Politseinike ja päästjate palgad

Tänane kolmas küsimus on siseminister Lauri Läänemetsale, küsib Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev ja teema on politseinike ja päästjate palgad. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Austatud minister! Äsja toimus üle Eesti suurejooneline õpetajate streik, kus õpetajad nõudsid neile koalitsiooni lubatud palgatõusu, kuna esialgu tuli valitsus välja plaaniga tõsta nende palka 1,7% võrra, mis ausalt öeldes nägi välja kui pedagoogide mõnitamine. Praeguseks on see protsent tõusnud juba üle viie. Järgmisel nädalal algavad läbirääkimised nii õpetajate kollektiivlepingu [koostamiseks] järgmiseks kolmeks aastaks kui ka nende töötingimuste [arutamiseks]. Samal ajal on PPA töötajad, eelkõige politseinikud, päästjad ja piirivalvurid, jäetud sel aastal valitsuse poolt üldse palgatõusuta. Enamgi veel, siinviibiv peaminister andis mõista, et nende palgad külmutatakse praegusel tasemel lausa aastani 2027. Teie samal ajal väitsite, et see päris nii ei ole ja jutt käib ainult käesolevast aastast. Paistab, et teil on valitsuses sel teemal tekkinud lahkarvamused. Siit minu küsimus: mis on ikkagi teie sõnum täna politseinikele, päästjatele ja piirivalvuritele nende palga kohta? Kas see tõuseb järgmisel aastal või jääb teist aastat järjest muutumatuks? Ja kas vastab tõele, et järgmist palgatõusu võivad PPA töötajad oodata mitte varem kui aastal 2028?

Aitäh, lugupeetud küsija! Lugupeetud parlamendiliikmed! Mul on kõigepealt hea meel, et te kaasa mõtlete. Mida rohkem on meil Eestis inimesi, kes siseturvalisuse töötajatega kaasa mõtlevad, seda parem on, ma arvan. Üheskoos on võimalik kindlasti ka häid lahendusi välja mõelda. Tõesti, vastab tõele, et sellel aastal politseinikel, päästjatel ja Häirekeskuse töötajatel palgatõusu ei olnud. Aga sinna juurde tuleb öelda, et see ei tähenda, et valitsus pole investeerinud nendesse inimestesse. Vastupidi, me tegime suvel otsuse, Vabariigi Valitsus otsustas järgnevate aastate jooksul ligi 70 miljonit eurot panna eelkõige politsei väljaõppesse. Natuke läheb sellest kindlasti ka päästjate väljaõppesse. Politseiniku tänane number üks probleem on see, kui töölt läheb ära rohkem inimesi, kui tööle tuleb, siis tema töökoormus kasvab. Vahet ei ole, kui palju me palka inimesele juurde anname, töökoormus läheb nii suureks ja ikka on tema jaoks palk väike ja ta ei taha seal väga tööd teha. Ehk siis me püüame töökoormuse probleemi lahendada. See mõnes mõttes [muudab] ka seda tunnetust, kas töötasu on õiglane vastava koormuse eest. Kui eelmisel aastal näiteks lahkus politseist 300 töötajat ja Sisekaitseakadeemia võimekus asemele koolitada on siiamaani olnud 150 politseiametnikku, siis me võime matemaatilise tehte teha, kui kiiresti kellegi töökoormus kasvab ja kui kiiresti lõpuks politseinikke Eestis puudu jääb. Me selle probleemi lahendame nüüd ära. Me kahekordistame politsei väljaõpet, Sisekaitseakadeemiale tulevad uued ühiselamud koos uute õpperuumidega, kuskohas seda suuremamahulist õppetööd teha saab, uued õppejõud, kõik selline ja loomulikult ka osa Väike-Maarjas, autodroomi ehitamine, et politseiväljaõpet oleks võimalik ellu viia. See on number üks. 70 miljonit eurot on, ma arvan, väga suur panus Eesti politseisse ja mõnes mõttes ka Päästeametisse, sest ka [neil on] libedasõidud. See autodroom on ka nende turvalisuse ja nende elu küsimus. Nüüd, palkade suhtes on minu seisukoht olnud väga lihtne. Mina lähen kindlasti eelarve tegemise ajal [valitsuskabinetti] ettepanekuga politseinikel ja päästjatel palkasid tõsta. Sotsiaaldemokraadid on olnud sellel seisukohal, et neljaks aastaks me riigitöötajate palkasid külmutada ei saa. Need läbirääkimised on meil suvel ees. Ma olen seda koalitsioonis mitmeid kordi öelnud, see kindlasti ei ole kellelegi jaoks uudis. Ja ma loodan, et me jõuame suvel ka positiivsele kokkuleppele.

