Automaks

Nii! Tänane kolmas küsimus on samuti peaminister Kaja Kallasele. Küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ning teema on automaks. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Proua peaminister, te vastasite majanduse olukorra kohta sisuliselt jutupunktidega. Tegelik olukord on selline, et meil oli jaanuarikuus Euroopa suurim inflatsioon, jaanuarikuust on meil Euroopa kõrgeimad elektrienergia börsihinnad, madalaim majandususaldus ja meie tööstuse maht – ma korrigeerin teid – oli 2023. aastal 2010. aasta tasemel. Selles olukorras on teie sõnum jätkata maksutõusudega. Konkreetselt olete te viimaste nädalate jooksul esitanud parlamendi menetlusse automaksueelnõu. Selle maksu mõju on hinnanguliselt 5–15% auto kogu konsolideeritud kasutusväärtusest. Selle maksu vastu on kogutud ligi 80 000 allkirja ja oma eitavat seisukohta on väljendanud ettevõtlusorganisatsioonid, tarbijad, lastega perede esindusorganisatsioon, maksumaksjate organisatsioonid – ometi te jätkate sellel teel. Minu ettepanek teile, proua peaminister, on selline: võtke see automaksuseadus Riigikogu menetlusest tagasi. Majanduslanguse olukorras ja nende näitajate tõttu, mis puudutavad meie ettevõtluse konkurentsivõimet ja inimeste toimetulekut, ei ole asjakohane makse tõsta, eriti veel kehtestada uut maksu, millega te loodate Eesti maksumaksjatelt koguda veerand miljardit eurot juba alates järgmise aasta algusest. Mida te sellest ettepanekust arvate, proua peaminister? Kas valitsuse poliitika vajab korrigeerimist?

Aitäh! Meil on ka 30 aasta kõige keerulisem julgeolekuolukord. Kõik erakonnad siin saalis on lubanud riigikaitsekulutused tõsta 3%‑ni SKT‑st. Me oleme riigikaitsekulutusi märkimisväärselt tõstnud. Meil läheb 400 miljonit aastas lisaks riigikaitsele. Tuletan lihtsalt meelde, et näiteks käibemaksutõusust, 2%‑lisest tõusust, tuleb 200 miljonit. Need on need kohad, mille jaoks on vaja täiendavaid tulusid. Tõesti, see ei ole minu valik, et me oleme sellises julgeolekuolukorras, aga midagi ei ole teha, me peame igal juhul hoidma ära selle, et see sõda kunagi siia jõuaks. See sõltub sellest, kui tugevad me oleme – mitte ainult meie siin, vaid meie koos NATO‑liitlastega. Sinna läheb maksumaksja raha, see on see peamine koht. Tahan korrigeerida paari asja, mis te ütlesite. Esiteks: see, et tööstustoodangu langus on viimase 14 aasta suurim, ei vasta tõele. 2023. aasta tööstustoodang ületas 2018. aasta taset ja jäi veidi alla 2019. ja 2020. aasta tasemele. See oli aasta, kui teie olite valitsuses, ja ma ei mäleta [sellest ajast] sellist juttu, et nüüd kohe kukub taevas maa peale. Jah, mitmel objektiivsel põhjusel on tööstusel olnud väga raske aasta, aga värsked uudised näitavad, et see trend on muutunud. Novembris ja detsembris oli nokk ülespoole. Detsembris oli meil tööstustoodangu langus alla Euroopa Liidu ja euroala keskmise. Näiteks, Leedu töötlev tööstus langes detsembris 6,2%, meie töötlev tööstus aga 1,6%. Majandus on sõltuv väga paljudest asjaoludest. Põhiliselt on see [langus] seotud sellega, et meie välispartnerite majandus on nõrgal alusel, mis vähendab nõudlust, ja teiseks on Ukrainas toimuva sõja tõttu piiratud ka toorainete kättesaadavus. See kõik avaldab mõju. Vaatame positiivseid märke veel. Positiivne märk on see, et palgad kasvavad. Kõige olulisem on 10,4%‑line palgakasv 4%‑lise inflatsiooni juures. See näitab, et inimeste ostujõud kasvab rohkem, kui kasvavad hinnad. See on reaalse ostujõu kasv. Teiseks, pensionid kasvavad. Kolmandaks, vaatame Tallinna Sadamat, Tallinna Lennujaama: reisijate arv on kasvanud 12% ja 7,8%. Kaubaveoühikute maht, kui võtame puhtalt Tallinki, on kasvanud 4,5%, 2023. aasta jaanuar versus 2024. aasta jaanuar …

Teie aeg!

