Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (230 SE) esimene lugemine

Järgnevalt tänane 11. päevakorrapunkt, milleks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 230. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks Riigikogu liikme Siim Pohlaku. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head rahva teenrid! Tegemist on tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga, millega soovime kehtestada pankadele täiendava netointressitulu pealt teenitud kasumile lisamaksu. Analoogne maks on kehtestatud ka Leedus ja seal oodatakse sellega eelarvesse ligemale 500 miljonit eurot lisatulu. Eelnõu [algatamise] põhjuseks on see, et koos euribori tõusuga on pankade kasumid kordades kasvanud, ja see raha on liikunud Eesti majandusest eelkõige välismaiste suurpankade kasumitesse. Iga eelnõu ja seaduse puhul tuleb vaadata, kas see on õiglane. Pankade täiendavate intressitulude maksustamine on kindlasti õiglane. Majanduse tasakaalu huvides tuleb maksukoormuse muudatuste puhul arvestada ka seda, kuhu on majanduses ringlev raha liikunud. Viimastel aastatel on raha liikunud just suurpankadesse, eelkõige välismaistesse suurpankadesse, kes on teeninud hüppeliselt kasvanud intresside pealt sadu miljoneid eurosid lisatulu. Seetõttu on pankade kasumi täiendav maksustamine ja selle raha suunamine Eesti majanduse elavdamisse korraga nii õiglane kui ka mõistlik. Eesti majandus langeb juba kaheksandat kvartalit järjest. Suurendada on vaja siseriiklikke investeeringuid, et majandusele uus hoog anda, et Eesti ettevõtted ellu jääksid ja inimeste töökohad säiliksid ning palgad hinnatõusule järgi tuleksid. On täiesti arusaamatu, miks teeb tänane Eesti valitsus inimeste suhtes vaenulikke ja ebaõiglaseid valikuid ning säästab suurpankade lisakasumeid, samal ajal pigistades Eesti inimeste käest maksude kaudu välja iga viimase kui sendi. Demagoogilisel [väitel], et pankade täiendav maksustamine võib peletada Eestist välisinvestoreid või midagi muud sarnast, ei ole alust. Esiteks on täiendava pangamaksu teed läinud paljud Euroopa riigid, sealhulgas Hispaania, Tšehhi, Ungari ja Leedu, ning mingit väliskapitali põgenemist pangamaksu tõttu seal ei ole täheldatud. Teiseks, investeeringud põgenevad Eestist juba praegu ja eelkõige on selle põhjus loodud hirmufoon, mida eelkõige kujundavad peaministri hüüatused: "Eesti on sõjas!", "Meie oleme järgmised!", "Meid rünnatakse kohe!". See on peletanud Eestist nii välismaised kui ka siseriiklikud investeeringud. Valitsuse tegutsemine ja kommunikatsioon majanduskriisis on läbi kukkunud. Pankade lisamaks ei mõjuta kuidagi meie investeerimiskliimat, küll aga annab võimaluse ära jätta kas või näiteks planeeritav automaks. Kokkuvõtvalt: praegune olukord, kus maksutõusud lükatakse eelkõige inimeste kaela ja pankade lisakasumid jäävad puutumata, on riigirahanduslikult ebamõistlik ja Eesti inimeste suhtes ebaõiglane. Nii et, head rahvaesindajad, palun toetage pankade intressituludelt teenitavale lisakasumile maksu kehtestamist. Aitäh!

Suur tänu! Teile on ka küsimusi. Martin Helme, palun!

