele. Selle muutmisega me eeldame seda, et [paraneb] ligipääs toidule, eriti värskele puu‑ ja köögiviljale. Meie eelduseks oli ka see, et Euroopa Liidus on ainult neli riiki, kus seda ei ole rakendatud ehk toiduainete käibemaksu ei ole vähendatud. Need on Eesti, Taani, Bulgaaria ja Leedu. Paraku [tõusis] 1. jaanuarist 2024. aastal käibemaksumäär 22%‑le, mis on juba toiduainete hindasid tõstnud. See on tekitanud inimestele muret – toit ei ole kättesaadav ja see läheb kallimaks –, mis tähendab seda, et inimesed ostavad praegu [toitu] hinna järgi. Praegusel juhul on oluline, et saaks kõhu täis. Sellest tulenevalt oleks käibemaksu langetus igati asjakohane ja väga oluline Eesti inimestele. Ettevõtluse seisukohast tekitaks see mikro‑ ja väikeettevõtetele kindlust ning paindlikkust oma majandustegevust parandada. Käibemaksu vähendamine ergutaks tarbimist ja aktiviseeriks [toidu]kasvatajaid. [Määra] vähendamisega ei lähe alla toiduainete kvaliteet, pigem see seda isegi suurendab ja toiduohutus paraneb. Nii et ma loodan, et käesolevat [eelnõu] toetatakse. Aitäh!

Aitäh! Tänane sünnipäevalaps – palju õnne! – Evelin Poolamets, küsimus.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Toiduainete käibemaksu alandamise eelnõu on tõesti väga-väga teretulnud ja arvatavasti ootavad seda nii toidutootjad kui ka tarbijad. Minu küsimus on, et mis te arvate, kuidas mõjub toiduainete käibemaksu alandamine Eesti majandusele ja inflatsioonile üldisemalt.

Aitäh küsimuse eest! Tähendab, majandusele annab see kindlasti positiivset mõju, kuna sellega ergutataks toidutootjaid, kaasa arvatud köögiviljatootjaid ja puuviljatootjaid, oma kaupa turule tooma. [Toit] oleks kättesaadav suuremale hulgale inimestele. Kindlasti on see ka Eesti rahva tervise seisukohast väga oluline. Inflatsioonile, ma arvan, et käibemaksu alandamine nii suurt mõju ei avalda. Inflatsiooniteema on natuke laiem pilt. Pigem on käibemaksu alandamise vajaduseks see, et inimestele tuua kätte värske puu- ja köögivili ning [teha] toiduainete hinnad jõukohaseks.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! On kaks põhiuudist, mis meediast on läbi käinud. Me tõenäoliselt kõiki väiksemaid Eesti toidutootjaid, -ettevõtteid, kes on pankrotti läinud ja oma uksed sulgenud, ei teagi, aga [teame] Pajumäe talu ja nüüd ka Nopri talu Võrumaal, kust mina olen pärit. Minu kunagine koolivend on selle elutööna üles ehitanud ja nüüd ütleb ta, et väiketootjate unistus on purunenud ja nende pealt hoitakse kokku esimesena. Ja ta ütleb – täpselt sedasama räägibki –, et kui läheb raskeks ja maksta on vaja kõige eest, laste riiete, kodu ja toidu eest, siis hakatakse kokku hoidma just nimelt nende toodete pealt, mida me selle seaduseelnõuga käsitleme. Kas pole mitte nii, et see, et meie ettevõtjad, meie toidutootjad jääksid ellu, ei ole mitte ainult maksupoliitiline küsimus, vaid tegelikult on see ka toidujulgeoleku küsimus?

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, see on üks osa, toidujulgeolek. Samas on see ka Eesti riigi enda julgeolek. Kui ikkagi sõduril on kõht tühi, siis ei ole ta võitlusvõimeline. Toiduainete käibemaksu allatoomisega me tagame selle, et turul oleks inimestele, elanikkonnale normaalse hinnaga toiduaineid. Nagu te ütlesite, Pajumäe paneb uksed kinni. Tegelikult maksab käibemaksu praeguse tõusu kinni tarbija. Kui me siin räägime, et hulgimüüjatele edasi müües ei mängi käibemaks mingit rolli, see on selline nulltehing, siis lõppkokkuvõttes tuleb ikkagi tarbijal see kinni maksta. Hinna, millega tootja turu peal müüb, tooks kohe alla see 5%-line käibemaks. See oleks oluline ka väiketootjatele, et nemad julgeksid tulla turule, sest selle väiksema käibemaksuga on neil võimalik pakkuda konkurentsivõimelist hinda.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kahtlemata on tegemist väga mõistliku ja vajaliku eelnõuga. Kõik, kes vähegi on ennast kursis hoidnud sellega, mis meil hindadega toimub ja üldse majanduses toimub, [saavad sellest aru]. Kui vaadata kasvõi Eesti Konjunktuuriinstituudi viimaseid uuringuid ja nende tulemusi, siis me näeme seda, et poodides on hakanud vaikselt-vaikselt eestimaine kaup vähenema ja eestimaise kauba kättesaadavus [halvenema], punkt üks. Teiseks on see, et kuna inimesed on nii suure rahalise surve all tulenevalt inflatsioonist ja energiakandjate kõrgetest hindadest, siis on kahjuks hakatud eelistama välismaist toodangut. Ja siit tulenevalt [küsin], kas sa oled nõus, et see on kahtlemata eelnõu, mis aitaks praegu ikkagi kodumaisel tootjal oma toodet saada rohkem turule müüki ja annaks inimestele võimaluse osta kvaliteetset toitu.

Aitäh küsimuse eest! Pean sinuga täiesti nõustuma, et selle eelnõu üks eesmärk on see, et kodumaine toidutootja saaks tarbijale vastuvõetava hinnaga müüa head ja kvaliteetset Eesti toitu. Me näeme praegu seda, et inimesed valivad hinna järgi. Kui me kaks aastat tagasi uuringuid tegime, siis eelistati eestimaist. Praegusel juhul, kui kõik asjad on 22%-lise käibemaksuga, mille tarbija peab igal juhul kinni maksma, hakatakse eelistama neid [tooteid], mis on sisse toodud ja soodsamad ehk mille hind on odavam. Aga selle [muudatusega] me suudaksime omaenda toidutootjaid ja omaenda inimesi [aidata] ning Eesti julgeolekut, eriti toidujulgeolekut, kindlustada. See tooks ka hinnad alla.

