Väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (363 SE) esimene lugemine

Liigume neljanda päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 363 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majandus‑ ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo! (Helistab kella.) Palun saalis ka vaikust! Saalis on lärm.

Tere õhtust, lugupeetud juhatus!

Tervitan ka teisi juhatuse liikmeid teie poolt. Aitäh!

Head Riigikogu liikmed! Väärismetalltoodete seadus läbis viimase suure uuenduskuuri 20 aastat tagasi ja viimati tehti seal suuremaid sisulisi muudatusi aastal 2008. Selle aja vältel on seadus üldjoontes oma eesmärki täitnud, kuid rakendamise käigus on ilmnenud ka puudujääke ja probleeme. Niisiis, seaduse muutmise eesmärk on kõrvaldada ajale jalgu jäänud sätted ja piirangud, nagu jaemüügikohtade piirangud ja massi esitamise kohustus müügidokumentidel. Soovitakse ka vähendada ebavajalikku regulatsiooni ja sellest tulenevat halduskoormust ning lisaks on ajas muutunud ettevõtjate ootus riigi infosüsteemide funktsionaalsusele. Seadusele koostati 2023. aasta jaanuaris väljatöötamiskavatsus. Muudatuse väljatöötamisse kaasati väärismetalltoodetega seotud ettevõtjad, kelle tagasiside alusel lisati praegusesse seadusesse mitmed muudatused, näiteks registreerimismenetlusest füüsiliste näidiste ja paberdokumentide esitamise kohustuse eemaldamine. Muudatuse väljatöötamisel arvestati, et hoolimata ettevõtjate halduskoormuse vähendamisest oleks siiski endiselt tagatud tarbijate kaitse. Kõiki muudatusi ma praegu ette lugeda ei jõua, neist on põhjalikumalt juttu eelnõu seletuskirjas. Tutvustan siiski lähemalt tähtsamaid muudatusi. Esiteks, üks suuremaid muudatusi on väärismetalltoodetele kantavate, tootjat tähistavate nimemärgiste riikliku andmekogu menetlusprotsesside digitaliseerimine ja infosüsteemi uuendamine. Märgiste andmekogus registreerimine on vajalik, et tuvastada, missugune ettevõtja millist märgist tootel kasutab. Praegu peavad väärismetallist ehete, kellade ja lauahõbeda tootjad esitama taotlemisel nimemärgise kujutise paberil ja igal aastal kinnitama registreeringu koos füüsiliste näidiste esitamisega. Muudatusega võimaldatakse ettevõtjal esitada kõik need andmed elektrooniliselt, pikendatakse registreeringu kehtivust ühelt aastalt kümnele ja lõpetatakse füüsiliste näidiste esitamise kohustus. Ligikaudu 300 registreeringut omava ettevõtte kohta tähendab registreeringu kehtivuse pikendamine kümne aasta peale kokku ligi pool miljonit eurot kokkuhoidu. Peamine kasu ettevõtjatele on siiski aegunud ja mittevajalike kohustuste eemaldamine regulatsioonist, mis