… näiteks Eesti ja Soome [vahelise] kaubaveo ühikute maht 8,7%. Nende positiivsete näitajatega ma võin veel jätkata, kui vastan teie küsimustele edaspidi.

Aitäh! Urmas Reinsalu, täpsustav küsimus, palun!

Proua peaminister, võtke ette konjunktuuriinstituudi majandususalduse analüüs. Kõikides sektorites – vaatame majandususaldust kõikides sektorites, aga ennekõike tööstus‑ ja ehitussektoris – on see kukkunud kriitiliselt allapoole. Samas võrrelduna Läti ja Leeduga on see oluliselt erinev: Lätil ja Leedul on see kõrgem. Ainukene number, mis meil praegu [suurem] on, on kahetsusväärselt tööpuuduse kasvu number. Teie viitega selle kohta, et kui me kõneleme eksportivast tööstusest, siis meie väljavaated on head, ei ole ma paraku nõus. Kui te vaatate valimis olnud ettevõtete küsitlust, mis puudutab lepingute mahtu, siis sealt on selgelt näha, et olukord, võrreldes varasema referentsperioodiga, ja ka nende prognoos on paraku halvenevad. Proua peaminister, objektiivseid põhjuseid on meie majandussurutisel, nagu te välja tõite, rida erinevaid, aga küsimus on selles, kas valitsuse poliitika leevendab majanduslangust või süvendab seda. Vaadake, proua peaminister, siin on meie seisukohad absoluutselt erinevad. Te ütlete hinnatõusu kohta, et oli kõige toredam, et meil oli jaanuaris Euroopa kõrgeim inflatsioon. See oli saavutatud just nimelt maksutõusude kaudu, mida ütlevad ka eksperdid. Kuid minu küsimus tuleb tagasi selle juurde, millele te ei vastanud. Proua peaminister, kas valitsus on valmis tunnistama, et tema majanduspoliitika on olnud praeguses olukorras vale, ja võtab parlamendi menetlusest tagasi automaksuseaduse? Minu küsimus oli selle kohta, proua peaminister. Sellele ma vastust ei saanud.

Aitäh! Julgeolek on ka majanduspoliitika. Jah, me ei tunne seda siis, kui on justkui rahuaeg. Te olete paljulugenud inimene, te teate väga hästi, et 1933. aastal olid meie riigikaitsekulutused rekordmadalad. Rekordmadalad sellepärast, et tundus, nagu poleks vaja panna riigikaitsesse raha, sinna investeerida, osta laskemoona või arendada võimeid, sest Euroopas oli rahulik. 1938. aastal tõsteti riigikaitsekulutusi 100%, aga oli juba liiga hilja, sõda Euroopas oli ukse ees. Me teame ajaloost, et me kaotasime oma iseseisvuse 50 aastaks. Mina tahan teha kõik selleks, et me iseseisvust uuesti ei kaotaks. Seetõttu oleme teinud väga rasked otsused, mis puudutavad investeeringuid riigikaitsesse, me oleme märkimisväärselt suurendanud riigikaitsekulutusi, nagu ma ütlesin, 400 miljoni euro võrra aastas. Ma tean, et te kõik lubasite seda valijatele enne valimisi. See on oluline. Ma tean, et te toetate ka seda, et me peame riigikaitsesse rohkem panustama. Me ei saa [endale lubada, et] kolme aasta pärast me vaatame tagasi ja ütleme, et need olid need otsused, mida me oleksime pidanud siis tegema, aga me jätsime need tegemata. Kaalul on Eesti vabadus, Eesti iseseisvus ja meie julgeolek. Nüüd need argumendid või see, mida te ütlete, et näiteks energia hind. Jah, ma saan aru, meediale meeldivad negatiivsed pealkirjad, [neid oli] näiteks siis, kui elektri hind tõusis jaanuaris korraks väga kõrgele. Aga keskmine elektri hind 2023 versus 2022 langes 66%. 66% langes elektri hind ehk langesid kulutused elektrile, mis on oluline sisend kõikides majandussektorites. Tulles selle juurde, mis puudutab automaksu, siis tagantjärele tarkusena võib muidugi öelda, et võib-olla oleks olnud mõistlik riigikaitsekulutuste katmiseks tõsta olemasolevaid makse. Aga automaksu on soovitanud meile pikalt OECD, seda põhjusel, et meil on kõige rohkem autosid inimese kohta, ainult Luksemburgis on vist veel rohkem autosid inimese kohta, ja meil on kõige saastavamad autod, need on vanad autod. Meil on tõepoolest ka riigieelarvega probleem, mida me nüüd lahendame. Nii et siin on kaks poolt. Meil on ka CO2 alandamise nõuded, mis tähendab seda, et kui me ühes sektoris ei tee midagi, siis me peame teistes sektorites, nagu põllumajandus, tegema rohkem. Me peame vaatama tervikpilti. Kas mulle meeldib …

