Kommunaalarved

Tänane kuues küsimus on peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Aleksei Jevgrafov ja teema on kommunaalarved. Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Minu tänane küsimus puudutab väga olulist teemat, majanduskulusid ja kommunaalarveid, mille Narva linna elanikud said jaanuarikuu eest. Kahtlemata on sama probleem aktuaalne ka teistes linnades ja valdades. Minu poole on pöördunud inimesed Narvast, kelle korteri jaanuarikuu kommunaalarve on 300–500 eurot. Arvestades rohkem kui kaks aastat kestnud majanduslangust, töötuse kasvu ja eakate inimeste suurt osakaalu Narvas, võib otsesõnaliselt väita, et tegu on sotsiaal-majandusliku katastroofiga. Ellujäämise küsimus on paljudele kurb reaalsus. Oletan, et arvete tasumiseks on mõned pered sunnitud võtma tarbe- või kiirlaenu, mis veelgi süvendab probleemi. Jaanuarikuus tõstis Narva linn vähekindlustatud inimeste toetuseks eluasemekulude piirmäärasid toimetulekutoetuse maksmiseks. Aga mida teeb Vabariigi Valitsus? Täna on Riigikogus esimesel lugemisel automaksu eelnõu, millega võetakse inimestelt veel rohkem raha. Austatud peaminister, palun andke nõu, mida peaksid tegema pensionärid, vähekindlustatud pered, paljulapselised pered ja teised Eesti riigi elanikud, kes valitsuse poliitika tõttu peavad iga päev tegema raske valiku, kas maksta kommunaalarveid või osta toitu, ravimeid ja lastele rõivaid.

Aitäh! Jällegi, te tahate nüüd valitsuse kraesse kirjutada ka seda, mis puudutab kommunaalarveid Narvas. Selles mõttes ei ole see päris üks ühele seotud. On kohalikke omavalitsusi, kes on suutnud oma soojamajandust korraldada nii, et see oleks odavama hinnaga. Kindlasti on siin Narval võimalus peeglisse vaadata. Aga selge on see, et Narva inimesi ei saa hätta jätta. Narval on olnud väga pikalt väga madal sooja hind tänu sellele, et seal on Eesti Energia elektrijaamad, mille jääksoojust kasutatakse Narva kütmiseks. Nüüd, Eesti Energia plaanib vahetada olemasoleva põlevkivil põhineva kaugküttesüsteemi välja gaasil ja maasoojusel põhinevate vastu. Positiivse lahenduse korral käivitub see jaam 2029. aastal. See on, ma saan aru, väga kaugel. Aga kuni sinna on veel aega ja uusi lahendusi ei ole, siis niikaua lisatakse põlevkivikatlasse kütuseks biomassi pooleks põlevkiviga, mis aitab soojuse hinda allapoole tuua. Ja kui nüüd [vaadata], millised on need kütused, mida Eesti Energia silmas peab, siis ta mõtleb 100-megavatist gaasi-vesinikuelektrijaama, mis panustaks ka varustuskindlusesse, sest seal oleks salvestamisvõimsus. Eesmärk on toetada Eestit nendel tundidel, kui taastuvenergiast ehk päikesest ja tuulest piisavalt energiat ei [saa]. Ja lisaks, selles jaamas on võimalik kasutada biometaani. See on see plaan, aga see [lahendus] on kaugel. Nüüd, mis puudutab pensione, siis pensionid tõusid eelmisel aastal 17,6%. Kui võtta sinna juurde, et keskmine pension sai tulumaksuvabaks, siis pensionid tõusid ligi 20%. Nii palju ei ole pensionid kunagi tõusnud. Sellel aastal on prognoos, et pensionid tõusevad 10%, nii et tegelikult kulude vaates on pensionid kindlasti kasvanud kiiremini. Kui me vaatame [rohkem kui] 30 aastat, siis pensionid on kasvanud kümneid kordi rohkem, kui on kasvanud hinnad selle aja jooksul. Nüüd, Narva võrgupiirkonnas on hind 73,35 eurot megavatt-tunni kohta. See tõuseb märtsist 0,6%. [See on] tegelikult väga väike tõus. Ja kui vaadata Eestis lõpptarbijahindasid üldiselt, siis on Narvas kehtima hakkav sooja hind jätkuvalt Eesti soodsaimate hulgas. Selles mõttes on tootmissisendite hinnad tõusnud märkimisväärselt ja sellest tulenevalt ka sooja hind.

