Nordica erikontroll

Nii! Aga läheme teise küsimuse juurde, see on samuti peaminister Kaja Kallasele. Küsib Riigikogu liige Martin Helme ja teema on Nordica erikontroll. Martin Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ministrid! Ma eelmise jutu lõpuks ütleksin, et ei ole niimoodi, et tõstaks makse ja ainult nii saab raha juurde. Me jõuame kohe maksumaksja raha väga suure kao teemani. Ma ei tea, kas see oli varastamine või rumalus või raiskamine, aga võib-olla aitaks riigieelarve tasakaalu poole liikuda ka see, kui me ei laseks kõigi meie varal niimoodi vasakule minna. Sellega seoses ma küsingi Nordica kohta. Meil on valus kogemus Estonian Airiga: riigile kuuluv lennundusfirma oli kogu aeg hädas, sai kogu aeg rahasüste ja lõpuks kaotas Eesti maksumaksja seal 130 miljonit eurot. Siis lõi teie erakonnakaaslane, tollane taristu‑ või transpordiminister Michal uue lennufirma Nordica või Nordic Aviation Groupi, kuhu pandi algkapitaliks sisse kokku 72 miljonit eurot. Koroonaajal tollases valitsuses majandusminister Taavi Aas ja peaminister Jüri Ratas väga jõuliselt pooldasid seda, et lennufirmat veel rahasüstiga toetada. Mina olin sellega vastumeelselt lõpuks nõus, sest koalitsioonis tuleb kokkuleppeid teha. Panime sisse veel 40 miljonit eurot – ma ei pooldanud seda, aga jutt oli selline, et lõpuks saame raha tagasi. No nüüd on selge, et liigume pankroti poole. Juuli lõpus andis nüüd teises ametis olev Michal, [praegune] kliimaminister, ülesande teha Nordicas erikontroll. See erikontroll pidi valmis saama novembri lõpuks. Erikontroll ei saanud valmis novembri lõpuks, kuid vaheraport sai valmis novembri lõpuks, ainult et Riigikogu liikmetele selle erikontrolli [vaheraporti] sisu ei näidata, ei näidata ka Riigikogu korruptsiooni[vastase] erikomisjoni liikmetele või selle komisjoni juhile. Ma küsin: kas te peaministrina hoolitsete selle eest, et Riigikogu näeb seda erikontrolli vahearuannet?

Aitäh! Naljakas on muidugi kuulda seda juttu, et "ma ei pooldanud 40 miljoni eraldamist, aga rahandusministrina andsin selle raha". Nendes suurusjärkudes, nagu teie rahaga ümber käisite, et 40 miljonit sinna ja 40 miljonit tänna, meie siin ei opereeri, me üritame saada seda asja paremasse korda. Tõepoolest, ma olen väga paljus teie diagnoosiga nõus. Tegelikult oleks pidanud ettevõtte nõukogu väga selgelt seda asja vaatama. Ettevõtte viisid langusesse Nordica varasemad laienemisplaanid. Muideks, EKREIKE koalitsioon pani sinna oma nõukogu, kes oleks pidanud seda nägema ja vastutama … Vabandust, EKREIKE nimetatud või kokkupandud nimetamiskomitee pani selle nõukogu sinna ja see nõukogu oleks võinud teha tõhusamat järelevalvet. Aga nüüd küsimuse juurde. Ka mina ei ole seda erikontrolli raportit näinud, see peaks valmima veebruaris ja minu teada ei ole see veel valmis. Kui see on valmis, siis selle põhjal saab kindlasti teha järeldusi ettevõtte juhtimise ja selle kohta, millised on vajalikud sammud ja tegevus Nordica suhtes tulevikus, kuigi me oleme valitsuskabinetis otsustanud, et otsitakse võimalusi seda Rahandusministeeriumi ja Kliimaministeeriumi koostöös erastada. Te küsisite konkreetselt selle raporti avalikustamise kohta, (Hääl saalist.) riigikogulastele selle raporti avalikustamise kohta. See on Kliimaministeeriumi valdkond. Aga kuna te minu käest küsite, siis minu isiklik seisukoht on see, et ärisaladused võiks jätta välja ja siis võiks seda erikontrolli raportit parlamendiliikmetega jagada. Ärisaladusega mitteseotud infot võiks igal juhul Riigikogu liikmetele, kes sellest huvituvad, jagada, sest [kõne all] on tõepoolest ju ikkagi kõigi meie vara. Ma arvan, et on oluline teada, mida siis tehti, mida tehti valesti, kus tehti juhtimisvigu või kas neid üldse tehti.