Teie aeg!

… see automaks? Ei meeldi. Aga mul ei ole hetkel muid võimalusi ja teilt ei ole ma kuulnud ka ühtegi alternatiivi.

Aitäh! Üks lisaküsimus. Martin Helme, palun!

Aitäh! No kui oleks niimoodi, et need riigikaitsekulutused tegelikult selgitavad ära riigieelarve tohutu miinuse, siis võiks ju peaaegu poolt seda juttu tõsiselt võtta. Aga fakt on see, et üle 72% Eesti elanikest soovivad peaminister Kaja Kallase ametist lahkumist, erinevatel põhjustel. Mitte midagi sellest ilusast, reaalsusest täiesti irdunud statistikast, millest te meile siin rääkisite, ei võeta lihtsalt tõsiselt. Ei võta meie siin saalis, ei võta inimesed väljaspool seda saali. Jutt sellest, et meil palgad ja pensionid kasvavad – no andke andeks, see jutt, et meil ostujõud kasvab, ei ole lihtsalt tõsiselt võetav. Me oleme olnud Euroopa kõige kõrgema inflatsiooniga ja kõige sügavama majanduslangusega riik. Kaheksa kvartalit järjest oleme olnud Euroopa kõige kehvemate majandusnäitajatega. Aga tulen automaksu juurde tagasi. Muudkui propageerite seda. Te enne ei suutnud vastata sellele, miks te siis pangamaksu ei taha, aga automaksu tahate. Pangamaks tuleks väliskapitali pealt, mis võetakse ikkagi välja Rootsis ja tõstab seal inimeste elatustaset. Automaks alandab Eesti inimeste elatustaset. Nende valikute puhul teete teie alati valiku Eesti inimeste kahjuks. Aga ma toon näite. Meile, rahanduskomisjonile, saatis Rahandusministeerium ülevaate Eesti rahanduse olukorrast novembri lõpu seisuga. Käibemaksu alalaekumine majanduslanguse tõttu oli 247 miljonit eurot 11 kuu jooksul. Detsembrikuu seisuga on see käibemaksu alalaekumine tõenäoliselt isegi veel suurem, sest majanduse [olukord] läks siis veel halvemaks. 247 miljonit eurot laekub vähem, kui riigieelarves ette nähtud, sest te olete majanduse tuksi keeranud. Ja siis te toote meie ette käibemaksutõusu 2 protsendipunkti ehk 10%, mis peaks riigieelarvesse juurde tooma 200 miljonit. Automaks on samas suurusjärgus: 247 miljonit. Kas te selle peale ei ole mõelnud, et selle asemel, et tappa Eesti majandust erinevate maksutõusude, rohehulluste ja muuga, tuleks majandus käima saada? Ühtegi maksutõusu siis vaja ei oleks, sest maksud laekuksid lihtsalt oluliselt paremini.

Jah, see on ilus jutt. Tõesti, millega ma olen nõus? Nõus olen sellega, et mitte ainult riigikaitsekulud ei ole need, mis on selle olukorra tekitanud. Teie tehtud eelarve oli bluffi täis, tühi, seal olid tühjad kärped, sisustamata kärped, (Protestiv hääl saalist.) te ise olete seda tunnistanud … Palun ärge karjuge samal ajal! Ma ei saa vastata. (Juhataja helistab kella. Hääl saalist: "Te vastate valesti! Valesti vastate!")

Head kolleegid! Lubage proua peaministril vastata, head kolleegid! Palun, proua peaminister!

