Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (288 SE) esimene lugemine

Järgmine päevakorrapunkt, number neli: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu 288 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kolleeg Jaak Valge.

Hea eesistuja ja head kolleegid! (Saalis on sumin, sest ekraanipilt on välja lülitatud.)

Meil on alles pikk ettekanne tulemas. Ma arvan, see ei sega meid kuulamast Jaak Valget, aga kui muidugi kolleegid nõuavad seda, siis … Aga näete …

Ma tahaks ikka kogu tähelepanu endale.

Saatus tahtis teisiti. Jaa, täpselt! Ta palus ekraani välja lülitada, aga me panime ekraani tagasi. Jätkake, hea kolleeg Jaak Valge! Palun!

Aitäh! Ütlen algatuseks heale kolleegile Signe Kivile, et kaitsen seda eelnõu juba teist korda ja samal põhjusel, mis eelmist eelnõu. Eelmine eelnõu lükati tagasi sel põhjusel, et kohe pidi tulema lahendus Haridus‑ ja Teadusministeeriumilt. Sellel eelnõul on kaks eesmärki. Esiteks, tõsta õppekvaliteeti, võimaldades õppijatel enam keskenduda oma põhitegevusele ehk siis õppimisele. Ka lugupeetud professor Margit Sutrop möönis, et see on vajalik. Niimoodi me parandame ka lõpetajate vastavust tööturu nõuetele. (Saalis on sumin.) Ja jälle mitte, et ma seda … Kas ma pean väikse vahe? (Juhataja helistab kella.) Aitäh! Ja mitte, et ma seda ise ei teaks, aga toon siin Riigikohtu esimehe Villu Kõve tsitaadi Jaak Aaviksoo tsitaadi kõrvale. Võib-olla see proua Margit Sutropile mõjub natukene. Tsitaat on järgmine: "Kõik hakkab pihta sealt, et mis selle hariduse eesmärk on: mida me ootame õigushariduse puhul. Läbi sajandite on õigusharidus olnud eliitharidus. Neil, kes selle omandasid, oli teatud kvaliteedimärk küljes. See tagas töö ja see tagas sissetuleku, selle tagamiseks olid aga eeldused olemas. Nüüd oleme lati alla lasknud ja viskleme nendes hädades." See on siis Villu Kõve, Riigikohtu esimees. Teine eesmärk on mõjutada sündimust, kuna laste saamist ei peaks sel juhul kaugemasse tulevikku edasi lükkama. Nagu teada, on laste saamise edasilükkamine üks madala sündimuse põhjuseid. Seda, et see väga madal on, ilmselt ma ei pea siin enam [kordama]. Üle poole gümnaasiumilõpetanutest asub kohe õppima kõrg‑ või kutseõppeasutustesse. Sel ajal on noored inimesed aga parimas pereloomeeas ja paljud pered tahaksid ka last saada, ent majanduslikud võimalused seda ei luba ja ka ülikooli ei taheta pooleli jätta. Need on kaks põhieesmärki. Aga veel on ka sihukesed lisaeesmärgid. Esiteks, õppelaenu taotlemise lihtsustamine Eesti ja Euroopa Liidu kodanikel, mille eelduseks on paraku kolmandate riikide kodanikele laenu taotlemise mittelubamine. Edasi, järgmine: laenu tagasimaksmise tingimuste paindlikumaks tegemine nii, et tagasimaksmine ei pea algama kohe peale seda, kui inimene on stuudiumi lõpetanud ja kui tema töötasu on tõenäoliselt veel väike. Veel juhin tähelepanu sellele, et … Jälle, ma ei ole originaalne, aga no, ütleme, et päris plagiaator ka ei ole. Sellesisuline eelnõu või mitte eelnõu, vaid seadus oli Eestis kuni 2009. aastani. Kriisi mõjul võeti tudengitelt see võimalus laenu kustutamiseks ära ja lubati esimesel võimalusel tagasi pakkuda. Vahepeal sündimusega sedavõrd keerulised [lood] ei olnud, aga nüüd on väga keerulised ja nüüd oleks tõepoolest viimane aeg hakata seda võimalust jälle proovima, et sündimuse kasvatamisele tuge anda. Ja eks ma teen nüüd jälle samamoodi kui eelmisel korral, et ütlen valitsuse arvamuse ja siis oma kontraarvamuse. Valitsus on vastu õppelaenu taotlemise kitsendamisele [nii, et seda lubataks] ainult Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele. On väide, et seda pole piisavalt põhjendatud ning euroliidu direktiiv nõuab pikaajaliste elanike kohtlemist võrdsetena. Mina vastan. Kui põhjendusest rääkida, siis põhjendus ongi see, et kui me jätame laenusaajate hulgast välja kolmandate riikide kodanikud, kes võivad väga kergesti Eestist lahkuda, nii et neilt ei pruugi laenu kätte saada, siis saame teistel laenu saamist lihtsustada. Ja miks tegelikult peakski Eesti riik teiste riikide kodanikele laene tagama? Lisaks ehk aitab see säte kaasa Eesti Vabariigi kodakondsuse omandamisele nende isikute puhul, kes omavad meil pikaajalist elamisluba. Mis puutub aga direktiivi, siis tunnistan, et ma praegu tõesti seda vastust ei tea, aga ma olen täiesti kindel, et hea tahte korral on see leitav. Venemaalt pärit tudengeid sisuliselt vastu ei võeta. Ometi pole seda direktiivi muudetud. Venemaa tudengid kuuluvad ka ju kolmandate riikide kodanike hulka. Teiseks, valitsus on vastu sellele, et eelnõuga soovitakse tõsta õppelaenu maksimummäär õppeaastaks 10 miinimumpalga suuruseks ehk siis meie poolt pakutud 8200 euroni ja kirjutada see seadusesse. Praegu sätestab selle [summa] valitsus ja selleks on 3000 eurot aastas. Mina vastan. On selge, et 3000 eurot on väga vähe ja seda laenu ka võetakse väga vähe. Intressimäär on ka kõrge. See 300 eurot kuus – kui me arvestame, et kaks kuud aastast inimene ei õpi ja nii jääb 10 kuud – ei taga elamiskulusid, aga 820 eurot õpingukuudel küll. See võimaldab juba sihukese kokkuhoidliku elamisviisi