Arupärimine jalgpallihallide rajamise kohta (nr 498)

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, mis on Riigikogu liikmete Jaanus Karilaidi, Ester Karuse, Andre Hanimäe, Tanel Kiige ja Jüri Ratase 15. mail 2023. aastal esitatud arupärimine nr 498 jalgpallihallide rajamise kohta. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Jaanus Karilaidi.

Aitäh, istungi juhataja! Tõesti oleme arupärimise esitanud 15. mail. Selle ajaga on palju juhtunud. Kui saaks, siis täpsustaks siin arupärimises üht-teist. Tänasel kujul peaks vaatama, et arupärimise on nagu esitanud Isamaa ja sotsiaaldemokraatide saadikud. Kindlasti ka mõnda küsimust täpsustaks, sest 15. mail oli meil teadmine, et kultuuriminister suhtub leigelt jalgpallihallide rajamisse. Täna me teame, et tegelikult see programm läheb edasi, aga on takerdunud teatud põhjustel. Miks see on siis takerdunud, saamegi kohe teada kultuuriministri käest.

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, kultuuriminister Heidy Purga!

Tere! Ilusat pealelõunat kõikidele kolleegidele! Aitäh arupärijatele! Arupärimises on mulle esitatud kokku – jah, tõesti maikuus [esitati] – kolm küsimust. Kui teil selle vastu midagi ei ole, siis kolmest küsimusest ma teeksin kaks, teisele küsimusele vastates vastaksin ühtlasi ka kolmandale. Aga olete küsinud: "Miks ei jätka Vabariigi Valitsus palju positiivset tagasisidet saanud jalgpalli sisehallide projektiga?" Nagu ise viitasite siinsamas puldis hetk tagasi, tõepoolest, arupärimise hetkel oli olukord võib-olla teistsugune, aga me jätkame jalgpallihallide projekti, sest see on veel pooleli. Riigieelarve toel ja koostöös kohalike omavalitsustega on jalgpallihallide projekti raames tänaseks juba valminud sisehall Haapsalus, Viljandis, Raplas, Tartus ja Pärnus ning ehitus-, ettevalmistus- või planeerimistööd käivad Saaremaal, Rakveres, Paides, Viimsis ja Narvas. Aastatel 2020–2023 on eraldatud 12 täismõõtmetes jalgpalli sisehalli rajamiseks riigieelarvest vahendeid 20 miljoni euro ulatuses. Nagu me teame, panid ehitushindade ja energiahindade kallinemise tõttu mitmed kohalikud omavalitsused aastatel 2021–2022 hallide rajamise projekti pausile. See oli ilmselt ka üks põhjus, miks selline vaheetapp või ‑aeg, -periood tekkis. Aga arvestades keerulist majandusolukorda, andis ministeerium neile võimaluse projekte jätkata 2023. aastal. Narva linn tegi halli rajamise otsuse alles möödunud aasta juulikuus ja 12 omavalitsusest kaks, Jõhvi ja Jõgeva, loobusid üldse halli rajamisest. Peamiseks põhjuseks tõid nad raskused omafinantseeringu kokkusaamisega. Nagu me teame, on tõesti omavalitsuste finantsolukord erinev. Kohalike omavalitsuste võimalused ja soov sisehallide rajamisse panustada on oluliselt muutunud alates aastast 2019, kui projekti alustati, sest majanduslik olukord ja võimekus on tänaseks teistsugused. [Järgmisele] küsimusele vastates liidaksin kaks vastust kokku. Küsimus number kaks: "Kas olete huvi tundnud, millised kohalikud omavalitsused on huvitatud jalgpalli sisehallide rajamise riiklikust toetusest?" Küsimus number kolm: "Mida Te ütlete näiteks Kagu-Eesti ja Jõgevamaa jalgpallurite, kes ei saa talvel jalgpallihallis treenida ja kelle mahajäämus arengus sellevõrra suureneb?" Kindlasti on Eestis jätkuv vajadus uute hallide järele, mis annaks nii noortele kui ka täiskasvanud jalgpalluritele paremad tingimused treenimiseks ka talveperioodil. Riigieelarve kaudu ei saanud jalgpallihallide projekti raames rahastust Hiiumaa, Võrumaa, Valgamaa ja Põlvamaa. Jõgeva loobus. Kultuuriministeeriumi spordiosakond on uurinud Hiiumaa halliehitamise valmisolekut ning nad halli rajamist lähiaastatel alustada pigem ei soovi. See on olnud nende vastus. Ei ole välistatud, et projekti jätkatakse küll tulevikus, kuid esimese asjana tuleks valmis saada need hallid, mille rajamist on alustatud ja mida riik on praegu toetanud. See ongi sõnum, mille saab hetkel anda. Aitäh!