vähendab ettevõtjate halduskoormust. Teiseks, praegu aktsiaseltsis Metrosert asuv nimemärgise register on loodud 20 aastat tagasi ja vahepeal ei ole registrit tehnilistel põhjustel ajakohastatud, mistõttu ei ole ei tehnilistel põhjustel ega rahaliselt mõistlik enam olemasolevat registrit uuendada. Praegune nimemärgise register lõpetatakse ja andmed viiakse üle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi, mis vastab tänapäevastele riikliku andmekogu nõuetele ja kus arendatakse vastav moodul. TTJA on loogiline valik, sest seal tehakse väärismetalltoodete üle riiklikku järelevalvet ja valdkondlik pädevus on seal juba olemas. Infosüsteemi arendamise kulu on ärianalüüsi järgi ligikaudu 150 000 eurot ja täiendav püsikulu infosüsteemi ülalpidamiseks on aastas 22 500 eurot. Vahendid on planeeritud riigieelarvesse ja peale seaduse vastuvõtmist taotletakse need TTJA‑le. Kolmandaks, riigilõivuseaduse muudatusega piiritletakse selgemalt, milliste tegevuste eest tuleb nimemärgise registreerimise, muutmise või kehtimise aja pikendamise korral riigilõivu tasuda. Kui praegu tuleb seda teha registreeringu puhul, siis edaspidi tuleb riigilõiv tasuda taotluse läbivaatamise eest. Muudetakse ka 2015. aastast kehtivat 20‑eurost riigilõivumäära, tõstes selle 30 euroni. Nimemärgise registri [haldamise] ülesande liikumisega TTJA järelevalve infosüsteemi muudetakse ka seadme ohutuse seadust, mille alusel see infosüsteem on asutatud. Neljandaks kaovad jaemüügikohtade piirangud ning sellega suureneb mikroettevõtjatest käsitööliste konkurentsivõime. Nad saavad enda valmistatud tooteid müüa ka turul ega pea kasutama väärismetalltoodete jaemüügiks spetsialiseerunud füüsilisi kauplusi. Muudes valdkondades ei ole tarbijakaitse eesmärkidel jaemüügipiiranguid kehtestatud ja sellised piirangud on ebaproportsionaalsed. Viiendaks, lisaks muutuvad väärismetalltoodete müügidokumentidel andmete esitamise nõuded, et saavutada tasakaal ettevõtjate mõistliku halduskoormuse ja tarbijale vajaliku info edastamise [vajaduse] vahel. Praegu on kohustus esitada müügidokumendil alati toodet eristava näitajana toote mass, et tarbija hilisema kaebuse korral toodet ja müügidokumente kokku viia. Enamik ettevõtjaid aga eristab tooteid müügisüsteemides tootekoodi järgi, mis on parem näitaja, sest mass võib sama tüüpi ja samast väärismetallist, aga erinevatel toodetel olla sama, pealegi võib sama partii ehete mass erineda. Eelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras, välja arvatud nimemärgise registri üleminek TTJA haldusalasse, mis jõustub 1. juulist 2025. aastal. Tänan tähelepanu eest!