Aitäh! Selle eelnõuga on traagiline lugu. Me esitasime selle eelnõu 8. juunil 2023 ehk siis natuke vähem kui aasta tagasi kevadistungjärgul. Kui see eelnõu oleks vastu võetud sama tempoga[, millega võeti vastu] abielu rüvetamise või peretoetuste vähendamise või käibemaksu suurendamise [eelnõud], siis oleks see saanud hakata kehtima eelmise aasta esimeses pooles ja sellel aastal oleks saanud juba hakata maksu koguma. Koalitsioon, loomulikult kodukorda rikkudes, jättis selle eelnõu [menetlemise seisma], kümme kuud hiljem me seda siin [arutame]. Ja sel aastal seda raha enam korjata ei saa. Seda ettekäändeks [tuues] nad loomulikult ütlevad, et ärme siis üldse hakkame korjama. Aga fakt on see, et miljard on kasum, sellest miljardist umbes pool, üle 400 miljoni euro, on tulnud puhtalt selle pärast, et intressid on tõusnud. Ja kõik see on korjatud Eesti inimeste taskust ja läheb Rootsi. Minu meelest ei ole siin mingit valikukohta. Aga kuidas sa vastaksid sellele, et nüüd on juba hilja?

Kõigepealt ma ütlen, et selle venitamise tõttu oleme kaotanud mitusada miljonit eurot. Nii et võiks öelda, et see on tahtlik või isegi kuritahtlik venitamine. Eesti rahva suhtes kindlasti kuritahtlik.

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! [Kuna] te tulite siia pankade maksustamist käsitleva eelnõuga, siis olete kindlasti endale krediidiasutuste maksustamise erikorra peensusteni selgeks teinud. Mina ka väga hästi tean, kuidas see käib, aga võib‑olla päris kõik täiskogu liikmed ei tea. Te teate küll, ma pean silmas tulumaksuseaduse §‑s 47[1] toodud krediidiasutuste avansiliste maksete korraldust – seal on kaks üsna lihtsat [lõiget]. Kas te oleksite nii kena ja annaksite täiskogule ülevaate, kuidas pankade maksustamine praegu käib? Ma olen kindel, et te ei oleks tulnud seda eelnõu siia esitama, [kui te ei oleks] seda asja endale enne selgeks teinud.

Aitäh! Järgnevalt Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh, küsija! Jah, loomulikult olen ma selle endale selgeks teinud, see on mul siin ekraani peal. Kui sa arvad, et selle ettelugemine annab meie debatile midagi juurde, siis ma võin selle ette lugeda, aga ma võin ka võtta enne hääletust kümme minutit vaheaega ja tutvustada seda sulle. Ma saan aru, et oleks abi vaja. (Raimond Kaljulaid saalist: "Saalile.") Saalile? No vot, selle [paragrahvi] esimene lõige ütleb: "Residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal on kohustatud tasuma iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole tulumaksu avansilise makse § 4 lõikes 5 sätestatud määraga eelmises kvartalis teenitud käesolevas lõikes, § 50 lõigetes 1 ja 2, §-s 501 ning § 53 lõikes 4 sätestatud maksukohustuste täitmise eelselt kasumilt." See on esimene punkt. Teine punkt: "Kvartali kasumit vähendatakse § 50 lõikes 11 ja § 53 lõikes 41 nimetatud sama kvartali tulu ning kuni 19 eelmise kvartali kahjumi võrra. Eelmiste kvartalite kahjumit saab kasumi vähendamiseks kasutada ulatuses, mida pole varem kasumi vähendamiseks kasutatud." Ma loodan, et see andis siin midagi debati kvaliteedile juurde, aga vähemalt lugupeetud küsija sai ehk natuke targemaks.

Suur tänu põhjaliku vastuse eest! Järgnevalt Martin Helme, palun!

Jaa, mina tahan öelda, et Riigikogu juhatus rikkus seadust, kui ta ei toonud seda [eelnõu] õigel ajal saali. Selle tõttu jäi riigieelarvesse laekumata 150 miljonit eurot tulu. Kui see [eelnõu] oleks seadusena vastu võetud, oleks Eesti riigi eelarves 150 miljonit eurot [lisatulu], aga see jääb saamata selle pärast, et Riigikogu juhatus ei toonud seda [eelnõu] saali. Mis sa arvad, kas praegu oleks põhjust mõelda selle peale, et riik [võiks] Riigikogu juhatuse liikmetelt, kolmelt inimeselt, nõuda sisse riigieelarvele räige hooletusega, kriminaalse hooletusega tekitatud kahju – 150 miljonit eurot?

