Teehoiukava ja teede olukord

Meie tänane esimene küsimus on peaminister Kaja Kallasele. Küsib Riigikogu liige Lauri Laats ja teema on teehoiukava ja teede olukord. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Eile ilmus Eesti Päevalehes artikkel pealkirjaga "Päästjad ja kiirabi ei jõua hooldamata teede tõttu abivajajateni". Artiklis tõstetakse esile mitmeid juhtumeid, kus halvasti hooldatud teed on takistanud kiirabi ja päästjate ligipääsu abivajajatele. Näiteks põles tänavu jaanuari alguses Saaremaal Lülle külas maani maha talumaja, kuna päästjad ei saanud sinna juurde. 12. jaanuari õhtul põles Tartumaal Elva vallas Nasja külas elumaja maha samadel põhjustel. Möödunud aasta novembris jäi kiirabi mutta kinni Läänemaal Allika külas, kus kiirabiauto ja hädas inimese vahele jäi üle kilomeetri mudast teed. 2021. aasta jaanuaris hukkus Ida-Virumaal Männiku külas toimunud hooldekodu põlengus kolm inimest. Kohalikud omavalitsused seisavad suurte väljakutsete ja probleemide ees: inimesed lahkuvad maalt, tulubaas väheneb. Täiendavate maksutõusude tõttu jääb KOV‑idel raha veelgi vähemaks. Tegelikult on valitsus regionaalpoliitikas täiesti läbi kukkunud. Vabandust, pean ennast parandama: regionaalpoliitika täielikult puudub. Sellest lähtuvalt ma küsin. Kas on normaalne, et 21. sajandil ei suudeta meie riigis hoonete tulekahjusid kustutada ning kiirabi ei jõua abivajajateni, sest teid lihtsalt ei suudeta korras hoida? Inimesed hukkuvad, vara hävib. Tahakski teie arvamust teada. Loomulikult, need vastused, et kohalikud omavalitsused võiksid ennast paremini majandada või kuskilt raha leida, paremini prioriteete seada, ei ole vastused, need on vabandused.

Aitäh! Alustan sellise põhitõega: kõiki asju, mida me saame Eestis teha, me saame teha maksumaksja raha eest. Ehk ma loodan, et te toetate automaksu, sest tõepoolest on riigieelarve keerulises seisus. Teede hoolduseks, ma olen nõus, on vaja rohkem raha, nii nagu ka paljude muude teenuste jaoks, mida te ise välja toote: palku on vaja tõsta, toetusi on vaja maksta, teid on vaja ehitada, teid on vaja hooldada. Aga seda kõike saab teha ainult maksumaksja rahaga. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt kuulub omavalitsusüksuse ülesannete hulka ja pädevusse valla või linna teede ehitamine ja korrashoid. Te viitasite sellele kahetsusväärsele juhtumile. Sealt loost tuleb välja, et tegemist oli osaliselt valla teega ja osaliselt erateega. Vallal puudusid erateelõikude avaliku kasutamise lepingud ehk vald ei teostanud seal selle tee hooldust. Neid juhtumeid peab kindlasti vaatama, kui inimesed tahavad märkida tee erateeks, sest see tähendab, et kohalik omavalitsus seda teed siis ka ei hoolda. Muidugi on meil teehoiukava ja aastatel 2024–2027 suuname me riigiteede hoidu kokku 680,5 miljonit eurot, millest riigieelarvelised vahendid on 543,8 miljonit ja välisvahendid 136,7 miljonit. Lisaks ehitame erinevaid teid. Igal juhul on kõik need lood, mis te välja tõite, äärmiselt kahetsusväärsed. Kohalikud omavalitsused peavad väga tõsiselt suhtuma oma kohustusse omavalitsuse teid [korras hoida], sealhulgas erateede puhul neid kokkuleppeid sõlmida, et selliseid olukordi vältida. Vajaduse korral tuleb sõlmida avaliku kasutamise lepingud erateede kohta. See on ju tõsi, et kõiki kohaliku elu küsimusi korraldavad põhiseaduse kohaselt kohalikud omavalitsused ja need kohalikud omavalitsused tegutsevad põhiseaduse kohaselt iseseisvalt. Tõsi on, et riik on toetusfondi kaudu tulnud kohalikele omavalitsustele appi, eraldanud kohalike teede hoiu toetust ja jooksvalt suurendanud omavalitsusüksuste võimekust kohalikke teid [korras hoida]. Praegu on valitsuse toetus 29,3 miljonit eurot. Aga veel kord: seaduse järgi on see kohaliku omavalitsuse ülesanne.