Austatud minister, aitäh teile teie ettekande eest! Küsimusi teile ei ole. Ma tänan. Ma palun nüüd ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Priit Lombi. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu majanduskomisjon arutas ministri juba tutvustatud eelnõu 5. veebruaril käesoleval aastal. Arutelus osales kaheksa komisjoni liiget, puudus kaks komisjoni liiget. Kutsutud olid minister Tiit Riisalo ja asekantsler Luukas Ilves ning [majanduse ja] innovatsiooni asekantsler Sandra Särav. Me oma arutelus keskendusime kolmele peamisele nüansile, millest minister juba rääkis. Kõigepealt see, et riik hakkaks Exceli asemel targemaid infosüsteeme kasutama, seda just näiteks küberturvalisuse tõttu ja üleüldse ajakohastamise valguses. Saime teada, et selle eelnõu kaudu liigub senine Metroserti menetlus TTJA‑sse, mis on arendamas oma infosüsteemi. Iga-aastane kulu Metrosertile selle võrra riigieelarves ka pisut väheneb. Teine pool arutelust keskendus ettevõtjate haldus[koormuse] vähendamisele ja ettevõtlusvabaduse suurendamisele. Tõepoolest, kohalikud Eesti väiketootjad peaksid saama oma tooteid müüa ka mujal kui suuremates poekettides. See võiks turul toimetavate inimeste elu muuta pisut lihtsamaks ja mõistlikumaks. Kõige rohkem keskendus meie arutelu tarbijate kaitsmise küsimusele. Kui ettevõtja jaoks muutub elu pisut lihtsamaks, kes siis kaitseb selle juures tarbijat? Selle üle valdavalt arutelu sel istungil toimuski. Minu küsimusele, mis puudutas seda, et kui järelevalvevajadus suureneb, kas siis selle teostamise jaoks planeeritakse ka vahendeid juurde panustada, vastas minister jaatavalt. Selles mõttes on hea, kui selles protsessis võidavad mõlemad osapooled, nii müüja kui ka ostja. Kindlasti, kui on veel kõhklusi ja kahtlusi, siis lugemiste vahel saab selgust. Üks tehniline nüanss ka, mis loodetavasti võimaluse korral infoga sisustatakse. See puudutas seda, et kui turu maht oli arvestatud 2021. aasta majandusaasta aruannete põhjal, siis see on nüüdseks, 2024. aastaks, pisut liiga vana info. Asekantsler andis lootust, et saab relevantsemaid andmeid juurde. Minister nõustus. Tehti ka kolm otsust. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, see otsus oli konsensuslik. Teha ettepanek võtta eelnõu täna, sõbrapäeval, Riigikogu täiskogu päevakorda. See ei olnud konsensuslik otsus, poolt oli 6 ja vastu 2 komisjoni liiget. Kolmas ettepanek oli esimese lugemise lõpetamise ettepanek, selle poolt oli 6 komisjoni liiget ja hääletusel ei osalenud 2 komisjoni liiget. See on lühike kokkuvõte komisjonis toimunust. Olen valmis vastama küsimustele.