Aitäh! Aleksei Jevgrafov, täpsustav küsimus, palun!

Lugupeetud peaminister! Kogu austusega [ütlen], et te paraku ei vastanud küsimusele ja lükkasite vastutuse teiste õlgadele. Mul tuletan meelde, et Narvas oli soojuse kallinemine peaaegu kahekordne. Kahekordne! Aga ma ei taha, et te nimetaksite mind populistiks, kes ainult kritiseerib. Pole saladus, et suur osa Ida-Virumaa elamufondist ei vasta tänapäevastele nõuetele. Loomulikult on olemas riiklikud programmid, mis lubavad soojustada ja renoveerida korterelamuid soodsa omafinantseeringuga. Kuid isegi 30%-suurune omafinantseering tähendab seda, et igakuine kommunaalarve kallineb oluliselt. Tänases majanduslikus olukorras ei julge inimesed endale lisakoormust võtta. Teen teile ettepaneku, kuidas võiksime aidata inimestel lähitulevikus vähem maksta. Riik võiks raha juurde panna, et omafinantseering oleks maksimaalselt 10%. Sellega me võiksime lahendada mitu probleemi. Inimesed julgeksid alustada oma kortermajade renoveerimist ja soojustamist, renoveerimistööde arv suureneks, inimeste kommunaalarved läheksid väiksemaks ning suuremahuliste ehitustööde juurdekasvuga vähendaksime tööpuuduse näitajaid. Kuidas te suhtute minu ettepanekusse?

Aitäh! Väga õige tähelepanu juhtimine! Tõesti on oluline soojakadusid vältida. Ja tõesti, me oleme toetused ette näinud selle jaoks, et hooneid renoveerida. Ida-Virumaale spetsiifiliselt läheb hoonete renoveerimiseks 25 miljonit eurot. See on kõrgema toetusmääraga, mis on 70%, just sellepärast, nagu te ütlete, et korteriühistutel ei ole võimalust omaosalust [maksta]. Nende vahenditega on plaanis renoveerida 30 kortermaja. See aitab luua piirkonda võrgustikku konsultantidest ja ehitusettevõtjatest, kes seda tööd oskavad ja projektid valmis teevad. Me teame, et teistes Eesti piirkondades, Rakvere on hea näide, tekkis ka surve, sest sa näed, et majad on korda tehtud, ja kui juba tead [kuidas], siis on lihtsam edasi liikuda. Mis puudutab rahastust, siis lisaks sellele toetusele, mis on ette nähtud, on võimalik kasutada riigilaenu, kui pank ei soovi laenu anda just sellepärast, et kinnisvara on madala väärtusega. Ja on võimalik kasutada ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse käendust. Lisaks algatas Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit nõustamisprogrammi just selle jaoks, et aidata suunata ligi 30 ühistut renoveerimise teele. Need meetmed klapivad ka ajaliselt, et saaks neid vahendeid kasutada. Ehk siis kokkuvõtteks, aktiivne töö käib. Jaanuaris olid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ja omavalitsusliitude infoseminarid, [et selgitada,] kuidas neid asju teha. Kui teil on konkreetsed ettepanekud, siis ma usun, et neid kindlasti võetakse ka arvesse. Meie mõlema huvi või kõigi huvi peaks olema see, et me saaksime ka need hooned soojapidavamaks. Tänu sellele läheksid kulud alla. Hooned on renoveerituna ka parema väärtusega, seal on parem elada. Nii et ma arvan, et seda saaks teha Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu kaudu, kes suhtleb nende inimestega, kes konkreetselt renoveerimise või projektiga tegelevad. Oma ettepanekud tasuks neile esitada.

