Ettevõtete erastamine

Tänane seitsmes küsimus on rahandusminister Mart Võrklaevale, küsib Riigikogu liige Kalle Grünthal ja teema on ettevõtete erastamine. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister Võrklaev! 25. jaanuaril ilmus ERR-i uudisteportaalis lugu selle kohta, et teil on põhimõtteliselt kavas asuda erastama nii Elektrilevi kui ka Enefit Greeni. See uudis kadus huvitaval kombel üldises [uudiste]voos väga kähku ära, aga mul õnnestus see ikkagi kätte saada. Sisuliselt on tegemist järgmise tekstiga: "Rahandusministri Mart Võrklaeva (Reformierakond) sõnul minnakse koalitsioonileppe täitmisega edasi. Nimelt on valitsuskabinetile esitatud riigile kuuluvate ettevõtete erastamisplaan, mille järgi on kavas viia Elektrilevi ja täiendav osa Enefit Greenist börsile." Eksperdid on öelnud, et kui erakapitalil baseeruva ettevõtte ülim eesmärk on teenida aktsionäridele kasumit, siis riigiettevõtte puhul ei pruugi kasumi teenimine olla esmane, vaid on muud strateegilised kaalutlused ja avalikud huvid, eelkõige julgeolek. Needsamad eksperdid on vastanud järgmistele küsimustele. Kas see parandab ettevõtete pakutavaid teenuseid ja tooteid? Vastus on ei. Kas see muudab meie tarbijate jaoks võrgutasud soodsamaks? Vastus on jällegi ei. Kas see tagab meile energiajulgeoleku? Ja eksperdi hinnangul on vastus ei. Nüüd ma küsin teie käest. Öelge palun, lugupeetud Võrklaev, millist kasu toob nende ettevõtete erastamine Eesti rahvale.

Aitäh! Kõigepealt selle juurde, et koalitsioonis me leppisime tõesti kokku, et me ettevõtete erastamisega edasi liigume. Ma arvan, et väga mõistlik on aeg-ajalt vaadata üle riigile kuuluvad ettevõtted, millega nad tegelevad, kas see tegevus on selles mõttes vajalik, et kas riik peab olema selle ettevõtte omanik, kas ta peab olema 100% selle omanik või võib-olla suudab erasektor, olles täielikult või osaliselt kaasatud, seda kõike paremini teha. Vastava ülevaate [tegime] koostöös ministeeriumidega, kuna riigiettevõtted kuuluvad erinevate ministeeriumide alla. See on valitsuskabinetile esitatud. Selle üle on olnud veel arutelusid ja detailidest on räägitud. Suure tõenäosusega arutame juba homme valitsuskabinetis seda teemat põhjalikumalt. Rahandusministeeriumi haldusalasse kuulub – see, mille kohta, ma saan aru, oli täpsemalt teie küsimus – Enefit Green, mis juba praegu on osaliselt börsil. Sellest ettevõttest ma saangi natuke rohkem rääkida [ja sellest,] millise plaaniga olen valitsuskabinetti läinud. Aga me ei ole neid asju arutanud. Lõplik tegevusplaan saab paika siis, kui valitsus on seda arutanud ja otsuse teinud. Enefit Green on juba praegu börsil ja ettepanek on seda osalust börsil suurendada, et tuua ettevõttele vahendeid ja pakkuda meie investoritele – kas jaeinvestoritele, suurtele, nii riigisisestele kui ka välisinvestoritele – võimalus meie ettevõttesse investeerida, seda loomulikult ettevõtte jaoks parimatel tingimustel ja parima ajastusega. Aga põhimõttelist otsust on vaja. Siis on Enefit, mis koondab Eesti Energia elektrimüügi ja laadimistaristu tegevusi. [Tuleb] otsustada selle osaline võõrandamine mingi ajaperspektiiviga, et siis jällegi tuua ettevõttesse raha ja kaasata eraosanikke. Loomulikult, jah, üks ettepanek on ka Elektrilevi [erastamine]. Erastamise idee on see, et tuua Eesti Energiasse vahendeid, tuua Elektrilevisse täiendavaid vahendeid, et investeerida just varustuskindluse parandamisse. Palju on muret tuntud [selle pärast] ja tegelikult ka on näha, et juhtimine vajab rohkem läbipaistvust. Kindlasti toob börsile viimine seda juurde.