See, et teile minu vastused ei meeldi, ei tule kellelegi mingi üllatusena. Te ei pea seda röökima vahele kogu aeg. Las ma vastan. Riigieelarve seis ei ole tõesti seotud ainult riigikaitsekulutustega, vaid ka selle blufiga. Tõepoolest, alates 2016. aastast on kulutatud ära reservid. Nagu vanarahvas on öelnud, tuleb koguda mustadeks päevadeks. Mustadeks päevadeks oli kogutud seetõttu, et saaks minna kriisidele vastu tugevamana. Mitte ühtegi kriisi ei olnud nendel aastatel, ometi headel aegadel kulutati raha ära. Välisministeerium kaheksakordistas kulusid olukorras, kus majanduskasv oli 4,3%. Kaheksa korda suuremad olid kulud, kui majanduskasv sel ajal oleks võimaldanud. Kust need kulud kõik on tulnud? Need on tulnud ajapikku võetud kohustustest. Te peate mind küll kõikvõimsaks, kui te arvate, et mina üksi suudan panna majanduse kasvama või kahanema. See ei ole ju mõistlik jutt. See aeg, kui arvati, et majandust suudetakse juhtida, oli hoopis teine aeg. Sellest ajast me oleme tulnud. Minu meelest see majanduse juhtimine ei läinud väga hästi, kui me mõtleme kommunismi peale. Nüüd pangamaks. Pangad maksavad meie eelarvesse rohkem, kui nad esialgu panustasid, ja riigile tuleb lisatulu 520 miljonit. Muideks, me ei oleks saanud niikuinii tagantjärele mingit maksu kehtestada, sest meil on õigusriik, ja tagantjärele selliseid asju ei tehta. Jah, ma saan aru, see oleks populaarne, seda te saate kõik välja käia, aga reaalsuses ei ole see tehtav. Sellel oleks meie majandusele suur mõju sellel põhjusel, et pangad annavad krediiti ja hoiavad kapitaliturgu üleval, selleks et ettevõtjad saaksid tegutseda. Väga huvitav oli vaadata, kui Itaalia tuli selle pangamaksu ideega, millest nad lõpuks loobusid, just sellel põhjusel, et sellel olid väga suured mõjud majandusele. Majandus hakkas sellele kohe reageerima. Samamoodi Leedu näiteks. Minu teada on ka seal pangad oma kruvisid kinni keeranud.

Teie aeg!

Aga mul alles üks …

Ei, vabandust, 30 sekundit on veel. Palun! Proua peaminister, teil oli kolm minutit aega vastamiseks. Saate vastata rahulikult lõpuni. Meie enda infosüsteemis on viga sees, see näitab, et aeg on üle, aga 30 sekundit on veel julgelt aega vastata. Palun!

Hea küll, las ta jääb. Aa! Käibemaksu vähemlaekumine näitab seda, et meil on veelgi suurem probleem. Meil on kulutusi, mida me peame tegema, nagu riigikaitsekulutused. Meil ei ole võimalik neid kulutusi mitte teha. See [raha] tuleb maksumaksja taskust. Meil ei ole kasutada muud raha kui maksumaksja raha. Paraku on tõesti nii, et me oleme pidanud paluma maksumaksjatelt suuremat panust. Aga maksukoormus ei tõuse meil üle tavapärase, see on 33% ja 34% vahel.

Aitäh! Korra täpsustuseks tehnilisele teenistusele, et proua peaministril on vastamiseks aega kolm minutit, mitte kaks minutit. Aja lisamisel palun pidada sellest täpselt kinni, muidu tekib meie infosüsteemis segadus. Me lõpetame selle küsimuse käsitlemise. Aga enne, kui me läheme neljanda küsimuse juurde, on kaks küsimust istungi läbiviimise protseduuri kohta. Urmas Reinsalu, palun!

Härra Riigikogu esimees, ma olen nüüd veidikene kimbatuses. Kui valitsusjuht esitab ühemõtteliselt vale väite, mida on väga lihtne ümber lükata, kuidas peaks siin parlamendisaalis käituma? Mida ma pean silmas, härra Riigikogu esimees, on see, et peaminister ütles, et Välisministeeriumi eelarve kasvas kaheksa korda, mis ilmselgelt ei vasta tõele. Samas kontekstis ütles proua peaminister, et tema ei saa kuidagi majandust laiemas kontekstis mõjutada. Ma vaidlen ka siin talle vastu. Ma arvan, et praeguse valitsuse majanduspoliitika on selleks võimeline, ta saab hakkama majandusolukorra halvendamisega ja usaldus[väärsuse kahandamisega], ta on selleks suuteline. Selles see põhiprobleem nende maksutõusudega ongi. Härra Riigikogu esimees, kuidas me sellise kujunenud probleemi puhul peaksime käituma, kui on vale väide, mis on saalis fikseeritud?

