Automaks

Me läheme teise küsimuse juurde, mis on peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Siim Pohlak ja teema on automaks. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Eelmisele küsijale vastates jätsite mulje, justkui automaks olekski nüüd paratamatus seepärast, et eelarve on miinuses ja nii edasi. Tegelikult on see ju ikkagi valikute küsimus. Mul on teile väga konkreetne küsimus: miks te eelistate eelarve tulu tekitada niigi hinnatõusu ja kõrgete laenuintresside all kannatavate Eesti inimeste autode maksustamise kaudu? Miks te olete teinud sellise valiku, selle asemel et maksustada suurpankade enneolematuid intressikasumeid? Miks te püüate raha võtta sealt, kus seda on tegelikult vähemaks jäänud, selle asemel et maksustada täiendavalt pankasid, kuhu Eesti inimeste käest, Eesti majandusest on kõrgete laenuintresside tõttu raha liikunud? Ma ei ole kuidagi vaenulik pankade suhtes, aga siin on ka küsimus õigluses. Automaksust ja pankade intressikasumite maksustamisest [saadav] tulu oleks samas suurusjärgus. Palun selgitage oma loogikat, millest selline eelistus, kui nüüd panna kaalukausile Eesti inimesed ja välismaine suurkapital. Ma palun konkreetset vastust, mitte loengut ega sildistamist. Millistel kaalutlustel olete te sellise valiku teinud?

Aitäh! Sellepärast et me oleme õigusriik ja tagantjärele makse me kehtestama ei lähe. See lihtsalt ei ole mõistlik ja sellel oleks majandusele väga suur efekt. Kui meil oli finantskriis, siis meie pangad ei vajanud tegelikult järeleaitamist, nii nagu väga paljudes riikides. Meie pangad aitasid ettevõtetel toime tulla finantskriisiga. Ka euribori intress on olnud null tegelikult väga pikalt, mille pärast ju kõik, kes on laenu võtnud, on sellest ka võitnud. Ja see lihtsalt ei ole õigusriigile kohane, et minnakse tagantjärele maksustama. See oleks kindlasti vaidlustatud. Ja ma lihtsalt juhin teie tähelepanu sellele, et pankade kasumid alates 2025. aastast langevad, ehk siis me räägime tegelikult 2023. aastast ja 2024. aastast. Mida me tegime, oli see, et me istusime Eestis olevate pankade [esindajatega] maha selle jaoks, et [arutada,] kuidas nad saaksid eelarvesse rohkem panustada, just sellepärast et ühiskondlikku õiglustunnet need suured kasumid tegelikult riivavad. Pangad maksavad meile eelarvesse 520 miljonit, mis on rohkem, kui automaksust tuleb. Nad maksavad ka tagantjärele 2023. aasta eest. Me ei oleks seda [raha] kuidagi kätte saanud maksuga, vaid me saime selle kätte heaga, sellepärast et pankasid nii palju ei ole. Arvestada tuleb ka seda, et pangad on ainuke sektor, kes maksab avansilist tulumaksu. 2023. aastal laekus krediidiasutustelt avansilist tulumaksu 118,9 miljonit eurot versus – lihtsalt et te saaksite vahest aru – 50 miljonit 2022. aastal. 2024. aasta avansilise tulumaksu prognoos on 135 miljonit. Mis on ka oluline, on see, et 2025. aastast kaotab kehtivuse krediidiasutuste tulumaksu avansilise makse määr, mis on 14%, ja nad hakkavad maksma avansilist tulumaksu jooksvalt kasumilt 18%, mida tuleb maksta igal juhul, kasumi jaotamisest sõltumata. Kõik teised ettevõtted maksavad tulumaksu siis, kui nad kasumit välja võtavad. Pangad peavad tulumaksu igal juhul maksma. Lisaks rakendub 2025. aastal kasumi arvel väljamakstud dividendidele ja muudele kasumieraldistele ühetaoline 22% senise 20% asemel. See kõik tähendab seda, et aastatel 2023–2025 saame me pankadelt lisatulu – see on lisaks sellele, mis oli juba prognoositud – 520 miljonit eurot. Tuletan meelde, et …

Teie aeg!

… automaksust [saame] 236 miljonit.

Aitäh! Siim Pohlak, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! See on tore, et te tõite nii tulumaksu tõusu kui ka pankade nii-öelda kiirendatud dividendi väljamaksed jutuks. Tegelikult te ju teete pikas vaates sellega riigieelarvele hoopis miinust juurde [võrreldes sellega,] kui pangad oleksid maksnud dividendid välja hiljem, peale maksutõusu. Oskate te öelda, kui palju on pikas vaates riigi rahaline kaotus umbes [võrreldes sellega,] kui need väljamaksed oleksid ikkagi tehtud peale tulumaksu tõusu? Mis see vahe on? See on väga lihtsasti välja arvutatav, lihtne arvutus. Ma arvan, et te oskate öelda, kui palju Eesti riik siin kaotas. Aga ma ikkagi ei saanud aru. Ma küll kuulasin teie juttu ja sain aru et vaesed pangad vajavad ikkagi riigi abi ja tuge ning pankadel on keeruline. Aga ma ei kuulnud mitte ühtegi sõna sellest, et Eesti inimestel on keeruline maksutõusude ja inflatsiooni tõttu. Kõigele sellele te ei pööranud üldse tähelepanu. Kogu fookus oli ainult pankadel. Sellega te kõnelesite päris palju tegelikult oma poliitikast. Aga mina tahaksin ikkagi saada vastust, mis filosoofia siin taga on, kas mingisugune poliitiline agenda või mis see on. Miks te eelistate välismaist suurkapitali Eesti inimestele maksude kehtestamise puhul – seda te ei öelnud. Te rääkisite palju toredat juttu sellest, kuidas pankadel on keeruline, aga mitte mingit konkreetset vastust. Palun veel kord kahele küsimusele vastust. Üks on see, et kui palju teie kokkuleppe tõttu kaotas riik pikas vaates pankade tulumaksu pealt, ja teine on see, et miks te eelistate maksustada Eesti inimesi, mitte välismaist suurkapitali.