No vot, seda tuleks põhjalikumalt käsitleda. Tuleks vaadata, milline on olnud valitsuskoalitsiooni roll nende protsesside juures. Ilmselgelt on venitamine olnud tahtlik. See, miks seda on tehtud pankade huvides ja Eesti inimeste huvide vastu, on tõsine küsimus, mida peaks nii Riigikogu juhatus kui ka kogu valitsuskoalitsioon endalt küsima.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud ettekandja! Siim, sa oskad natukene avada seda tausta. Mis võib olla see põhjus, miks me ei taha välismaiseid pankasid maksustada? Me teame, et meil on ühed kõrgeimad laenuintressid kogu Euroopas. Samas me kuuleme, kuidas peetakse plaani suruda kodumaised hoiu-laenuühistud, kus on meie enda inimeste raha, eestlastest juhid, pankadena [tegutsema], lisaks on neil kapitalinõuded ja nii edasi. Kas sul on aimu, miks me käitume niimoodi, et oma ettevõtlust me surume alla, aga nende puhul, kes meilt mitu nahka seljast võtavad siin Euroopas – ka intresside kaudu –, me ei näe mingit võimalust maksustamise arutamisekski?

Aitäh! Jah, loomulikult, see on absoluutselt arusaamatu, miks lastakse välismaistel suurpankadel teenida siin Euroopa ühtesid parimaid kasumeid – see kõik tuleb meie inimeste arvelt – ja samal ajal makstakse madalaid hoiuseintresse. See on ka üks koht, kus tekib see kasum. Aga hoiu-laenuühistute puhul on täitsa omaette küsimus, miks ei soosita rahvuslikku kapitali, seda, et kasumid, teenitud raha jääks meie inimestele, meie ettevõtjatele, mitte ei voolaks Eestist välja. See hoiu-laenuühistute kägistamine, mida praegu tehakse, on täiesti häbiväärne ja ma ei näe sellele mitte mingit õigustust. Nii et tõepoolest on see valitsus vaenulik nii Eesti ettevõtluse kui ka Eesti inimeste suhtes ja maksustab inimesed vaeseks.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Mulle väga meeldib see, mida Martin ütles, et juhatus on rikkunud oma hoolsuskohustust ja peaks seetõttu riigile tekitatud kahju hüvitama. Aga ma laiendaksin seda ka kõikidele koalitsiooni kuuluvatele saadikutele ja see hõlmaks ka neid oportuniste, kes on nüüd koalitsiooni poole üle jooksnud, see puudutab ühte lagunevat erakonda. Aga küsimus on mul selline. Kasutan sellist feminiinse varjundiga sõna nagu "tunnetus". Kas sinu tunnetuse järgi oleks põhimõtteliselt võimalik leida konsensust kõikide Riigikogus esindatud erakondade vahel, et seesugust kodumaisele kapitalile tekitatavat soodustust ja välismaise panganduse maksustamist ellu viia?

Aitäh! Mulle tundub, et vähemalt Reformierakonna puhul on seda konsensust ikka väga raske leida. Nad selgelt teenivad või esindavad välismaiste suurpankade huve. Ja nagu on ka nendesamade hoiu-laenuühistute puhul näha, proovitakse ka seda kohalikelt inimestelt ja ettevõtetelt [saadud] viimast turuosa suurpankadele ümber jagada.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea Siim! Sa tundud olevat selline tõsine spetsialist panganduse ja finantstehingute alal. Minu küsimus lähtub Martini eelnevast küsimusest. Mõned aastad tagasi lõhuti teise pensionisamba süsteem ja peatati riigipoolsed sissemaksed. Selle ettekääne oli ka see, et pangad teenisid liiga palju. Pärast hüvitas riik vahepeal peatatud sissemaksed ja see läks riigile toonase rahandusministri, kelle nimeks kahjuks oli Martin Helme, valearvestuse tõttu maksma 22 miljonit eurot. Martin on ise tunnistanud, et see oli valearvestus. Kas praegu oleks põhjust pöörata see 22 miljoni eurone nõue Martin Helme vastu, sellepärast et ta omal ajal rahandusministrina tegi sellise valearvestuse?