korral mitte töötada. Nii et kõik ei peaks töötama. Nii, edasi. Valitsusele ei meeldi, et loobutaks senisest paindlikkusest õppelaenu suuruse määramisel ja see summa sätestataks seaduses. Mina ütlen, et tudengitele just meeldiks stabiilsus. Paindlikkuse korral nad ei teaks, missugune õppelaenu suurus on. Meie riik ausalt öeldes on ju ikka kodanike, mitte ametnike jaoks. Edasi. Valitsus on vastu sellele, et kokkuleppel krediidiasutusega võib alustada õppelaenu tagasimaksmist praeguse 12 kuu asemel 18 kuu möödumisel õpingute lõpetamisest. Mina vastan. Muudatuse eesmärk on anda laenusaajatele lisaaega, et lahendada võimalikke probleeme, mis takistavad õppelaenu tagasimaksmist. Need võivad olla töökoha otsimine, majanduslik või tervislik seisund, esialgne madal palk uuel töökohal või pärast stuudiumi. Edasi. Valitsus on vastu sellele, et eelnõu kohaselt lisataks seaduse paragrahvile lõiked, mille kohaselt õpingute ajal või eel lapsevanemaks saanud ja last kasvataval ühel vanemal on õigus teiste seaduses märgitud tingimuste täitmise korral taotleda riigi tagatud õppelaenusumma tagasi maksmata osa osalist kustutamist. Selle eelnõu kohaselt riik kustutab isiku laenukohustused krediidiasutuse ees iga sündinud lapse puhul 50% ulatuses, kaksikute puhul 75%, kolmikute puhul 100%. Iga järgmise sündinud lapse puhul, kui nad ei ole mitmikud, kustutab riik isiku laenukohustused 50% ulatuses õppelaenu summa tagasi maksmata osast. Nii. Valitsus leiab, et riigieelarvele pikaajaliste lisakohustuste võtmist ei saa toetada. Tõepoolest, need oleks kaugemas tulevikus lisakohustused. Valitsus jätkab, et see võib kaasa tuua õpingute aja olulise pikenemise ning lõpetajate hilisema jõudmise tööjõuturule ja ei pruugi seega olla sobivaim abinõu õppimise soodustamiseks. Valitsus leiab edasi, et toetuste näol on tegemist osaga kõrgharidussüsteemist ja toetusi tuleb analüüsida õppetoetuste ja kõrgharidussüsteemi kui terviku kontekstis. See on sihuke copy-paste-lause kõigi kõrgharidusõppesse puutuvate seadus[eelnõude] puhul. Et tuleb ikka [oodata] tervikut. Aga seda tervikut ei tule! Ja jätkatakse, et Vabariigi Valitsuse tööplaanis on 2024. aasta esimeses pooles õppelaenusüsteemi analüüs ja muudatusettepanekute esitamine, mille raames vaadatakse üle ka õppelaenu suurused ja tagasimaksmise [kohustuse] võimaliku kustutamise tingimused. Seda juttu oleme kuulnud juba kaks aastat. Ma leian, et siin on nüüd esimest korda sees ka selline ideoloogiline vastuolu meie eelnõu ja valitsuse vaate vahel. Meie seisukohalt on palju olulisem, strateegiliselt palju olulisem, et sünniks rohkem Eesti lapsi, mitte see, et lõpetaja jõuaks varem tööturule. Ta ju jõuab nagunii. Meie seisukohalt on Eesti lapsed kõige olulisemad. Lõpuks kritiseerib valitsus eelnõu mõne vea pärast, mille ma hea meelega omaks võtan, aga need defektid on kolme minutiga parandatavad. Valitsus leiab, et eelnõuga pakutud muudatused on läbivalt põhjendamata ja nende mõjud hindamata. Tsiteerin valitsust: "HÕNTE kohaselt peab seadus olema mõjus, sealjuures kõiki eelnõuga kaasnevaid mõjusid tuleb teadvustada ning hinnata enne seaduseelnõu väljatöötamist." No vaat sellega ma päris nõus ei ole. Arvutasin välja, konsulteerisin rahvastikuteadlastega, et seadusemuudatustega kaasnevad teavituste ja uuenduste läbiviimise kulud on tegelikult … Vabandust, seda ma välja ei arvutanud, aga neid [kulusid] on võimalik kanda vastavate valitsusasutuste eelarvetest. Mis aga puudutab laenude kustutamise kulu, siis siin ma lasksin oma arvutusi rahvastikuteadlastel kontrollida. Selle tulemuse kohaselt ei too lähiperspektiivis – see on siis kuni viis aastat – muudatuse rakendamine kaasa kulusid. Keskmises perspektiivis – see on siis 5–20 aastat, mil riik hakkab noorte perede laene kustutama – tekivad esiteks kaudsed tulud tänu kvaliteetsemalt koolitatud spetsialistidele, aga ka kulud õppelaenu kustutamisel. Kulude arvestamisel on kasutatud 2022. ja 2023. aasta näitajaid: miinimumpalga näitajaid ja rahvastiku struktuuri näitajaid. Ma ei hakka teile seda ette lugema. See arvutuskäik on seletuskirjas toodud, mul tuli välja, et 2023. aasta hindades oleks kulu 28,3 miljonit eurot aastas. Tegelikult muidugi sünnitusealiste naiste arv veel väheneb ja sellega seoses ka kulu, aga kaugemas perspektiivis, alates 20 aastast, on muudatused selgelt kasulikud, kuna need toovad kaasa tööealistest inimestest maksumaksjate arvu ja proportsiooni suurenemise Eesti ühiskonnas. Nii. Ennetamaks mõningaid küsimusi selle laenude kustutamise mudeli kohta, ütlen, et see on kopeeritud 2009. aastani kehtinud seadusest. Ja veel ütlen, et vaadake, see riskide kaalumine ja läbirääkimine ongi HTM-i ülesanne ja nii väikeste [sammude] puhul, nagu siin on toodud, on mõjuanalüüsi nõudmine ausalt öeldes piinlik. Aga need suured summad on välja arvestatud. Eriti tundub see piinlik, arvestades seda, et valitsuse enda eelnõud on hoopis olulisemate küsimuste puhul olnud ilma korraliku mõjuanalüüsita. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, auväärt ettekandja! Kõiki küsimusi teil siiski ei õnnestunud ennetada. Mart Helme, palun!

