Rohepöörde tagajärjed

Tänane kaheksas küsimus on peaminister Kaja Kallasele. Küsib Riigikogu liige Arvo Aller ja teema on rohepöörde tagajärjed. Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Eelmise küsimuse vastusest jäi mulle kõrva, et teie kolleegid imestavad, miks meil pole automaksu. Kui mina olen rääkinud Euroopas kolleegidega, siis nemad on küsinud, mis asjad need e‑valimised on, mida mujal Euroopas ei ole. Siin on nagu kaks erinevat lähenemist. Aga tulen küsimuse juurde. Kui me kevadel 2023 rääkisime, et rohepöörde raames hakkavad erinevad asjad juhtuma ja ettevõtetel tekivad raskused seoses rohepöörde nõuete täitmisega, siis nüüd ongi nii juhtunud. Te olite ise ka Euroopas, kui Brüsselis toimusid meeleavaldused. Põllumehed ja farmerid on Euroopas ennast nüüd meelde tuletanud ja näidanud. On toimunud protestid ja meeleavaldused Prantsusmaal, Belgias, Lätis, Leedus, Hollandis, Portugalis, Hispaanias – üldiselt üle Euroopa. Te ise olite ju ülemkogul, kui toimusid põllumeeste protestid Brüsselis. Te saite suhteliselt hästi seda kohapealset meeleolu tunda. Põllumeeste nõudmised on enamjaolt seotud rohepöörde nõuete täitmisega ja bürokraatia suurenemisega. Ma küsin Eesti seisukoha ja Eesti edasise tegevuse kohta järgmistel kohtumistel. Millal Eesti võtab Euroopas juhtrolli selle rohehulluse lõpetamiseks ning maaelu ja põllumajanduse arendamiseks, nii et Eesti oleks seal juhtpositsioonil?

Aitäh! Kõikide teemade puhul me juhtpositsioonil olla muidugi ei saa ega jõua. Kui me võrdleme põllumajanduse kaalu eri riikides, siis näeme, et suurtes riikides on see tunduvalt suurem, kui see on väikeses riigis. Ma küll ei näe, et oleks reaalselt võimalik, et meie põllumajandus seal kuidagi suuremat kaalu omaks. Farmerite protestide ajastus on huvitav, sest ollakse olukorras, kus nüüd ei ole [tehtud] otseselt ühtegi sellist otsust, mis seda valdkonda mõjutaks. Kui me ülemkogus seda arutasime, oli seal ka [jutuks], et tõepoolest on igal pool väga märkimisväärseid proteste korraldatud. Minu meelest on hea uudis see, et meie põllumeeste esindajad ütlevad, et nendel läheb hästi ja nemad ei kavatse protestida. Nii et on vähemalt üks valdkond, kes [protestivajadust] ei tunne. Aga [Euroopa põllumehed] oma protestidega olid ka Ukraina vastu, muideks. See on huvitav. See on jällegi see Venemaa narratiiv. See, et turule tulevad Ukraina [põllumajandus]tooted ja need konkureerivad Euroopa toodetega, mis siin juba on, on ka nagu asi, mille vastu protestiti. Aga kindlasti on kliima ja keskkonnaga arvestav majandus ja ühiskonna toimimine megatrend, millega tuleb arvestada. Sellega tuleb arvestada kõikides majandussektorites, ka põllumajanduses, sest inimesed tahavad elada puhtas keskkonnas, tahavad elada keskkonnas, kus ei ole kõiki neid muresid, mis on seotud kliima soojenemisega, ja tahavad tarbida keskkonnateadlikult toodetud toitu ja tooteid. Sellega peavad erinevad sektorid arvestama. Ei pangad ega investorid soovi enam toetada ettevõtmisi, mis ei mahu keskkonna[hoiu] piiridesse. Laenud sellistele ettevõtetele on läinud kallimaks. Seetõttu on selle üle mõistlik mõelda. Ma tean, et Eestis on väga palju ägedaid põllumajandusettevõtjaid, kes on väga selgelt mõelnud selle peale, kuidas muuta oma tootmist CO2-neutraalsemaks, kuidas teha samme, et see tootmine oleks keskkonnasõbralikum, just sellepärast, et need on need tooted, mida tegelikult maailmas soovitakse. Ma absoluutselt näen, et Eesti põllumehel on seal omad võimalused, arvestades näiteks ka meie ökopõllumajandust.