Aitäh teie täpsustuse eest! Te reageerisite praegu ise. Ma ei saa seda lugeda küll protseduuriliseks küsimuseks, aga võtan selle täpsustuse arvesse. Kert Kingo, palun, ka küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Ma kuulan ja ma ei väsi imestamast. Meil on siia infotundi kutsutud lisaks ministritele peaminister Kaja Kallas. Tema räägib siin EKRE valitsuse otsustest, ometigi on ta juba kolmas kord ju peaminister. Äkki tuletate talle meelde, et Kaja Kallas on valitsusjuht 2021. aasta 26. jaanuarist, kolm aastat? Selle aja jooksul on ta oma valitsusega vähemalt kaks riigieelarvet koostanud ja selle aja jooksul on ta hulgi igasuguseid otsuseid vastu võtnud. Mis tema probleem on? Kas tal on mäluga probleem või milles asi? Aga tuletage talle meelde, et …

Aitäh, Kert Kingo!

… ta on juba 2021. aastast saadik valitsusjuht olnud.

Aitäh, Kert Kingo! Nagu te hästi teate, niikaua kui püsitakse teemas, istungi juhataja ei sekku nendesse aruteludesse. Ma ei saa seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks. (Hääled saalis.)

Tänane kuues küsimus on kultuuriminister Heidy Purgale. Küsib Riigikogu liige Tõnis Lukas ja teema on automaks. Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud kultuuriminister! Valitsus, kuhu te kuulute, pakub Eesti rahvale uut seiklust automaksu näol. Kahtlemata on see meie majanduse praegust seisu või rahva hakkamasaamist arvestades raske löök ja halb otsus. Aga närvikõdi on erinevatel gruppidel erinev. Selle tõttu ma usun, et valitsus on läbi mõelnud kõikvõimalikud detailid, sest küsijaid on ju palju. Mina küsin peaasjalikult teie valdkonna kohta. On selge, et on inimesi, kelle huvide hulka kuulub autode … No kas nüüd kollektsioneerimine, aga uunikumide leidmine, nende kordategemine, [säilitamine] ja nende pakkumine meie kultuuriruumi, mis on väga oluline tegevus. Lisaks on muuseumikollektsioonid, muuseumidel võib olla ka korras sõiduvahendeid. Ridamisi on ju spetsialiseerunud muuseume. Lisaks on sportautod, nendega seondub spordivaldkond. Ma ei pea silmas ainult rallit kui niisugust, aga on ka sõiduharjutused, krossisõit, jäärada. On neid, kes seda pakuvad. Selliste radade ääres seisab kümneid masinaid, mis peavad olema sõidukorras. Kuidas te nendes valdkondades näete automaksu mõju? Aga teiseks, kas on mingeid vabastusi, erandeid, mida te nii [autode] kollektsioneerimise ja kordategemise puhul kui ka spordivaldkonnas näete?

Aitäh! Proua minister, palun!