Jaa, igasuguseid küsimusi on ja kõik küsimused on asjakohased, selles ei ole kahtlust. Minu küsimus on see. Mis on sinu hinnang, kes sa oled pikka aega ülikoolis tegev olnud: kas need kehvad laenuolud ja kehvenevad majandusolud, näiteks ka tudengite kasvavad kulud eluasemele võivad olla üks põhjus, miks meestudengite arv järjekindlalt kahanemist näitab? Mehed ehk võtavad pragmaatiliselt ja leiavad, et närutama ei hakka, pigem läheme kohe kusagile tasuvamale tööle kas või Soome, aga lolli mängima ja hobusevarga diplomit me kuskil omandama ei hakka?

Aitäh, küsimuse eest! Kuidas öelda? Mu enda õppejõukogemuse pealt on mul raske midagi öelda, küll aga panen ma tähele seda, et tegelikult on ülikooli tulnud tudengite motivatsioon ja eelteadmised aasta-aastalt tasapisi vähenenud. Mina õpetan ajaloo ja arheoloogia instituudis ja ma ei ole statistikat teinud, aga ütleme niimoodi, et mulle küll tundub, et noormehi jääb aasta-aastalt vähemaks. See sinu küsimuse teine pool, et kas see on seotud majandusliku olukorraga ja sellega, et diplomi omandamine ei anna palgale piisavalt lisa juurde – sellele tuleks vastata jaatavalt, aga loogika põhjal.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Mul on küsimus, mis puudutab just õppelaenu kustutamist lapsevanematel. Ma loen siit, et riik kustutab käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud isiku laenukohustused krediidiasutuse ees iga sündinud lapse kohta 50% ulatuses. Ehk ma teen järelduse, et kui sünnib üks laps ja siis teine laps, siis on nagu 100% kustutatud. Aga veel ma loen, et kaksikute puhul 75% ulatuses. Minu küsimus ongi selle kaksikute variandi kohta. Miks [nende sünd] on kuidagi, ma ei tea, vähem oluline või kuidagi teistmoodi, kui kaks last sünnivad teatud vahega?

Jah, ma arvan, et inimeste jaoks, kes arvusid analüüsida oskavad, on see loogiline küsimus küll. Ja ma ise prooviksin umbes niimoodi vastata, et vaadake, kui kaks last sünnivad korraga, siis võib nii-öelda vaesusrisk ja majandusolukorra halvenemine tekkida järsemalt ja selle tõttu võib-olla vajatakse suuremat laenu ja hiljem tuleb suuremaid [summasid] tagasi maksta. Aga nagu ma eelnevalt juba mainisin, kogu see mudel on, kuidas öelda, häbitundeta maha viksitud 2009. aastani kehtinud [seadusest]. Aga mitte eelnõu teised sätted, ainult see. Ma usun, et kui toona seda eelnõu tehti – ja vaadates praegu, kui kiiresti Haridus- ja Teadusministeerium tegutseb, ma kujutan ette, et seda tehti aastaid ja aastaid –, siis nad ikkagi arvutasid selle täpselt välja ja see on õiglane ja tasakaalukas lahendus.

