Свободный микрофон

Head ametikaaslased! Nüüd on võimalus registreerida ennast esinemiseks vabas mikrofonis ja teha seda peale haamrilööki. Kõnesoove ei ole, seega vaba mikrofoni ei ava. Meie tänane istung on lõppenud. Soovin teile jõudu meie töös. Aitäh!

Head kolleegid, see ei ole veel kõik. Nüüd on kõigil soovijail võimalus pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Kõnesoov tõesti on ja palun Riigikogu kõnetooli Kalle Grünthali. Palun!

Hea Eestimaa rahvas! Räägitakse, et eestlased olla 700 aastat pidanud orjapõlves elama. Ma ei tea, kas see on müüt või ei ole müüt, aga teatud mõttes on eestlaste geenidesse sisse pugenud [harjumus] teha seda, mida valitsejad meile ütlevad. Õnneks on tänapäeval läinud asjad natukene paremuse poole. Esmaspäeval, 22. jaanuaril algab õpetajate streik. Nad ei ole rahul sellega, mida valitsus nende suhtes korda saadab. Hea Eesti rahvas, kui tulevad meeleavaldused, siis oleks vaja õpetajatele appi minna. Just sina, kes sa andsid allkirja 67 000 [allkirja saanud petitsioonile] automaksu vastu! Samuti sina, kes sa oled protesteerinud, et Kaja Kallas tuleb maha võtta! Tule nendele appi! Teeme nii, nagu tehakse praegu Saksamaal, kus põllumeestelt võeti ära toetused ja traktorid tulid tänavatele. Nad on Brandenburgi väravateni väljas ja neil on toetus olemas. Toetus on olemas bussijuhtide ja rongi[juhtide] streigiga, samuti on häiritud lennuliiklus. Ainult koos suudame vastu panna sellele, mis praegu siin Eestis toimub. Leia üles enda vabaduse tahe ja unusta ära orjapõli. Tule appi õpetajatele! Ma tean, mõned ütlevad, et nad peavad tööle minema, aga just selle pärast kukkuski läbi jüriöö ülestõus, et osa üles tõusnuid ütles, et nad peavad minema põldu kündma. Ja siin me olemegi – 700 aastat orjapõlve. Aitab sellest, hea Eesti rahvas! Lähme õpetajatele appi!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Meie tänane istung on lõppenud. Rahulikku õhtut kõigile!

Peale haamrilööki on võimalus registreerida [sõnavõtuks] vabas mikrofonis. Ka seda soovi ei ole. Tänan teid kõiki, head kolleegid, eriti neid, kes lõpuni vastu pidasid, selle tänase päeva eest. Tänane istung on lõppenud.

Palun Riigikogu kõnetooli, Igor Taro!

Hää istungi vedosnik, kolleegi' ja hää kullõja'! Mul om täämba üts tähtsa teema hingel, mia puudutas mi maaelo ja kultuuri. Õgal istungivabal nädalil käü ma umah kandih inemistega kohtumah ja tii tuud külaraamatukogudõh. Külaraamatukogo' omgi nigu mi maaelo viimädse vahiposti, a njoo vahiposti' on nakanu murõnõma. Olukõrd om õks peris hull. Om pallo säänsit kotussit, koh raamadukogo om vallalõ õnnõ kats päiva nädalih. Ja ma kõnõlõ‑i väigokõsõst külast, a suurõst alõvist, mia oll inne haldusrehvormi vallakeskus. Näütusõs Haanja. A sääntsit kotussit on pall'o inäp. Parhilladsõs vallakeskuseh Rõugõn om raamatukogo vallalõ õnnõ kolm päiva nädalih – tuu om õnnõ puul normaalsõst tüükoormusõst. Albert Einstein om ülnü, õt tark inemine piat tiidmä õnnõ ütte asja. Ja tuu om – koh asus kõgõ lähkob raamadukogo. Jah, meil om täämpä üsapuutri ja väigokõsõ pihuvihu' karmanih, kost saa tiidmisi. A njoo asjakõsõ asõnda‑i tuud, õt inemise saa umavaihõl kokko ja asju arota'. Raamadukogo maanurgan omgi tuu ainumas kotus, koh täämbätsel pääval om inemisil võimalik lämmih tarõh kinkägagi väläpuul uma kodo kõnõlda ja maailma asju arota'. Katõ päävaga nädalih olõ‑i inämp maainemisel võimalik ka vahtsõmbat aolehte lukõ, kui täl hindal olõ‑õi rahha tuud kodo telli'. A tuu om probleemi õnnõ üts tahk. Tõnõ om tuu, kui pallo raamatit saa üts raamatukogo telli'. Näütusõs sääl, koh varõmp tull raamatukoko 30 vai 40 vahtsõt raamatit õgal kuul, lubas täämbä riiklik rahastus osta õnnõ viis vai säidse. Ja vald panõ‑i inämp rahha mano tuuperast, õt vallal olõ‑i inämp raamatukogo hoidjalõ võimalik eski täüspalka massa. Ma kai üte raamatukogo eelarvõt tõõsõn vallan. Näil om kogo perioodika tellmisõst 600 eurot aastaga pääle, a õnnõ üts maakonnaleht mass 220 eurot. Raamatukogo kõgõ suurõmb eelärverida on mis? Mis tõ arvatõ? Küte ja elektri. 2800 eurot. Ja ürituisi saa raamatukogo tetä õnnõ saja euro iist. Mitte õga kuu saja iist, vaid kogo aastaga joosul. Kas sääne saagi olõma mi tulõvigu Eesti tarkusõ ja kultuuri varamu? Eestin trükitas maailmas kõgõ inämp raamatit, a eski mi raamadukogo saa‑i näid inämp osta ja anda kõigilõ tasuta lukõ. Raamatukogo om jo taaskasutus ja kõgõ säästlikump kirändüse tarvitamisõ viis. Raamatukogo' saa-i imämp võtta vasta Eesti kiränikke. Ja ta saa‑i inämbüsel päevil võtta lihtsalt inemisi vasta. Taa om probleem, minkäga piami tegelemä. Piami tegelma sjooga umavalitsusi rahastusmudõli võtmeh ja ka vahtsõ raamatukogo sääduse võtmõh, minkä kotsilõ olõ‑s ütelgi raamadukogo tüütajal Tarto liinast kuni lõunapiirini midagi hääd ütelda. Mi piami uma põhisääduslikke väärtuisi kaitsma. Ma tennä ärakullõmise iist!

Aitäh! Rohkem kõnesoove vabas mikrofonis ei ole. Vaba mikrofon on lõppenud ja tänane istung on lõppenud. Soovin teile jõudu meie töös. Aitäh!

Liigume edasi vaba mikrofoni juurde, peale haamrilööki palun registreeruda vabale mikrofonile. Registreerunuid ei ole, vaba mikrofoni ei ava. Tänane istung lõppenud. Ma soovin teile jõudu meie töös! Ma tänan.

Nii, kõnesoove ei ole. Seega, head kolleegid, me vaba mikrofoni ei ava. Tänane istung on lõppenud. Kohtume homme hommikul kell 10. Rahulikku õhtut!

Ja nüüd peale haamrilööki on võimalus vabaks mikrofoniks. Kõnesoove ei ole. Head kolleegid, tänane istung on lõppenud. Aitäh teile!