Martin Helme, palun!

Aitäh! No meil on tavaliselt kaks põhiargumenti selliste eelnõude vastu. Esiteks, siis paneb kaupmees selle [raha] endale taskusse, hind tegelikult ei lähe odavamaks. Minu meelest Läti näide näitab väga suurepäraselt, et nii ei läinud. Eesti näide diisliaktsiisi langetamisest näitab suurepäraselt, et nii ei läinud. Kui tahta ning rääkida see tootjate ja turuga läbi, siis on seda võimalik saavutada. Teine argument on muidugi see, et eelarvesse [käibemaksu] laekumine väheneb. Me näeme jälle omaenda kogemusest, et kui me langetasime nii alkoholi- kui ka diisliaktsiisi, siis tegelikult riigieelarvesse laekumised suurenesid. Veelgi enam, suurenesid mitte ainult aktsiisi enda tõttu, vaid ka käibemaksu tõttu. Suurenesid ka tööjõumaksude tõttu, sest sellesama raha, mida tootja võib-olla ei [kaota] hinnalangetuse tõttu, jätab ta endale ja maksab paremat palka oma töötajale. Selle võrra on töötajal parem elu ja riigile laekuvad maksud [paremini]. Kui nüri peab olema, et mitte näha neid näiteid, või kui kaua me peame tõestama seda, mis on kogu aeg nähtav niikuinii?

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, nagu sa välja tõid, aktsiiside langetamisel laekus eelarvesse rohkem raha. Praegu meile serveeritakse seda, et kuna meil on eelarvesse rohkem raha vaja, siis on vaja maksusid tõsta. Eelmise aasta neljas kvartal näitas, et juba eelmisel aastal oli käibemaksu laekumine planeeritust väiksem, mis kinnitab veel kord seda väljatoodud arvamust, et maksude tõstmisega alati ei parane nende laekumine. Väga õige mõttekäik on see, et kui käibemaksu alla tuua, siis selle alles jäänud rahaga on võimalik tõsta töötajate palkasid ja on võimalik teha investeeringuid. Seda raha saab teistpidi tuua tagasi majandusse ja see tagab ka Eesti toidutootjate ellujäämise ning pinnal püsimise.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Euroopas käivad teatavasti massiivsed põllumeeste väljaastumised valitsevate poliitikate vastu, mis hävitavad liikmesriikide põllumajandust ja toidutootmist. Selle nimi on rohepööre. Aga meil lisandub sinna veel täiesti sõge maksupoliitika. Suurtootjate organisatsioonid on teatavasti nende väljaastumiste valguses öelnud, et meil Eestis on kõik korras, meil on põllumeestel kõik hästi, me ei peaks midagi tegema. Sina, Arvo, puutud tegelikult põllumeeste, ettevõtjate, looma‑, teravilja‑ ja köögiviljakasvatajatega elus eneses kokku. Mida nemad räägivad? Kas meil on ikka kõik nii korras ja kas nad on ikka nii rahul, nagu meile üritatakse näidata, või siis pigem mitte?

Aitäh küsimuse eest! Nojah, meediast lipsas läbi, et põllumajandus-kaubanduskoja juht väitis, et Eestis pole mingeid probleeme. Samas, eelmisel reedel tuli kiri, et põllumajandussektori eelmise aasta kogumiinus oli –70 miljonit eurot ja maksmata arveid oli suurusjärgus 60–70 miljonit. Pinna peal võib olla kõik ilus, aga sisemiselt on päris palju probleeme. Seda tõendab ka Pajumäe talu pankrotti minek, teiste ettevõtete kinnipanek ja ka tootmise kokkutõmbamine. Paljud tootjad on ka, kuidas öelda, oma masinapargi andnud talveks tagasi tehnikamüüjatele, et oma liisingukoormuseid ja maksekoormuseid vähendada. Nii et Eesti põllumehed on tõesti hädas. Kuid ma ei saa aru ikkagi, miks ei ole oma meelt näidatud kas siis toetusseisakuga või toetusmeeleavaldusega. Mul on väga hästi meeles 2019. aasta, kui eelarvest jäeti välja 5 miljoni ulatuses toetusi ja traktorid seisid Toompeal. Praegu paraku võtab valitsus nende taskust juba nende enda raha, ma arvan, et suurusjärgus 5–10 miljonit, ja on selline arutelu, et tullakse ikkagi kevadel ja [avaldatakse] oma meelt. See väljatulek võtab neil kaua aega. Eestlane vajab rohkemat arutelu, ta peab ikka reaalselt tunnetama, et tal on raske. Siis ta on valmis tulema ja ka näitama, kuidas tegelikult võiks asjad olla.

Martin Helme, palun!

Jaa, Arvo, mul on ka meeles see, kui õudne seakisa oli sellest, et top-up'i ei olnud ja maasikad mädanevad põllu peal. Ma käisin sotsidega, kes olid ennast sisse söönud erinevatesse põllumeeste organisatsioonidesse, kohtumas. Mul ei ole küll millegi üle häbeneda. Sina olid minister, kui me [suunasime] 200 miljonit Maaelu Arendamise Sihtasutuse kaudu Eesti põllumajandusse, tegime erinevatele sektoritele otsetoetusi 12 miljonit ja rääkisime läbi Euroopa Liidus Euroopa ühise põllumajanduspoliitika asjad. Nii head elu ei ole põllumeestel kunagi olnud, kui meie ajal. Aga on, nagu on. Mis ma tahtsin öelda? Väga tihti räägitakse ka seda, et me ei saa ühte või teist asja teha sellepärast, et meil on ühisturg ja ühtne põllumajanduspoliitika. Kui teeme siin mingisuguse soodustuse, näiteks maksusoodustuse, siis komisjon keelab selle ära, sellepärast et see on Eesti tootjate eeliskohtlemine. Räägi ära, kuidas see seadus selle probleemi lahendab.

