Sisejulgeolek

Läheme seitsmenda küsimuse juurde. See on samuti siseminister Lauri Läänemetsale peaministri ülesannetes ja selle on esitanud Mart Helme. Palun seda teha ka saalis suuliselt. Palun mikrofon Mart Helmele!

Aitäh! No ma muidugi selle eelmise teema jätkuks pean ütlema, et minister kas on täiesti ebakompetentne nendes numbrites – mul ei ole mingit kahtlust, et Jaak Valge teadlasena ei valda neid numbreid, ei tugine allikatele neid numbreid esitades – või ta teadlikult hämab. Mul on selles suhtes tõsine kahtlus, sellepärast et eile lugesin ma uudist, et ÜRO-s võeti vastu otsus, et Ukrainal on õigus nõuda teistest riikidest tagasi kutsealuseid mehi sõjaväeteenistusse. Ja olen lugenud ka seda, et selliste inimeste arv teistes riikides ulatub erinevatel hinnangutel sadadesse tuhandetesse. Kui Ukrainal on väga tõsine puudus praegu rindel olevatest meestest, siis on elementaarne, et kui meie Ukrainat toetada tahame ja tegelikkuses toetame, siis me tegeleme ka sellega, et siin olevad mehed läheksid Ukrainasse võitlema, mitte ei elaks meie juures pajuki peal. Seda esiteks, selle eelmise teema käsitluseks. Aga tulen oma küsimuse juurde sisejulgeolekust. Sõja puhkedes vallandus Ukrainas massiline väljaränne ja meie Eestis näeme ka selle väljarände tulemusi. Me võime siin ju jällegi vaielda selle üle, kas meil on 100 000 tulnukat või 120 000 või 80 000, võime rääkida ka sellest, kas nad on tulnud siia tööloaga või viisavabalt, ja nii edasi. Need on kõik manipulatsioonid. Fakt on see, et Eesti rahvastik on kasvanud mitme protsendi võrra – jälle võime vaielda, kas 3% või 3,5% võrra – tänu sellele, et Ukrainast on vallandunud tohutu väljaränne. Nüüd, Ameerika analüütikud – hiljaaegu lugesin – ütlevad, et sõja kaotuse korral, kui Ukraina kaotab sõja, võib sealt lahkuda kuni 20 miljonit inimest, kes põgenevad Vene okupatsiooni eest. Kui me nüüd võtame, et eelmine põgenikelaine oli suurusjärgus 5 miljonit ja meile jõudis kuskil 100 000, siis me räägime sellest, et Eestisse võib selle loogika kohaselt jõuda kuni pool miljonit uut Ukraina põgenikku.

Aitäh!

Kuni pool miljonit! Kuidas me saame oma sisejulgeolekut ja oma sotsiaalse ja poliitilise süsteemi jätkumist tagada, kui me ei võta vastu mingeid otsuseid sisserände piiramiseks?

Palun, härra minister!

Aitäh! Teate, ma pean alustama ühe täpsustusega: sõltumata sellest, mida ÜRO-s arutatakse, on Ukrainal alati õigus, ükstapuha, mida mõni rahvusvaheline organisatsioon arvab või mida mõni teine riik arvab, kutsuda tagasi neid inimesi, kes kuhugi maailma on läinud ja keda nad näiteks tahavad mobiliseerida. Neil on see õigus olemas ja nad saavad seda alati teha. Iseasi on see, millised on rahvusvahelised kokkulepped, ja kas nad seda teha tahavad. Aga neil see õigus on alati olemas, seda keegi ei pea neile andma. Ja ma kordan veel kord üle: Ukraina seda sooviavaldust ei ole teinud. Huvitav debatt käib meil siin. Te kuidagi surute peale, et me peaksime inimesed saatma Ukrainasse, ja väidate, et Ukraina vajab neid. Võib-olla see tõesti niimoodi on, et Ukraina neid vajab, aga Ukraina ei soovi seda, et me seda teeks. Neil tekiksid seal arvatavasti mingid teised probleemid. Ärme paneme ukrainlastele sõnu suhu. Ma arvan, et Ukraina parlament ja president ja valitsus teavad meist paremini, kuidas seal riigis toimetada ja sõja ajal hakkama saada. Nüüd, te rääkisite siin sellest, et kui Ukraina peaks kaotama. Mina ei usu, et Ukraina selle sõja selliselt kaotab, et Venemaa Ukraina vallutab ja see ennustus, millest te rääkisite, kuidagi ellu peaks rakenduma. Ma ei usu sellesse. Seda ei ole tänases loogikas kuidagi näha, et selline põgenikevool tulema peaks. Nüüd, mis puudutab põgenikke, siis see ajutine kaitse on antud neile teatud ajaks. See aeg saab siin aasta jooksul läbi. Euroopa nagunii peab mõtlema, mida ja kuidas teha. Me oleme selle otsuse Euroopas koos teinud ja küsimus on, mis saab siin olevatest Ukraina põgenikest tegelikult aasta pärast, kui neil saab otsa aeg, mis neile Euroopas viibimiseks on antud. See debatt on meil alles ees. Seda, et sellises koguses põgenikke peaks tulema hakkama, pole kuskil ette näha. Sellist prognoosi mina pole kordagi valitsuse julgeolekukabinetis kuulnud, et sõja kulg võiks selliselt minna, ja ma ei ole ka seda avalikust ruumist kuskilt lugeda saanud.