Head ametikaaslased, nüüd on võimalus kõigil registreerida ennast vabasse mikrofoni peale haamrilööki. Palun Riigikogu kõnetooli Rain Epleri. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Tagasiside põhjal saan öelda, et inimestel on tekkinud juba ootus ja harjumus kuulata vaba mikrofoni ja seda, mis ma siin räägin. Inimeste ootusi ei ole poliitikul ju viisakas petta. Täna ma uudiste ülevaadet ei tee, ma räägin hoopis olulisemast. 9. juunil on Euroopa Parlamendi valimised ja eelvalimised on juba tegelikult algamas nädala pärast. Teatavasti on need valimised ajast aega olnud kõige madalama valimisaktiivsusega ja ma arvan, et meie kõigi kohus nii siin saalis kui ka kodanikena on seista selle eest, et valimistel inimesed osaleks. Nii et tulge kõik valima! Aga valikut tehes pidage silmas paari olulist asjaolu. Ei ole niimoodi, et Euroopa Parlamendi valimised on kuidagi eraldi seisvad sellest, mis toimub Eestis. Kui tõesti peaks minema nii, mida praegu kirjutavad ajalehed, kes teatavasti valetavad – seda on siit puldist öelnud isegi Kaja Kallas –, et sotsid ja Reformierakond teevad hea tulemuse, siis uskuge mind, kohe 10. juunil ehk siis peale valimisi läheb elu Eestis veel palju halvemaks ja veel palju kiiremini, kui teile täna tundub, et minemas on. Sest siis saab ju Eesti tänane valitsus signaali, et valijad on neid kiitnud. Nii et, kallid inimesed, tulge valima ja andke valitsusele signaal, et nad ei ole teinud head tööd. See on Eesti halvim valitsus, ärge nende esindajaid Euroopa Parlamenti aidake! Ja teine asi: ärge uskuge neid lubadusi, mida liberaalid teile praegu annavad, sest valimised on ukse ees. Küll lubatakse rohepöördes olla mõõdukamad, arvestada põllumeestega, ettevõtjatega, inimeste toimetulekuga. Lubatakse Euroopas Eesti asjade eest seista. Kui valimised on läbi, siis hakatakse vastupidist tegema ja hakatakse veel jõulisemalt liberaalset globalistlikku võltsrohelist woke-agendat ellu viima. Eluline näide on meil ju lähiajaloost olemas. Kaja Kallas tunnistas otsesõnu, et ta valetas enne Riigikogu valimisi, ta poleks muidu piisavalt hääli saanud. Nii et, inimesed, veel kord: ärge valige neid jõude, kes on täna Eestis valitsuskoalitsioonis! Meil tuleb ka Eestis anda panus sellesse, et Euroopa saaks teha pöörde tagasi normaalsuse juurde, tagasi konservatiivsete väärtuste juurde. Lõpetuseks tahan ma konservatiivsete jõudude kohta öelda seda, et olge ka seal tähelepanelikud. Minu selja taga istuv istungi juhataja on nüüd pöördunud õigele teele, ma loodan, leidnud endas üles konservatiivi. Aga see erakond, kellega ta tänaseks liitunud on, tagus alles kaks või kolm aastat tagasi vastu rinda ja ütles: "Ära tegime! Eesti on võtnud endale eesmärgi toota 100% elektrienergiat taastuvatest allikatest!" On läinud kaks aastat mööda, mehed vaatavad: oot-oot, valijatele meeldib teistsugune jutt, ja nüüd on nad muutunud skeptikuteks. Nii et tulge valima! Valige päris konservatiive! Aitäh!

Aitäh! Kas on veel kõnesoove? Ei ole. Sulgen vaba mikrofoni. Head ametikaaslased, sellega on meie tänane istung lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu meie töös.

Head kolleegid, oleme jõudnud vaba mikrofonini. Nüüd on kõigil soovijail võimalus pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Kalle Grünthal, palun!

Kas pole see suvi olnud Eestimaal imeline? On olnud päikest ja parasjagu vihma. Ka seesama nädalavahetus oli fantastiline: päikseküllus, mis kutsus inimesi oma [aega] veetma vabas looduses. Türil ja Paides toimus traditsiooniline, 42. Paide-Türi rahvajooks, päev varem olid rahvaralli võistlused autosportlastele ja kindlasti leidis igaüks endale ka muud tegemist. Aga mitte keegi, kaasa arvatud mina, ei aimanud, et see ilus hetk oleks võinud jääda vaid muinasjutuliseks illusiooniks, mis ei kordu mitte kunagi. Me seisime kolmanda maailmasõja lävel, mille [ärahoidmine] oli juuksekarva otsas. Millest see informatsioon? Nimelt toimusid sellel ajal Valges Majas arutelud, kas lubada Ukrainal kasutada USA ja Suurbritannia kaugmaarelvi. Biden oli väga selle poolt. Ta ütles Putini lausungi kohta, et [Venemaa teeb] ennetava rünnaku, et Putin blufib. Alles siis, kui võeti kõne otse Moskvasse, sai selgeks, et Putin ei blufi. Täpselt nii nagu Kuuba kriisi ajal, kui Kuubasse oli viidud Venemaa raketid ja [üks] kõne päästis kogu maailma saatuse. Milles on probleem? Probleem on selles, et need kaugmaarelvad, nende juhtimisosa on krüpteeritud. Sinna on kodeeritud sisse nii maastik kui ka õhutõrjekompleksid, et rakett jõuaks kohale. Neid süsteeme valdavad ainult USA või Suurbritannia. Ukrainal ei ole seal millegagi pistmist, mis tähendab seda, et see oleks otsene sekkumine ja rünne Venemaa pihta. See info [pärineb] William Scott Ritterilt, endiselt USA merejalaväe luureohvitserilt, endiselt ÜRO erikomisjoni UNSCOM‑i relvainspektorilt, kellel on olnud ka pikk ametlik suhe Ühendkuningriigi välisluure‑ ja spiooniagentuuriga MI6. See on tegelikult ka põhjus – me lugesime sellest täna hommikul ERR‑i uudistest –, miks Ukraina president läks ülitähtsale visiidile USA-sse. Zelenskõi ütles oma reisi eel, et USA ja Suurbritannia ei ole andnud Ukrainale luba kasutada kaugmaarelvi, kuna nad kardavad sõja eskaleerumist. Loomulikult, me peame toetama Ukrainat tema võitluses, kuid selle hinnaks ei tohi olla kolmas maailmasõda. Ma tahaksin juhtida tähelepanu ka siin saalis olevatele sõjaõhutajatele, kes räägivad täpselt sama juttu, et meil on vaja sõjas kasutada kaugmaarelvi. Te, mehed, ei tea ise ka, mida te räägite ja ütlete, kaasa arvatud meie lugupeetud president Alar Karis, kes on öelnud, et tuleb Venemaad rünnata kaugmaarelvadega. See on otsene sõjaõhutamine ja teadmatusest meie riigi hävitamine. Seda tegevust võib võrrelda poisikeste tegevusega, kes on leidnud metsast lõhkemata lennukipommi ja asuvad seda rauasaega saagima, et vaadata, mis seal sees on. Palun, härra president, ärge tehke enam seda, millest te midagi ei tea! See karikas läks meist praegu veel mööda. Loodame, et seda enam ei tule.

Aitäh! Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! No tänane hommik algas ju väga halva uudisega ja tegelikult väga halva uudisega kõigile rahvasaadikutele. Nimelt, esimese astme kohus leidis, et Kert Kingo on süüdi kelmuses. Missuguses kelmuses? Ta kasutas kuluhüvitisi õigusabi kinnimaksmiseks. Ei ole kasusaaja, ei ole raha välja petnud, ei ole raha oma taskusse pistnud, aga on kelm. Kui vaadata kohtuotsust, siis sealt tuleb välja, et kohtunik ei ole tahtnud endale selgeks teha, mis on Riigikogu liikme töö, mis on kuluhüvitised ja missugune on olnud kuluhüvitiste kasutamise reaalne praktika läbi aastate ja erinevates Riigikogu koosseisudes. Siin on olnud kohvilaudade kinnimaksmist, kantseleitarvete ostmist, transpordi kinnimaksmist – muide, suur osa Riigikogu liikmeid liisivad nendesamade kuluhüvitiste eest endale autot – ja siin on olnud terve rida muid küsimusi. Nii mõnigi Riigikogu liige on väidetavalt ostnud endale kuluhüvitiste eest meenepoest kuldmünte. On ostetud kingitusi, on võõrustatud inimesi siinsamas kohvikus. Aga kohtunik teab, et Riigikogu kuluhüvitisi saab kasutada ainult otseselt Riigikogu tööks, see tähendab [tööks] siin saalis ja komisjonides. Kuidas saab niisuguse kohtuniku otsust pädevaks pidada? See ei ole lihtsalt võimalik. Kui me ei saa seda pädevaks pidada, siis on meil ilmselgelt tegemist poliitilise kiusuga ja ühe rahvasaadiku puhul, kes juhuslikult kuulub Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ridadesse, kõikide seniste praktikate ja kuluhüvitiste kasutamise reeglite jalge alla tallamise ja suvalise tõlgendamisega. See on puhas poliitiline kius. Hea küll, neelame alla. Üks rahvasaadik 101‑st – mis seal ikka, neelame alla. Aga ei neela alla, sest tegelikult räägib see millestki veel hullemast, millestki väga traagilisest. See asetub, nii nagu protsessid ikka pikas perspektiivis paika asetuvad, omavoli, seaduste jalge alla tallamise, seaduste vaba tõlgendamise, seaduste asemel mingite kommentaaride kasutamise ja muu seesuguse praktika ritta. Ka siin saalis oleme ju kuulnud järjest iga nädal, kui me esmaspäeval protseduurilisi küsimusi esitame, et ei-ei, sõbrad, seadus ütleb küll niimoodi, aga meil on kommenteeritud väljaanne. Keegi nimetu jurist või isegi mitte jurist, vaid lihtsalt ametnik on kusagil millalgi ei tea mis põhjusel kirjutanud selle seaduse juurde kommentaari ja seadus on sellega prügikasti lennanud. Mis sellest, et selle seaduse muutmiseks on vaja 51 rahvasaadiku häält – see ei maksa mitte midagi, kommentaar on sellest üle. Tallame jalge alla, võtame saadikutelt õiguse, ütleme, et saadikutel pole enam seda õigust, mis neil kõikides varasemates Riigikogu koosseisudes on olnud. See, kulla sõbrad, on tee stalinismi. See, kallid sõbrad, on tee Põhja-Koreasse. Mille poolest Eesti Vabariik erineb siis Putini Venemaast või Lukašenka Valgevenest või Maduro Venezuelast? Mille poolest, kui seadus ei maksa? Maksab telefoniõigus, suvaõigus, poliitilist kiusu võib ükskõik kelle suhtes [ajada], mis sellest, et senised praktikad peaksid seesuguse asja just nagu täielikult välistama. See on Eesti kui õigusriigi lõpp. Aga veel traagilisem, sõbrad, on see – te ei anna endale sellest aru –, et see on põrgutee, mis viib ka Eesti Vabariigi lõppu. Eesti riik ei jää püsima, kui Eesti riik on ainult just nagu ühe kildkonna pärusmaa.