Aitäh! Kalle Grünthal, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma ei tea, kui hoolega te jälgisite seda minu küsimust. Mina küsisin, millist kasu toob see Eesti rahvale. Mina väidan praegu, et Mart Võrklaev ei vastanud minu küsimusele, vaid rääkis kõike muud, aga mitte seda, millist kasu see toob. Me mäletame väga selgelt seda, millised meeletud hüpped toimusid siis, kui me saime börsi kaudu elektrienergiat börsihindadega, mis olid röögatud. Elekter ei ole mitte mingisugune luksuskaup, vaid eluks vajalik kaup. Ja mis kõige tähtsam, see on ka strateegiliselt julgeoleku tagatis. Ma küsin teist korda, lugupeetud Mart Võrklaev – vastake konkreetselt, ärge ajage igasugust muud juttu –, millist kasu toob see Eesti rahvale.

Aitäh! Ei ole midagi muud rääkinud, vaid proovisin pikemalt selgitada ja tausta avada. Aga proovin loomulikult vastata. Võib-olla täpsustaks paar asja alustuseks ära. Ettevõtte börsile viimine ehk ettevõttest osa võõrandamine börsil ja elektribörs, kus kujuneb elektri hind, on erinevad asjad. Ettevõtte börsile viimine ei mõjuta kuidagi elektri hinda, seda enam, et tegemist on võrguettevõttega, kui me räägime Elektrilevist. Te küsisitegi konkreetselt Enefit Greeni, Elektrilevi ja Enefiti kohta, et mis kasu [nende võõrandamisest] Eesti inimestel on. Eelmisele küsimusele [vastamise] lõpetasin seal, et kui rääkida konkreetselt Elektrilevist, siis soov on, et kui osa võõrandada, siis tulevad täiendavad vahendid Eesti Energiasse, millega saab Eesti Energia vajadusel investeeringuid teha, kasvõi näiteks [investeeringu] praegu ootel olevasse vesinikku ja gaasi [kütusena kasutavasse] soojuselektrijaama. Siin paar küsimust tagasi oli [sellest juttu]. See aitaks Narvas pikas vaates tuua kütte hinda alla ja parandada meie elektrivarustuskindlust. Kindlasti on neid investeeringuid veel ja antud investeeringut oleks vaja tegelikult kiiremini teha. Ka Elektrilevisse [on vaja] täiendavaid vahendeid. Me nägime elektrikatkestusi, mis tegelikult olid lubamatud, mis sel talvel olid. Tuli natukene lund, oks kukkus liini peale ja kümme korda päevas läks inimestel vool ära. See ei ole normaalne. Elektriühendus ja elekter peavad olema inimestele tagatud, see ei saa vilkuda kogu aeg. Neid investeeringuid on vaja suurendada. Ja osaline ettevõtte võõrandamine, kui seda teha, kui valitsus seda otsustab, peabki minu nägemuse kohaselt tooma sinna täiendavaid vahendeid ja peab ka parandama ettevõtte juhtimiskvaliteeti ja läbipaistvust just selles osas, et me saaksime aru, miks investeeringud olid jäänud tegemata – see ju tingiski need elektrikatkestused – ja kuidas [selles ettevõttes üldse] investeeringuid juhitakse. Ja tegelikult on praegune tariif oluliselt väiksem, kui ettevõtte investeeringuvajadus. Ka sellel [teemal] käivad Konkurentsiametiga läbirääkimised, et seda ikkagi muuta, sest kui me tahame püsivat ühendust, siis on vaja võrkudesse investeerida. Ehk kui me räägime konkreetselt Eesti Energia kontsernist ja selle osade börsile viimisest, siis kasu on see, et [saab teha] rohkem investeeringuid ja on parem juhtimine. Ja loomulikult, kui sa viid ettevõtte börsile, siis loob see võimaluse meie investoritel olla osa riigiettevõtetest, olla osa nende kasvust ja teenida selle kaudu dividenditulu, mis on inimestele sissetulek.