Martin Helme, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! No ma jätan kõrvale need süü omistamised. Lihtsalt juhin tähelepanu, et siis, kui Estonian Air läks pankrotti, oli Kristen Michal seal omaniku esindaja, ja nüüd, kui Nordica on pankrotiteel, on Kristen Michal seal omaniku esindaja. Ja kui keegi ongi vahepeal olnud poolteist või kaks aastat valitsuses, siis ei ole kogu see aegrida siiski meie vastutada. Aga ma ei ole nõus selle jutuga, et ärisaladus [tuleks] välja võtta, et siis võib näha. Meil on korruptsioonivastane erikomisjon, kellel on seaduse kohaselt õigus sellele ligipääs saada. See, et valitsus või ministeerium või minister ei ole meile seda [õigust] andnud, on minu meelest seadusrikkumine ja skandaalne. Me tegeleme siin riigisaladustega, erikomisjonid tegelevad riigisaladustega. Julgeolekuasutuste järelevalve [erikomisjon] ning väliskomisjon ja riigikaitsekomisjon saavad pidevalt siin riigisaladuse templiga asju menetleda. Selle jaoks on loodud tingimused ja on olemas vastavad protokollid. Ma ei näe küll mingit põhjust, miks me ei peaks saama näha ühte aruannet. Aga küsimus on mul selle kohta, miks me siis ei saa seda vahearuannet näha. Kas sealt tuleb näiteks välja, et ametnikud on seotud nende valede äriotsuste ja valede investeerimisotsustega, või on sealt näha, et nõukogu on kas finantsiliselt või lausa kriminaalselt vigu teinud? Mis asjad need seal on, mida varjata tahetakse, et me seda [aruannet] ei näe? Minu arusaamist mööda on Kliimaministeeriumis isegi räägitud võimalusest teha kuriteoteade nõukogu või juhatuse liikmete äriotsuste tegemise kohta. Isegi kui seal ei ole kriminaalasja, on seal kindlasti ainest tsiviilasjaks ehk tsiviilnõueteks kas juhatuse või nõukogu, aga võib-olla ka kõrgemate riigiametnike vastu. Meil Riigikogu liikmetena ja kindlasti korruptsiooni[vastase] erikomisjoni liikmetel on õigus seda materjali täies mahus näha. Kas te olete nõus?

Kõigepealt, ka mina ei ole seda raportit näinud, seetõttu ei hakka ma spekuleerima, mis seal raportis on. Jah, meile on üldiselt tutvustatud neid suundi, millega selle raporti koostajad tegelevad ja mida uurivad. Kas seal on ainest mingi kuriteoteate esitamiseks, seda ma ei saa hetkel öelda, sest jällegi, ma ei hakka spekuleerima, mis seal raportis on. Ootame selle raporti ära. Üks asi on vahearuanne, teine on ikkagi see lõppraport, [kus esitatakse] seisukohad, mis see seis konkreetselt on. Teie rahustuseks võin öelda, et valitsus ei plaani Nordicasse panna lisaraha, vaid kas osaliselt või täielikult on käimas erastamisprotsess. Uus suund on ikkagi see, et Tallinna Lennujaam saaks meelitada siia võimalikult palju erinevaid lennufirmasid. Hea meel on tõdeda, et reisijate arv Tallinna Lennujaamas on viimase aastaga kasvanud. Aga tulles selle konkreetse küsimuse juurde – see on minu isiklik seisukoht, Kliimaministeerium otsustab nende dokumentide üle, niimoodi on kokku lepitud –, siis minu isiklik seisukoht on, et selle, mis on avaldatav, võiks igal juhul avaldada. Ärisaladusel ja ärisaladusel on ka vahe. Ma soovitaksin nendel, kes püüavad seal midagi kinni katta, suhtuda ikkagi mõistlikult, et oleks terve ülevaade olemas. Ma ei näe mingit põhjust, miks seda [dokumenti] varjata, Riigikogu liikmed võiksid seda näha. Aga tõepoolest, võib-olla on seal mingid ärisaladused, mis ei ole seotud mitte Nordicaga, vaid on seotud lepingutega, mille alusel tulevad trahvid, kui neid asju avalikustatakse. Trahvid on tavaliselt sellistes lepingutes suured ja sellisel juhul tuleb sellest omakorda riigile ju kahju. Selliseid asju peavad Kliimaministeeriumi inimesed kaaluma. Aga ma igal juhul pooldan seda, et need raportid oleksid nii palju kui võimalik teile avalikuks tehtud. Ma ei näe mingit põhjust, miks neid salastada.