Selle seadusega me toome toiduainete käibemaksu alla. Nüüd, 5%-line käibemaks toidule, puu- ja köögiviljale, oleks tõeline Eesti toidutootja esiletõstmine, et ta tunneks ennast väärikalt kogu selles rahvusvahelises konkurentsis turul. Euroopa Liidu kontekstis siin probleemi ei ole, kui väljast tulev toiduaine on ka 5%-ga. Ja ma arvan, et kui me saame Eesti toiduainete hinnad allapoole koos välismaistega, on see ühe sektori eelistamine või mitte, siis selle seadusemuudatusega me toome esile ikkagi Eesti toidutootjad ja Eesti toidujulgeoleku. Nii et Euroopa Liidu kontekstis ei lähe see kindlasti millegagi vastuollu. Pigem on see konkurentsi parandav. Ja me ikkagi näeme, et see [aitab] Eesti toidutootjaid esile tuua ja neid julgustada.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Mina ütleksin niimoodi. Meil oli siin infotunnis poleemika Läänemetsaga nende koledate, varemeteks purustatud Tallinna majade [plakatite] teemal. Aga minu arvates ei ole meil Vene suurtükiväge vajagi siia, vaid meil praegune valitsus viib selleni, et meil on kõigest ainult varemed järgi. Küsimus on konkreetselt põllumajandussaaduste käibemaksuga maksustamise kohta. On kaks filosoofilist lähenemist. Üks on see, et võtame korraga palju ja katsume ühekorraga siis maksutulusid suurendada. Teine on see, et võtame korraga nii vähe, et tootja saab elada, kaupleja saab elada ja maksulaekumised säilivad püsiva vooluna pika perioodi jooksul. Me näeme ikkagi väga selgelt seda, et niipea kui hinnad tõusevad, kahaneb hüppeliselt kohe ka ju tarbimine, mis tähendab seda, et teatud viiteajaga kahaneb ka riigikassasse laekuv maksuraha. Kas on sul mingitki ettekujutust praegu …

Aitäh!

… kuidas võiksid need maksulaekumised kasvada-kahaneda?

Aitäh küsimuse eest! Täpselt need kaks filosoofiat on. Sellega me tagame pikaajalise ja kindla sissetuleku riigieelarvesse. Sellega me tagame ka toidutootjate jätkusuutliku arengu, et nad teaks, et hüpped turul ei toimu nii kiiresti. Tõepoolest, see 22%-line käibemaks, mis praegu on, võib ju kiirelt kassat täita, aga me näeme, et tarbimine väheneb ja inimesed valivad toiduaineid, mis enamuses paraku ei ole enam eestimaised. Tõepoolest, me ostamegi praegu hinna järgi, et kõht oleks täis. Seda ei saa pahaks panna, inimeste elujärg on nii halvaks viidud. Kui me nüüd suudaksime selle 5% peal hoida, siis [annaks] see tootjatele pikaajalist kindlust ja riigile pikaajalist kindlust, kui teaksime, et raha laekub stabiilselt ja järjepidevalt. Aktsiiside vähendamine näitas, et laekumised tegelikult suurenesid.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea [ase]esimees! Lugupeetud ettekandja! Kahtlemata on põllumajandussektor praegu suures-suures hädas, olenemata sellest, et üks organisatsiooni esindav juht püüab väita vastupidist ja ütleb, et valitsus pole midagi selleks teinud, et põllumeestel oleks põhjust välja tulla. On küll tegelikult. Kui me rääkisime pangamaksust, siis peaminister ja valitsus rääkisid seda, et pangamaksu ei saa teha, sest meil on vaja tagada turul kapitali kättesaadavus ja finantsvahendid. Kahjuks põllumeesteni ei ole see küll jõudnud. Minu arust minimaalne, mida praegu teha saaks, on tegelikult toetada seda eelnõu ja sellega vähemalt sektorit aidata, sellepärast et lubadused kapitali kättesaadavuse parandamise kohapealt ei ole tõeks osutunud ja MES reageerib praegu suhteliselt aeglaselt. Ma loodan, et need vahendid leitakse. Mis sa arvad, kas see võiks olla natuke ka selles mõttes põhjendatud ja toetust omada sellest vaatenurgast?

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, olukord põllumajanduses on raske ja, nagu ma ka enne ütlesin, eelmise aasta kahjum oli kolossaalne. See oleks tõesti minimaalne tegevus, mida me saaksime põllumajandustootjate heaks praegu Eesti kontekstis teha. Ja mis puutub kapitali kättesaadavusse, siis MES-is on praegu raha, mille EKRE omal ajal valitsuses olles sinna andis – 200 miljonit. Kui meie poleks seda too aeg andnud, istuks MES kuival ja põllumeestel ei oleks sealt ühtegi senti võtta. Nii et väita seda, et EKRE ei ole mitte midagi põllumajanduse heaks teinud ja praegune valitsus ei anna põhjust mitte ühtegi sammu nende vastu [astuda], ei ole adekvaatne. Aga tõepoolest, MES peab kiirendama oma otsuste tegemist. Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu on võimalik raha saada. Nagu on väljendatud, tagavad pangad kapitali kiire kättesaadavuse, kui me pangamaksu ei tee. See jutt ei ole samamoodi osutunud tõeks. Nii et me ikkagi peame seda tegema Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu, kuhu omal ajal EKRE andis 200 miljonit raha.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Siin saalis on mitmeid kordi olnud eelnõu, millega soovitakse tõsta koolilõuna toetust. Omavalitsused on kurtnud, et praeguste hindadega ei ole enam koolides võimalik õpilastele tervislikku toitu pakkuda, ja arvestades inflatsiooni, läheb olukord järjest hullemaks. Kuidas antud eelnõu aitaks omavalitsusi selle olukorraga toimetulekul?