Suur aitäh, lugupeetud Riigikogu liige Tõnis Lukas, selle küsimuse eest! Oleme teinud väga intensiivselt tööd, et enda valdkonna huvigruppide eest seista, ja seda kõigis teie nimetatud valdkondades. Aga kui ma tulen korraks tagasi Kultuuriministeeriumi esitatud ettepanekute juurde, mis said saadetud Rahandusministeeriumile kooskõlastusringil oleva eelnõu kohta, siis meil oli seal kaks ettepanekut. Esiteks, vabastada mootorsõidukimaksust liiklusseaduse §‑s 82 määratletud võistlussõidukid, ja teiseks, vabastada sellest liiklusseaduse §‑s 83 määratletud sõidukid ehk vanasõidukid, seda klausliga, et kui see ettepanek ei leia toetust, siis luua vabastus vähemalt museaalina [arvele võetud] sõidukitele. See oli siis. Vahepeal on nii mõndagi juhtunud. Meil on õnnestunud jõuda Rahandusministeeriumiga kokkuleppele, esiteks, et museaalina [arvel] olevad sõidukid saavad sellest maksust vabaks. Seda maksuvabastust ei määratleta otseselt automaksuseaduses, vaid selleks loob Kultuuriministeerium vastava meetme. Teie antud valdkonna spetsialistina, kui me räägime muuseumidest, teate väga hästi, et Eestis on kokku 175 muuseumi, millest 32 on riigi haldusalas, 9 muuseumi on avalik-õiguslikud, 62 on kohaliku omavalitsuse all ja 72 on eramuuseumid. Me oleme kaardistamas hetkeolukorda ja oleme leidnud, et Kultuuriministeeriumi haldusalasse kuuluvad 6 riigimuuseumi ja 14 sihtasutust on liiklusregistrisse registreerinud ühe museaalsõiduki. See on Sihtasutuses Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid. Aga me anname erandivõimaluse ka neile muuseumidele, kus autosid ja sõidukeid on rohkem kui see minu nimetatud üks. Suurimad autokollektsioonid on erinevates eramuuseumides ja vanatehnikaklubides, näiteks MOMU Mootorispordi Muuseumis, Tartu Automuuseumis, Pärnumaal Halingal asuvas automuuseumis, Järva-Jaani vanatehnika varjupaigas ja nii edasi. See kaardistus praegu käib, nagu ma ütlesin. Kordan igaks juhuks veel kord üle, et meil ei ole ülevaadet, milliseid sõidukeid ja kui palju [on] ning mida selle tegevuse rahaline kompenseerimine riigile ja Kultuuriministeeriumile maksma läheks, kuid me püüame seda võimalust leida ja sellega tööd teeme.

Aitäh! Tõnis Lukas, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Kas need ettepanekud, mida te olete teinud, lõpuks ka mõjuvad? Te ütlesite, et Rahandusministeerium võtab midagi arvesse, aga lisaks sellele konkreetsele seaduseelnõule on vaja veel midagi muud muuta. Meie üldse loodame, et see automaksuseaduse eelnõu ei jõua Riigikogus kaugemale esimesest lugemisest, aga kes teab. Igal juhul võib muudatusi veel tulla ja me ei tea, kas teie valdkonnad on väga selgelt kaitstud. Mis puutub kaardistamisse, siis öelda, et meie riigis, mis on toiminud ju aastakümneid ja kus on [olnud ametis] ametnikud, me peame jälle kaardistama neid üksikuid sõidukeid ja me kaardistame paar kuud ja mitu ametnikku sellega tegelevad … Ma arvan, et see info peaks olema nipsuga, lihtsasti leitav. Maanteemuuseum on kahtlemata niisugune muuseum, kus võiks olla üle ühe auto. Kui te olete järele vaadanud ja leidnud, et neid seal tõesti arvel ei ole, siis on iseasi. Mis puutub teie valdkonda konkreetselt, siis kui see on keskkonnamaks, nagu on palju räägitud, siis ma küsin: kas sportautode, kaasa arvatud ralliautode mootori võimsus läheb täie rauaga arvesse või on seal mingid erandid ka, ma ei tea, rahvarallile, noorte vastava spordihuvi [rahuldamiseks]? Aga küsin ka koolide autopargi kohta. Näiteks autoeriala kutsekoolides. Haridus ei ole ju kultuurist väga kaugel, äkki oskate midagi selle kohta öelda. Küsimused on detailsed, aga ma olengi teadmistehuviline küsija.

Aitäh küsimuse eest! Ma kõigepealt korrigeeriksin ja värskendaksin teie mälu. Ma riigimuuseumide näites Transpordiameti haldusalas olevat Eesti Maanteemuuseumi autode arvu puhul välja ei toonud, aga võin teile öelda, et nemad on liiklusregistris registreerinud kokku 24 sõidukit. Seda on tõesti rohkem kui üks, enne ma isegi ei jõudnud seda mainida. Kui te viitate sellele, et miks ametnikud peavad hakkama mingisugust keerulist kaardistust tegema, siis nagu te teate, ei ole eramuuseumide kohta Kultuuriministeeriumil sellist statistikat kohe võtta. Sellepärast tulebki seda olukorda kindlasti kaardistada. Ühte lihtsat meedet ei ole keerukas teha, kui on soov koostööks ning eesmärk on õiglane ja õige. Mis puudutab haridussüsteemi, koolivõrgu [asutuste] mootorsõidukite, ma ei tea, statistikat või seda, millised ootused või võimalused selles valdkonnas üldse on, siis seda peaks küsima haridus‑ ja teadusministri käest. Kultuuriministeeriumil selline info puudub. Meil on küll suhtlust olnud näiteks Eesti Autospordi Liiduga, kes – jaa, tuleb tunnistada – teatas novembris, et Rahandusministeeriumi keeldumine võistlussõidukite maksust vabastamisest on olnud nende jaoks mõnevõrra ebameeldiv sõnum. Aga meie vastus ja meie sõnum neile jällegi oli selline, et meie neile eraldi meedet ei ole planeerinud, kuid jätkame spordialaliitudele tegevustoetuse maksmist, sealhulgas noortespordi toetamist. Seda kõike korraldab, nagu te ise, olles olnud kultuuriminister, kindlasti ka teate, halduslepingu alusel Eesti Olümpiakomitee. No vaatame, kuidas automaksudebatt Riigikogus kulgema hakkab. Mina seisan kultuuriministrina praegu selle eest, et me võiksime vanasõidukite ning muuseumidele ja autoklubidele [kuuluvate] sõidukite kohta ülevaate saada ja siin võimalikult palju aidata.