Aitäh! Ja kuna ma vihjasin Jaak Valge võimalusele [kasutada] protseduurilist küsimust, siis ma loodan, et härra Mart Helme vabandab, kui annan vahepeal erandina protseduurilise küsimuse Jaak Valgele. Palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Te olete jurist ja ma pöördun teie poole selles mõttes, et te ju teate seda vahet kaitse saanute puhul, mis on ajutine kaitse ja mis on rahvusvaheline kaitse. Ma oletan, et te teate. Kas sel juhul ei oleks teie poolt korrektne teha ministrile märkus, et kui ta räägib Ukraina sõjapõgenikest meestest vanuses 18–60, siis ta räägib ainult ajutise kaitse saanutest? Ta ei liida sinna rahvusvahelise kaitse saanuid, keda on 4000, nii et kokku on neid 11 000, mitte see arv, mida minister igal pool märgib. Mul on praegu ees konkreetsed Siseministeeriumist saadud andmed eelmise aasta lõpu seisuga. Palun tehke talle selgeks, et ajutise ja rahvusvahelise kaitse saanud isikud tuleb kokku arvestada.

Aitäh, hea kolleeg! Ma ei kahtle ei teie teadmistes selles küsimuses ega ka siseminister Lauri Läänemetsa teadmistes. Võib-olla on siis natukene infomüra sees. Ja teiseks, mis puudutab märkuste tegemist, siis ma ütlen veel kord – hea kolleeg Varro Vooglaid küll lahkus saalist –, et ma kindlasti ei pretendeeri sellele. Ma olen valmis ka ministritele tegema märkusi, kui nad ei vasta küsimusele, aga loomulikult ma ei hakka siin sõrmega järge vedama ühe või teise termini kasutamise korral. See oleks lubamatu roll, te õige ruttu saaksite mu peale pahaseks, kui ma hakkaksin selliste asjade peale sekkuma. Aga nüüd täpsustav küsimus, kolleeg Mart Helme, palun!