Igal juhul põnev küsimus ja nüanss. Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh! Austatud Jaak, ma loen eelnõu seletuskirja. Näiteks sissejuhatuse sisukokkuvõtte punktides on kirjas, et õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõus on sätestatud, et õppelaenu saavad ainult Eesti Vabariigi ja Eestis õppivad teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud. Palun nimetage täpne punkt või paragrahv, kus on see sätestatud. Ja täpsustage, et me räägime just Euroopa Liidu kodanikest.

Euroopa Liidu riikide kodanikud ja kus see on sätestatud? (Aleksei Jevgrafov saalist: "Jaa, paragrahv või punkt.") No võtame siis … [Kas] selles eelnõus? Jaa, ma vist enne juba märkisin seda, et siin on väiksed sellised lohakusvead mul selles eelnõus. Seletuskirjas on see olemas, aga eelnõust see jäi välja. Tubli, et tähele panite! Aitäh! Ma ise panin juba enne tähele.

Vist sai kõik. Margit Sutrop, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma tänan ja tunnustan teid selle eest, et te tegelete õppelaenude probleemiga. Ma arvan, et tõepoolest selle lahendamine võiks olla üks selliseid asju, mis kõrghariduse kvaliteeti tõstaks. Ja ma toetan tegelikult ka seda, et see summa, mille inimene võtab, võiks olla suurem. Kui ta teab, et ta läheb pärast tasuvale tööle ja saab selle tagasi maksta, siis ta pigem võiks õpingute ajal keskenduda õppimisele ja pärast selle tagasi maksta. Aga küsimus on, kas seda peaks seaduse tasemel reguleerima. Ja küsimus on ka selles, et kas pigem ei ole probleem intressides. Teie seaduseelnõu intressidega ei tegele ja me teame, et väga vähesed võtavad õppelaenu. See summa, mille valitsus siin välja toob, et kui näiteks pikendada tagasimaksmise [aega] kahekordseks, siis intressikulu saab olema tegelikult 17 000 eurot, kui laen ise oli 30 000. See on röögatult suur. Kas teil on plaanis tegelda ka intresside küsimusega?

Aitäh! Kõigepealt tänan, et te tunnustate selle eelnõu vajalikkust. Jah, ma olen kursis, et praegune intressimäär on liiga kõrge. Aga erinevalt teist, kes te arvate, et laenu suurus võiks olla paindlik, mina arvan pigem, et laenu suurus võiks olla kinnistatud, aga intressimäär võiks olla valitsuse läbirääkimiste objekt. See 5% on kindlasti palju ja selle 5%-ga arvutatult tuleb tõesti see summa välja.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! On ilmselge, et see summa, mis praegu on võimalik võtta õppelaenuks, ei ole selline, mis võimaldaks tudengitel ilma töötamata või ilma mingisuguse täiendava sissetulekuallikata üksnes õpingutele pühenduda. Aga ma mõtlesin küsida teie kui pikaaegse kogemusega õppejõu käest. Kas te olete empiirilise vaatluse tulemusel täheldanud seda, et need üliõpilased, kes omavad võimalust täielikult pühenduda õpingutele, tegelikult ammutavad võrreldes nende üliõpilastega, kes peavad seda tegema töötamise kõrvalt, ülikooliõppest oluliselt rohkem teadmisi ja kujunevad seetõttu paremini formeerituteks? Kuidas sellega üldjoontes on?

Suur tänu! Ütleme nii, et eks mina õppejõuna eelkõige teen vahet nendel tudengitel, kes loengutes ja seminarides käivad ja kes ei käi. Ja tegelikult ma ei tea, mis põhjusel osa ei käi. Küll, kui ma olen juhendaja, siis tihtipeale öeldakse, et jäädakse hiljaks ja ikkagi need plaanid ei klapi selle tõttu, et on palju tööd. Aga ma, ütleme, selle seose tõmban täiesti üksüheselt, et nendel tudengitel, kes käivad rohkem seminarides ja saavad loengutes osaleda, on õppetulemused paremad. Ehkki nad ei pruugi isegi olla rohkem motiveeritud, on nende õppetulemused paremad. Vastus on seega jah, et kui võimaldada keskenduda õpingutele, siis oleks mul ka õppejõuna võimalik tudengile öelda, et vabandust, sa oled praegu kolm aastat siin, kasuta kogu see aeg tarkade inimestega suhtlemiseks ja võta siit ülikoolist parim, mis võimalik on. Aga praegu ma ei saa seda öelda, eks ole, kui tudeng peab omale leiba teenima.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni seisukohti ja otsuseid palun Riigikogu kõnetooli tutvustama hea kolleegi, kultuurikomisjoni liikme Margit Sutropi.