Hea ettekandja, ma tänan teid ettekande eest! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Mart Maastiku. Palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Kindlasti on selles eelnõus nii positiivset kui ka negatiivset. Ei saa öelda, et on halb, kui tahetakse midagi digitaliseerida või tänapäevasemaks teha. Ma arvan ka, et see nimemärgise register on tehniliselt vananenud, sellega võib nõustuda. Probleemid tekkisid komisjonis rohkem just nimelt tehnilise järelevalve ja tarbijakaitsega. Siiamaani on kuldehteid ja juveeltooteid müüdud kullassepaärides, need on sertifitseeritud. Kui inimene läheb sinna ärisse, siis ta võib üsna kindel olla, et see kaup, mida ta ostab, vastab sellele, mis seal kirjas on. Selle seadusega tahetakse teha selliseid leevendusi, et enam ei pea isegi kaalu vääriseseme peale märkima. Samas tahetakse see kõik lasta vabaturule, oli ka juttu, et hakatakse laatadel müüma. No ma hästi ei kujuta ette, et ma läheksin laadalt ostma oma naisele kingitust, mingeid kõrvarõngaid või sõrmust, ja saaksin sealset müüjat usaldada. See on umbes nii nagu apteekide puhul. Praegu käib vaidlus, kas lasta poodidesse jaemüüki tavalised ravimid, mis on igapäevases tarbimises, mis ei ole retseptiravimid. Väidetakse samamoodi, et apteegist on neid mõistlikum osta, sest seal apteeker soovitab ja inimene saab milleski kindel olla. See eelnõu lõdvendab neid piire nii palju, et ma kardan, et kui see eelnõu just sellisel kujul vastu võetakse, siis võib politseil väga palju probleeme tekkida, sest, ma ei tea, kas ainult mustlased, võib-olla ka mõni teine pahalane võib hakata seda [leevendust] ära kasutama. See ei ole kindlasti hea. Seega võib öelda, et ühest küljest on see eelnõu hea, teisest küljest on ta toores. Ma väga loodan, et kahe lugemise vahel saab teha muudatusettepanekuid ja siiski suudetakse läbi mõelda see tarbijakaitse pool, et inimesed võiksid ikka endiselt kindlad olla selles, et see kaup, mida nad ostavad, vastab lubatule. Sellised mõtted. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on 363 SE esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 28. veebruar kell 17.15. Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. Liigume viienda päevakorrapunkti juurde, Riigikogu liikmete Rain Epleri, Ants Froschi ja Siim Pohlaku algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 263 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Siim Pohlaku. Palun! Samas, kui Rain Epler siin on, siis võib ka tema tulla, tema on ka algataja. Palun teda siis. Ei näe ka teda. No ja siis on võimalus Ants Froschil tulla. Ants Frosch, kas on võimalik tulla Riigikogu kõnetooli? Riigikogu [saalis on] rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, kes selles punktis teeb komisjoni ettekande. Ta on valmis siia tulema, aga tulla ei saa, kui algatajate ettekandjat pole. Nii, kuna ei ole saalis ei Rain Eplerit, Ants Froschi ega Siim Pohlakut, siis järelikult on päevakorrapunkti arutelu võimatus. Oleme viienda päevakorrapunkti ära käsitlenud. Anti Haugas, on teil mingi mure? Vaatasin, et panite nime sisse. (Hääl saalist.) Kui kõik on hästi, siis see on väga hea uudis. Liigume kuuenda päevakorrapunkti juurde, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 286 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Martin Helme. Martin Helmet, Riigikogu liiget, saalis ei ole, järelikult seda punkti menetleda ei saa. Tulenevalt kodu‑ ja töökorra seadusest on arutelu võimatus. Päevakorrapunkt nr 7 on Riigikogu liikmete Siim Pohlaku, Henn Põlluaasa ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 265 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Siim Pohlaku. Ta ei ole saalis, samuti ei näe Henn Põlluaasa ega Rain Eplerit. Järelikult ei saa seda päevakorrapunkti arutada ja on arutelu võimatus. Liigume, head ametikaaslased, edasi mõistlikus tempos. Oleme jõudnud kaheksanda päevakorrapunkti juurde, Riigikogu liikmete Rene Koka, Leo Kunnase, Evelin Poolametsa, Siim Pohlaku ja Martin Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 266 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli Rene Koka. Ei ole saalis ei teda ega ka teisi algatajaid, kelle nimed eelnevalt ette lugesin. Järelikult seda päevakorrapunkti arutada ei saa. Saalis on valmis rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, aga teid ei saa siia Riigikogu kõnetooli kutsuda enne, kui algataja pole oma sõnavõtuga esinenud, ja võib-olla oleks ka küsimusi ja vastuseid, me ei tea seda. Nii et kaheksandas päevakorrapunktis on arutelu võimatus. Liigume üheksanda päevakorrapunkti juurde ja loodame, et siin läheb meil paremini. See on Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Kert Kingo ja Evelin Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 267 esimene lugemine. On palve Arvo Alleril, Riigikogu liikmel, tulla Riigikogu kõnetooli. Keda ei ole, on Arvo Aller. Ka teisi algatajaid [saalis] pole. Järelikult on selle päevakorrapunkti arutelu võimatus. Liigume kümnenda päevakorrapunkti juurde, Riigikogu liikmete Kert Kingo, Martin Helme ja Rene Koka algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 268 esimene lugemine. Algatajate poolt peaks tegema ettekande Riigikogu liige Kert Kingo. Teda ei ole saalis, ei ole ka teisi algatajaid. Järelikult on selle päevakorrapunkti arutelu võimatus ja kümnes päevakorrapunkt on menetletud. Läheme 11. päevakorrapunkti juurde. Priit Lomp, teil on protseduuriline küsimus.