Kui Zelenskõi käis Eestis, siis ta ütles väga selgesti, et Ukraina soovib oma inimesi tagasi. Ukraina soovib tagasi nii neid inimesi, kes peaksid rindele minema, kui ka neid inimesi, kes peaksid minema Ukrainat üles ehitama. Ta väga selgelt ütles seda, väga selgelt ja ühemõtteliselt väljendus. Ja ta ütles ka väga selgelt, et viis kuni seitse inimest on vaja, et ühte sõdurit rindel varustada ja tagada talle kõik vajalik. Need on Zelenskõi Eestis öeldud seisukohad. Rääkida sellest, et me kuidagi teeksime ülekohut ja nad ei ole tahtnud oma inimesi tagasi – no see ei vasta lihtsalt tõele. Nüüd, tulles selle juurde, et teie ei usu, et Ukraina kaotab – te võite uskuda mida iganes, sellel ei ole mingit tähtsust. Meie propagandistid on ju rääkinud meile kogu aeg, kuidas kohe-kohe sureb Putin ära ja Venemaa laguneb ja Venemaal toimub riigipööre ja Venemaal ei ole enam relvi ja Venemaal ei ole enam sõdureid. Kaks aastat oleme kuulnud siin, igasugused Tarod, Kalmused ja Saksad meile räägivad seda vahetpidamata. Täna on uued desinformatsioonid, mis on pooltõde sellest, mis tegelikult toimub. Ei ole usus küsimus. Küsimus on selles, mis tegelikult toimub. Ja milleks meie valmisolek, kui teie hirmutate plakatitega inimesi, et Tallinn pommitatakse puruks? See on ka propagandasõda, aga see on propagandasõda meie inimeste vastu. Minu küsimus, millele te üldse ei vastanud, oli see: kuidas kavatseb valitsus massiimmigratsiooni tingimustes tagada selle, et Eesti poliitiline, etniline ja üldse meie inimeste heaolu on tagatud ka tulevikus? Te ei vastanud, kas valitsusel on selle kohta mingi plaan või ei ole. Kui teil plaani ei ole, siis te ei suuda tagada ka sisejulgeolekut, sest lihtsalt protsessid väljuvad kontrolli alt ja inimesed tulevad tänavale. Ja needsamad inimesed, keda te siia vastu võtate, needsamad inimesed võib-olla hakkavad ka lõhkuma Lauri Läänemetsa autot, sellepärast et keegi torgib neid kusagilt tagant.

Aitäh, hea kolleeg!

Te ju ei vastanud ka küsimusele, miks me ei tegele korralikult nende Venemaa poolt meile sokutatud GRU agentidega. On teil ikkagi mingi plaan, kuidas tagada Eesti riigi ja eesti rahvuse püsimine?

Palun, härra minister!

Aitäh! Teate, ma olen ka olnud selles rollis ja loodetavasti saan veel kunagi olla selles rollis, kus teie praegu parlamendisaadikuna olete. Kui te oma küsimuses nii palju väiteid ja küsimusi järjest üles loete, siis ei ole võimalik neile vastata, sest need ei jää lihtsalt meelde. Te küsisite umbes kümmet asja ja ma täpselt ei mäleta, mis see nii-öelda fookus oli. Vabandust, ei midagi pahatahtlikku, aga kui te esitate küsimusi nii paljude väidete saatel, millele ma kõigele pean vastama hakkama, siis mina ei ole sellel tasemel, et suudaks kõike niimoodi meelde jätta. Aga ma proovin meenutada, mida kõike te küsisite, ja tõesti proovin ka vastata. Esiteks see teie väide, mis mul siin lõpus kõrvu jäi: et Ukraina kodanikud hakkavad siin autosid lõhkuma ja GRU-ga koostööd tegema. Vaat see nüüd oli küll midagi uut. Keegi teine pole midagi sellist kuskil väitnud, aga ma saan aru, et te kogu aeg tahate öelda, et siia tulnud Ukraina põgenikud – lapsed, naised, mehed ehk kõik, vahet ei ole, mis vanuses, kas väiksed või suured – on pahad ja Eestile kuidagi ohtlikud ja kuidagi kuritahtlikud. Ei ole! Ei ole! Ma sellega ei ole nõus. See väide, mis teie jutus kõlas, aga täpselt sellele osutas. Ma sellega nõus ei ole. Ja nüüd ongi käes see hetk, kus ma ei mäleta enam, mida te veel küsisite. Vabandust, kõige heatahtlikumalt ma sooviksin vastata, aga seal oli nii palju väiteid, et kui keegi aitab mul meenutada, mis need küsimused olid … (Saalist öeldakse midagi.) Kas te suudate seda? See kolm minutit teksti, seal oli väiteid ja küsimusi nii palju.

Head kolleegid, kui mina hakkan nüüd välja valima neid küsimusi kolleeg Mart Helme küsimustest … Head kolleegid, lähme kordamööda!

Te võite öelda.

Meile jääb veel mõni minut aega ka saalist küsida, aga teeme selle punkti lõpuni.

Tõesti, aitäh siis, aga ma praegu kõige parema tahtmise juures ei suuda meenutada, mis asjad need kõik olid.