Aitäh! Ma arvan, et pensioni teise samba vabakslaskmine oli väga õige otsus õigel hetkel. Kui seda poleks tehtud, oleks Eesti inimesed oma hoiustelt ja säästudelt inflatsiooni tõttu kaotanud isegi sadu miljoneid. Nii et ma arvan, et see oli väga õige otsus, tänu millele Eesti inimesed, kes raha välja võtsid, investeerisid selle kuskile, kus see oli inflatsiooni eest kaitstud, ja teenisid hoopis oluliselt tulu, mitte ei kaotanud seda raha. Mina arvan, et see oli väga õige otsus.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma arvan, et me kõik mäletame, kuidas ka veel augustikuus Lauri Läänemets väga aktiivselt lubas võitlusesse asuda pankade suurte kasumite vastu, ka eelarveläbirääkimistel lubas ta, et pankasid hakatakse maksustama. Kui palju on teil Lauri Läänemetsaga – kasvõi näiteks siis, kui olete koridoris temaga kokku puutunud – juttu olnud sellest, kas ta sisimas endiselt toetab seda eelnõu või on ta nüüd radikaalselt muutunud ja hakanud pankade hiigelkasumeid toetama? Kas teil on olnud mingit suhtlust Lauri Läänemetsaga?

Aitäh! Lauri Läänemetsa olen ma siin koridorides kohanud üsna harva, hetkel ta pole Riigikogu liige, meil pole sel teemal juttu olnud. Aga ma loodan, et näiteks härra Kaljulaid tuleb ja teeb siin pärast sõnavõtu ja räägib, miks sotsiaaldemokraadid järsku loobusid pankade täiendava maksustamise toetamisest.

Praegune valitsus on ilmselt võtnud – ma ei tea, mis ideoloogilistel või meelepuuduslikel põhjustel – väga selge kursi Eesti ettevõtluse ja Eesti inimeste surnuks maksustamiseks. See on selge poliitiline otsus: maksustada Eesti ettevõtlus surnuks. Mis on sinu arvamus? Kust me saaksime riigile rohkem raha? Kogu aeg käib nutulaul, kuidas riigil ei ole raha ei teede ehitamiseks ega palkade tõstmiseks ega millekski muuks. Kust me saaksime rohkem raha: kas sellest, kui maksustame surnuks siin märatseva võõrkapitali, või sellest, kui maksustame surnuks omaenda maksumaksjad ja väikeettevõtted?

Mart Helme, palun!

Aitäh! Ma arvan, et surnuks ei tuleks kedagi maksustada, aga selge on see, et välismaine suurkapital on Eestis alamaksustatud, loomulikult. Maksusüsteem on selgelt suurkapitali poole kaldu. See on omaette suur teema, millega peaks parlament tegelema. Eestis on kogu maksude raskuskese väärtuse loomisel ehk nii-öelda tööjõumaksudel, aga sisuliselt on kapital täiesti maksustamata. Pankadel on see avansiline tulumaks, aga tegelikult on suurkapital Eestis maksustamata. Suurkapital saab läbi selle, et ta on maksustamata, sedasama väikeettevõtlust kokku osta. Nii et sellega ma olen nõus, et suurkapital, eelkõige välismaine suurkapital, on totaalselt alamaksustatud ja selle peaks üle vaatama.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjonis toimunud arutelust rääkima Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 25. septembril. Kahjuks ei mahtunud see eelnõu varem päevakorda. Komisjon tegi ettepaneku võtta see eelnõu päevakorda juba 10. oktoobril. Rahanduskomisjonis toimus põgus arutelu. Arutelul olid enam-vähem samad [teemad], mis juba eelnõu tutvustamisel välja toodi, ja see, et see maksuettepanek on sarnane Leedu omaga. Valitsuselt küsiti arvamust, valitsus eelnõu ei toeta. Komisjon langetas järgmised otsused. Võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Need otsused võeti vastu konsensuslikult. Ka kolmas menetlusotsus – teha ettepanek eelnõu tagasi lükata – nõudis hääletamist: tagasilükkamise poolt oli 7 ja vastu 4, erapooletuid 1. See on minu poolt kõik.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Esimesena palun siia Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel esinema sõnavõtuga Andre Hanimäe. Vastav volitus on istungi juhatajal olemas. Andre Hanimägi, palun!