Austatud eesistuja! Lugupeetud rahvasaadikud! Kõik kuulajad! Õppelaenude ja õppetoetustega seotud küsimust arutas kultuurikomisjon 21. novembril 2023. aastal. Osalesid komisjoni liikmetena Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Ester Karuse, Liina Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Evelin Poolamets Mart Helme asendusliikmena, Margit Sutrop, Kadri Tali ja Tanel Tein. Kutsutud oli Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna juhataja Margus Haidak. Osales ka [ministeeriumi] õigusnõunik Kristel Möller, kes võttis sõna neljanda päevakorrapunkti arutelul. Seda asja arutades tutvustas seaduseelnõu komisjonile Helle-Moonika Helme, mitte Jaak Valge. Ta leidis, et tõepoolest on samasisulist eelnõu korra komisjonis juba arutatud, nii et pikemalt ta otse tutvustusel ei peatunud. Margus Haidak tutvustas Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohta, mida kolleeg Jaak Valge juba refereeris. Valitsus otsustas oma 26. oktoobri 2023. aasta istungil eelnõu mitte toetada. Kõigepealt arutati pikalt selle üle, kas on kohane, et selles eelnõus on mitu erinevat teemat korraga. Meil läks probleemseks aruteluks, kas tegelikult peaks pigem toetama õppelaenude ja toetustega sündimust ja kas ei oleks mõistlik ja kohane kasutada selleks eraldi seadust ja eraldi meetmeid, mida ju riigil ka on. Teiseks, seesama Eesti Vabariigis pikaajalise elamisloa alusel viibivate isikute küsimus, kas nemad võiksid saada õppelaenu. Ka see tegelikult võiks olla hoopiski lahendatav välismaalaste seadusega, mis on teine küsimus. Eelnõu punkt 4 ehk just seesama põhieesmärk: EKRE eelnõu kohaselt tehtaks erisus Eesti kodanike, Euroopa Liidu kodanike ja kolmandate riikide üliõpilaste vahel põhjendusega – Helle-Moonika Helme ütles nii –, et on keeruline kontrollida, kas käendused on piisavalt tagatud või jäävad laenukohustused edaspidi Eesti riigi kanda. Komisjoni arutelul arutati, et see ei ole tegelikult nagu õige, sellepärast et valitsuse seisukoha järgi ei vasta see võrdse kohtlemise printsiibile. Heljo Pikhof küsis teise teema kohta, et proovitakse samal ajal ka sündimust suurendada. Kui lastega tudeng võtab igal aastal laenu ja tema õpingud venivad, siis lõpuks võib ju jääda ülikool lõpetamata ja me ei täida seda põhieesmärki. Helle-Moonika Helme vastas, et tuleb anda tudengitele võimalus, kui nad soovivad õpingute kõrvalt peret luua. Eesmärk peaks olema laste sündide arvu kasv, riigi ülesanne on selles tudengeid toetada. Aga ta lubas, et fraktsioon mõtleb muudatusettepanekute ettevalmistamise etapil asjaolule, mis siis saab, kui ülikool peaks üldse jääma lõpetamata. Tõnis Lukas soovis valitsuse esindajalt teada, kui suur hulk tudengitest üldse on õppelaenu võtnud ning milles seisneb valitsuse arvamuses märgitud planeeritav õppelaenu kontseptuaalne muudatus. Ta viitas ka eelnõus pakutud muudatusele, mille kohaselt kustutab riik laenu iga sündinud [lapse] kohta 50% ulatuses, kaksikute puhul 75% ulatuses, ja [küsis], kas see ei sisalda ebavõrdset kohtlemist. Seda lubas ka Helle-Moonika Helme muudatusettepanekute esitamise käigus ümber mõelda. Täna me juba kuulsime [seda küsimust] ka selles saalis. Margus Haidak sõnas, et kõige tähtsam selles arutelus on valitsuse seisukohtade kaalumine. Tõesti on huvitav teada, et valitsus on kaalunud varianti, et käendajaid üldse ei peakski olema. Aga see tekitab küsimuse, kuidas võiks sellest muutuda laenuvõtjate finantsdistsipliin, mis praegu tegelikult on väga hea. Sellisel juhul, kui käendajaid pole, võivad kohustused minna üle riigile. Teiseks kurtis Haidak, et ei ole mõjuanalüüsi. Toodud [muudatustel] võib hoopis olla suur negatiivne mõju. Näiteks võivad lapsi omavad inimesed minna kõrgharidusõppesse teadmisega, et nad saavad õppelaenu, mis kustutatakse, aga pärast ei soovi õppida. Lisaks on palju inimesi, kes püüavad riigi soodsaid laene kasutada muudel [eesmärkidel], näiteks mingil finantsturul toimetamiseks. See ei ole sihipärane kasutus. Eelkõige on õppelaen siiski õppimisega seotud kulude katmiseks. Aga tähtis on tõesti see, et juba on tegelikult ka ministeerium aru saanud, et lõpetamiseks võetud laen võib olla väga suur just kõrge intressi tõttu. Sellepärast ei ole nad nõus poole võrra seda aega pikendama. Heljo Pikhof tegi ettepaneku määrata komisjonipoolseks ettekandjaks siinkõneleja, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 5. detsembril ja teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Ettepaneku [puhul] võtta eelnõu täiskogu päevakorda oli konsensus. Juhtivkomisjoni esindajaks määramisel oli poolt 10 ja 1 erapooletu ehk [siinkõneleja]. Teha ettepanek eelnõu tagasi lükata – poolt oli 3, vastu 3 ja erapooletuid 0. Ja siin me nüüd oleme ettepanekuga eelnõu tagasi lükata.