Aitäh!

Ei jää püsima ja te peaksite endale sellest aru andma. Ehkki ma kahtlen, kas teie intellektuaalsed võimed selleni küünivad. Aitäh!

Aitäh! Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes meid jälgivad! Traditsiooniline ülevaade sellest, mis maailmas toimub. Kõigepealt rohepöörasuse rindelt. 2026. aastal hakkab Euroopa Liidus teatavasti kehtima süsiniku piirimaks ja WTO juht on muutunud murelikuks. Ta näeb ette, et riikidelt on tulemas palju kaebusi ja proteste, mida WTO peaks menetlema. Milline lahendus on siis plaanitud globaalse institutsiooni juhil? Loomulikult on see üsna etteaimatav. Ta asub tööle selle nimel, et kehtestada ülemaailmne CO2 tasu. Loodame, et ta ebaõnnestub, aga samas on ka risk, et õnnestub. Käimasolev tehisintellektibuum süvendab väga oluliselt vase defitsiiti, kuna andmekeskused, mis tehisintellekti toetavad, on väga energiaintensiivsed. Ennustatakse, et AI jaoks vajalik vasekogus kergitab metalli nõudlust 3,4 miljoni tonni võrra aastas. See on nii märkimisväärne tõus, et roheenergeetika arendajate jaoks muudab see elu veel kallimaks ja raskemaks. Jäävad ehk need tuulikud igale poole tulemata. Hollandlaste ING pank teatas, et nad kavatsevad 2026. aastast alates enam mitte teenindada kliente, kes nende arvates ei tee piisavalt oma kliimajalajälje vähendamiseks. Siiamaani on maailmas sellised ideoloogiliselt laetud majandusprojektid lõppenud kahel viisil: ettevõtte tulemused halvenevad nii märgatavalt, et juhtkond kas vahetatakse välja ja lollustega tegelemine lõpetatakse või lõpetab ettevõte oma tegevuse pankrotiga. Eks näis, kuhu ING jõuab. Täna saame Eestigi uudistest lugeda, et rootslaste Northvolt, mis pidi olema Euroopa rohetehnoloogiate lipulaev ja akusid tootma hakkama, vaagub hinge, sest ei suudeta konkureerida Aasiaga. Välispoliitikast. Häid uudiseid tuleb Ameerikamaalt. Taylor Swift teatas mõni aeg tagasi, et tema toetab USA järgmise presidendina Kamala Harrist, aga ABC Newsi ja Ipsose küsitlusest selgub, et selle teate mõju oli soovitule ilmselgelt vastupidine. 81% küsitlusele vastanutest ütles, et sellel soovitusel ei ole mingit mõju nende otsusele, ainult 6% ütles, et nad tõepoolest nüüd vist toetavad Kamalat, aga tervelt 13% ehk kaks korda rohkem ütles, et tänu Swifti soovitusele nemad Kamalat ei toeta. Huvitavat juhtub mujalgi. Ühendkuningriigi liberaalist peaminister Keir Starmer on sunnitud tunnistama, et tema riigi illegaalse immigratsiooni poliitika on viinud riigi väga halba kohta. Kujutage ette, ta kohtub nüüd Itaalia konservatiivse peaministri Meloniga, et sellelt õppida, kuidas illegaalsete immigrantidega tõhusalt võidelda. Vaata ja imesta! Ka sots on võimeline õppima, kui muud üle ei jää ja selg vastu seina on. Elon Musk tegi nalja ja ütles X-is, et keegi isegi ei ürita Bidenit ja Kamalat mõrvata, kommenteerides Trumpi järjekordset atentaati, ja pani sellele rea küsimärke lõppu. Nüüd menetleb seda tviiti, säutsu USA salateenistus. Loodame, et Elonit liiga kõvasti ei pigistata, sest tema on veel üksainus majakas, kes sõnavabadust kaitsta püüab. Lõppu mõni rõõmusõnum teaduse vallast. On rõõmustav näha, et leidub terve hulk teadlasi, kes töötavad selle nimel, et inimeste elu ka tegelikult paremaks läheks, mitte ei käi konverentsidel propagandat levitamas. Tuumaenergeetika vallas tuli tore otsus USA‑st, kus Texase osariigis asuv Abilene'i kristlik ülikool sai ehitusloa eksperimentaalse sulasoolareaktori ehituseks. Viimane selline eksperiment läänes suleti viiekümnendatel. Nii et tore on, et ka energeetikas tehakse midagi kasulikku. MIT‑st välja kasvanud start-up AeroShield avas tehased, et toota uut tüüpi aknaid, kus kasutatakse isolatsioonina niinimetatud aerogeele. Need muudavad seniste tehnoloogiatega võrreldes aknad kuni 65% soojapidavamaks. Loodame, et see ettevõtmine on edukas ja ka meie saame siin külmal maal oma maju soojemaks muuta. Viimane uudis on taas Elon Muskiga seotud. Tema ettevõte Neuralink sai USA toidu‑ ja ravimiametilt oma Blindsight-tehnoloogiale määratluseks läbimurdetehnoloogia. See on tehnoloogia, mis võimaldab muuta nägijaks inimesed, kes on nägemise kas kaotanud või polegi kunagi näinud. See on oluline samm selles suunas, et seda seadet saaks inimeste peal peatselt katsetada, ja loodame, et Elon on selles ettevõtmises edukas. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena Hele Everaus.

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid, kes te veel siin olete, ja ka need, keda siin ei ole! Tulen keerulise maailma juurde ehk selle ühe osa juurde, millest täna on juba juttu olnud: Iisrael ja Palestiina. Mäletan oma isa juttudest, kuidas minu vanavanaisa suur unistus oli minna palverännakule Jeruusalemma. Ta kogus tsaariraha, aga jäigi koguma, [selle raha aeg sai] ümber ja Jeruusalemmas jäi tal käimata. Seal käiakse palverännakul – praegu küll mitte, sõja tõttu – ikka ja jälle. See on tõesti Kristuse sünnikodu. Minul õnnestus see vanavanaisa unistus täide viia. 1991. aastal, vahetult pärast seda, kui me olime saanud vabaks, õnnestus olla seal teaduskeskuses superhaiglas ja saada viimast lihvi enne luuüdi siirdamise alustamist siinsamas Eestis. Ma tunnetasin seda, kuidas Iisraeli inimesed oma töökusega on üles ehitanud selle kehva pinnasega ja väga nõudliku maa. Aga ma nägin ka teist poolt, ma nägin Palestiina poolt. Sellessamas Jeruusalemmas oli see Hadassah kliinik. Pommid olid ka siis. See keeruline situatsioon ei ole ju kunagi tegelikult lõppenud. Mu kolleegid on seal ja ma valutan südant nende pärast. Mul on kolleeg, väga hea kolleeg, kes on loonud oma pere ja on pärit Palestiinast, ta on eesti keele suurepäraselt ära õppinud ja ravib siin meie haigeid. Ta valutab südant oma inimeste pärast, lähedaste pärast, selle pärast, mis seal toimub. Seda ei saa lõpetada üks tavainimene, vaid seda saavad lõpetada targad juhid mõlemal poolel. Miks ma seda räägin? Tegelikkuses see sõnum, mida meie siit oma Eestist, oma kodumaalt anname, [väljendab] meie vastutust kõikide nende ees. On ka meie parlamendiliikmete vastutus, kuidas meie sõnumi edastajad valitsuse liikmete näol seda teevad. Ma väga tahan uskuda, et see toimub tunnetusega, et mure ei ole kunagi ühepoolne, valu ei ole kunagi ühepoolne. See, kes valu tekitab, tunneb tegelikult ka ise valu, ja need, kes valu saavad tundma, võivad paraku valu ka teistele tekitada. See nõuab tarkust, see nõuab tarkust mõlemalt poolelt. Ma loodan, et meie siin oleme ka targad, näitamaks, et me tahame endale rahu läbi teiste rahu. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Istung on lõppenud. Aitäh!

Ja nüüd oleme jõudnud vaba mikrofonini. Peale haamrilööki on võimalus registreerida sõnavõtuks vabas mikrofonis. Anti Allas, palun!