Aitäh! Ma ei ole küll Raimond Kaljulaid, aga püüan. Pankadel on kahtlemata suur roll kaasavama ja õiglasema majanduskeskkonna edendamisel. Viimastel aastatel oleme pidanud ka siin saalis ja igal pool mujal ühiskonnas väga tuliseid mõttevahetusi pankade maksustamise üle Eestis ning selle mõjudest meie majandusele ja ühiskonnale laiemalt. Mis seal salata, 940‑miljoniline kasum aastal 2023 ja laenuvõtjaid pitsitav euribor on selleks muidugi ka piisavalt ainest andnud. Teisalt on see põhjustanud ühiskonnas arutelu ja isegi pahameelt. Ka siin saalis on see tinginud erinevate eelnõude esitamise. Tõenäoliselt ei ole see eelnõu viimane. Sotsiaaldemokraadid on tõepoolest rääkinud pankade solidaarsusmaksust ehk siis väga selgelt sellest, et pankade ajutised ülikasumid, mis on suuresti [saadud] meie inimeste ujuva intressimäära ja euribori tõusu tõttu, peaksid ühiskonda hoopis enam tagasi jõudma. Ajutist pangamaksu, nagu me teame, koalitsioonis ei sündinud, küll aga [saavutati] kokkulepe, et pangad maksavad plaanitust rohkem dividende ja riik saab täiendava tulumaksu, kahe aasta peale lisaks varasemalt prognoositule 120 miljonit eurot. Tõsi, see kergitas nii mõnegi kulmu. Esmalt ajastuse pärast: see oli enne tulumaksumäära tõusu. Teisalt tõsiasja pärast, et kui pankade avansilise tulumaksukohustuse tõus 22%‑ni ja sellest tulenev 80 miljoni euro suurune maksutõus aastas võinuks erinevate analüüside järgi vähendada laenuandmise võimalust miljardi euro võrra, mõjutades majanduskasvu ja finantsstabiilsust, siis nüüd oldi valmis kapitali vähendama 720 miljoni euro võrra. Nii et eks see loomulikult küsimusi tekitas. Kokkuleppe ja lahenduse [leidmine] pikaajalise jätkusuutlikkuse ja pankade tõelise solidaarsuse [küsimuses] on ühiskonnas jätkuvalt üleval. Ma arvan, et suures plaanis on see asjakohane. Kindlasti ei ole see laest võetud [probleem]. Eesti pankade kasumlikkus on olnud märkimisväärne, kuid sellest hoolimata on laenude keskmised intressimäärad, eriti eluaseme- ja ärilaenude [intressimäärad], Eestis jätkuvalt kõrged. Eesti Panga eelmise aasta detsembri statistikast võib välja lugeda, et ettevõtetele antud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli 6,9%, aasta tagasi samal ajal 4,7%, majapidamistele antud uute tagatiste eluasemelaenude keskmine intressimäär oli detsembris 5,48% ehk 1,05 protsendipunkti kõrgem kui 2020. aasta detsembris. Laenamine on Balti riikides võrreldes teiste Euroopa [riikidega] kallim. Tõsi, hoiustelt pakutav intress on tõusnud ja see on viimasel ajal olnud isegi veidi kaalumist väärt investeerimisvõimalus, aga euribori languse ootuses on asutud ka tähtajaliste hoiuste intressimäärasid langetama. Tuleb öelda, et hoiuste intress mõjutab muidugi neid, kellel palgapäeval midagi alles jääb, neid, kellel hoiusele midagi panna on. Aga solidaarsus pangandussektoris ei tohiks piirduda ainult fiskaalsete panustega riigieelarvesse. See peab laienema soodsamatesse laenuintressidesse – nii ettevõtjatele kui ka elanikele –, kõrgematele intressimääradele ja hoiustele, ilmnema erinevates soodustustes ja finantsinstrumentides, mis aitaksid meie inimesi ja ettevõtjaid nii Tallinnas kui ka Tartus, aga ka maapiirkondades, kus laenu saamine ja seeläbi ka ettevõtluse arendamine on eriliselt keerukas, kui mitte võimatu. Pangad peaksid ise nende kasumite taustal, mis ühiskonnas ja ka siin saalis niivõrd palju furoori tekitavad, otsima võimalikult palju neid lahendusi, kuidas inimestele ja ühiskonnale tagasi anda, nii nagu otsiti aktiivselt võimalusi siis, kui maksukoormus ähvardas tõusta. Alates 2018. aastast kehtib Eestis pankadele ettevõtte tulumaksu süsteem, mille määr oli 14%, aga on nüüd 18% kõigilt teenitud kasumitelt. Palun kaks minutit lisaaega.