Suur tänu. Üks küsimus. Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud ettekandja! Te tõite näiteid, et mõned omavalitsused loobusid halli ehitamisest. Nukker näide on siin Jõhvi, kus tõesti on nii regionaalpoliitilises mõttes kui ka noorte spordiharrastuse mõttes seda väga-väga vaja. Aga kuna ehitushinnad on kõvasti tõusnud, siis nad pidid sellest loobuma. Omavalitsusel on niigi raske. Aga kas [ei saaks teha] sellist projekti tingimuste korrigeerimist, et panna lihtsalt 50–75% protsenti selle potentsiaalse halli ehitamisest – need on ikkagi mingil määral [tehtud] tüüpprojekti järgi –, mitte nii, et iga ehitushinna muutus viib natukene vaesemad omavalitsused kohe hädasse? Neil oleks just väga vaja kõiki neid asju.

Aitäh teile küsimuse eest! Oskan öelda seda, et kuna ehitushindade kallinemise tõttu, nii nagu ütlesin, jäid omavalitsustel perioodil 2021–2022 eraldatud toetused suures mahus kasutamata – seda toetust oli kokku üle 10 miljoni euro –, siis kandsid omavalitsused aastaks 2022, [tolle] aasta lõpuks, riigieelarvesse need vahendid tagasi. Ja tagasi kantud summa nähti ette Kultuuriministeeriumi eelmise aasta eelarvesse. 2023. aasta raha peab olema aga 2024. aasta lõpuks kasutatud. See on see vastutulek, mida me saime teha, et anda ikkagi võimalus mõnele omavalitsusele, kellel koheselt seda valmisolekut ei olnud, et nad saaksid ehitust jätkata. Mis puudutab konkreetset protsendimuutust, siis see on juba hoopis teine kokkulepe. Ma arvan, et ehk tulevikus [võib sellele mõelda], kui see voor on läbi. See raha on tänaseks kasutatud. Selle aasta jooksul peab olema see kasutatud ja see saab kasutatud. Kultuuriministeerium monitoorib, hoiab kätt pulsil [ja jälgib] erinevaid kohalikke omavalitsusi, kel ehitus veel pooleli on, et nad saaksid siiski selle lõpetatud. See tähendab seda, et jalgpallihallide projekti rahastus saab selle aastaga siiski läbi. Kui kohalikel omavalitsustel on tekkinud teistsugune majanduslik olukord, siis saab seda teemat uuesti käsitleda, aga mitte enam selle projekti raames.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea arupärimisele vastaja! Tõepoolest, Jõhvi loobus jalgpallihalli rahast – ma ise olin sel ajal abivallavanem – väga pragmaatilisel põhjusel, sest hange läks 3,5 korda kallimaks, kui olime eelnevalt arvanud. Pidasime ka läbirääkimisi ministeeriumiga, et äkki on võimalik rahastust suurendada ja tähtaega pikendada, aga tähtaeg oli 2022. aasta lõpp, ja kõik, rohkem ei [saanud]. Ei olnud võimalik [raha juurde saada] ja kui raha tagasi kandsid, siis jagati teistele. Saaremaa ja osa teisi omavalitsusi sai raha juurde. Olemasoleva raha põhjal ei saanud Jõhvi raha juurde. Aga iseenesest seda halli Jõhvi oleks vaja. Kõik eeltöö on selleks tehtud. Aga ma ikkagi küsin nüüd. Selle aastaga saab kõik läbi, aga kas on planeeritud riigi eelarvestrateegia raames jalgpallihallide suunal edasi [minna] ja seda ka jõuliselt valitsuses välja käia? See on piirkondlikult väga oluline [projekt]?

Aitäh teile küsimuse eest! Hetkel on Kultuuriministeeriumis väga palju erinevaid sporditaristute investeeringutega seotud küsimusi üleval. Ilmselt me neid arutame. Teie poolt viidatud jalgpalliteemat [praeguse] informatsiooni kohaselt meil kohe ei ole plaanis arutada, aga teeme seda kõikide teiste investeeringuvajadustega koos.

Aitäh! Kõik on väga selge. Lugupeetud minister, rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. Head kolleegid, oleme kinnitatud päevakorra tänaseks ammendanud.