Austet iinistja! Hää kolleegi! Kõik, kes kaese koskil kaugõmpalt vai perrä! Täämpä ma kahjus ei saa üteldä, et austet võrokõsest iinistja, sest es vea praegu tal, aga ega meil midägi Pärnu meeste vasta kah ei olõ. Ja ma ütle tuud, et tegelikult om ilmaduma hää, et ma lõpus siin saalin saa kõnõlda uman imäkeelen. Selleperäst, et ma kasvsi üles ummi vanavanembite man, kes sis kõnelivõ õnne võro kiilt, ja tu edimene katessa-kümme aastat tul õnne võro keelen kõnelda. Mõni üts harv kord sait sõs eesti kiilt kah vahele kõnelda. Aga mille ma täämbä siin sõs olõ? Iks tuu peräst, et anda teedä, et käümän om võro keele nätäl, midä ma siin praegu hetkel kõnele. Ja tuu võro keele nätäl löüd aset sõs joba ütsetõistkümnendät kõrda, mil sis tuu illos ja väiku, väke täüs keelekene saa viil rohkõmp tähelepanu, ja toda tähelepanu saa ta sõs nii Vanal-Võromaal kui ka mujjal. Ja mul om umbõlõ hää miil, et siin saalin om väega paljo võro keele mõistjit. Täämbä hummuku, õigõmpini, päälelõuna inne istungit teimi kah koon pilti. Kahjus kõik es saa tulla, aga mul om egal juhul plaan nu võrokeele kõnõlõja ja võro juuriga inemise vällä selgitada ja tuust ka tiidä anda. Olgu sõs üteldu, et tollõ võro keele nädäla raamõn toimus sõs väega hulga huvipakvit ettevõtmisi nii Vanal-Võromaal kui ka mujjal ja kõgõ tuu kottalõ om võimalik infot saada Võro Instituudi kodolehelt, kes om sis aastit tennü väega paljo tüüd tuu jaos, et võro kiil õks kostnu Võromaal ja ta püsünü elon. Üts sääne suurempit ettevõtmisi kimmäle om sõs suurlaat Uma Mekk, mis tulõva puulpäävä löüd Võro liinan aset, kos sõs saami kõik osta üten kotta pääl tettü hääd söögikraami, ja loomulikult olõtõ ti kõik sinnä oodetu. Tulkõ puulpäävä Võrolõ ja sääl om midä tetä ja midä kaija. Aga võrokõisil om ka mõnõ väiksõ palvõ Riigikogolõ. Kõiki asjo ei jõvva ma siin är kõnelda, a paari tükku tahtnu õks nimmeta. Aga kõgõpäält sõs tuu, et kunagi piät õigõ piä siia saali jõudma keelesäädüs ja tuu palvõ om võrokõisil, et lõunaeesti kiil, mis sõs koosnõs võro, seto, mulgi ja tarto keelest, saanu piirkunnakiile staatusõ. Täpselt sammamuudu om piirkonnakiile staatus saami kiilel Soome kiilesäädusen. Ja viil pallõsõ võrokõsõ – üts sääne väiku asi mi jaos –, et kui tetäs rahvaloendust, et sõs olõs tollõ käügün võimalik anda tiidä, mis om mi imäkiil. Tuud võimalust praegu olõ-i ja tuu viga tulnu är parandada. Ja tu imäkiil om meil sõs võro kiil. Aga kõkke tuud mi jõvvami edaspidi viil aruta. Praegu ma soovi kõigilõ ilosat võro kiile nädäla jakku ja olkõ terve! Tennä!

Suur tänu! Järgnevalt Rain Epler, palun!

Tuud ei juhtu liiga sagõhe, et EKRE miis sotsi kitt, aga täämbä või toda tetä. Anti väega ilosalõ kõnõl Võro asjust. Aga nüüd riigikeele juurde tagasi. Aitäh, hea eesistuja, ka! Enne te ühe päevakorrapunkti menetluse ajal tundsite heameelt, kui küsimused otsa said. Mulle justkui tundus, et te lootsite, et istung lõpeb kiiresti ära. Aga ma arvan, et paar minutit veel siin veeta ja silmaringi avardada on ka teile kasulik. Nagu ma ikka olen vabas mikrofonis kajastanud neid maailma uudiseid, mis Eesti meediasse ei kipu jõudma, nii teen ka täna. Möödunud suvel šokeeris Ühendkuningriiki uudis kolme tüdruku tapmisest ja hakkasid levima jutud, et tapja on radikaliseerunud moslemist immigrant. No kui need jutud levima hakkasid, siis asus sealne valitsus põhilise fookusena tegelema mitte selle tausta uurimise ja kuriteo lahendamisega, vaid nende Briti inimeste vangistamisega suisa, kes selliseid väiteid esitasid. Nüüd on selgunud, et samal ajal Briti valitsus varjas üht väga olulist asjaolu selle mõrtsuka kohta, ja nimelt seda, et tema kodunt leiti Al Qaida treeninguraamat. Nii et taas olukord, kus libauudised osutusid tõeks, ja järjekordne näide sellest, et sotsid valitsuses tihti ei tegele probleemide lahendamisega, vaid rõhuvad neid inimesi, kes probleemidele tähelepanu osutavad. Sama teema jätkuks ütlen, et Ühendkuningriigis vangistati möödunud nädalal Tommy Robinson. Paljud Eestis teavad, kes ta on, paljud mitte. Tema on väga aktiivselt tegelenud nendele probleemidele tähelepanu juhtimisega, mis on tulenenud illegaalsest immigratsioonist. Ta on korraldanud väga mitu rahumeelset meeleavaldust, aga nüüd oli ERR-i uudis selle kohta, et Briti paremradikaal Robinson läheb kohtukorralduse rikkumise eest vangi. Ja uudise sisu oli selline, et küll see Tommy on üks paha inimene. Tegelikult oleks mina oodanud ERR-i uudises kajastust sellest, kuidas nii Briti kohtusüsteem kui ka valitsus tegelevad repressioonidega ja see kõik on kantud sellisest totalitarismi ihalusest. Inimesed võivad küsida, et mis see Briti asi meisse puutub, aga ka meie üsna punane valitsus tegelikult õpib välismaa kolleegidelt päris palju. Nii et olgu see hoiatav näide siin maha öeldud. USA kosmose[jõudude] juht hoiatas möödunud nädalal Financial Timesi vahendusel, et Hiina kasvatab oma militaarvõimekust kosmoses hirmuäratava kiirusega ning et USA ja Euroopa peavad tõsiselt pingutama, et selles Hiinale vastu saada. Ühelt poolt võib see olla palju kasutatud hirmutamistaktika, et oma valdkonda raha juurde saada, aga arvestades Hiina võimsust, ma arvan, et tasub siiski sellele tähelepanu pöörata. Tehisintellektist. See, räägitakse, muudab väga paljusid eluvaldkondi. Arvatakse, et see võib kaotada ka teatud tüüpi töökohti. Ja üks järjekordne näide [ametist], mis võib kaduda, tuleb Hispaaniast. Sealne kiirmoekett Mango teatas, et selleks, et reklaamikampaaniaid saaks kiiremini teha ja [toodangut] kiiremini turule paisata, hakkab ta modellide asemel kasutama tehisintellekti loodud modellikujutisi. Hea uudis elektriautode vallast. Ford andis teada, et sulgeb Michigani osariigis tehase, kus toodetakse F-150 Lightning elektriautot. See oli Fordi elektriautode arenduse olulisim, märgiline mudel, mille kohta ettevõtte juht kunagi ütles, et see auto näitab, kas elektriautode omaksvõtt tarbijate poolt saab teoks või mitte. Praegu tundub, et mitte. Ja lõpetuseks meeldetuletus selle kohta, et riigid, kes oma energiapoliitikas vigu teevad ning selles vallas õigeid ja kaugeleulatuvaid otsuseid ei tee, ei saa väga pikalt nautida heaolu, sellist heaoluühiskonnas elamist. Saksamaa tööstuse allakäik on kõigile juba ammu teada. Nemad on aga taastuvenergeetika lipulaev, kui nii võib öelda, nad on nii fossiilse kui ka tuumaenergeetika sulgenud. Kui see tööstus ennast Saksamaal kokku pakib, siis pakib ennast kokku ka sealne heaoluühiskond. Britid tunnevad rõõmu, et nad sulgesid oma viimase söeelektrijaama. Varsti nad tunnevad rõõmu selle üle, et nad sulgesid ka oma terasetööstuse. Ja selle järel ilmselt hakkab Saksamaa eeskujul alla käima ka riigi muu tööstus. Samal ajal, kui me vaatame Hiinasse, siis näeme, et nemad arendavad väga laiapindselt energeetikat, [ehitatud] on palju hüdro- ja tuumajaamu, rafineerimistehaseid, tuleb gaasitrass naabrite juurde. Ja samal ajal on kivisöe kasutus Hiinas väga kõvasti üles läinud. Euroopas räägitakse – seda räägiti täna ka Euroopa Liidu asjade komisjonis – vajadusest konkurentsivõime taastada. Aga kuna energeetikas valdavalt liigutakse vales suunas, siis need konkurentsivõime taastumise unistused ilmselt tõeks ei saa. Aitäh!