Aitäh! Lauri Laats, lisaküsimus, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Jälle te süüdistate kedagi teist, antud juhul Narva Linnavalitsust. Ma lihtsalt tuletan meelde, et Narvat kütab ikkagi riiklik ettevõte Enefit Power, kes omab Balti elektrijaama. Sealt see soe ka Narva jõuab. Mis puudutab trasse, siis need kuuluvad Narva Soojus[võrgule]. Trasside pikkus on umbes 80 kilomeetrit. 45 kilomeetrit on täiesti renoveeritud ehk kogumahust 56%. See ei [võtnud] vähe raha. Ehk siis kohalik omavalitsus on ikkagi teinud pingutusi, et olukord oleks parem. Kui me räägime antud olukorrast, siis teie peaministrina peaksite ju väga hästi aru saama, missugune on seal sotsiaal-majanduslik olukord. Inimesed, kes seal elavad, nende elujärg ei ole kindlasti sama hea kui teistes kohalikes omavalitsustes, näiteks Tallinnas, Tallinna lähiümbruses ja teistes kohtades. See statistika on teil kindlasti olemas ja te peaksite väga hästi teadma, mis on sotsiaal-majanduslik olukord. Kui te viitasite jälle, et Narva Linnavalitsus ei ole midagi ette võtnud, siis eelmine aasta, enne kui hinnad tõusid 1. septembrist, ütles toonane linnapea selgelt välja, et praegu on väga halb see olukord, mille riik on tekitanud. Jah, seal on erinevad mõjutegurid, kaasa arvatud CO2 [kvoodi hinna] tõus ja nii edasi, mis on tinginud kütte hinna tõusu. Aga ta pakkus välja, et üks abimeede, mida võiks riik tegelikult pakkuda, on just nimelt CO2 kvootidelt teenitud lisatulu – seoses kvoodi [hinna] tõusuga – suunamine Narvasse. [Niimoodi saaks] vähendada kütte hinda. Kuidas te suhtute sellesse ettepanekusse?

Aitäh! Kõigepealt, ei, ma ei soovi kedagi süüdistada. Ma lihtsalt tahan öelda, et meil kõigil on oma roll, ja tegelikult me oleme valitsuses teinud väga palju otsuseid, et Ida-Virumaad aidata. Ma olen teiega nõus, et sotsiaal-majanduslik probleem tekib, ja sellepärast me oleme näiteks kogu õiglase ülemineku fondi raha suunanud Ida-Virumaale selle jaoks, et aidata. Seal üks element oli ka uue koostootmisjaama loomine, ometi ei saanud sellest asja. Sellel põhjusel, et Ida-Virumaad aidata ja sotsiaal-majanduslikke probleeme vältida, on meil ka hoonete renoveerimiseks ette nähtud toetus tegelikult kõrgema toetusmääraga. See on 70% ehk kõrgem kui teistes piirkondades, jällegi, et aidata just sealseid inimesi. Muidugi on ka Narva puhul jäetud aastaid tegemata otsused, mida oleks pidanud võib-olla tegema. Kui me vaatame Eesti Energia tegevust, siis oli aeg, kui nad tegelesid igasuguste riskantsete ettevõtmistega ja mitte võib-olla ettevõtmistega, mis oleks neid probleeme lahendanud. Aga midagi teha ei ole. Me oleme selles olukorras, kus me praegu oleme. Seetõttu on Eesti Energia plaan ikkagi uus koostootmisjaam sinna rajada, mis kaugkütteprobleemi piirkonnas lahendaks, et jääksoojust saaks ära kasutada, mis tooks soojuse hinna alla. Mis puudutab CO2 raha, siis CO2 raha on selline raha, millega me riigieelarves arvestame. Ja loomulikult, seal on väga selged kriteeriumid, mille jaoks saab seda CO2 raha kasutada. Näiteks kui olid väga kõrged elektrihinnad, siis me tegime energiahindade puhul toetusi, millest inimesed said tegelikult väga kõrgete elektrihindade ja gaasihindade puhul abi. Seda me tegime CO2 rahast. Me teeme CO2 rahast veel paljusid asju. Kui me ei teeks neid asju, mida me teeme – see raha ei istu lihtsalt meil kuskil –, siis me peaksime need otsused ümber vaatama. Iseenesest taasterahastust [raha], renoveerimistoetus, õiglase ülemineku fondi raha juba lähevad Ida-Virumaale. Kui ma käin teistes piirkondades – eile käisin Lääne-Virumaal näiteks –, siis on väga palju etteheiteid, et me saadame kõik Ida-Virumaale, aga neil on ka seal mured. Me peame vaatama ka regionaalset tasakaalu, kuigi me oleme tõesti teinud rohkem pingutusi just Ida-Virumaa suunas.

Aitäh! Lõpetan meie tänase kuuenda küsimuse käsitlemise.