Kaks minutit lisaaega, palun!

See on juba erinev võrreldes teiste ettevõtetega. See on siis see avansilise tulumaksu süsteem, millest enne ettekandja põhjalikult juttu tegi. Võttes arvesse seda ja hiljuti saavutatud kokkulepet, mille suhtes võib olla kriitiline, [väidan, et] riigi selline hektiline ühest seisukohast ja maksumäärast teise hüppamine oleks ka paraku vale samm. Halvimal juhul võib see motiveerida pankasid viima varasid riigist välja, õõnestada Eesti finantsstabiilsust või kriiside ennetamise võimekust. Kuna see eelnõu on meil täna siin saalis pärast neid kokkuleppeid – seda toodi ka enne siin välja –, ei tundu, et Eesti riigil on väga mõistlik näidata sellist suhtumist, et ühel hetkel mõtleme nii, teisel naa ja kolmandal juba kolmandat moodi. Seetõttu sotsiaaldemokraadid seda eelnõu ei toeta. Küll aga soovime näha olukorda, kus pankade finantsedu muutub kogu ühiskonna jaoks käegakatsutavateks hüvedeks. Mis seal salata, võib päris kindel olla, et solidaarsuse küsimus on pangamaksu [kehtestamise kontekstis] või mõnel muul viisil vähemalt sotsiaaldemokraatide jaoks laual ka edaspidi. Aitäh!