Aitäh! Igor Taro, palun!

Aitümma, hää vedosnik! Hää kullõja! Kuna om võro keele nätal, sis ma mõtli, õt tulõ sis umakandi miihile tukõ tegemä ja kõnõlõ kah umah keeleh. Olõ-ki sjood ammu tennü. Uma keele tunstamise teemat om kõnõlnu nii Seto Kongress kui Võro Kongress ja mõlõmba tahtva tuud, õt uma kiilt Eesti riik eräldi keelena tunstas, a mi olõ-i sjooni viil jõudnud. Ma olõ ka nii Setomaal kui Võromaal kõnõlnu tuud, õt kooni Eesti riik uma kiilt erälde keelena tunsta-i, saa tuud är kasuta. Õgaüts, kiä siia pulti tulõ kõnõlõma kas Seto-, Võro- vai Tartumaalt, või tuud tetä umah keeleh, kuna tuu olõ-i eräldi kiil, vaid om sjoosama kiil, mida Riigikogoh või asjaajamisõs kasuta. Nii õt mu sõnum täämba om lühkokõnõ: kõnõlgõ õks umah keeleh inämp ja avitagu Kõgõväkevam tuud stenografisti, kiä pea tuud juttu kirja pandma. Aitümma!

Suur tänu, head kolleegid! Ma küll arvan, et [mõnes] murdes räägime vast vabas mikrofonis, mujal jääme ikkagi oma tavapärase keele juurde. Muidu on meil siia varsti tõlki juurde vaja. Aga igal juhul oli väga emotsionaalne ja tore see tänane vaba mikrofon. Sellega, head kolleegid, on tänane istung lõppenud. Aitäh teile kõigile!

Ja nüüd peale haamrilööki avan vaba mikrofoni. Vabasse mikrofoni jõudis registreeruda Kalle Grünthal. Palun!

Head kolleegid! Hea Eestimaa rahvas! Me oleme kindlasti harjunud sellega, et igal kolmapäeval antakse meile informatsiooni selle kohta, milline on erakondade reiting. Ja tee või tina, kogu aeg on Reformierakond teisel kohal. Küll on tema populaarne ja mitte keegi kuramus aru ei saa, mismoodi on see asi võimalik. Nii palju on rahvale makse peale keeratud, aga näe, ikkagi populaarne! Huvitav on see, et kogu see reitingute tabel tundub olevat üks väga suur bluff. Ja miks? Sõitsin mina neljapäeval peale kolmeminutilist istungit kodukanti ja ühel hetkel helises mul telefon. Naisterahvas küsis mu käest: "Kas te olete nõus küsimustele vastama?" Minu meelest oli ta Norstatist. "Meil robot valis välja teie telefoninumbri ja me tahame teada erakondade reitinguid." Mina ütlesin: "Oo, mis mul selle vastu saab olla, anname tuld!" Ütlesin oma vanuse, kui küsiti. Siis küsiti: "Mis maakonnas te elate?" Mina ütlesin, et Järvamaal. Ja siis [ilmnes] fenomen: "Oi, aga meil on sellest kandist küsitluse [valim] juba täis, me ei taha teilt rohkem teada saadagi." Huvitav, miks? Juhuvalimi põhjal tehakse küsitlus, aga ei tahetagi enam minu arvamust teada saada. Põhjus on lihtne. Tõsi on ju see, et Järvamaa ja Viljandimaa on tegelikult konservatiivide tugikantsid, EKRE tugikantsid, ja selge on see, et kui minu hääl oleks sinna juurde pandud, oleks punkt läinud ju EKRE-le. Seda aga pole vaja. Muuseas, selliseid juhtumeid olen ma sotsiaalmeedias küll ja küll näinud. See juhtum tegelikult näitab, et need telefoniküsitluste [põhjal tehtud] uuringud on puhas võltsing, selleks et kujundada inimeste arvamust. Muidugi ma ei jätnud järgi ka ja [küsisin]: "Aga teate, kellele te helistate?" Ta ütles: "Ei, me ei taha teada." Ma ütlesin oma nime ära, et Kalle Grünthal olen, ja ütlesin: "Ma kannan teie küsitlusmetoodika ja ‑taktika avalikult [esmaspäeval] ette." Seda ma tulingi siia praegu tegema. Ehk siis, mis ma tahan öelda, on see, et ärge uskuge nende reitingute tulemusi, sest neid kujundatakse vastavalt tellija soovile, ja tellijaks on valitsuserakonnad. Ja veel üks huvitav seik, mis on paljutähenduslik. Kohtusin nädalavahetusel ettevõtjatega. Jutt läks ka poliitika peale, [täpsemalt erakondade] toetuse peale. Ma rääkisin sama loo maha. Ja üks mitme miljoni eurose käibega ettevõtja ütles, et ta suhtleb tohutult paljude ettevõtjatega – tohutult paljudega! – ja mitte ükski – ma rõhutan, mitte ükski! – ei toeta Reformierakonda. Aga näed, reitingutes on nad üleval! Ma ei tea, kes see loll on, kes usub seda kuvandit, mida need uuringufirmad meile pakuvad. Ärge uskuge seda! Tegelikult Reformierakonda ei armastata. Aga eks need uuringufirmad tahavad ka palka saada hea töö eest. Rahva arvamus tegelikult neid ei huvita, see kõik on puhas manipulatsioon. Vot nii!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Tänane istung on lõppenud. Head õhtut!

Peale haamrilööki on võimalus registreerida sõnavõtuks vabas mikrofonis. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Räägin kaasusest, mis meil täna korruptsioonivastase erikomisjoni istungil arutlusel oli. Nimelt, eelmise aasta lõpus jõustus seadus, mille kohaselt peab elektrilistel tõukeratastel olema liikluskindlustus. Küll aga laieneb see vaid nendele elektritõukeratastele, mille kaal ületab 25 kilogrammi. Ja arvake ära, millise rendiettevõtte elektritõukerattad kaaluvad alla selle. Turu ühe suurima ettevõtte, Bolti tõkerattad kaaluvad 24 kilogrammi. See tähendab, et seaduse järgi just need tõukerattad ei pea olema kindlustatud. Tekib küsimus, kas see on kokkusattumus, juhus või ikkagi lobitegevuse tulemus. Võrdluseks, suuruselt teise rendiettevõtte Tuul tõukerattad kaaluvad rohkem kui 25 kilogrammi, seega need peavad seaduse järgi olema kindlustatud. Muidugi tekkis komisjonil õigustatud küsimus, miks just selline kriteerium jäi eelnõusse sisse ning kas lisaks lobitööle ministeeriumites võisid käia läbirääkimised poliitiliste erakondadega. Ma tuletan meelde, et see pole esimene kord, kui võimuerakonnad on teinud otsuseid Bolti huvides. Alles hiljuti Eesti 200 pidurdas Euroopa Liidu tasandi direktiivi, mis puudutas digiplatvormitöötajatele sotsiaalsete garantiide andmist. Nüüd on minu arvates väga sarnane juhtum: seaduseelnõusse pannakse sisse number, mis kindlalt eelistab ühte turul osalejat, aga jätab teised ebavõrdsesse olukorda. Ma tuletan meelde, et need võimuerakonnad, kes olid seaduse ettevalmistamise juures, on saanud ka väga heldeid annetusi Bolti asutajaliikmetelt. Reformierakond on aastast 2021 saanud 74 750 eurot annetusi, Eesti 200 sai 94 042 eurot annetusi, sotsiaaldemokraadid said 38 000 eurot annetusi. Oleks loomulik, et sellise seaduse koostamisel oleks võetud eesmärgiks tagada võrdsed tingimused kõigile turul olevatele ettevõtetele. See on ju tarbijakaitse küsimus, see on inimeste tervise ja kaitse küsimus. Ja statistika kohaselt juhtub – see oli meil ka komisjonis arutlusel – iga aastaga aina rohkem õnnetusi kergliikuritega. Kusjuures osakaal on selline: 42% õnnetusi on olnud Bolti tõukeratastega, Tuule omadega aga 13,68%. Nüüd Bolt ütleb: "Meil on vabatahtlik kindlustus." Aga see pole sama mis liikluskindlustus, seal pole samad kahju hüvitamise määrad. Ja eelkõige on need summad suunatud oma vara kaitsmisele. Mida see tähendab, kui ühel suurimal ettevõttel ja nende tõukeratastel puudub liikluskindlustus? Kannatanud ei saa kõigi õnnetuste korral piisavalt kaitset või peavad näiteks hüvitise saamiseks esitama kohtusse tsiviilhagi. Seega, seadus ei täida seatud eesmärki. See omakorda tähendab, et õnnetuste kahjud jäävad tihti Tervisekassa ja maksumaksja kanda. Istungil oli meil kohal politsei esindaja, Tervisekassa esindaja ja Konkurentsiameti esindaja. Nad kõik väljendasid [mõtet], et peaks olema ühtlane regulatsioon. Konkurentsiamet ütles, et selline seadus võib tekitada turul ebavõrdse olukorra. Rahandusministeeriumi ametnik tunnistas, et nende algne ettepanek oli väga konkreetne: kindlustuskohustus kõikidele renditeenust pakkuvate ettevõtete tõukeratastele. Ja ta ütles, et nad testisid seda poliitiliselt. Ma küsisin, mida see täpsemalt tähendab, et nad testisid seda poliitiliselt. Rahandusministeeriumi esindaja ütles: "Me esitasime selle idee rahandusminister Mart Võrklaevale, aga talle see ei sobinud." Nii et öelge mulle, kuidas see võimalik on? Kõik olid väga hästi teadlikud, nii ametnikud ministeeriumis kui ka poliitikud, et see 25 kilogrammi piir paneb ühe teenusepakkuja meie turul ebavõrdsesse olukorda ja seab eelised Boltile. Vaatamata sellele võeti selgelt vastu poliitiline otsus ühe ettevõtte kasuks. Ja see pole esimene kord. Samal ajal me näeme, kuidas needsamad erakonnad saavad väga heldeid annetusi sellesama ettevõtte omanikelt.