Teie aeg! Aitäh! Lauri Laats, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Eks Eesti Päevalehe artiklis olidki erinevad näited. Seal oli näiteid nende teede kohta, mis kuuluvad kohalikule omavalitsusele, aga tõesti, vaidlusaluse tee kohta ei olnud täpset teadmist, kas see on eratee või kohaliku omavalitsuse tee. Aga te jällegi viskasite palli kohalike omavalitsuste väravasse, et nemad võiksid olla paremad ja tublimad. Samas te väga hästi teate, et täiendava maksukoormuse tõttu on tulubaas vähenenud, inimesed kolivad maalt ära. Teisest küljest, loomulikult saavad kohalikud omavalitsused ju valdavalt ikkagi eelarvelist toetust riigieelarvest. Eks ka linnade ja valdade liit ole ju nendele küsimustele korduvalt tähelepanu juhtinud, aga ega sellest suurt abi ei ole olnud. Kuulda ei ole neid võetud. Mis puudutab teehoiukava, siis spetsialistid ka Transpordiametist on selgelt öelnud, et see raha, mis on eraldatud järgnevaks perioodiks, kuni 2027. aastani, ei ole piisav. Tegelikult on tehtud kärbe umbes poole võrra. Selleks et olemasolevaid teid hoida sellisel tasemel, nagu nad praegu on, oleks vaja poole rohkem raha. Sellest lähtuvalt küsingi. Kui me nüüd neli aastat järjest vähendame teehoiuraha poole võrra, siis mis teie arvate, mis seisus need peamagistraalid võiksid olla nelja aasta pärast? Ma ei hakka täpselt välja tooma kilometraaži ja nii edasi, seda te tõenäoliselt oskate teehoiukavast vaadata. Aga muret tekitab just see, mida spetsialistid ütlevad, et kui me tahame sõita edasi niisama headel teedel, teedel, mis on sellises seisus, nagu nad on praegu, siis me peaksime poole rohkem raha sinna panema. Nelja aasta pärast on olukord tunduvalt halvem. Mis teie arvamus on?

Aitäh! Esiteks, mina ei veereta midagi kellegi kapsaaeda, vaid viitan põhiseadusele. Põhiseadus ütleb, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduse alusel iseseisvalt. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ütleb, et omavalitsusüksuse ülesannete hulka ja pädevusse kuulub valla ja linna teede ehitamine ja korrashoid. Ma viitan põhiseadusele ja lähtun sellest. Teiseks ei vasta tõele see, nagu kohalike omavalitsuste tulubaas oleks kuidagi vähenenud. Vastupidi, ka regionaalminister siin kõrval ütleb, et kohalike omavalitsuste tulubaas on pidevalt hoopis suurenenud. Jah, mul ei ole neid numbreid teile praegu öelda, aga tõsi ta on, ma mäletan seda ka eelarve aruteludest, et laekumised KOV‑idele on suurenenud. Kolmandaks. Jah, ma olen teiega nõus, et teedesse tuleb panna rohkem raha, teehoidu tuleb panna rohkem raha, teede ehitamiseks peab olema rohkem raha. Aga veel kord: meil on kasutada ainult maksumaksja raha ja see ei tule kuskilt mujalt kui maksudest. Seetõttu küsin teilt veel kord: kas te toetate automaksu, selleks et kõiki neid toredaid asju, mille kohta te ütlete, et neid on vaja teha, saaks teha, ja et riigieelarvesse laekuks rohkem maksutulu, millest lähtuvalt saaks teha vastavaid investeeringuid?

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, lisaküsimus, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! See pole muidugi esimene kord, kui te otsite süüdlasi ja vastutajaid. Aga ikkagi, nagu minu kolleeg Lauri Laats välja tõi, see on fakt, et te olete otsustanud oluliselt vähendada investeeringuid teede hooldamisse. Uues teehoiukavas ongi investeeringuid poole võrra vähem sellest, mida tegelikult oleks vaja meie riigi teedesse investeerida. Samal ajal te tulete Riigikokku automaksuga ja mitu korda olete küsinud sellele toetust ka Riigikogu liikmetelt. Mul ongi selline küsimus: kas ma saan õigesti aru, et see ongi teie plaan ja strateegia selle automaksuga, et selle tulemusel meil sõidakski poole vähem autosid, täpselt poole võrra vähem? Siis ei peagi enam teedesse [nii palju] investeerima. Nagu see teie teehoiukava ette näeb, et järgmised neli aastat investeerime teedesse poole võrra [vähem], sest automaksu tõttu meil hakkabki poole võrra vähem autosid sõitma. Kas see ongi siis teie strateegia? Saan ma õigesti aru?