Aitäh! Teile küsimusi ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Anti Poolamets, palun!

EKRE on täna välja pakkunud hulga abinõusid, selleks et meie haridus oleks eestikeelne, Eesti-kesksem ja üliõpilaste majanduslik olukord oleks parem, seda eriti tänase dramaatiliselt madala sündimuse ajal. Kõik need teemad on elust enesest. Samas mind paneb imestama, et valitsus arvab, et tänapäeva probleemide lahendamiseks on vaja esmajärjekorras tegeleda pudelikorkide kinnitamisega plastpudelite külge – vot siis me oleme tänapäeva suured väljakutsed lahendanud. Tegelikult on Eesti roheprobleem ju hoopis Eesti külade tühjenemine, maaelu kiratsemine. Rohelises vööndis jääb meil inimesi aina vähemaks, üha rohkem pressitakse neid linnadesse. Siin ei aita ka Mart Helmest ega Anti Poolametsast, kes on maale kolinud ja hakanud seal vanu maju taastama. Sellest ei aita. Me peame hoidma inimesi maal ja linnainimeste tagasivool ei ole mitte mingil juhul piisav, et meie külasid päästa. Igal juhul on meie probleem 100 aasta madalaim sündimus ja see kajastub ju igal pool. EKRE leiab, et me peame päriselt midagi ette võtma. Pudelikorgid on ka teema, aga võrreldes sellega, mis meil on peamine teema, on valitsuse sihik täiesti paigast ära. Valitsuse vastus olukorrale, et Eestis on madalaim sündimus 100 aasta jooksul, oli perehüvitiste halastamatu mahakriipsutamine. Selle kontrastina on statistika halastamatu. Tsiteerin Statistikaameti analüütikut Terje Trasbergi, kes ütles, et sarnaselt 2022. aastaga jääb ka 2023. aastat iseloomustama rekordiliselt väike sündide arv, aasta varasemast 925 võrra väiksem. "Mullu sündis 5111 inimest vähem, kui suri, samas asus Eestisse elama 5718 inimest rohkem, kui siit lahkus. Seega ületas positiivne rändesaldo negatiivset loomulikku iivet ning aitas rahvaarvu muutuse napilt positiivsena hoida." Sündis 10 721 last, mis on väikseim sündimus alates 1919. aastast ja esimene kord, kui sündide arv on jäänud alla 11 000. Nii et kui me näeme ette õppe[laenude] hüvitamist iga lapse sünniga, siis see on üks elementaarne ja kasulik tegu. Ma arvan, et sellel on mõju ka. Võib-olla oleks siia eelnõusse pidanud lisama ka [laste sünni] näiteks 10 aasta jooksul. Me võime arstidelt ja demograafidelt kuulda, mis juhtub siis, kui sünnitamine jääb liiga hiliseks. Aga see on mõtlemise koht. Ma arvan, et selle eelnõuga tuleb EKRE välja ikka ja jälle ja ma usun, et ühel hetkel tekib siin saalis sellele eelnõule oluliselt rohkem toetajaid. Ma palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Demograafiast olulisemal määral mõjutab sündimust olukord riigis ja maailmas laiemalt. Majanduslik ja poliitiline ebakindlus ning üldine elukalliduse tõus on pannud pered laste saamist edasi lükkama. Kas me ei peaks just nüüd olema kontratsüklilised, tugevdama oma inimeste enesekindlust, usaldust? Ma arvan, et valitsuse strateegia tõmmata sel ajal, kui meil on vaja julgeolekusse investeerida, oma inimeste toetused kokku, demoraliseerib meie inimeste tahet panustada rohkem Ukrainasse. See demoraliseerib inimeste tahet sõjaõhkkonnas lapsi saama, nii et praegu on just õige aeg julgustada neid majanduslikult. Mõtlemisaine, mida me oleme valitsusele pakkunud, on väga tugev ja võib-olla haarab selle kaasa mõni teine koalitsioonierakond. Reformierakond sellega kaasa ei tule. Õpetajate olukorda parandada 17 euroga miinus maksud – see näitab, et ei tulda kaasa. Mis puudutab õppimist ja selle ajal töötamist, siis ma olen kaheksa aastat tudengielu elanud, kaks stuudiumit läbinud ja näinud, mis juhtub inimestega, kui nad ikkagi peavad väga suure koormusega lisaraha teenima. See võib väga kahetsusväärselt viia õpingute katkestamiseni. Ma toon ühe näite elust, mille ajakirjandus vahendas. Tudeng Mari-Liis leidis oma kogemuste põhjal, et ei ole füüsiliselt võimalik käia täiskohaga tööl ja samal ajal olla päevaõppes ülikoolis. Kooli läks ta kaugõppesse, et saaks täiskohaga tööl käia. Ta töötas teenindusvaldkonnas, kus graafikud on tihtipeale juhuslikud, kaootilised. Õnnestus poolteist aastat ülikoolis välja venitada. Vahel ei saanud vajalikel päevadel töölt ära. Jätad aga paar päeva vahele, kohe on suured augud sees. "Ja nii ma selle kooli pooleli jätsingi." Elulised juhtumid, mida, ma arvan, on meil kõigil samuti võimalik näiteks tuua. Need on sellised, mis viitavad, et see eelnõu on õigel teel. Aitäh!