Aitäh!

Ja siis küsitakse, miks see üldse komisjonis arutlusel on. Mina ütlen, et kui mitte sellised teemad, siis millised teemad veel peaksid olema …

Aitäh, Anastassia!

… korruptsioonivastases erikomisjonis arutusel. Aitäh!

Aitäh! Anti Poolamets, palun!

Head kolleegid, kes te olete veel siia jäänud! Ja lugupeetud inimesed, kes te meid üle veebi vaatate! Täna oli selle koha pealt hea päev, et üle pika aja me pidasime jälle rohepöörde debatti. Isegi minister tuli siia pulti tagasi ja debateeris, õigustas oma seisukohti. Olukorras, kus meil on sedavõrd suured investeeringud välja minemas, sedavõrd suured otsused tulekul ja sedavõrd suur torm rohepöörde vallas maailmas toimumas, oleks seda debatti vaja kordi ja kordi rohkem. Nagu täna [jutust] läbi käis, tuleks nii suured energeetikaotsused langetada siin saalis või hoopis rahvahääletuse teel, sest see hakkab meid mõjutama aastakümneid, see mõjutab igat majapidamist, igat ettevõtet, ka Riigikogu, kus vahepeal koridorides lambid ära kustutati, sest oli mingisugune uus elektritarbimise režiim, olime äkki vaeseks jäänud. Nii et kõik jõuab ka siia majja, paraku, nii nagu sooneutraalsed tualetid jõuavad siia majja. Kõik, igasugused eksperimendid tungivad siia. Minister Sutt ütles, et tema on suur looduse sõber. No nagu regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Terras peab end põllumajanduse asjatundjaks, sest ta on lehma poegimise juurde sattunud. Looduse sõbraks võib end pidada ju igaüks, kes käib jooksmas, naudib ilusaid vaateid ja käib suusatamas. Aga tegelikult ei ole rohepööre loodussõbralik. Ainuüksi tuugenitööstustega kaotatakse suurtel maa-aladel loodusmaastik, rääkimata pärandmaastikest, ja see asendatakse inetu tööstusmaastikuga. Just need kandid, mis on Eestis olnud puutumatumad, lähevad löögi alla. Need kandid, kuhu inimesed on jäänud ilusa looduse pärast ja kuhu nad on läinud ilusa looduse pärast. Selliseid alasid kaotame me kümnete tuhandete hektarite kaupa. Brüsseli rohepööre, mida praegu üha jõulisemalt ellu viiakse, variseb USA-s elluviidava globalismivastase poliitika ja muidugi ka pettunud Euroopa Liidu liikmesriikide valijate surve all varem või hiljem kokku. Kui maailma võimekaim tööstusriik USA juba väljus Pariisi kliimaleppest, siis me võime öelda, et rohepöördega on peatselt kõik. Ja USAID-i kaudu rahastatud globalistlik roheideoloogia sai niivõrd tugeva hoobi, et ta enam ei toibu. Ja mis me näeme? Euroopa on muutunud saareks. Hiina avab iga nädal uue söejaama. USA konkurentsivõime paraneb hüppeliselt. Naftahinnad langevad ja see annab löögi ka Putini sõjamasinale. Tootlikkuse lõhe USA ja Euroopa vahel käriseb üha suuremaks. Mässu on alustanud Euroopa autotootjad ja samasugune rahulolematus on põllumajanduses läbi surutava totalitaristlikku laadi rohepöördega. Loomulikult tuleb Euroopa riikides järjest enam võimule mõistlikke inimesi, kes lõpetavad loodusvaenuliku rohepöörde ära. Mida siis meie saame teha? Tuleb Eestis lõpetada võltsrohepööre ära. Ja ainuke erakond, kes seda suudab, on EKRE. Aga me ei tohi olla viimased, kes jäävad põlevasse majja. Maja on vingu täis ja kui me sinna uimasena vedelema jääme, siis me oleme tõesti viimased Euroopa kõige kallima elektri tarbijad. Targemad riigid on juba teinud otsuse: "Meile aitab!" Mida ma tahtsin veel märkida? Erkki Keldo hoiatas omavalitsusi, et neilt tuleb sõnaõigus üldse ära võtta, kui nad ei tee riigi tahtel, koalitsiooni tahtel piisavalt palju tuugeniparke, kui nad ei suru neid jõuga oma rahvale peale. See on üks näide sellest, milline on pseudodemokraatia. Ja veel kord: Rootsi kogemus on näidanud, kuhu see kõik viib. Seal on tuuleenergiasektor olnud seitse aastat järjest kahjumis, keskmine miinus on 35% …

Aitäh!

… vaatamata dotatsioonidele. Sama ootab Eestit, kui me laseme end paljaks riisuda. Aitäh!

Aitäh teile! Lauri Läänemets, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud parlament! Murega pöördun teie poole. Murega, et valitsus tahab minna üle töölepingutele, mis annavad tööandjale võimaluse ühepoolselt otsustada, kui suur on töötaja töökoormus ja palk. Töötajale peab nädalas olema tagatud kõigest 10 tasustatud töötundi senise 40 tunni asemel. See toob kaasa selle, et väga paljud töölepingu sõlminud inimesed ei tea ette, kui palju nad igakuiselt töötavad ja kui palju nad palka saavad. Töötajast saab selliselt lepingu nõrgem pool, ilma kindlustunde ja kaitseta. Sellise juhupalgalepinguga töötav inimene ei tea kunagi ette, kui palju ta töötab või teenib. Kindel töökoormus asendub ebastabiilsete töötundide ja sissetulekuga, mis võib igakuiselt kuni neli korda kõikuda. Sellises ebakindluses ei saa töötaja oma elu ega eelarvet planeerida. Kõige valusamalt lööb see pereinimesi ja eluasemelaenu maksjaid. Väiksem sissetulek tähendab nõrgemat sotsiaalkaitset, ebakindel töö ja kõikuv sissetulek viivad selleni, et töötaja sotsiaalsed garantiid vähenevad. Töötuskindlustushüvitis, töövõimetushüvitised, vanemahüvitis ja vanaduspension sõltuvad töötaja varasemast sissetulekust. Kui see on kõikuv, saab inimene vähem tuge just siis, kui ta seda kõige rohkem vajab. Üksikute sihtrühmade asemel laiendatakse muudatusi kõigile. Varasemalt oli tõesti plaanis teha need muudatused ainult üliõpilastele ja pensionäridele, kes ei saagi täiskohaga tööturul osaleda. Seal oli vaja mõned küsimused lahendada. Jah, sotsiaaldemokraadid ei lasknud seda eelnõu valitsuses olles läbi. Sotsiaaldemokraadid kaitsesid Eesti töötavat inimest ja seisid tema huvide eest. Ja me näeme, et praegu – sellel hetkel, kui sotsiaaldemokraadid enam valitsuses ei ole – tuleb niivõrd paljude Eesti inimeste elusid negatiivselt muutev eelnõu. Ebavõrdne töötasu maksmine. Eelnõu lubab, muide, maksta töötasu vaid alammääras neile noortele, kes on tööandja juures alles lühikest aega töötanud, seda ka siis, kui töötajal on tegelikult olemas vajalik töökogemus ja kvalifikatsioon. Töötasu alammääras maksmine niigi ebakindla töötasuga töölepingu puhul tähendab töötajate, eriti noorte, ebavõrdset kohtlemist – me räägime eelkõige üliõpilastest. Ja mis kõige hullem, pealekauba tuleb ületunnitöö eest lisatasu kaotamine. Valitsuse plaani kohaselt kaotatakse osalise töökoormusega ja paindliku tööajaga töötajate ületunnitöö tegemise ja selle eest kõrgema töötasu saamise võimalus. See tähendab, et tööjõud muutub odavamaks, aga ületunde tegev töötaja kaotab palgas. On täiesti arusaamatu, miks üldse sellise eelnõuga on Riigikogu poole pöördutud. Seda nimetatakse paindlikkuseks, aga tegelikult on see põhimõtteline majanduspoliitika muutus. Kui siiamaani püüdles Eesti kõrgema lisandväärtuse loomise poole majanduses, kui siiamaani oli Eestis siht see, et inimeste palgad peavad kasvama ja oskused peavad [paranema], siis nüüd on võetud siht madalama lisandväärtuse ja tööjõu ekspluateerimise poole. Kui see on parempoolse valitsuse ettepanek, mis peaks parandama Eesti majandust, mis peaks aitama Eesti ettevõtteid – odavtööjõud –, siis me oleme väga valel teel. Kui me lisame veel siia ettepanekud, mis puudutavad võõrtööjõu sissetoomist väga suurel hulgal, mitte kõrgepalgalisi, mitte kõrge lisandväärtuse loojaid, vaid just madalamapalgalisi, siis on pärast sotsiaaldemokraatide lahkumist valitsusest tõesti toimunud väga oluline muutus. Parempoolne valitsus tähendab majandust, mis põhineb odaval tööjõul, ja ma hoiatan: see ei tee Eestis mitte kedagi jõukamaks. See on vale tee. Siis me oleme pigem nagu mõni Aasia riik või mõni Ladina-Ameerika riik. Sotsiaaldemokraadid seisavad selliste ettepanekute vastu. Me kutsume kõiki noorteühendusi, ametiühinguid, puuetega inimeste ühendusi ja kõiki vastutustundlikke tööandjaid sedasama tegema. Aitäh!