Aitäh küsimuse eest! Tegelikult on see samamoodi väga õige vaatenurk, et mida me saame teha Eesti laste heaks. Kui me toome käibemaksu alla, siis tähendab see seda, et ka koolitoidu hind muutub soodsamaks. Ja kui me siin räägime Eesti laste tervisest ja Eesti laste toitumisest, siis oleks see järjekordne ideaalne võimalus tagada koolitoidu igapäevane kättesaadavus. Kuna omavalitsustel käibemaksu ei ole võimalik tagasi saada, siis tooks see kohe päevahinna ka soodsamaks. Loomulikult võiks koolitoidu [toetust] tõsta. Aga see oleks täpselt samamoodi vähim, mida saaks teha toidusektori jaoks, põllumeeste jaoks, laste jaoks ja kohalike omavalitsuste jaoks. Lapsed oleksid ka toidetud.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Meil liberaalid ikka vaatavad, kuidas Euroopas asjad on, ja siis hakkavad rääkima, kuidas Eestis võiks olla. Ma natuke läheks isegi laiemaks selle eelnõu mõttest. EKRE on teinud varasemalt ettepaneku üleüldiselt toiduainete ja toidu käibemaksu langetada. Kui praegu vaadata [statistikat] uue käibemaksumäära järgselt, siis on Eesti Euroopa Liidus teisel kohal toiduainete käibemaksu määra poolest. 22% on meil nüüd käibemaks, kõrgem on ainult Taanis, 25%. Meie järel tulevad 21%-ga Leedu ja 20%-ga Bulgaaria. On palju riike, kus on toiduainetele tehtud erisus, osas kohtades [on sätestatud] Euroopa Liiduga kokkuleppel lausa nullmäär, näiteks Iirimaal ja Maltal. Itaalias ja Hispaanias on 4% toiduainete käibemaksu määr. Kas võiks mõelda siit edasi? Minu meelest, arvestades meie inimeste ostujõudu ja palgataset, on toiduainete pealt täie rauaga käibemaksu võtmine äärmiselt ebaõiglane, ja see tuleks lahendada lausa laiemalt. Esimene samm võiks olla põllumajandussaadused. Aga kas teie näete ka, et võiks minna selle asjaga veel kaugemale?

Aitäh küsimuse eest! Seadus[eelnõu] meil ütleb "toiduained, sealhulgas köögi- ja puuviljad ning kartul". Tegelikult see praegu käsitlebki kõiki toiduaineid. Kui me suudame [määra] 5% peale viia, siis see toob oluliselt toiduainete hinda alla. Kui see viia päris nulli, siis ma arvan, et see võib-olla ei [saaks] siin kooskõlastust. Me peaksime minema sammude kaupa. Kui 5%-ga laekuvad maksud riigieelarvesse stabiilselt ja korrapäraselt, siis on võimalik edasi vaadata. Üldiselt ma nõustun, et käibemaksu võiks veel allapoole tuua.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kui tulevad jutuks seda laadi maksulangetused, on see näiteks käibemaks, nagu antud ettepanekus, oleme rääkinud ka kütuseaktsiisi langetusest, siis eriti sotsid, aga isegi ka meie peaminister on väljendanud muret, et keegi võib hakata rohkem kasumit teenima. Minu arvates on see ju hea, kui Eesti ettevõtjad kasumit teenivad, siis tekib neil investeerimisvõimekus, see [aitab kaasa] jätkusuutlikkusele ja nii edasi. Kuidas sina rahustaksid neid murelikke poliitikuid, kelle arvates kasum on midagi halba? Minu arvates on kasum ettevõtluses igati hea ja vajalik tulemus. Oskad sa aidata kolleege selles osas?

Aitäh küsimuse eest! Täiesti nõus sinuga, et kasum ei ole mitte midagi halba. Kasumiga saad teha uusi investeeringuid, [toodangu] kvaliteeti parandada, oma ettevõtlust [laiendada] ja selle võrra tuua ka riigikassasse suuremat sissetulekut. Nüüd oleme me teises situatsioonis: põllumajandussektor oli eelmisel aastal 70 miljonit miinuses. Sellist olukorda me ka ei taha. Selle olukorra lahendamiseks ongi pöördutud ju valitsuse poole, kus valitsevad ka sotsid. Ja sotside poolt on regionaalminister, kes võiks ja peaks leidma lahendused. Nii et ootame huviga, kuidas see olukord lahendatakse. Aga toiduainete käibemaksu alandamine oleks minu arvates ja meie fraktsiooni arvates kindlasti esmane samm olukorra parandamiseks.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Mul on selline mure, et kui me vaatame ikkagi meie sissetulekute juures neid ebanormaalseid toiduhindasid, siis minu sisetunne ütleb – ma tahaksin sinu tagasipeegeldust saada –, et meil seisab paratamatult ees sortimendi vähenemine, sest tootjad ei saa hoida üleval nii eripalgelist sortimenti ja nad on sunnitud keskenduma võimalikult odavale sortimendile, millele on tarbijat. See peegeldub kahtlemata nii meie toidulaua mitmekesisuses kui ka toidulaua toitvuses ja toidujulgeolekus tervikuna. On mu mõttekäik nagu arusaadav ja loogiline?

Aitäh, hea küsija! Täiesti pean nõustuma sinuga, et valikuvähesus võib tekkida. Kuna hind läheb nii kalliks, siis kaupmees vaatab, milline toiduaine kõige parema müügiga on, seda ta siis järgmine kord tellib. Täpselt seesama toidulaua valiku vähesus tingib paljudel juhtudel ka kvaliteedi languse ja toiteväärtuse vähenemise. Selleks et inimesed oleks toidetud, oleks käibemaksu langetamine kõige parem [otsus]. Nagu hea küsija ka ise vihjas, inimene ostab tegelikult hinna järgi. Kui [tootel] on soodne hind, siis ta seda ostab. Maitsev toit või kvaliteetne toit on praegusel juhul kallim. [Inimene] jääb paraku hinda vaatama. Nii et selles suhtes olen täiesti nõus sellega, et see võib ka meie toidulauda kokku tõmmata ja sortiment võib väheneda.