Aitäh! Aleksei Jevgrafov, lisaküsimus, palun!

Aitäh! Austatud kultuuriminister! Üheks argumendiks automaksu poolt on väide, et automaksust saadud tulu võib suunata teehoiule ja tee-ehitusele. Küsin teilt: kas te kultuuriministrina kavatsete nõuda osa nendest tulevastest tuludest, et suurendada lõimumistegevuste toetust ning nii tugevdada ja soodustada erineva keele‑ ja kultuuritaustaga inimeste aktiivset osalemist ühiskonnaelus?

Ma tänan teid, lugupeetud rahvasaadik, küsimuse eest! Kõik maksud, mis tulenevad mootorsõidukimaksu seaduse eelnõust, lähevad ikkagi üldisesse riigieelarvesse ja sealt vastavalt erinevatesse valdkondadesse. Väga keeruline on seda hetkel niimoodi otseselt lõimumisega siduda.

Aitäh, proua kultuuriminister! Lõpetan kuuenda küsimuse käsitlemise. Enne, kui me jõuame seitsmenda küsimuse juurde, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Mul on tõesti protseduuriline ja sisuline küsimus, mis sisaldab ka ettepanekut. Tavapäraselt me jõuame siin Riigikogu infotunnis ära käsitleda kaheksa küsimust. On ka teatud erinevusi …

On ka kümme olnud.

On ka kümme olnud, on ka seitse olnud, ongi erinevalt. Tavapäraselt on kaheksa, tõenäoliselt jõuab täna ka [küsida] kaheksa. Ma olen väga hästi teadlik, milliste reeglite järgi juhatus küsimusi järjekorda paneb, seda on ühiselt aktsepteeritud, siin on olnud konsensuslik lähenemine, ma ei kritiseeri seda absoluutselt. Aga siiski on minu küsimus ja ettepanek, et võib-olla saab paremini. Peaminister käib iga nädal infotunnis ja kõige rohkem küsimusi ongi peaministrile. Teised ministrid käivad paari kuu tagant korra. Kas me võiks püüda neid küsimusi esitada nii, et kui mõnele teisele ministrile on ka näiteks kaks küsimust, nii nagu antud juhul on, et need mahuksid siis kindlasti vastamise ajaraami ja järjekorda? Muidu juhtub nii, et peaministril on ikka, nagu ka täna, kuus-seitse küsimust, millele ta saab vastata, ja ta tuleb järgmine nädal jälle, aga minister, kes tuleb kahe kuu tagant, saab ühe küsimuse. See ei ole päris mõistlik info jagamise [kord] siin infotunnis. Me võiksime tõsiselt mõelda, kuidas seda paremini teha.

Aitäh! Me püsivalt tegeleme sellega. Te olete ka ise olnud selle korra koostamise juures. Me arvestame siin fraktsioone ja me arvestame fraktsioonide juhtkondi, kõike me arvestame. Me vaatame ka seda, kuidas küsimusi ministrite vahel jaotada nii, et kõik ministrid saaksid küsimustele vastata. Me oleme olnud Riigikogu infotunnis ka olukorras, kus küsimused on lõppenud ja seejärel on Riigikogu liikmed saanud vaba järjekorra alusel esitada küsimusi ükskõik millisele ministrile, kes on infotunnis osalenud. Nii et kõik need võimalused on olemas. Aga mida rohkem me siin seda protseduuri arutame, seda vähem on võimalust, et Madis Kallas saaks vastata ka oma teisele küsimusele.