Aitäh! Vadim Belobrovtsev, täpsustav küsimus, palun!

Ma juba mainisin, et õpetajate streigiga õnnestus õpetajatel oma sõnum valitsusele edastada ja tuli ka tulemus, palkadeks leiti lisaks 5 miljonit eurot. Nüüd istutakse läbirääkimiste laua taha ja arutatakse õpetajate koormust, töötingimusi ja kollektiivlepingu võimalust. Teatavasti ei luba seadus PPA töötajatel streike korraldada ja neis osaleda. Samal ajal on tunda, et [sama] meeleolu on nende seas päris levinud. Näiteks käisid päästjad õpetajate meeleavaldustel Riigikogu maja ees ja toetasid õpetajaid nende nõuetes. Te kindlasti olete minuga nõus, et politseinike, päästjate ja piirivalvurite töö on riigi jaoks hästi oluline ja tihtipeale isegi kriitiliselt oluline. Mida te soovitaksite politseinikel, päästjatel ja piirivalvuritel teha olukorras, kus nad ei ole valitsuse kehtestatud palgapoliitikaga nõus? Streikida nad ei tohi, kuna seadus ei luba. Kuidas nad peaksid valitsusele oma sõnumi edastama, et sellel oleks ka tulemus?

Aitäh! Mina näiteks ütleks, et ametiühingusse tasub astuda. Mida rohkem [inimesi] on ametiühingus, seda suurem jõud on ametiühingul. Päästjate ametiühingut ma kiidaks veel eriti. Ka politseinikel ning Häirekeskuse töötajatel on ametiühing. Kõigi ametiühingutega koos oleme me palgajutte rääkinud eelmisel aastal ja kindlasti räägime varsti jälle. Me oleme arvutanud ja arvutame praegu, milline see palgatõus võiks olla, [ja arutame,] mis on ametiühingu nägemus, mis on ministri või valitsuse nägemus. Eks siis lõpuks sealt tuleva ettepanekuga ma valitsuse laua taha saan minna. Ma arvan, et ametiühing on väga head tööd teinud. Ma enne ministriks saamist olin ka Riigikogu liikmena päris hästi kursis sellega, mis selle valdkonna olukord on ja mis töötajate soovid on. Nad käivad igal aastal Riigikogu fraktsioonid ju läbi. Ma arvan, et te ise ka teate seda. Mina soovitaks ametiühingusse astuda. See kindlasti aitab kaasa. Ma olen seda meelt, et kõik inimesed loovad ühiskonnas meie jaoks olulist väärtust ja jõukust oma tööga. Seda teevad kindlasti ka päästjad ja politseinikud. Hästi palju räägitakse sellest, et justkui ettevõtja on see, kes ainukesena tulu teenib riigile, ja teised on ainult nii-öelda eelarvekulu. Ei, ma arvan, et ettevõtja teenib tulu ja loob rikkust ning täpselt samamoodi loob seda päästja ja politseinik. Seda näidet ma olen palju toonud. Suurem osa Eesti kaubandusvõrgust ehk poodidest ja kaubanduskeskustest ei saaks tänasel viisil toimida, kui meil ei oleks Eestis politseid ja politsei ei teeks sellisel tasemel tööd. Siis läheks see ettevõtetele arvatavasti oluliselt kallimaks. Ei oleks võimalik nutikassasid kasutada, sest [poes] ei ole turvaline, ja kõike muud. Teatud ettevõtlusvormid ei oleks üldse võimalikud, kui päästet poleks olemas. Ma kohtusin just hiljuti ühe ettevõtjaga ja oli juttu sellest vajadusest. Tal oli väga lihtne arvutus: kui ta peaks ise päästeteenust osutama, siis tal poleks mõtet ettevõtlusega üldse tegeleda. Nii et ühiskonna poolt panustamine nende inimeste palkadesse, ma arvan, on igati õige selles mõttes, et see on ju investeering turvalisusesse ja me tagame ettevõtjatele võimaluse tegutseda ja toimida. Ma olen ka sellel seisukohal, et kui riigi rahandus on vaja korda teha, siis tuleb seda alati teha ja pingutada selle nimel, aga ei ole õiglane, et selle tõttu ei tõuse riigitöötajate palgad. Riigitöötajate palgad peavad alati tõusma. Nemad ei saa olla ainukesed, kes põhiosas panustavad riigi rahanduse kordategemisse. Kui on vaja, siis tõstame vastavalt ülejäänud [inimeste] palga kasvule ka riigisektoris palku. Kui on riigieelarve kordategemiseks vaja raha, siis see tuleb maksudena kõigil ühtlaselt maksta. Päästjad maksavad oma pisikese osa, erasektoris töötavad [inimesed] maksavad oma pisikese osa, mitte nii, et päästjate palgatõus jääb ära ja nad nii-öelda maksavad enamuse sellest kinni.

