Suur tänu, austatud aseesimees! Head kolleegid! Algatuseks ütlen, et mul on päris pikad protokollid ja ma tõepoolest püüan teie aja kokkuhoidmiseks kuidagi neid kokku võtta ja lühidalt ette kanda, aga samas on 14 muudatusettepanekut, mida ma siiski pean püüdma teile tutvustada. Aga püüan olla kokkuhoidlik aja mõttes. Algatuseks meeldetuletuseks see, et valitsus algatas käesoleva eelnõu 5. juunil 2023. aastal ja esimese lugemise läbis Riigikogus nimetatud eelnõu 13. detsembril eelmisel aastal. Teiseks lugemiseks valmistas õiguskomisjon seda eelnõu ette kahel õiguskomisjoni istungil. Esimene toimus 16. jaanuaril käesoleval aastal ja siis olime väljasõiduistungil Tallinna Vanglas. Muudatusettepanekute tähtaeg oli 29. detsember, seega esimeseks komisjoni istungiks olid meil olemas ka muudatusettepanekud. Kaks nendest oli esitanud Riigikogu liige Riina Solman. Arvamused olid esitanud ka Tallinna Vangla vanglakomisjon, Justiitsministeerium ja õiguskantsler. Nende arvamuste põhjal pidime hakkama otsustama, kas õiguskomisjon esitab nimetatud muudatusettepanekud teile otsustamiseks, kas neid toetada või mitte. Kõigepealt tutvustan Riina Solmani kahte muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek puudutab kinnipeetavatega piiramatult [kohtuda] saavate isikute loetelu, Riina Solman tahab seda laiendada ja lisada tervishoiutöötaja, tööandja ja tugiisiku. Seda muudatusettepanekut Justiitsministeeriumi esindaja ei toetanud ja tõi põhjuseks näiteks selle, et kui tööandjaga kokkusaamine on piiramatult lubatud, siis võib kohtumisele ilmuda ka kuritegelik inimene. Vanglal ei ole aga alati võimalik neid taustu põhjalikult kontrollida. Teine muudatusettepanek puudutab juurdepääsu laiendamist interneti veebilehtedele. Riina Solmani ettepanek oli tagada kinnipeetavate juurdepääs sellistele veebilehtedele, mille kaudu oleks võimalik omandada kutse- ja kõrgharidus, ehk kutse- ja kõrgkoolide õppematerjalide veebipõhiseks õppimiseks või osalemiseks videoloengutel ja õppesessioonidel. Ka seda muudatusettepanekut ministeeriumi esindajad ei toetanud. Selle põhjus oli ennekõike see, et kui me lubame vanglas omandada kõrgharidust või õigemini kirjutame selle seadusesse sisse ja anname selle õiguse, siis peaks ka vangla olema valmis kõrghariduse andmiseks ja võimaldama seda saada. Teine põhjus, miks me ei laienda kinnipeetavaga kokku saavate isikute loetelu, tuleneb sellest, et tegelikult põhjaliku loetelu kinnitab minister oma määrusega, samuti ka need veebilehed, millele on juurdepääs. Kui tekib vajadus neid muuta kiiremas korras, siis on ministri määrusega võimalik neid veebilehti sinna juurde lisada. Tallinna Vangla vanglakomisjoni esindaja Avo Üprus sisuliselt avaldas arvamust põhimõtteliselt samadel teemadel mis Riina Solman. Riina Solman ka põhimõtteliselt tunnistas, et need on koostöös tehtud, nii et neid muudatusettepanekuid me rohkem ei arutanud. Järgmist muudatusettepanekut tutvustas Martin Ziehr, kes on Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik. Tema tutvustas järgmisi muudatusettepanekuid. Esimene muudatusettepanek on põhimõtteliselt tehniline. Kui meil on selline pikk ja lohisev pealkiri, siis me teeme selle natuke lühemaks. Jääb vangistusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, jäävad ära need kolm muud seadust, mida me edaspidiste muudatusettepanekutega kavatseme muuta. Nii. Järgmine muudatusettepanek, mida ministeerium tutvustas, puudutab kinnipeetavate üksikvangistuses olemist. Põhimõtteliselt ei ole vaja üksikkambritesse paigutada kõiki kinnipeetavaid. Kui selleks on vajadus, siis edaspidi peaks selle muudatusettepaneku järgi selleks andma loa kas kohus või prokuratuur. Niisugusele ülemäärasele üksikvangistuses olemisele on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler. Vangla direktor Hannes Liivak kommenteeris ka seda muudatusettepanekut. Praktikas on ilmnenud, et üksikkambris vahi all hoidmise pikad tähtajad on riigile kaasa toonud kahjuhüvitise nõudeid. Edaspidi otsustab sellise kinnipidamise, pikaajalise üksikvangistuses olemise prokuratuur või kohus, nagu ma ütlesin. Järgmine ettepanek on seotud sellesama muudatusettepanekuga, mida ma juba tutvustasin. See puudutab selle sätte jõustumise aega, kuna vanglatel on selleks vaja ettevalmistusi teha, et inimesed ei peaks olema üksikkambrites. Selle punkti jõustumise tähtaeg on 2024. aasta 1. oktoober. Nii, ma vaatan, et mul hakkab aeg [täis] tiksuma. Ja üks muudatusettepanek, mis tuleb teha, tuleneb Euroopa