Aitäh teile! Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu! Austatud Eesti rahvas! Ma tõusen täna siia kõnetooli, sest hiljuti tuli avalikuks juhtum, millest mina meesterahvana ei saa mööda [vaadata]. See vapustas tervet Eestit. Juhtum, kus hooldekodus vägistati naissoost klient. Mitte kodus, mitte tänaval, vaid asutuses, mis peaks tagama kaitset ja hoolt. Ja mida ütleb meie prokuratuur? See juhtum ei kvalifitseeru kuriteoks, ei ole piisavat alust, dementne inimene ei taju ohtu ja tal ei tekkinud mingeid silmaga nähtavaid tagajärgi. Kuhu me niimoodi jõuame, austatud kolleegid? Kui vägistamine haavatava inimese vastu olukorras, kus inimene ei saa end ise kaitsta, ei ole prokuratuuri hinnangul kriminaalkorras karistatav tegu, siis mis üldse on karistatav tegu? Kui selline juhtum ei ole õigussüsteemi jaoks häirekell, siis ma küsin, kas meie prokuratuur kaitseb süüdlast või ohvrit. Kas me ehitame õigussüsteemi, mis kaitseb ainult tugevate võimekust? Kas meie õigussüsteem ei ole valmis sellisteks väljakutseteks? Ja me ei räägi siin pelgalt juriidilisest vaidlusest. Me räägime inimväärikuse jalge alla tallamisest. Kui valitsus ja justiitsminister selle ajal vaikivad, siis selline vaikus on hämmastav. See juhtum vajab sõltumata järelevalvet, see vajab poliitilist tähelepanu ja vajab selgroogu, sest kui me sellise asja ees silmad kinni pigistame, siis me ei ole enam õigusriik. Me oleme lihtsalt formaalne riik, kus seadused on paberil ja õiglus maha tambitud. Sellega ma ei saa leppida. Ma loodan, et siin saalis sellega ei lepita ja Eesti rahvas ka sellega ei lepi. Aitäh!

Suur tänu teile! Ja kuivõrd õige pea ma olen, nagu tundub, Riigikogu liikmetest veel ainus siin saalis – see on igati loomupärane, kuna tegemist on sõnavõttudega –, kuulutan Riigikogu istungi lõppenuks. Aitäh teile!

Aga, head kolleegid, see ei ole veel kõik, sellepärast et pärast haamrilööki on teil võimalik end registreerida vabas mikrofonis. Head kolleegid, palun! (Saalist räägitakse.) Väga hea! Nagu öeldud, läheb järjest paremaks. Ja ma palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Vladimir Arhipovi. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid ja Eesti rahvas! Täna juba arutatakse riigieelarve eelnõu aastaks 2026. Ja mida me näeme? Meil lubatakse tulumaksu alandamist. Kõlab ju kenasti, aga vaatame sügavamalt. Esiteks kehtestatakse ühtne maksuvaba miinimum 700 eurot, teiseks jäetakse ära tulumaksu tõus. Esmapilgul justkui kingitus, peaks nagu hea meel olema, kuid selle kingituse hind riigieelarvele on –780 miljonit eurot, umbes sama summa, kus äkki leiti see aasta eelarves. Ja see raha ei lähe koolidele, haiglatele ega pensionäride, vaid jõukamate inimeste taskusse. Kas on õiglane, et pool riigis, kes elab tagasihoidlike palkadega, maksab järgmisel aastal rohkem makse kui täna? Sest koos käibemaksu tõusuga kaotab just ühiskonna vaesem pool keskmiselt veel 0,6% oma sissetulekust. Inimesed, kelle jaoks iga euro on arvel, peavad riigile rohkem andma. Ja vaatame teist poolt, jõukamad kodanikud võidavad, nende tulud kasvavad pärast kõiki neid muudatusi üle 3%. Tulemus ongi selline: vaesed maksavad rohkem, rikkad saavad rohkem. Kas see pole mitte tagurpidi loogika? Riik peaks kaitsma kõige nõrgemaid, kuid tegelikult töötab see võimuprojekt jõukate huvides. Tekib küsimus valitsusele: kus on teie sotsiaalne vastutus, kus on teie lubatud õigluse riigi kohta? Te lükkate kriisi raskuse nende õlgadele, kes seda kõige vähem kanda suudavad. Ei ole õige leppida olukorraga, kus pool riigis vaesub ja teine pool rikastub nende arvelt. Eelarve ei ole ju ainult Exceli tabel, see on peegel, mis näitab riigi väärtusi. Ja tänane projekt näitab, võimu väärtused on ebavõrdsus, ebaõiglus ja küünilisus. Tõeline poliitika peab lähtuma lihtsast põhimõttest: tugev aitab nõrka, rikas toetab vaeset, mitte vastupidi. Ainult nii suudame ehitada Eestit, kus iga inimene tunneb, et tema töö ja elu on väärtuslik. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli, kolleeg Helmen Kütt. Palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased ja telesilla vahendusel ülekande jälgijad! Täna räägin erihoolekandest. Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit saatis välja täna hommikul pressiteate, milles juhib tähelepanu, et Eesti vaimse tervise probleemidega inimeste hoolekanne on aastaid alarahastatud. Liit kutsub Vabariigi Valitsust ja Riigikogu suurendama erihoolekandeteenuste maksumust järgnevatel eelarveaastal 40% võrra. Juhitakse tähelepanu ka sellele ja kutsutakse üles sellel neljapäeval, 25. septembril Tallinnas Toompea Lossi platsil kogunema avalikule koosolekule. Nüüd ma tsiteerin mõned lõigud pressiteates toodust, et te saaksite aru olukorra tõsidusest. Alarahastuse tulemusel on erihoolekandetöö tegijad langenud palgavaesusesse, töötavad ülekoormusega, tegevuse jätkamine osutub ettevõtjatele võimatuks ja erihoolekannet vajavad inimesed ei saa neile ülivajalikku hoolekannet. Erihoolekandeteenuseid korraldab ja rahastab riik, kuid riiklik rahastus katab vaid 60% teenuse osutamise kuludest. Võimatuks on kujunenud toidu ja erimenüüde pakkumine ning ei ole võimalik maksta ka inimväärset palka tegevusjuhendajatele. Hiljutised maksutõusud, nagu käibemaksu, automaksu lisandumine, elektri hinna tõus ja muud, on erihoolekande majanduslikult raskesse olukorda pannes veelgi seda halvendanud. Aina raskem on leida inimesi, kes tuleksid tegevusjuhendajana tööle. Kohad on täitmata, töötajad ülekoormatud, töötajate voolavus on väga suur. Kui ei ole tegevusjuhendajaid, kes abivajajate eest hoolt kannaks, kes seda jaksaks teha ja oskaks teha, ei saa ka teenust pakkuda. Mõned teenusepakkujad ongi juba tegevust lõpetamas või kaaluvad seda teha. Seoses elukalliduse tõusuga on teenusevajaduses vajavatele inimestele suures kriisis ja nad on väga mures tuleviku pärast, sest täna kasutab Eestis erihoolekandeteenuseid ligi 6000 inimest, neist pooled vajavad ööpäevaringselt seda teenust. Kodudes on teenuse ootel veel 1000 inimest, kelle eest on sunnitud hoolitsema lähedased. Need on inimesed, kelle suhtes on otsus tehtud teenuse saamise osas, kuid teenuse osutamiseks puudub riigieelarves raha. Paljud hoolduskoormusega inimesed ei saa seetõttu käia tööl, maksta riigile makse ja muutuvad ajapikku ise abivajajateks. Teenuse puudumisele juhtis oma hiljutises raportis tähelepanu ka Riigikontroll. Erihoolekandeteenused ei ole luksus või valik, vaid hädavajadus ja inimõigus. Kui riik katab vaid osa erihoolekandeteenuse kuludest, jääb vastutus omavalitsustele, peredele ja lõpuks laotub probleemina kogu ühiskonnale. Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidul on ka mitmed ettepanekud. Nendest kindlasti kuulete te ka juba 25‑ndal, kui toimub avalik kõnekoosolek. Aga nendest välja toodud selles pressiteates on, et erihoolekandeteenuste maksumus peab suurenema 40%, et ära hoida kriisi teenuste osutamises. Ja riik peab leidma raha ja ressursid, et kaotada erihoolekandeteenuste aina kasvav järjekord. Mure ja kannatus peab olema viimase piiri peal, sest ega me väga tihti ei näe, et sotsiaalvaldkonna inimesed ja erihoolekande valdkonna inimesed tuleksid kõnekoosolekutele avalikele, sest üldiselt on nende töö selline, et ega ei võimalda see väga abivajajate juurest ka ära tulla. Head ametikaaslased, et ka palgatõusu korral me kuuleme küll, kellel tõuseb palk kuni 10%. Selles loetelus ei ole nimetatud sotsiaalvaldkonna töötajaid, väidetavalt nad seal on. Aga ei ole selge, milline see palgatõus on. Nüüd, eelarve menetlemisel ma loodan, et me kõik oleme seda meelt, et see probleem vajab kiiret lahendamist. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Anti Allase. Palun!