Jaa.

Kas mikrofon või midagi ei tööta või? Mis nüüd on?

Aitäh! Mulle tundub, et ilmselt on fraktsioonid pidamas oma sõbrapäeva istumist. Head sõbrapäeva neile siitpoolt ka. Aga tahtsin küsida teie kui kogenud Riigikogu saadiku käest, kas on olnud teie siin saalis töötamise ajal, nende aegade jooksul arutelu, kui mitu korda peab arutelu võimatus ühe punkti juures tekkima, et see automaatselt menetlusest välja kukuks. On sellist arutelu kunagi siin peetud ja võiks seda siis selles valguses pidada, et tegelikult needsamad punktid on siin mitme nädala vältel iga tööpäeva õhtul arutelu võimatuse tõttu [menetlemata jäänud]?

Aitäh! XV Riigikogu koosseis valiti märtsis 2023. aastal. Ei ole tõesti olnud sellist arutelu. Minu Riigikogus töötamise kogemus ei ole väga pikk, aga selle aja jooksul ei ole olnud sellist arutelu, millal see arutelu võimatus lõpuks, kuidas öelda, kukub nulli või miinusesse, nii et [eelnõu] ei tule enam siia saali. Ikka tuleb ta vaikselt siia tagasi, püüame jälle arutada, ja kui inimesi ei ole saalis, siis on arutelu võimatus. Nii et jah, sellist asja ei ole olnud. Ja kui ei tule erakorralisi valimisi, siis 2027. aasta kevadeni saame nende teemade üle ilusti siin üheskoos mõtiskleda. Aga ärme seda istungit kauaks peata, [jätkame] heas tempos. 11. päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Martin Helme ja Siim Pohlaku algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 269 esimene lugemine. Riigikogu kõnetooli on palutud Riigikogu liige Martin Helme, keda ei ole saalis, ei ole ka teist algatajat, järelikult on … Ei tea veel midagi, mis on. Anti Haugas, võib-olla teil on volitus. Palun! Kuigi volituse alusel te ei saa siis tulla, ma lihtsalt ütlen ette ära, juhuks kui see on teie küsimus.

Ma lihtsalt tahtsin mainida, et Martin Helme tegelikult on olemas küll. Ma just sisse tulles nägin teda siin ukse taga.

Ega ma siin mingi üle linna Vinski ei ole, et ma läbi seinte näen. Ma vaatan siia saali, teda ei ole, järelikult on arutelu võimatus ja 11. päevakorrapunkti me arutada ei saa. Liigume 12. päevakorrapunkti juurde, Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Leo Kunnase ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 270 esimene lugemine. Riigikogu kõnetooli on palutud Arvo Aller, keda ei ole saalis, ei ole ka teisi algatajaid. Järelikult on selle päevakorrapunkti arutelu võimatus. Liigume 13. päevakorrapunkti juurde, see on Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Alar Lanemani algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 165 esimene lugemine. Riigikogu kõnetooli on palutud Riigikogu liige Kalle Grünthal, keda ei ole saalis, saalis ei ole ka teist algatajat. Järelikult on selle päevakorrapunkti arutelu võimatus. Liigume mõnusasti 14. päevakorrapunkti juurde, Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Helle-Moonika Helme ja Mart Helme algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 166 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Henn Põlluaasa, keda ei ole saalis. Ei ole ka teisi algatajaid saalis. Järelikult on ka selle päevakorrapunkti arutelu võimatus. Liigume 15. päevakorrapunkti juurde, Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Helle-Moonika Helme, Mart Helme ja Jaak Valge algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 246 esimene lugemine. On hea meel paluda selles päevakorrapunktis Riigikogu kõnetooli Riigikogu liige Henn Põlluaas. Palun! Ei ole teda, ei ole ka teisi algatajaid. Nii et peame selle monoloogiga siin edasi minema ja on selle päevakorrapunkti arutelu võimatus. Oleme jõudnud tõsise töö järel 16. päevakorrapunkti juurde, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 276 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Ants Froschi. Nii, Riigikogu liiget Ants Froschi ei ole saalis, ei ole ka teisi algatajaid, järelikult seda päevakorrapunkti arutada ei saa ja on arutelu võimatus. Päevakorrapunkt nr 17, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 287 esimene lugemine. Taas kord on palve Henn Põlluaasal tulla Riigikogu kõnetooli, aga keda ei ole, on Henn Põlluaas. Järelikult on arutelu võimatus. Olemegi jõudnud viimase päevakorrapunkti juurde tänases päevakorras, see on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 289 esimene lugemine. Mul on hea meel paluda Riigikogu kõnetooli Riigikogu liige Jaak Valge. Palun! Aga keda ei ole, on Jaak Valge. Järelikult on ka 18. päevakorrapunkti arutelu võimatus. Head ametikaaslased, ma tänan teid teie koostöö eest ja selle mittekoostöö eest! Tänane päevakord on läbi vaadatud, rohkem päevakorrapunkte ei ole. Tänane istung on lõppenud. Jõudu teile meie töös! Aitäh!