Jaak Valge, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Vaat, Siim Pohlak puudutas siin enne seda, et Eesti põllumajandussaaduste käibemaksu määr on üks Euroopa suurimaid. Aga samas, nagu ma aru saan, on Euroopa Liidu otsetoetuste määra poolest Eesti koos teiste Balti riikidega kõige madalamal tasemel – ma saan aru, et kuskil 75% Euroopa Liidu keskmisest. Siin on raske teha muud järeldust kui see, et meie põllumehed on Euroopa Liidus kõige halvemates konkurentsitingimustes. Ja minu küsimus on see, kas teie oskate iseloomustada, kuidas nad üleüldse on siiamaani hakkama saanud.

Aitäh, hea küsija! Eesti põllumees on, nagu see film oli, visa hing, ta jaksab ja teeb. Ja kuidas see ütlus oli? Kui ma oleks sügisel sama tark kui kevadel, siis ma oleks miljonär. Paraku nendest miljonäre pole saanud. Põllumajandus, nagu on teada, on pikaajaline [protsess] ja seda tuleb teha hingega. Kui me räägime pindalatoetusest, siis tõepoolest on seal 17% ja 25% vahel Eesti põllumeeste pindalatoetuste osakaal. Kui sinna juurde liita kõik investeeringutoetused ja turuarendustoetused, mida Euroopa Liit annab, siis me jõuame kuskile 50–60% peale. Aga otsetoetuse poolest, mis läheb pindalapõhiselt, oleme tõesti Euroopa Liidu viimaste seas. See, et sellest tullakse nüüd läbi ja Eesti klimaatilistes tingimustes asju parandada, tähendab seda, et oma tööd tehakse innuga ja oma tööd tehakse südamega. Nagu me kuulsime, on Eesti piimalehmade toodang Euroopa kõige suurem, pea 12 000 tonni. 11 500 oli vist lehma kohta. See näitab meie põllumeeste teadlikkust. Seal on teadus taga, seal on põllumeeste oskused taga, seal on töötahe, seal on kvaliteet. Meie kliima tingimustest võetakse maksimum, mis on võimalik võtta, et toota kvaliteetset toitu. Aga sellel on oma hind. Ja kui me selle hinna suudame [teha] tarbijale taskukohaseks käibemaksu alandamise kaudu, siis me oleme oma tööd väga hästi teinud. Käibemaksu alandamisega saaksime seda teha, mis tagab ka selle, et jätkuks meie toidujulgeolek ja ka rahvuslik julgeolek.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Loomulikult olukorras, kus Eesti põllumeeste otsetoetused on võrreldes Euroopa omadega äärmiselt väikesed, me peamegi ju omalt poolt tegema kõik, et seda olukorda vähegi tasandada ja neid aidata. Käibemaksu langetamine on täiesti õige samm. Aga kui nendest otsetoetustest rääkida, siis kohati on ju kordades erinevused olnud rikaste riikidega ja selliste riikidega, kus saab mitu saaki aastas. Nii et seda ebaõiglasem see [olukord] on Euroopa Liidus, kus räägitakse võrdsusest. Ma küsiks, kas on näha viimastel aastatel, kui meil on nii-öelda progressiivne valitsus, kes justkui peaks hoolitsema Eesti rahva ja ettevõtluse eest, ka põllumajanduse eest, et nemad on suutnud sellest müürist läbi murda. On nad seda üritanudki, et otsetoetusi võrdsustada?

Aitäh!

Aitäh küsimuse eest! Otsetoetuste võrdsustamine – seda ei tule mitte kunagi. Eesti jääb alati otsetoetuste ja pindalatoetuste puhul sabassörkijaks, sest Euroopa suuremad riigid on klubi algsed liikmed, kes saavad ette panna, kuidas seda raha jagatakse. Nüüd, mida saab teha? [Saab] Eesti jaoks nii-öelda paremates tingimustes läbi rääkida. Võtame nüüd selle, et on pandud ette väetiste vähendamine 50% ja taimekaitsevahendite vähendamine 30%. Kui need piirangud saaks roheleppe või rohehulluse raames maha võtta ja saaks ka maha võtta püsirohumaade mitteülesharimise nõude – et oleks võimalik ka püsirohumaad [kasutada] toidu tootmise jaoks, samal ajal rohumaid uuendades –, siis see oleks juba suur samm. Minu teada praegusel juhul seda tehtud ei ole, võib-olla on läbi räägitud. Ministeerium peaks tegelema praegu Euroopa poole pöördumisega ja nende leevenduste küsimisega, et leevendada just pindalatoetuste ja ka otsetoetuste väljamaksmise tingimusi ja [väljamakseid] kiirendada. Tõepoolest, eelmine aasta oli esimene üleminekuaasta. Uue perioodi jooksul oli palju segadust. Aga ikkagi [oleks vaja] püsirohumaad kasutusele võtta toidu tootmiseks praeguses olukorras, kus Euroopa on Ukraina kaudu sõjas Venemaaga. Toidu tootmiseks oleks mõistlik [võtta] maad juurde. Seda saab püsirohumaade arvel ja seda peab küsima Euroopa Komisjonilt.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Nüüd on meil hea võimalus kuulata juhtivkomisjoni seisukohti. Palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni.