Aitäh! Kordan veel kord üle: raha ongi vähe. See tähendab, et raha on kõikidele valdkondadele vähe. Meil on kõikide asjade tegemisel eelarves erakordselt suur puudujääk. Nii lihtne see ongi. Meil ei ole, valitsusel ei ole mingit muud raha kui maksumaksja raha. Ja kulud ületavad tulusid. See tähendab seda, et me peame kulude [taset] alla võtma. Riigi investeeringute ja SKP suhtarv on 5,7%. Seda on rohkem kui möödunud aastal, seda on 2 miljoni euro võrra rohkem kui möödunud aastal. 2023. aastal oli suhe SKP‑sse 5,5%. Euroopa Liidu keskmine näitaja on 3%. Me investeerime väga palju maksumaksja raha, me investeerime ka teedesse. Vaadake taristuehitust. Me ehitame ka raudteed, needsamad ehitajad ehitavad ka raudteed, mille abil saab samamoodi inimeste ja kaupade liikumist parandada. Nii et jah, olen endiselt sama meelt. Iga kolmapäev ma vastan teie küsimustele, mida kõike toredat tuleks teha: oleks vaja õpetajate palka tõsta, oleks vaja päästjate ja politseinike palka tõsta, teehoidu on vaja rohkem raha, tervishoidu on vaja rohkem raha. Teie pinginaaber küsib mult kogu aeg ravijärjekordade kohta. Väga õige, sinna on vaja rohkem raha. Sotsiaalvaldkonda on vaja rohkem raha. Ka kultuuri me peame elus hoidma, sinna on vaja rohkem raha. Haridusse on vaja rohkem raha. Aga riigi rahakott ei ole põhjatu, riigi rahakott täitub ainult maksumaksja rahaga. Seetõttu kordan oma üleskutset: kui te tahate kõiki neid asju teha ja räägite, kuhu me peame investeerima ja mida tegema, siis toetage ka seda, et me kogume rohkem maksutulu. Ja mina ei aja süüd mitte kellegi kaela. Ma viitan põhiseadusele. Kõigil on omad ülesanded. Näiteks sellesama õpetajate palga teemal te suutsite kuskil varjudemaastikul väga osavalt peituda, eks ole, kuigi hariduse korraldamine on tegelikult kohalike omavalitsuste ülesanne. Kui palk, mida meie õpetajatele toetusena maksame, ei jõua õpetajateni, siis peaks olema linnavalitsuse ees meeleavaldus, et miks see nii on, miks siis Tallinnas see ei jõua õpetajateni. Jah, ma ei veereta süüd, ma viitan põhiseadusele. Igaühel on omad ülesanded.

Aitäh! Lõpetame tänase esimese küsimuse käsitlemise. Enne kui me läheme teise küsimuse juurde, saan aru, on kaks küsimust istungi läbiviimise protseduuri kohta. Lauri Laats, ma tõesti loodan, et see on protseduuriline küsimus. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Kuna peaminister mitu korda küsis minu käest, kas ma toetan automaksu, siis ma ütlen: ei, ma ei toeta automaksu. Aga mida ma toetan, on pangamaks, ja ma kindlasti toetan seda …

Lauri Laats, see ei ole protseduuriline küsimus.

… kui te jätate ära maksuküüru kaotamise. Seal on raha. Võtke sealt, kus on võimalik, ärge võtke tavainimeste käest.

Hea kolleeg Lauri Laats, see ei olnud protseduuriline küsimus. (Hääl saalist.) See formaat ei näe ette vastulause esitamise võimalust. Saab esitada küsimust istungi läbiviimise protseduurireeglite kohta. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, protseduuriline küsimus, palun!

Jaa, mul ongi protseduuriline küsimus, et kuidas ikkagi see protseduur infotunnis välja näeb. Kas siis Riigikogu liikmed esitavad peaministrile küsimusi või vastupidi? Te ütlesite, et see formaat ei näe ette, et me saaksime peaministrile vastata. Aga kuidas see dialoog peaks olema või kuidas me seda dialoogi saame pidada? Kuidas ikkagi see protseduur on? Teine küsimus on selle kohta, kui palju võib vastustes teemast kõrvale kalduda. Kui ma [õigesti] mäletan, siis teema oli ikkagi teehoiu rahastamine. Mulle jäi arusaamatuks, miks peaminister rääkis vastuses õpetajate palkadest ja meeleavaldusest linnavalitsuse eest. Kui palju siis võib kõrvale kalduda?

Aitäh! Protseduur on selline, et Riigikogu liikmed küsivad ning peaminister ja ministrid vastavad. Niikaua, kui vastuse raames püsitakse valdavalt teemas, istungi juhataja ei sekku. See on väga selge protseduurireegel.