Suur tänu! Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Martin Helme. (Martin Helme küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh, lugupeetud spiiker! Head kolleegid! Kadunud Edgar Savisaar kasutas sotsiaaldemokraatide kohta väljendit "millimallikad" – noh, roosad ja selgrootud. Andre Hanimägi ütles, et riik ei saa ühel hetkel olla nii ja teisel hetkel naa. Kevadel, kui sa olid veel Keskerakonnas, pooldasid sa seda maksu. Aga, näe, nüüd enam ei poolda. Eks see sotside jutt augustis ja septembris [erineb]. Lauri Läänemets paugutas, kuidas nad panevad pangad maksma, aga nüüd tuleb välja, et nad hääletavad selle eelnõu vastu ja mitte midagi uut asemele ka ei paku. Ja siis on muidugi Reformierakonna deviis: häbi läheb üle, aga raha jääb alles. Sellest me saame ka aru, kui me räägime Eesti majandusest ja maksudest ja korruptsioonist. Aga räägiks natukene ikkagi asja ivast. Eelmisel aastal teenisid Eesti pangad täiesti ettenähtavalt – täiesti ettenähtavalt! – rekordilise kasumi. See kasum ulatub peaaegu miljardini, jääb nõks alla miljardi. Seda on enam-vähem kaks korda rohkem, kui nad varem on Eestis teeninud. Ja see on siis olukorras, kus Eestis tegutsevad Rootsi pangad või laiemalt Põhjamaade pangad on võrreldes teiste Euroopa [pankadega], aga ka Inglise või Ameerika pankadega kõige kõrgema kapitali tootlikkusega pangad üldse. Nii hästi ei teeni pangad mitte kusagil mujal, kaasa arvatud needsamad Rootsi pangad ei teeni nii hästi tulu Rootsis. Ma olen kuulnud seda – ka enne käis [see teema] läbi –, et miks te muretsete: laenuintressid läksid küll kõrgeks, aga hoiuseintressid läksid ka kõrgemaks. Vastab tõele! Sellega on umbes nii nagu bensiini hinna tõusuga. Kui kuskil turul läheb millimeetri võrra nafta hind üles, siis – pumm! – raketina lendavad posti otsas kohe ka bensiini ja diisli hinnad ülespoole. Kui kuskil turul läheb nafta hind kõvasti allapoole, siis umbes kaks nädalat hiljem tuleb kriipsukese võrra bensiini hind alla. Meil läks nende intressidega samamoodi. Kõigepealt laenuintressid – pumm! – lendasid üles ja siis pool aastat hiljem hakati tasapisi väikeste-väikeste titasammudega tulema järgi. Mis on selle tulemus? Kokkukorjatud raha ja väljamakstud intresside vahe on umbes pool miljardit. Ei ole ju niimoodi, et seesama raha, mis on laenuvõtjatelt kokku korjatud, antakse tagasi hoiustajatele. Kusjuures paneme tähele: laenuvõtjad ja hoiustajad ei ole üks ja sama seltskond – ei pruugi üldse olla. Sellises olukorras on normaalne, et riik seisab oma inimeste eest. Olukorras, kus meile on põhimõtteliselt tuimuseni räägitud, kuidas riigil on ju kuskilt vaja raha saada, oleks see olnud kõige loogilisem koht, kust raha võtta. See on raha, mis ei kahjusta mitte kuidagi Eesti majandust. Jutud sellest, et oi-oi, siis lähevad pangad siit minema. Hahahaa, ei lähe! [Ei lähe minema] kõige paremalt turult, kus lihtsalt nagu istud sularasva juues ahju otsas ja raha voolab sulle sisse, sest nii hea valitsus on: kõik seadused on tehtud niimoodi, et ei pea mitte midagi tegema, ja raha voolab sisse. Pangad ei ole ju mitte midagi teinud selle kasumi kahekordistamiseks. Nad ei ole ühtegi uut toodet toonud turule, nad ei ole ühtegi uut turuosa võtnud. Nad ei ole mitte midagi muutnud omaenda tegemises, et muutuda kuidagigi tootlikumaks. Ei, lihtsalt Euroopa Keskpank tõstis intresse ja nemad teenisid selle pealt miljardi kasumit. See on Eesti inimestelt ja Eesti ettevõtetelt kokku korjatud raha – miljard. Mõtleme korra, mis asi on miljard. Kõik aktsiisid kokku – kütuseaktsiis ja alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, hasartmänguaktsiis – toovad Eesti riigieelarvesse umbes miljardi. Ja nüüd korjavad pangad inimestelt sama suure summa ja viivad selle Eestist minema Rootsi ja Taani [panga]omanike head elu edasi hoidma. Ma tahan uuesti öelda, et see, et seda eelnõu ei toodud siia suurde saali juba kevadistungjärgul, on ikkagi räige. Kui see oleks toodud siia suurde saali õigel ajal, siis oleks saanud selle üle otsustada [juba] siis ja see oleks hakanud kehtima käesoleval aastal. Sellel oleks olnud reaalne mõju eelarvele juba käesoleval aastal. Selle asemel toodi meile siia käibemaksu tõus, aktsiisimaksu tõus, on toodud meile siia automaks ja mis kõik muu meile siia toodud on. Meie eelnõu nägi ette umbes 150‑miljonilise – 140 või 150, oleneb, mis aastast me räägime – laekumise riigieelarvesse. See on tühine summa pankadele. See on tühine summa! Me räägime miljardilisest kasumist, millest suurusjärgus 400–500 miljonit eurot on lihtsalt maast leitud raha, mis on Eesti inimestelt ära korjatud. Sellest miljardist me võtame 150 miljonit eurot ära. Mitte mingit trikki ei ole, [ei ole vaja arvata, et] see halvendab [võimalust] laenu saada või laenu saamise tingimusi või seetõttu lähevad pangad Eestist ära. Kui keegi tuleb nii rumalat juttu rääkima, siis ta tuleks kohe-kohe minema ajada. Seda juttu võite rääkida lasteaias või vanadekodus. Mõtleme, automaks peaks tooma suurusjärgus 230–250 miljonit eurot. Käibemaksu tõus peaks tooma 200 miljonit eurot. Ja majanduslangus – Kaja Kallase tekitatud majanduslangus hullumeelse energiapoliitikaga, majanduslangus, mida on süvendatud hullumeelse maksupoliitikaga – on viinud eelarvest ära 2023. aastal 247 miljonit eurot. Nii palju laekub käibemaksu vähem. Lihtsalt selle pärast, et Eesti inimesed on jäänud vaesemaks, hinnad on tõusnud ja inimeste ostujõud on langenud. Ostu[jõud] või majanduslik kindlus on kadunud – käibemaksu alalaekumine veerand miljonit. Aga virutatakse otsa veel makse, mis peaksid justkui riigieelarvet täitma, aga mis tegelikult veelgi süvendavad majanduslangust ja sellega seoses veelgi süvendavad maksude alalaekumist. Täiesti sõge maksu- ja majanduspoliitika. Täiesti sõge! Ja mina ütlen – ma ju tunnen ka mõningaid reformierakondlasi, istun nendega koos komisjonis, ajan juttu –, et kõik ei ole nii lollid, et nad aru ei saaks, mida nad teevad. See ei ole rumalus. See on kurjus. See on kellegi teise teenimine selle hinnaga, et oma rahval on ükskõik kui halb. See ei ole rumalus, see on kurjus. Palun toetage seda eelnõu!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, aga meil on üks sõnavõtusoov. Andre Hanimägi, ma saan aru, et on soov vastusõnavõtuks. Palun!