Aitäh! Aleksandr Tšaplõgin, lisaküsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Eesti ettevõtjad peavad oma tegevuses üheks peamiseks riskiks praegust valitsust. Kas te peate seda normaalseks ja mida kavatsete teha selleks, et meie ettevõtjad tunneksid ennast kindlalt?

Aitäh, Aleksandr Tšaplõgin! See ei olnud küsimus Nordica erikontrolli kohta, aga kui peaminister Kaja Kallas soovib vastata, siis palun!

Aitäh! Ka siin infotunnis tulevad veel majanduse kohta küsimused, ma saan pikalt ja põhjalikult vastata, mida me selle jaoks teeme. Meie majanduse olukorra kohta on viimased sõnumid olnud pigem positiivsed. Näiteks on tööstustoodang jälle kasvama hakanud, mis on positiivne, ja neid positiivseid näitajaid on veel. Mida me teeme selle jaoks, et meil oleks stabiilne majanduskeskkond? Esiteks, lihtne ja selge maksusüsteem. Seetõttu me teeme tulumaksureformi, selleks et ettevõtjatel tööjõukulude koormust vähendada ja inimestele rohkem raha kätte jätta. Teiseks, meil on ulatuslikud plaanid, mida me viime järjest ellu, mis puudutavad energeetikat, et üks selline oluline sisend nagu elekter oleks meie ettevõtjatele võimalikult odav. Kolmandaks, me käime äridiplomaatia raames avamas uusi uksi meie ettevõtetele, et nad saaksid oma portfelli nii-öelda laiendada. Tõesti, meie majanduslangus on tulenenud väga suures osas sellest, et meie majandus on olnud seotud just Põhjamaade majandusega, aga Põhjamaade majandusel ei lähe praegu hästi. Kui see portfell oleks nii-öelda laiem, siis oleksid need mõjud väiksemad. Lisaks, me oleme väga olulises ajahetkes, kus majandus teeb läbi struktuurset muutust. Me ei ole enam odava tööjõu maa, me ei ole odavate ressursside maa. Järelikult jääb meile alles ainult kolmas võimalus: tark tööjõud, tark majandus ja tehnoloogia. Seetõttu me investeerime palju teadus‑ ja arendustegevusse, loome võimalusi, et ka ettevõtjad saaksid läbi viia näiteks rohkem rakendusuuringuid, mis aitaksid neil innovatsioonis järgmisele astmele saada. See kõik tähendab suuremat lisandväärtust majandusele ja suuremat lisandväärtust ka ettevõtjatele. See programm on pikk ja põhjalik. Lisaks me investeerime käesoleva aasta riigieelarvega Eesti majandusse 1,9 miljardit. Me oleme valitsuses võtnud eesmärgiks iga kvartal üle vaadata, et euroraha saaks võimalikult kiiresti rakendatud ja läheks just nendesse valdkondadesse, kus abi on kõige rohkem vaja, ehk nendesse valdkondadesse, kus hetkel on kõige raskem. Seda kõike me teeme.

Aitäh! Lõpetame tänase teise küsimuse käsitlemise. Enne, kui me läheme kolmanda küsimuse juurde, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Mart Helme, palun!

Aitäh! Ma tahaks proua Kaja Kallasele meelde tuletada, et Kliimaministeerium on Riigikogu töövõtja, mitte Riigikogu ülemus. Seetõttu Kliimaministeerium ei otsusta, mida on Riigikogu liikmetele vaja nende tööülesannete täitmiseks, vaid kui Riigikogu liikmed esitavad vastava taotluse, siis see taotlus rahuldatakse. Teistmoodi olla ei saa. Mis puutub ärisaladusse …

Aitäh!

… siis minu teada mitte keegi praegustest korruptsioonivastase erikomisjoni liikmetest ei tegele lennundusega ega kavatse mingit konkureerivat lennundusfirmat rajada, mistõttu kogu see ärisaladuse jutt …

Aitäh, Mart Helme!

… ei ole absoluutselt tõsiseltvõetav.

Aitäh, Mart Helme! Ma ei saa seda kahjuks mitte kuidagi lugeda protseduuriliseks küsimuseks. See oli ikkagi väga selgelt sisuline vastulause, mida protseduur ette ei näe. Head kolleegid, peame sellest reeglist kinni.