Tervist, head kolleegid! Austatud juhataja! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 286 esimest lugemist ettevalmistav arutelu toimus rahanduskomisjonis eelmise aasta 20. novembril. Arutelu juures osales külalisena Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Sirje Pulk. Eelnõu seletuskirja kohaselt soovitakse toiduainete hinna tõusu pidurdamiseks langetada toiduainete käibemaksu määra 5%-le. Vabariigi Valitsus eelnõu ei toeta. Eelnõu esimest lugemist ettevalmistava arutelu käigus tutvustas Siim Pohlak eelnõu samamoodi nagu täna siin Arvo Aller. Seda ma kordama ei hakka. Jürgen Ligi vaidles, et hind sõltub eelkõige ostujõust, ja küsis, kas eelnõu algatajad on analüüsinud, kes sellest tegelikult võidavad. Tõenäoliselt jaotub [võit] erinevatest tulugruppidest tarbijate vahel ja tootjad sellest ei võida. Jürgen Ligi lisas veel, et jõukamatel ja vaesematel detsiilidel on umbes kolmekordne vahe tarbimise suuruses, mis tähendab seda, et jõukam tarbija võidab käibemaksu langetusest kolm korda rohkem. Anti Poolamets lisas, et kuskilt peab alustama ja midagi peab ette võtma, et [aidata] kõige hullemas olukorras olevaid inimesi, kes teenivad kõige vähem. Jaak Aab selgitas käibemaksu tõusu kohta, et tegemist on regressiivse maksuga ja maksutõusu puhul saab kõige raskem olema suhtelises vaesuses elavatel eakatel inimestel. Nominaalselt kulutab rikkam inimene rohkem, sest tal on rohkem raha. Sirje Pulk kommenteeris mõnevõrra ka valitsuse seisukohta, milles märgitakse, et koalitsioonileppes püütakse jõuda eelarve tasakaalu poole, aga selle eelnõu seaduseks saamisel viidaks eelarvest välja üle 400 miljoni euro. Sisuline põhjendus, sama, mida [ütles] Jürgen Ligi: peamiselt võidaksid sellest jõukamad inimesed, kes tarbivad rohkem, abivajajaid saab toetada pigem otsetoetustega. Komisjon langetas menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda juba 5. detsembril – Riigikogu juhatus on otsustanud selle võtta täiskogu päevakorda tänaseks –, määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja ja teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. See on minu poolt kõik.

Suur tänu! Teile on vähemalt üks küsimus. Henn Põlluaas, palun!

Austatud ettekandja! Mul on väga lihtne küsimus: miks valitsus ja võimul olev koalitsioon ei toeta seda, et meie inimestel oleks tohutu hinnatõusu ja elatustaseme languse perioodil, kuhu te olete meie riigi tõuganud … Miks valitsusel ja koalitsioonil ei ole vähimatki soovi teha toiduained meie inimestele kättesaadavamaks ja aidata meie põllumehi, vaid lasete tõesti kõik sõna otseses mõttes isevoolu teed nii alla kui vähegi võimalik? Miks te ei taha appi tulla meie rahvale ja põllumeestele?

Ütleme, "meie põllumehed "on veidi küsimärgiga [teema] püstitus, sest eelnõuga teete ettepaneku vähendada üldiselt toidukaupadel käibemaksumäära, mis tähendab ka Soome, Rootsi, Saksamaa, Läti ja Leedu põllumeestel, mitte Eesti põllumeestel üksinda. Teine [asi] on veel: ma päris ei nõustu sellega, et koalitsioon ei ole mõelnud haavatavate ühiskonnagruppide peale. Nimelt on kasvanud toetused ja pensionid viimasel ajal. Ja nagu me oleme näinud, kasvasid inflatsiooni ajal tegelikult enim jaekauplejate tulud. Võib karta, et see käibemaksu alandus hindade mõistes ei jõua sugugi nende inimesteni, keda te soovite aidata või kellele te soovite odavama hinnaga toiduaineid suunata, vaid see jõuab ikkagi suurettevõtete kasumisse. (Hääl saalist.)

Head kolleegid, palun ärme segame vahele! Arvo Aller, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mulle jäi kõrva see, et me kardame hirmsasti, et nüüd saavad tootjad oma toodangut tuua turule ja see käibemaksu langetus läheb kellegi teise kätte. Ja te tõite välja, et pensionid on tõusnud ja toetused on tõusnud. Aga minu arust on ka inflatsioon olnud siin juba pikka aega, varsti on see juba kumulatiivselt mingi 40%. Kui palju need toetused siis ikkagi tõusma peaksid, et praeguse 10%‑lise käibemaksu tõusuga toit ja toiduained oleksid inimestele kättesaadavad, ka lastele koolitoit?

Ma juhin siiski tähelepanu, et efektiivne käibemaksu tõus alates selle aasta algusest on 1,67% – see, mis kaubale juurde [tuleb] ehk kauba hinda tõstab. Aga tõepoolest, hinnad on tõusnud rohkem, mis tähendab seda, et need eelmised lülid on saanud efektiivselt suurema rahavoo kui 1,67% käibemaksu tõusu.

Kas kolleeg Jaak Valgel on küsimus istungi juhatajale? Palun mikrofon Jaak Valgele!

Suur tänu, istungi juhataja! Mul on üks väga põhimõtteline küsimus. Vaadake, kodu- ja töökorra § 66 kohaselt peate te tagama korra Riigikogu istungi ajal, mida te ka teete – väga tore! Aga mul on küsimus, miks te ei luba istungi ajal vahelehüüdeid. Ma lihtsalt räägin teile, et näiteks omaaegses demokraatlikus Eesti parlamendis isegi stenografeeriti vahelehüüded. Isegi Pätsi autoritaaraja parlamendis fikseeriti ära, kui olid vahelehüüded. Või kui te vaatate Inglismaa parlamenti, siis seal see parlamendidiskussioon ju vahelehüüetega koos käibki. See on ju tegelikult hoopis diskussiooni elavdamine, kui te selliseid teemakohaseid vahelehüüdeid aktsepteeriksite, kui see lärm ei lähe liiga suureks.