Aitäh! Siim Pohlak, lisaküsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Elektrivõrk on tegelikult ju riiklikult ülioluline taristu. Selle erastamisega peaks olema ülimalt ettevaatlik. Ja kui te räägite, et on juba arutatud ka Elektrilevi erastamist, siis kas on ka tehtud ikkagi analüüs, mida see tarbija jaoks tähendab? Kas te võite täna öelda, et tarbijatele sellest hinnatõusu ei tule? Just võrgutasu ja teenuse kulu mõttes, mida see toob kaasa tarbijate jaoks? Kas on teil juba olemas sellekohane analüüs ja võimalikud stsenaariumid, mida on inimestele võimalik välja tuua?

Aitäh! Selliseid detaile mul siin praegu kaasas ei ole. Oleks küsimus olnud natukene täpsem, konkreetselt Elektrilevi tulevik, siis kindlasti oleksin saanud neid numbreid siin natukene paremini avada. Räägin nii-öelda mälu järgi. Aga Elektrilevi ja võrkudesse investeerimine. Nagu ma eelpool ütlesin, on probleem selles, et tariif, mida me võrgutasuna maksame, ei kata ära kogu investeeringuvajadust. Sellest olenemata on Eesti Energia teinud väga suuri investeeringuid – ei hakka numbreid pakkuma, võin eksida – just selleks, et madalpingeliine puhastada ja viia need nii-öelda kaablisse, õhuliini puhul kaablisse. Sellega on katkestuste arv ja nende aeg oluliselt vähenenud. Järgmine prioriteet Elektrilevil on keskpingevõrk, millega oli ka sel talvel probleeme. Jällegi [on plaan] teha need ilmastikukindlamaks ja puhastada liinikoridore. Sinna pannakse tegelikult kümneid ja kümneid miljoneid. Mõnel aastal ületab see ka 100 miljoni piiri. Neid investeeringuid on vaja teha ja need peavad olema tariifis [sees]. Ehk kas saab öelda, et tariif ei tõuse? Ei, seda öelda ei saa, sellepärast et vastasel juhul ei ole meil võimalik võrguinvesteeringuid rahastada. Elektrilevi börsile viimine, nagu ma ütlesin, on jätkuvalt kaalumisel ja valitsus seda alles arutab. Sinna juurde, et seda lõplikult otsustada, ootame ka Kliimaministeeriumi võrgu tuleviku arengukava, et millist võrku [on vaja] ja kuidas me täpselt seda näeme. Ka seal on oma roll võimalikul erastamisel. Aga üks [asi], mida mina seal näen ja mis selle eesmärk võiks olla, on just see, et tuua ettevõttesse täiendavaid vahendeid. See aitaks nii-öelda investeerimise auku täita ja võiks teenust parendada. Kui tuleb lõpuks välja, et seda ei ole nii võimalik teha ja see lisatulu ei too, vaid toob pigem lisakulusid, siis ei ole mõistlik selle plaaniga edasi minna. Aga see on see arutelu, mida me peame, see on see töö, mida me ministeeriumidega koos teeme. Fakt on see, et igal juhul on minu soov ja valitsuse soov vältida selliseid olukordi, mis olid sellel talvel, ehk [olukordi,] kus Elektrilevi, võib öelda, paljudes piirkondades ei saanud oma tööga hakkama ja inimestele ei olnud tagatud normaalset elektriühendust. Selles osas tuleb kiiremas korras midagi ette võtta. Olen korduvalt ettevõtte juhtidega kohtunud ja need tegevused ka käivad.

Aitäh! Lõpetan meie seitsmenda küsimuse käsitlemise.