Aitäh! Te heidate mulle ette seda, et ma vastan teie küsimusele. Te küsisite pankade maksustamise kohta ja ma vastasin pankade maksustamise kohta. Ma võin rääkida muidugi Eesti inimeste toimetulekust, aga siis, kui te selle kohta ka konkreetselt küsite. Mida te tahate? Te ütlete, et pangad peaksid eelarvesse rohkem panustama. Ma vastasin teile, kuidas me saime kokkuleppele, et nad eelarvesse rohkem panustavad ehk nad maksavad rohkem, kui esialgu oli planeeritud, meile eelarvesse. Nüüd te heidate ette, et me ikkagi saame selle raha kätte. Otsustage ära, kumb siis on. Kas see, et me saame selle raha pankadelt meie eelarvesse ja selle [raha] eest me saame teha inimestele olulisi asju või siis [see, et] me seda raha ei saa? Pangad ei vaja Eestis tuge. Vastupidi. Ma olengi seda öelnud, et pangad Eestis tuge ei vaja. Te küsisite selle kohta, ma lihtsalt tõin selle põhjenduse, et õigusriigis tagantjärele makse kehtestama ei minda, isegi kui see on ülipopulaarne. Loomulikult, keegi ei armasta pankasid. Mis puudutab inimeste toimetulekut, siis kui me vaatame, kuidas meil on inimeste ostujõud jälle kasvamas, sest palgad ja toetused kasvavad kiiremini, kui kasvavad hinnad, siis on see … Ma eile käisin, lihtsalt sõitsin Lääne-Virumaal ringi ja rääkisin inimestega. Ma tean, kõigil on raske, inimestel on raske, ettevõtetel on raske ja ka riigil on raske. Sellepärast me peamegi sellest kõik koos välja tulema. Me oleme sellises julgeolekuolukorras, kus me oleme, ja me peame tegema investeeringuid julgeolekusse. Me oleme palunud maksumaksjalt täiendavat tulu, et teha neid asju, mida me peame tegema. Me võime rääkida sellest, kuidas inimeste pensionid on kasvanud 17,6% ja sellel aastal kasvavad veel ligikaudu 10%. Samal ajal kasvavad hinnad keskmiselt kuskil 4%. Inimeste ostujõud on jälle kasvanud ja inimesed saavad lõppkokkuvõttes ikkagi hakkama. Tegelikult see pilt ei ole majanduses reaalselt nii must, kui seda maalitakse. Töökohti tuleb juurde, tööhõive on kõigi aegade suurim ja inimeste palgad tõusevad. Inimeste sissetulekud suurenevad, see on oluline.

Aitäh! Kert Kingo, lisaküsimus, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Esmalt, palun ärge hakake kohe karjuma ja siin kõike sildistama, kui see küsimus teile ei meeldi. Teie juhitud valitsused on olnud Eesti riigi ja Eesti inimeste suhtes kõige vaenulikumad valitsused. Teie arusaam [valitsemisest] piirdub ainult igasuguste maksude tõstmise ja uute maksude väljamõtlemisega. Ettekäändeks toote te muidugi need kulunud sõnaühendid nagu "eelarve tasakaal" ja "korras riigi rahandus". Samas tundub, et te ise ei saa nende sõnade tähendusestki aru, sest riigi rahanduse seis on viimase kolme valitsuse ehk teie valitsuste ajal läinud üha suuremasse miinusesse ja üha hullemaks. Nüüd olete te jõudnud oma otsustega juba üksikisiku vara maksustamiseni, täpsemalt auto maksustamiseni, ja seda mitte ainult ühe maksuna, vaid koguni kahe maksuna. Ma seetõttu küsingi, kunas loobute te enda ja oma turvameeskonna uhketest maksumaksja raha eest ülalpeetavatest autodest, et toetada omalt poolt autostumise vähenemist ja teie elluviidavat rohepööret, ja hakkate kõik tööl käima ainult ühistranspordi või jalgrattaga – seda muidugi mitte ainult pildistamise tarbeks, vaid ikka aastaringselt.

Aitäh! Ma olin ju pikalt Riigikogu liige opositsioonis ja te võisite mind näha kogu aeg jalgrattaga tööle tulemas. Niipea kui ilmad lähevad ilusaks, hakkan ma rattaga käima jälle. Soovitan seda kõigile, kellel see võimalus siin Tallinna linnas on. Rattateid ehitatakse ka juurde, võimalusi [rattaga tööl] käia on. Mis puudutab politsei autosid, siis seda saab [öelda] siseminister, kui palju neid autosid on vaja. Mina loomulikult tahan võimalikult vähe neid autosid kasutada, aga see ei ole kahjuks minu otsus, sest ma olen peaministri ülesannetes. Peaministrile on ette nähtud isikukaitse ja isikukaitsel on oma reeglid. Mulle meeldiks ka palju rohkem vabadust, aga see pole minu otsustada. See lähtub olukorrast ja ohuhinnangust, mille teeb politsei. Seda saab küsida nende käest. Aga ma võin küll öelda, et kui ma olen tahtnud käia jalgrattaga tööl, siis tegelikult on ka minu isikukaitsemeeskond sellega kenasti kaasas käinud ja käinud ka rattaga tööl.

Suur tänu! Lõpetame tänase teise küsimuse käsitlemise.