Aitäh! Ma usun, et Martin Helme kuulas mu kõnet põhjalikult ja kindlasti kuulis ka seda, et minu kõnes ei olnud sellist hosiannat mõttele pankasid mitte kunagi maksustada. Vastupidi, ma olin oma kõnes ka kriitiline nendes kohtades, kus oli ka härra Helme kriitiline. Küll aga tuletan ma ka seda meelde, et sotsiaaldemokraadid olid need, kes valitsuskoalitsioonis pangamaksu lauale panid. Aga nagu ma enne selgitasin, koalitsioonis see toetust ei leidnud. Kindlasti oli ka selles koalitsioonis, kus oli EKRE, olukordi, kus EKRE pani midagi lauale, aga asjad ei sündinud päris nii, nagu EKRE soovis. Ehk siis seda, et me oleme nüüd 180‑kraadise pöörde teinud, väita ei saa.

Aitäh! Head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 230 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume hääletamise ettevalmistamise juurde. Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 230 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 40 Riigikogu liiget, vastu 9, erapooletuid ei ole. Eelnõu 230 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Ja kindlasti on hea uudis ka see, et juhatuse hoolsuskohustusega on kõik hästi. Järgnevalt tänane 12. päevakorrapunkt, milleks on Riigikogu liikmete Rain Epleri, Ants Froschi ja Siim Pohlaku algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Aga kuna eelnõu esitajaid saalis ei ole, siis, head Riigikogu liikmed, meil on tekkinud arutelu võimatus ja seda päevakorrapunkti me ei ava.