Aitäh! See päris kindlasti oli protseduuriline küsimus. Tõepoolest, erinevad kultuurid, erinev ajalugu. Tõesti, teatud piirini võiks seda ju aktsepteerida, aga siis on väga raske kontrollida, kust see hakkab tegelikult segama ettekannet ja ettekandjaid. Siis peab kedagi katkestama jälle. Me oleme natuke põhjamaine kultuur, kus see on mõnevõrra erinev. Jah, ma olen tõepoolest jälginud, millised suured vaatemängud on UK parlamendis need debatid, ja see on hoopis midagi muud. See on põnev, aga ma arvan, et meie põhjamaises ruumis vist, näiteks Soomes-Rootsis, pigem seda ei tehta. Võtan ühe protseduurilise veel ja rohkem ei võta. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Toomas! Kui sa ütled, et põhjamaises kultuuris on asjad teistmoodi, siis ma vaidlen sulle sõna otseses mõttes vastu. Mina olen käinud Soome parlamendi istungitel, olen neid kuulanud ja seal käib ikka päris äge diskussioon. Seal on vahepeal päris korralik lärm saalis. Kui üks pool ütleb midagi, mis teisele poolele ei meeldi, siis hõigatakse vastu ja hüütakse vahele. Selles mõttes ei ole see mitte midagi enneolematut ega pärastolematut. Ja mina ütlesin lugupeetud ettekandjale vahele, kui ta ütles, et kui me langetame toiduainete käibemaksu, siis see [võit] kindlasti ei jõua tarbijani, sest kaupmehed ja kõik vahepealsed lülid panevad – ahned nagu nad on, eks ole – selle kõik enda taskusse. Siin enne oli juttu, et on Euroopas riike, kus on 0%-line käibemaks. Kui me lähme nendesse riikidesse ja lähme poodi, siis me tõepoolest näeme, et seal ongi odavamad toiduainete hinnad. Seetõttu minu asjakohane küsimus, mida oleks võinud … Lugupeetud ettekandja kuulis seda. Ma ei öelnud seda kuidagi kõvasti karjudes, ma lihtsalt [küsisin], aga Itaalias, ja ta oleks saanud sellele kenasti vastata. Parlamentides on tõesti kombeks, et niimoodi tehakse. Itaalias jõuab see näiteks tarbija taskusse ja samamoodi teistes riikides. Kus on madalam toiduainete käibemaks, seal – Euroopa riikides – on ka toiduainete hinnad all. Nii et see on, kuidas ma ütlen, väga-väga meelevaldne väide, mida lugupeetud ettekandja suust sai siinkohal kuulda. Aga nad on seda korduvalt [öelnud], ka peaminister on meile seda siin väitnud. Ja mis puutub sellesse, et see viiks riigieelarvest välja 400 miljonit, siis ma tuletan meelde, et maksuküüru kaotamine, Reformierakonna valimislubadus, viis riigieelarvest välja veel suurema summa. Selle puhul nagu ei olnud Reformierakonnal üldse mingit probleemi.

Aitäh, hea kolleeg! Esimesed 30 sekundit oli igati protseduuriline, kõik ülejäänu oli juba vastusõnavõtt. Mina ei ole Soome parlamendis käinud, minul oli üldine empiiriline tunnetus sellest erinevast kultuurist Põhjamaades ja näiteks UK-s. Veel kord, ma lähtun sellest praktikast, mis Riigikogus on olnud. Ma ei mäleta, et selliseid vahelehõikeid oleks nagu väga tolereeritud. Loomulikult, see lisab emotsioone ja värvi. Ja [vastus] Jaak Valgele: ma olen märganud, et stenogrammis on vahel isegi mingid hõiked, mingid repliigid kirja pandud. Aga ma siiski, arvestades üsna tõsist probleemi meil vahel korra tagamisega Riigikogu saalis, ei tahaks neid uusi Pandora laekaid avada. Mina isiklikult [arvan nii], aga otse loomulikult me võime vanematekogus seda kunagi arutada ja võib-olla me avame seda ust veidikene. Veel kord, kui on viisakad ja vaoshoitud repliigid, siis ma püüan mitte sekkuda. Aga kui ma tunnetan, et see segab ettekandjat, siis vaat, see on see koht, head sõbrad, kus ma sekkun. Kui ma tunnetan, et see ei sega ettekandjat, siis sinnamaani ma tolereerin seda. Aga kui see segab ettekandjat, siis räägib üks korraga. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Täiesti ootuspärane otsus tuli, et see eelnõu tuleb tagasi lükata. Aga miks see tagasi lükatakse? Mul on vastus olemas. Teie siseringist, koalitsiooni siseringist pärineb informatsioon, et Kaja Kallas on andnud korralduse, et mitte ühtegi eelnõu, mille opositsioonisaadikud esitavad, ei tohi läbi lasta. Mina väidan, et see on tõene. Kui te tahate nüüd vastu vaielda sellele asjaolule, siis palun nimetage vähemalt üks eelnõu või kaks, kolm või isegi rohkem, kui te suudate, mis on opositsioonierakondade poolt [esitatud] ja on siin saalis läbi läinud.

Ma ühtegi sellist korraldust ei ole saanud. Aga eile näiteks avaldus Ukraina laste koju toomise kohta läks läbi üsna suures üksmeeles. Neid näiteid on. Varasematel aastatel, kümme aastat tagasi, oli neid palju rohkem. Aga näiteid on.

Kalle Grünthal, teine küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma ei eita, et see, mis eile toimus, läks läbi tõesti üksmeeles. Aga selle eelnõu esitamisel osales ka väga palju koalitsioonisaadikuid. Minu küsimus on praegu see, et nimetage vähemalt üks eelnõu, mille on esitanud opositsioonisaadikud – ainult nemad – ja mis on siin saalis leidnud heakskiidu.