Austatud esimees! Head kolleegid! Mõningad mõtted eelmise nädala Vabariigi Valitsuse otsuste osas, mis leidsid ka minu kodupiirkonnas päris tulise vastukaja. Neid mõtteid ma tahan siin teiega koos jagada. Nagu me eelmine nädal kuulsime, siis Vabariigi Valitsus leidis 117 miljonit eesliinitöötajatele ehk et järgmine aasta siis nende palgad võiksid tõusta. Ja kui seda eelnevat arutelu kuulasime, siis selgelt tundus, et tegemist oli nagu üliinimliku ponnistusega. Küll ikka üks koalitsiooni pool ütles ühtepidi, et küll me ikka pingutasime, ja teine tõmbas siis teisele poole. Aga oh üllatust, kui see otsus teatavaks tuli. Siis selgus, et seoses maksuküüru sellisel kujul kaotamisega 4000 eurot ja rohkem brutopalka teenivad inimesed said tegelikult maksukingituse täpselt samas suurusjärgus ehk 114 umbes miljonit, minu arvutuste põhjal. Et kuidagi väga-väga imelik tundub sellisel keerulisel ajal, kus me räägime iga päev julgeolekust, ometi me peaksime aru saama, et ka toimetulek on julgeolek. Ja kui me sinna kõrvale vaatame, et tegelikult esimesel viiel detsiilil Eesti rahvast sissetuleku osas tegelikult maksuotsuste tõttu järgmisel aastal sissetulekud langevad ja ainult alates kuuendast detsiilist ülespoole sissetulekud kasvavad. Kuidagi väga-väga imelik on selline otsus, just rõhutan, sellisel keerulisel ajal. Võib-olla tõesti, kui on ilusad ajad, kõigil läheb hästi, majandus kasvab suuresti, et võib-olla võiks jaotada kõigile. Aga ma tõesti tean väga mitut inimest, kes seal ülemises detsiilis – neid on umbes 60 000 inimest, Eesti inimest, väga mitmed ütlesid mulle, et nende arust selline maksukingitus sellisel hetkel ei olnud kuidagi õige. Tegelikult me elame võlgu ja võla arvelt maksame palkasid. Ja kui see maksukingitus oleks tegemata jäänud, oleks vabalt võinud ka õpetajate, päästjate-politseinike palka topelt tõsta ja see oleks olnud palju õiglasem. Ja olgu ka öeldud kõigile nendele õpetajatele, keda siis, nagu öeldakse, et sotsiaaldemokraadid ei taha nagu … üritab tihti peaminister siit puldist jätta muljet, et sotsiaaldemokraadid ei taha seda, et see maksuküür niimoodi kaotatakse. Me oleksime soovinud … Noh, esimene prioriteet on alati sotsiaaldemokraatidel õiglane, astmeline tulumaks, aga teine praeguses variandis ka kompromiss oleks meie jaoks olnud, et see maksuküür oleks lihtsalt edasi lükatud sinna 4000 euro peale, kui ta praegu on seal 2000 euro peal, mis oleks andnud kõik selle kasvu õpetajatele, päästjatele-politseinikele, aga rohkem oleks pidanud, või täpselt samas määras nagu praegu oleks jätkanud oma maksude maksmist need, kellel on täna normaalne toimetulek. Ja need inimesed olid valmis tegelikult Eesti elusse ja keerulistesse aegadesse panustama, et sellest saaksime kiiremini üle. Aitäh!

Suur tänu, hea kolleeg! Ja kui mu silmad mind ei peta, siis me oleme jõudnud õhtu suure finaalini. Ja palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Lauri Läänemetsa. Palun!

Palun kolm minutit lisaaega.

Ma ei saa teile seda kahjuks anda, sellepärast et sõnavõtt kõnetoolist kuni viis minutit ja see ei pikene, nii et finaali pikkus on viis minutit, tuleb mahtuda ajaraami.

Lugupeetavad! Lugupeetud istungi juhataja! Astatud parlamendiliikmed! Kui ma räägin ebavõrdsusest ja maksudest, siis ma ei räägi abstraktsetest numbritest, ma räägin ühest Eesti perest Tartu külje all, kelle laps ei ole kunagi käinud teatris, sest neil ei ole selleks raha. Ma räägin müüjast, kelle palk on 1000 eurot, mitte keskmine ega isegi mediaanpalk. Ma räägin inimestest Valgamaal, Võrumaal, Põlvamaal, Hiiumaal ja pooltes Eesti maakondades, kus enam kui pooled inimesed teenivad alla 1400 euro kuus. Ja samal ajal plaanib valitsus võtta 780 miljonit eurot laenu, et suunata sellest kõige suuremad summad kõige rikkamatele – neile 10%-le inimestest, kellele kuulub juba 59% Eesti varalisest rikkusest. See ei ole lihtsalt ebaõiglane, see on ohtlik. See lõhestab Eestit, see murendab usaldust riigi vastu. Kui tööinimene näeb, et tema panus ei loe, et tal ei ole lootust paremaks eluks, siis tekib küsimus, kelle jaoks see riik üldse olemas on. Õpetajate, politseinike ja päästjate palka peab kindlasti suurendama. Kuid Riigikogu liikme palka 6300 eurot teeniv inimene ei vaja lisaraha aastas 2000 eurot. Järgmistel aastatel kasvavad riigikaitsekulud miljardi euro võrra. Rikastele raha laialijagamisest kukub aga riigieelarve ajalooliselt sügavasse miinusesse. Elame laenudest nii, nagu ei tuleks homset päeva. Reformierakond, teie valija, see jõukam inimene ei ole tegelikult rumal, et teda saab osta rahaga. Nad saavad väga hästi aru, et kui suurendada riigi kulusid miljardi võrra, aga vähendada tulusid, siis valitsus kas ei oska arvutada või teeb valimiskampaaniat meie kõigi tuleviku arvelt. Jah, Reformierakond, teil tundub olevat raske ja valus tunnistada, et keegi peab rohkem maksma, et riigikaitse tervis ja haridus oleks rahastatud. See keegi ei saa aga olla enam keskmine Eesti pere, kelle maksukoormat tuleb hoopis langetada. Suuremat koormat suudavad tänases Eestis kanda vaid rikkamad inimesed ühiskonnast. Ja see oleks aus. Valitsus peab julgema otsustada ja valitsus peab julgema vastutada, mitte pidevalt vastutusest ennast taandada. Kui me tahame tugevat Eestit, siis ei saa me jätta kedagi maha, mitte Tartus, mitte Valgas, mitte üheski Eesti nurgas. Me ei saa ehitada õiglast ühiskonda, kui keegi peab valima, kas osta lapsele teatripilet või süüa. Me ei saa rääkida vabadusest, kui sul ei jätku raha selleks, et neid endale võimaldada. Majanduskasvu ja majanduse arengut ei ole võimalik ehitada Euroopa suurima ebavõrdsusega riigis. Aitäh!

Suur tänu! Ja rohkem kõnesoove ei ole. Sellega on lõppenud nii vaba mikrofon kui ka läbi saanud tänane Riigikogu istung. Kohtume jälle siin Riigikogu täiskogu istungil homme hommikul kell 10. Rahulikku õhtut!

Ning nüüd on peale haamrilööki võimalik ennast registreerida vabasse mikrofoni. Kõnesoove ei ole. Sellega on ka vaba mikrofon läbi ning istung on lõppenud. Head õhtut!