Kohtu eelmise aasta otsusest, mis puudutab töö- ja puhkeaja seadust. Vahepeal on ka meie Sotsiaalministeerium vastu võtnud vastava seaduse ja kuna see käib ka vanglatöötajate kohta, siis on mõistlik see sellesse seadusesse sisse viia. Üks muudatus, mida me teeme, on see, et kinnipeetava, vahistatu ja vanglas viibiva arestialuse isiklikku toimikut ei avata enam 2024. aasta 1. juunist. Kõik need isiklikud toimikud kantakse vangiregistrisse. Tegelikult on siin muudatusettepanekute sisu pigem selles, et kuna meil see seaduse arutelu on veninud nii pikaks – see pidi jõustuma juba selle aasta 1. jaanuarist, aga täna oleme juba veebruaris –, siis on vaja seda tähtaega edasi viia. Üks muudatusettepanek puudutab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kontrolli kinnipeetavatel. Seni on seaduses nõutud, et selleks peab olema keha külge kinnitatav seadeldis. Aga kuna tehnoloogia on edasi arenenud, siis seda põhimõtet pole enam vaja alles hoida, sest saab kasutada moodsamaid vahendeid. Järgmine punkt puudutab võrgustikutööd kriminaalhoolduse teostamisel. Selles punktis loetakse ära kõik need võrgustikutöö spetsialistid, kes sellesse võrgustikku kuuluvad. Oluline on siin see, et selle võrgustiku töötajate vahel on lubatud ka andmete vahetus, ja kuna meie andmekaitsereeglid on läinud rangemaks, siis on vaja ka siin täpselt ära reguleerida need isikud, kellel on õigus kriminaalhoolduse käigus andmeid kasutada ja vahetada. Üks muudatus, mis on vahepeal kriminaalhoolduse valdkonnas toimunud, on see, et kriminaalhooldusosakonnad on alates 1. juunist 2008 vanglate koosseisus. Enam ei ole edaspidi vaja kohtutel otsustada, millise kriminaalhooldaja alla kinnipeetav läheb, kui ta näiteks vahetab oma elu- ja töökohta. Ja edasi tulevad siis need muudatusettepanekud, mis puudutavad 13 seadust, mis ei ole otseselt vangistusseadusega seotud. Esimene on kriminaalmenetluse seadustik. See puudutab samamoodi lisapiirangute rakendamist prokuratuuri ja kohtu loal ehk jälle üksikvangistuses hoidmist. Ja see puudutab neid kinnipeetavaid, vahistatuid, kelle puhul on alust arvata, et nad võivad panna toime uusi kuritegusid või jätkata kuritegude toimepanemist vahistuse ajal. Seetõttu täiendatakse kriminaalmenetluse seadustikku vastava klausliga, nii et selle seaduse alusel on võimalik hoida inimest üksikvangistuses. Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse veel paar muudatust, mis puudutavad menetlusdokumentide kättetoimetamist. Meil on tegelikult ju ka kättetoimetamise portaal ehk Käpo töös, aga puudub seaduslik alus konkreetselt nende toimingute läbiviimiseks. Selle sättega seostatakse see, et kui inimene ei ole võtnud vastu kehtestatud aja jooksul menetlustoimikuid, siis piiratakse tema ligipääsu ka e-kinnistusraamatusse, e-toimikusse ja e-äriregistrisse. Selle kättetoimetamise tähtaja määrab minister oma määrusega. Olgu öeldud, et kohtumenetluse käigus on see tähtaeg 20 tööpäeva. Edasi täiendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku. See puudutab täpselt neidsamu põhimõtteid, millest ma just rääkisin, nende menetlustoimingute kättetoimetamist ja tähtaja määramist. Ja samasugune muudatusettepanek tehakse ka väärteomenetluse seadustikus. Ehk siis kättetoimetamine ja tähtaja määramine. Me nentisime komisjonis, et see pole küll päris hea seadusloome praktika, kui me kolm seadust lisame siia juurde. Aga nagu ma ütlesin, selle seaduse menetlemine on veninud ja mõningad seadused ja reeglid on selle aja jooksul paraku muutunud. Komisjon pidas otstarbekaks, et me siiski viime need muudatused sisse ka nendesse seadustesse. Järgmisel komisjoni istungil me hääletasimegi neid komisjoni tehtud muudatusettepanekuid ja ka Riina Solmani ettepanekuid. Komisjoni istung toimus meil teisipäeval, 13. veebruaril ja hääletustulemused olid järgmised. Riina Solmani muudatusettepanekuid, mis on teie tabelis numbrite 2 ja 3 all, toetas üks inimene ning vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ei kuulu need hääletamisele. Muudatusettepanekud nr 1, 4 ja 14 on õiguskomisjoni enda tehtud ja neid toetas komisjon konsensusega. Ja veel ütlen, et menetlusotsused olid järgmised: teha ettepanek võtta eelnõu teiseks lugemiseks täiskogu päevakorda 20. veebruaril käesoleval aastal, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ning kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 6. märtsil käesoleval aastal. Ka need otsused tegi õiguskomisjon konsensuslikult. Minu poolt on kõik. Suur tänu teile!