Komisjonis seda ei arutatud ja ma ei ole sellele küsimusele üldse valmis vastama.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem teile küsimusi ei ole. Head kolleegid, natuke huumorit ka. Mulle tegelikult meenus vähemalt üks opositsiooni eelnõu, mis läks küll kogemata läbi ja puudutas poliitilise olukorra parandamist. See oli üks otsuse eelnõu ja see leidis toetust. Nii et selles mõttes, Kalle, sinu väide ei ole kohane, see leidis toetust. Head kolleegid, läbirääkimised on lõppenud. Vabandust! Nüüd avan läbirääkimised, head kolleegid. Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Meil on toimunud siin juba kevadest saadik, kui meil oli obstruktsioonihooaeg – kui me nii võime väljenduda –, üks hädaldamine ja undamine selle üle, kuidas ei ole võimalik sisulist tööd teha, Riigikogu töö on obstruktsiooniga halvatud, opositsioonierakonnad ei taha lasta saali elavat diskussiooni. Ja nüüd me näeme siis, et mingit elavat diskussiooni ei ole, mitte kõige vähematki huvi selle absoluutselt eranditult iga Eesti inimest puudutava teema suhtes, mis puudutab toiduainete hinda, toiduainete kvaliteeti, toiduainete kättesaadavust, toiduainete mitmekesisust, ei ole. Mitte ühtegi küsimust koalitsioonisaadikutelt, mitte ühtegi sõnavõttu koalitsioonisaadikutelt. Võib-olla kohe tuleb läbirääkimistel, ma ei tea. Mitte mingisugust tagasisidet. Lihtsalt tuimalt [öeldakse, et] pole teil tarvis midagi, me hääletame selle maha, näri heina, Eesti rahvas! See on ju masendav. Ärge tulge rohkem rääkima, et teil on huvi sisulise diskussiooni vastu, et te tahate tööd teha. Ei, te ei taha tööd teha, ei, te ei taha ajusid liigutada, ei, te ei taha otsida lahendust. Hästi, me tegime ettepaneku 5%. Tehke ettepanek: 10%, 12%, 8%. Väitleme, arutame, esitame kalkulatsioone, paneme [teema] laua peale, kutsume eksperdid. Miks te ei kutsunud eksperte? Kutsume eksperdid, las nad ütlevad täpselt. Te viskate laua peale mingisuguse Rahandusministeeriumi holopi arvutuse, et 400 miljonit jääb saamata. See on ju jama täielik. Me oleme näinud neid Rahandusministeeriumi ametnike igasuguseid arvutusi. Need on ju Kuu teise poole pealt võetud, need ei vasta absoluutselt tegelikkusele. Tegelikkus kujuneb praktikas. Aga praktikat kujundame meie maksupoliitikaga. Siin on peegeldusefekt. Nii raske on aru saada või? Aga ilmselt on. Ilmselt on. Aga ma ütlen, miks on raske aru saada: sest kõige vähematki huvi ei ole, kõige vähematki soovi optimaalset ja paremat tulemust saavutada ei ole. See on probleem, mitte see, et tööd ei saa teha, mitte see, et diskussiooni ei saa pidada, mitte see, et paremaks pole võimalik teha. Valitsusel on täpselt nii palju raha, kui maksumaksja taskust saab. Muidugi, suures plaanis on see õige. Aga tegelikult on saatan alati detailides. Ma ka esitasin Arvo Allerile küsimuse, mis on siis parem, kas ühekorraga suurem sumakas kätte saada maksumaksja taskust või luua süsteem, kus maksulaekumine on väiksem, aga pidev ja mittekahanev. See on see teema, mille üle tuleb ajusid liigutada, et kuidas optimaalselt tagada see, et mitte ainult täna või järgmisel aastal eelarvesse ei laekuks 400 miljonit, vaid et laekuks võib-olla 300 miljonit, aga laekuks ka ülejärgmisel ja üleülejärgmisel ja siis veel ülejärgmisel aastal. Nii on vaja mõelda! Aga midagi ei ole imestada, enamik inimesi siin ei ole ju reaalse eluga kokku puutunud. Reaalse eluga puutuvad kokku paljud riigiametites, avalikus teenistuses, aga mitte äris. See ei ole ka äri, mida siin mõni … Vaatab mulle praegu [otsa] prille eest ära võttes. See oli suure korporatsiooni palga peal istumine, see on hoopis midagi muud. Tehke äri. Minge Rene Koka asemel talu pidama. Pidage neid kümneid või sadu lehmasid, muretsege neile ninaesine, lüpske neid, jahutage see piim maha! Paluks paar minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Seiske hea selle eest, et see riknemata turule jõuab, et sellest toodang tuleb, et see toodang maha müüakse! Vot see on äri, vot see on reaalne elu, see ei ole mingisugune rohefantaasia! Ja mitu puud te olete üldse istutanud oma elus, küsin ma teilt. Mina olen hektarite kaupa istutanud. Ma olen tagasi andnud [nii palju, kui] ma olen (Hingab kõvasti välja.) CO2 produtseerinud. Vaat, mind tõi siia pulti see, et reaalse lahenduse otsimise tahet ei ole, aga poliitiliste süüdistuste loopimine, oi, küll selle peale ollakse mihklid! Ausalt öeldes ei ole see parlament. See ei ole parlament, see on mingisugune koputamise koda. Aitäh!

Aitäh! Vaid väikese repliigina [ütlen], et etteheited kolleegidele, et nad ei taha tööd teha, ei ole kohased. Need ei ole kohased. Lihtsalt seisu… (Mart Helme saalist: "See vastab tõele.") See ei vasta tõele. Sisuliselt on seisukohad erinevad. (Mart Helme: "Meil on eriarvamused.") Jaa, nõus. (Mart Helme: "Mul on õigus oma arvamusele.") Absoluutselt. (Mart Helme: "Mul on õigus oma arvamuse väljaütlemisele.") Õige. (Mart Helme: "Ja sina ei tsenseeri seda.") Kui see puudutab kõiki kolleege, siis ma ikkagi teatud juhtudel … (Mart Helme räägib.) Loomulikult, hea kolleeg Mart Helme, sinul on õigus. (Mart Helme jätkab.) Aitäh! Head kolleegid! Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 286 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume selle hääletamise ettevalmistamise juurde. Head kolleegid! Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 286 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt oli 42 Riigikogu liiget, vastu 15 ja erapooletuid 0. Eelnõu 286 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Head kolleegid! Ma palun ühe hetke teie tähelepanu. Meil on suur au, et meie rõdul istub Islandi endine välisminister Jón Baldvin Hannibalsson. Teadupärast oli Island esimene riik, kes tunnustas Eesti iseseisvust. Temal on täna ka sünnipäev, nii et palun üks aplaus. (Aplaus.) Väga tänan kõiki teid, head kolleegid!