Ja nüüd on lisaküsimus, Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea siseminister peaministri ülesannetes! Mart Helme küsimus oli väga lihtne: milline on valitsuse plaan massilise sisserände korral, mis võib aastate jooksul tekkida? Võib arvestada, et siia võib tulla kuni pool miljonit sisserändajat. Tahtsin just öelda, et kui juhataja annaks ministrile pastaka, siis ta saaks mõned märksõnad üles kirjutada. Või kui pastakas on juba olemas, siis ta saab selle kirja panna. Aga ma kordan üle, et Zelenskõi siinsamas Riigikogu puldis ütles, et tema soovib Ukraina inimesi tagasi. Kes rindele ei saa minna, peaks tegutsema tagalas. Ja Mart Helme ütles õigesti, et viis kuni seitse tagalainimest katavad ühe rindel oleva sõduri vajadused. Nii et ei vasta tõele see teie väide, et president ei ole seda soovi avaldanud. Nüüd on küsimus selles, kuidas me seda käsitleme: kas me läheme ja aitame Ukrainat või me istume edasi, ootame, kuni tuleb mingi ametlik meil või telefonikõne või SMS selle kohta, et saatke tagasi need ja need inimesed. Aga ma küsiksin Eesti sisejulgeoleku kohta. Valitsusel ju varsti hakkavad riigi eelarvestrateegia läbirääkimised. Meie sisejulgeoleku olulisimad [tagajad] on Päästeamet ja Politsei- ja Piirivalveamet. Kui suure palgatõusuga nad võiksid järgmisel aastal arvestada? Nemad on meie eesliinil, nemad on meie silmad, meie kõrvad. Millise sõnumiga saavad päästjad järgmise aasta riigieelarvest oma palgatõusu oodata?

Aitäh! Ma alustan igaks juhuks algusest, [mitte] tagantpoolt. Siis saavad muud küsimused ka vastuse. Mis puudutab väidetavat massilist sisserännet, siis meil ei ole ette näha, et oleks tulemas mingi massiline sisseränne Ukrainast. Ja mis puudutab seda, et vajadusel on vaja teha vastuvõtuprognoose ja [mõelda], kuidas Eesti kellegagi toimetama peab, siis ma väidan seda, et viimase kahe aasta jooksul tehtud prognoosid Ukraina põgenike arvu kohta on põhimõtteliselt paika pidanud. Valitsuses on need graafikud olemas: prognoosigraafik ja kui palju tegelikult on tulnud. Me suudame suhteliselt hästi prognoosida. Nii et ma saan teid rahustada: tänane prognoos ütleb, et [masse] ei ole tulemas. Te ikkagi väidate, et siia hakkab üle piiride palju inimesi tulema. Vene piir on kinni, ei tule sealt Vene piirilt üle ühtegi inimest, kes tulema ei peaks. Ainult Ukraina põgenikke me sealt sisse laseme ja neid tuleb praegu väga vähe. Mis puudutab president Zelenskõi üleskutset oma kodanikele, siis jah, see vastab tõele, ta tegi selle üleskutse oma kodanikele. Samas on Eesti valitsus küsinud Zelenskõi käest, kas Eesti riigilt oodatakse [sellesuunalist] tegevust. Ei, Eesti riigilt ei oodata sellist tegevust, see oli üleskutse kodanikele. Riikidevaheline suhtlus ei käi nii, et keegi kuskil lihtsalt ütleb midagi oma kõnes. Riikidevaheline suhtlus käib alati ametlikult paberi peal, et saaks olla kindel, mida sooviti, kui palju sooviti. Keegi ei tohi milleski eksida. See on tavapraktika, selles ei ole midagi uut. Mitte ühtegi kirjalikku palvet ja ka mitte ühtegi suulist palvet Eesti riigi tegutsemiseks, et Ukraina meestest sõjapõgenikke saata Ukrainasse tagasi, Ukraina riik pole Eestile esitanud. See vastab tõele. Nii et meil mõlemal on õigus, niimoodi ta on. Mis puudutab palkasid, siis palganumbreid ma ei oska öelda, aga ma saan öelda, et kindlasti mina selle palgateemaga valitsusse lähen, kui me eelarvet teeme. Me oleme ametiühingutega – päästjate, politseinike ja Häirekeskuse ametiühingutega – nendest palkadest rääkinud. Me pole ametiühingutega omavahel kokku leppinud või läbirääkimistega jõudnud tulemuseni, mis võiks olla see number, millega minister seekord valitsusse läheb. Kui see selgub, siis ma saan teile seda ka öelda.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.