Aitäh! Arvo Aller, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! See on küll huvitav, et me ei jõua juhtpositsioone võtta, et me valime, mis asjas me võtame juhtpositsiooni ja mis asjas ei võta. Tegelikult te ka nägite Brüsselis, et seal olid noortalunikud väljas, kes ütlesid, et praeguses majanduslikus olukorras nad ei ole valmis edasi minema, et seal ei ole jätkusuutlikkust. See tuleneb sellest, et väetiste kasutamist piiratakse, taimekaitsevahendite kasutamist piiratakse. Nii et inimtoidu tootmine ei ole nende arvates praegu üldse enam võimalik. Nagu te teate, Portugal maksis ju 500 miljonit oma põllumeestele, et nad protestimise jätaksid. Nii et seda keskkonnajälje vähendamist Eestist väljaspool, me ütleme, on vaja teha, ja Eestis me ütleme, et jälge vähendame selliselt, et vähendame süsinikuheidet ja paneme oma tootmised siin kinni, näiteks Narvas, või siis lõpetame põlevkivi[tööstuse]. See ei päästa maailma, saage sellest ükskord aru. Aga ma ikkagi tahaks selles suhtes teada, milliste meetmetega siis tagada maapiirkonnas inimeste toimetulek ja nende hakkamasaamine praeguses majanduslikus olukorras, kus me selle rohepöörasusega oleme kaasa läinud.

Rohereformid ei ole tingimata vastuolus majanduskasvuga. Mulle väga meeldib kreeka õigeusu patriarhi Bartolomeusi ütlus, kes on ka Eestis käinud, et me ei saa rääkida, et me hoolime inimesest, kui me ei hooli keskkonnast tema ümber. Need asjad ei ole lihtsalt kuidagi eraldatavad. Tootlikkuse ja nutikuse kasvatamine on võti ka meie ettevõtete jaoks. Väga huvitav oli 5. veebruaril toimunud kliimaseaduse arutelu, kus Kaspar Oja kliimanõukogu juhina tutvustas esialgset mudelit, mis näitab nii mõju keskkonnale kui ka lisandväärtusele. See ongi just huvitav. Kuigi seda mudelit veel täiustatakse, on esimesed tulemused või näited juba olemas. Näiteks loodi Eesti ekspordi väärtusahelates 2021. aastal 1 kilotonni emiteeritud CO2 kohta keskmiselt 3,5 miljonit eurot lisandväärtust ja 67 töökohta. Suurema jalajäljega [majandus]harude eksport loob majanduse keskmisega võrreldes vähe lisandväärtust ja töökohti, näiteks naftatooted annavad 0,2 miljonit eurot lisandväärtust ja 2 töökohta, energeetikasektoris tekib 0,2 miljonit eurot lisandväärtust ja 2 töökohta. Kui me ei arvesta maakasutuse mõju, siis on puittoodete puhul jalajälg võrreldes nende emissiooniga keskmiste ekspordinäitajate lähedal. Näiteks puittoodete puhul loodi 3,7 miljonit eurot lisandväärtust ja 65 töökohta. Aga nii-öelda superstaarid siin on elektroonika ja IT-valdkond, sest näiteks elektriseadmed võimaldasid luua 8,2 miljonit eurot lisandväärtust ja 197 töökohta ning arvutiprogrammid 24,3 miljonit eurot lisandväärtust ja 346 töökohta. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ütleb, et nende hinnangul on Eesti põllumajanduse olukord stabiilne ja seetõttu ei ole põllumeestel ka põhjust proteste korraldada. 2023. aastal suurenes munade, linnuliha ja suhkru import Ukrainast Ida-Euroopasse, mis kindlasti mõjutab piiririike, aga meie põllumehed otseselt hetkel ei kurda.

Aitäh! Ma lõpetan tänase kaheksanda küsimuse käsitlemise.