Aitäh! Aleksandr Tšaplõgin, lisaküsimus, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te ütlete, et päästjate ja politseinike palga tõstmiseks pole raha. Samas kulutasid ministeeriumid aasta alguses miljoneid eurosid ametnike lisatasudeks. See tähendab seda, et teil pole raha nende jaoks, kes teevad tegelikult tööd, kustutavad tulekahjusid ja hoiavad korda, aga te leidsite raha bürokraatide premeerimiseks. Selgitage seda loogikat palun! Ülemustele makstakse preemiat puuduliku tööedu eest, aga neile, kes päästavad inimeste elusid, makstakse alla keskmise palga.

Aitäh! Ma soovitan seda küsida eelmistelt ministritelt või valitsusvastutust kandnud inimestelt. Keskerakond on ka hiljuti Siseministeeriumis [seda vastutust kandnud]. Kui me võtame varasemad palgakasvud, siis minul oli siseministriks saades täpselt samasugune küsimus: kuidas saab olla, et kaks aastat tagasi oli alustava päästja palk 1190 eurot? See ei ole ju normaalne. Kaks aastat tagasi – oli vist kaks –, kui ma esimest korda sain riigieelarve tegemise juures olla, leppisime valitsuses kokku, et päästjate palgatõus on 36%. Sellega, millele te viitate, olen ma tõesti tegelenud. Ma tean, et Keskerakonna ministrid ja kindlasti mõni sotsiaaldemokraat on olnud [päästjate ja politseinike palga tõstmise juures], aga kui me vaatame läbi ajaloo, siis päästjate ja politseinike palgad on kõige rohkem tõusnud siis, kui sotsiaaldemokraadid on [siseministri] ametikohta pidanud. EKRE valitsuses oleku ajal täpselt samamoodi. Kui nad valitsusvastutust või selle valdkonna vastutust kandsid, olid nad väga tagasihoidlikud. Ühel aastal ei olnud näiteks üldse palgatõusu, rääkimata sellest, et ebaõiglast vahet vähendada. Sellega polegi tegeldud. Miks? See on hea küsimus, aga seda tuleb küsida teistelt inimestelt. Me tõesti oleme [sellega tegelenud]. 36%-line palgatõus oli väga oluline tõus, mitte lihtsalt elukalliduse pärast, vaid ka sellepärast, et päästjal oleks võimalik saada palka, millega normaalselt [hakkama saada], ja seda suurt ebaõiglast vahet vähendada, et ühel hetkel jõuaks nende palk tasemele, kus saaks vähemalt kodulaenu võtta, omale kodu ehitada ja oma pere turvalisus tagada. Politseinike palga tõus oli ka, ma arvan, märkimisväärne, 17% toona, ja see oli kõigi aegade suurim palgatõus. Me oleme selle murega tegelenud ja ei saa öelda, et nad on jäänud ilma. Ja ma pean ütlema seda, et kui meil olid siin rasked kriisiaastad, mis [olid seotud] koroona ja Ukraina sõja algusega, kui oli väga suur töökoormus nii Päästeametis kui ka politseis, siis oli näiteks politseile meil võimalik eelmine ja üle-eelmine aasta maksta lisatasusid ületundide ja nende töö eest. Seda PPA-s varasemalt väga palju juhtunud ei olnud. Kui see sinna kõrvale arvata, siis ei saa väita seda, et nendes asutustes ei ole inimesi tähele pandud ja neile pole tähelepanu pööratud. Loomulikult, mina tahaksin täpselt samamoodi nagu teie, et nende palgad oleks oluliselt suuremad. See ongi ühine pingutus. Ma ütlen suur tänu kaasa mõtlemast. Tegelikult lõppkokkuvõttes, et oleks võimalik nende palku tõsta, peab olema riigieelarves vahendeid. Nii et ma ootan, et te täpselt sama enesekindlalt ka pakute ise lahendusi, kuidas maksumuudatustega raha nende palkadeks leida. Iseenesest see raha ei teki.

Aitäh! Lõpetan meie tänase kolmanda küsimuse käsitlemise.