Aitäh! Head kolleegid, ma teen ühe olulise paranduse. Nimelt, minu kõrv püüdis Margit Sutropi ettekandest, [kui ta nimetas] hääletustulemusi selle eelnõu tagasilükkamiseks, et poolt oli 3 ja vastu oli 3. Sama kuulis ka kolleeg minu kõrval. Protokolli järgi selle eelnõu tagasilükkamise poolt oli 8 ja vastu 3. Kui Margit Sutrop noogutab selle peale kui komisjonipoolne ettekandja, siis me lähtume sellest. Just! Järgnevalt Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Sellel eelnõul on üks huvitav ja ma arvan, et võib-olla pikemas perspektiivis ka kasulik faktor, mis põhimõtteliselt seob õppelaenu tagasimaksmise ja selle riigipoolse kustutamise meie sündimusega. Teisisõnu: kui sünnib laps, siis riik kustutab poole sellest laenust, ja nii edasi. See on õige lähenemine olukorras, kus tõepoolest meie sündimus on rekordmadal. Ma rääkisin sellest siin puldist esmaspäeval, kui esitasin vastavasisulise arupärimise peaminister Kaja Kallasele. Tõepoolest, kaks aastat järjest on meie sündimus kõige madalamal tasemel aastast, kui ma eksi, 1919. Ja see aasta on [aluseks] just sellepärast, et siis hakati seda statistikat pidama. Nii et võib öelda, et läbi ajaloo on praegu kõige madalam sündimus. Seega ma arvan, et kõik meetmed, mis on suunatud selle olukorra parandamisele, on kindlasti teretulnud. Ja miks mitte seda siduda näiteks õppelaenu tagasimaksmisega. Riik tõepoolest võiks siin natuke rohkem panustada. Aga kahjuks, kui vaadata edasi, siis me saame aru – tegelikult just sellest tekkisid nii minul kui ka minu kolleegidel fraktsioonist küsimused –, et eelnõu on täis ebatäpsusi. Ja kõige esimene on see, et me seletuskirjast leiame, et õppelaenu saamise võimalus on selle seaduseelnõu järgi ainult Eesti Vabariigi või mõne teise Euroopa Liidu riigi kodanikel, kes viibivad Eestis alalise elamisõiguse alusel. Ja samas on kirjas, et kehtiva seaduse järgi võivad õppelaenu taotleda ka pikaajalise elamisloa alusel Eestis viibivad isikud. Kui me vaatame seaduseelnõule otsa, siis seal mitte kuskil ei ole mainitud mõne teise Euroopa Liidu riigi kodanikku. Tegelikult on seal kõik täpselt nii, nagu on eelnevas redaktsioonis. Samas lugupeetud Jaak Valge rääkis seda siin puldis ja ma küsisin tema käest ka komisjoni istungil, kas see on tõesti niimoodi, et edaspidi saavad õppelaenu taotleda ainult Eesti Vabariigi kodanikud ja Euroopa Liidu riikide kodanikud, ning ta vastas jaatavalt. Meie arvates ei ole see väga õige. Selles ma olen rohkem nõus haridusministeeriumiga, kes arvab, et tegelikult peab olema võrdsusprintsiip. Me ei saa eri riikide kodanikele erinevalt läheneda. Me teame, et meil on hästi palju inimesi, kes on niinimetatud mittekodanikud, ja põhimõtteliselt see sõnastus, mis on seletuskirjas – kordan, seda ei ole seaduseelnõus millegipärast või meie vähemalt seda ei leidnud seda sealt –, võtab neilt võimaluse õppelaenu saada. Ma seda väga õigeks ei pea. Samamoodi me võime rääkida, et selle idee järgi saavad taotleda õppelaenu näiteks, ma ei tea, Saksamaa, Prantsusmaa, Soome ja Rootsi ja nii edasi kodanikud, aga näiteks Suurbritannia või USA kodanikud seda teha ei saa. Ja seda me ka ei pea õigeks. Üks mu eelmistest küsimustest oli see, et kui me räägime sellest, et riik hakkab natuke tagasi maksma laenutaotleja eest, siis esimene laps, kes sünnib, põhimõtteliselt tagab … Palun lisaaega kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

Kui esimene laps sünnib, siis 50% laenust maksab laenutaotleja eest riik, aga kaksikute puhul 75%. Ma ikkagi ei saa aru, miks nii. Kui sul sünnib üks laps ja siis mõne aja pärast teine või sul sünnib kaks last korraga, mis vahe seal on? Miks siis esimesel puhul kustutatakse 100% laenust ja kaksikute puhul 75%? Meie jaoks on see ausalt öeldes müstika. Iseenesest idee siduda õppelaenu tagasimaksmine ja selle kustutamine riigi poolt lastega, kes laenuvõtjal sünnivad, on meie meelest huvitav. Aga kahjuks see eelnõu on, ma isegi ei tea, kuidas seda nimetada, kas liiga toores või poolik. Ja see osa, mis ei puuduta konkreetselt sündimust, laenu kustutamist sõltuvalt laste arvust, vaid puudutab seda, kes õppelaenu üldse taotleda saab – meie arvates see teine osa ei ole õige. Nii et kahjuks just nendel põhjustel Keskerakonna fraktsioon seda eelnõu toetada ei saa. Aitäh!

Aitäh! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun, Andres Sutt!

Aitäh, hea juhataja! Head eelnõu algatajad! Kuulasin küsimusi-vastuseid, ettekandeid ja ka algataja fraktsiooni esindaja sõnavõttu. Kui see oleks nii lihtne, et demograafia ja hariduskorralduse kitsaskohad ja väljakutsed saaks lahendada ühe seadusega, siis küllap see seadus oleks juba ammu tehtud ja me saaksime rääkida siin järgmistest asjadest. Aga elu on komplekssem. Lihtsalt fakti täpsuse huvides: lastetoetused on tõusnud ja samuti on tõusnud õpetajate palgad. Kas piisavalt, on alati arutelu ja hindamise koht. Aga tulles nüüd selle konkreetse eelnõu juurde: siin on mitu väga mõistlikku ettepanekut. Ma arvan, et on oluline kõigepealt nagu ühel lehel olla selles, et mis probleemi selle eelnõu kohaselt [saab lahendada], mis probleemi õppelaenud lahendavad. Meie meelest on väga oluline see, et igaüks, kellel on huvi, akadeemilised võimed ja kes on valinud omale tee kõrgharidussüsteemi ja on ka ülikooli vastu võetud, saab seda haridust omandada. Tema päritolu, perekonna rahanduslik võimekus või mingid kolmandad tegurid ei tohi takistada ühtegi noort või vähem noort inimest oma haridusteel. Seega on tegelikult kolm elementi, mis finantsiliselt võiks õppimist toetada ja peaks seda tegema: need on vajaduspõhised toetused, õppeedukusest sõltuv stipendium ja õppelaen, millest me siin praegu räägime. Ja õppelaenu puhul, see on tõsi, on huvi olnud väga leige. Vaatasin järgi. Õppelaenu jääk eelmise aasta lõpu seisuga oli 37 miljonit. Lihtsalt, et see konteksti panna: Eesti eraisikute laenujääk oli 12,3 miljardit. Ehk siis kindlasti seda süsteemi või õppelaenu parameetreid tuleks täiendada. Me ei arva seda, et maksimaalse määra peaks kirjutama seadusesse. Pigem võiks see olla nii, nagu on praegu. See tuleb üle vaadata, kas summa võiks olla suurem. Jah, ma arvan, et see võiks olla suurem. Teiseks, laenutingimused. Mis puudutab intressimäärasid, tagasimaksmise tähtaega ja kõike muud sellist, siis ma arvan, siin tulebki istuda ka pankadega ühe laua taga, arutada, rääkida. Ma arvan, et ka pankadel lasub sotsiaalne vastutus selle eest, et laenutingimused aitaksid meie noortel inimestel kõrgharidust omandada. Sellest ei olnud juttu, aga ma arvan, et veel on äärmiselt oluline, et kui me räägime tööturu vajadustest, siis vaatame ka sinna sisse, mida me saame teha, et tööandja oleks [motiveeritud] tööle võetud kõrghariduse omandanud noore inimese õppelaenu ise kustutama. See võiks minna arvesse näiteks ettevõtluskuluna. See on minu meelest oluline. Algatajate esindajad on siin väga palju rääkinud, et see aitaks lahendada demograafiaga seotud probleeme, [suurendada] sündimust. Kolme lapse isana ma saan ainult nõustuda, et see on oluline, et meil sünniks rohkem lapsi. Ma olen küll seda meelt, et laste sündi ja kasvatamist on kohasem reguleerida perepoliitikat kujundavate seaduste, mitte õppelaenu abil. Aga me võime selle üle kahtlemata debateerida. Nii et kokkuvõttes me toetame kõrghariduse omandamist toetava süsteemi reformi, aga eelviidatud põhjustel ja ka seetõttu, et konkreetne eelnõu … Palun minut lisaaega.

Palun, minut lisaaega!

… tegelikult ei vaata süsteemi tervikuna, [me eelnõu poolt ei hääleta]. Haridus‑ ja Teadusministeerium on lubanud välja tulla konkreetsete ettepanekutega, ootame need ettepanekud ära ja teeme ühe hea eelnõu, mis terviklikult probleemid lahendab. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 288 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist. Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 288 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 51, vastu 18, erapooletuid ei ole, on eelnõu 288 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.