Arupärimine sisserände kohta (nr 588)

Nii, järgnevalt liigume teise päevakorrapunkti juurde, mis on Riigikogu liikmete Tõnis Lukase, Helir-Valdor Seederi ja Mart Maastiku 12. detsembril eelmisel aastal esitatud arupärimine sisserände kohta. Palun ettekandjana Riigikogu kõnetooli Tõnis Lukase. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! Nüüd sõõm värsket õhku. Seni me oleme saanud vastuseid arupärimistele, mis on esitatud mai- ja juunikuus, aga see arupärimine on suhteliselt värske, ikkagi detsembrist. Samas, teema on meeli köitnud eelmisel aastal päris mitmel korral. Valitsus otsustas rahvastikupoliitikaga tegelemise asemel anda avalikkusele signaal, et see ei ole absoluutselt tähtis. Järelkasv ei ole tähtis. See, kas peredes on lapsi või mitte, ei ole praegu esmane. Samas, rahvastikupoliitikata ei ole võimalik ette kujutada ei majanduspoliitikat ega kaitse-, kultuuri- ja hariduspoliitikat. Nii et meie jaoks on see oluline. Valitsuse liikmete sõnum oli, et kui meil sündimus [langeb] ja me mingitel põhjustel ei astu riigi poolt samme, et see taas hakkaks [tõusma], siis meil on lahendus olemas. Seda on soovitanud nüüd juba kaks ministrit ja üks asekantsler – üht-teist on veel kuulda olnud valitsusringkondadest –, et lahendus on kontrollitud migratsioon. Ma tahan öelda, et kontrollitud migratsioonist sisulises mõttes on asi juba kaugel. Kontrollida võib midagi, mida sa paned kirja. Ausalt öeldes, meil ei ole isegi päris ülevaadet, kui palju meil inimesi saalib sisse-välja, sest osa piire on päris lahti. Aga kindlasti ei ole võimalik praeguses olukorras varsti enam protsessi üldse kontrollida. Kui migratsioon – ma mõtlen immigratsiooni, sisserännet – on ühel perioodil liiga kiire, siis sellel on oma negatiivne mõju turvalisusele ja turvalisustundele. Ka kapo – ega see ei ole niisama, kapo ei võta naljalt seisukohti – on hoiatanud, et näiteks moslemi kogukond, islamiusuliste ringkonnad on kosunud hästi kiiresti ja äärmuslus samamoodi. Kuni selleni, et näiteks Moslemi Vennaskond on huvi avaldanud, et siin sekkuda ja hakata korda rikkuma. Me näeme, et venekeelse taustaga elanikkonna kasv – ma ei räägi praegu Ukraina põgenikest – on olnud nii suur, et on hakanud mõjutama väga tõsiselt näiteks hariduslikku hakkamasaamist. Kvaliteetse eestikeelse õppe korraldamine on järjest raskem. Aga selline immigratsioonilaine toob tulevikus muidugi ka sotsiaalseid probleeme ja nii edasi. Lõpuks on see ka eelarveline küsimus, kui palju läheb maksma 100 põletatud sõidukit ja kümme põletatud kauplust päevas, nii järjest näiteks nädal aega. Kas see vastus on olemas? Need on ühiskonnale väga suured kulud. Massiline sisseränne võib tähendada ohtu ka siseturvalisusele. Nii, kui me räägime praegu sisserände piirarvust, mida teie valitsuse liikmed soovitavad tõsta, siis meie küsimus on, kas see on kogu valitsuse poliitika. Meil on 13 erandit, kuidas sisserände piirarvu saab niikuinii laiendada. 13 erandit! Ja et lihtsalt seda konkreetset piirarvu suurendada, selle eesmärk on ju ainult odava tööjõu sissetoomine. Odava tööjõu sissetoomine tähendab seda, et survestatakse meie oma töövõtjaid madalate palkadega ja surutakse palgad madalaks. See tähendab, et meie oma inimesed lähevad ära, nagu siin kümmekond aastat tagasi see laine oli. Meil ei ole võimalust sellisesse pöörisesse enam minna. Lisaks sellele [suureneb] meil tööpuudus. Tuua siia järjest inimesi sisse, nii nagu valitsus kavandab, on väga halb. Ja me küsime, kui palju on meil juba praegu erinevate kategooriate sisserändajaid ja kas Vabariigi Valitsuse arvates tuleks sisserännet piirata või hoopis soodustada. Milline on töörände ja sellega kaasneva pererände arvuline suhe Eesti kogemust arvestades, kas see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse poliitikaga? Üleüldse tahame teilt teada, millised on massilise sisserände korraldamise tagajärjed Eesti riigile.

Aitäh! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli peaminister Kaja Kallase. Palun!

Aitäh! Austatud arupärijad! [Esimene küsimus:] "Kui palju on meil juba praegu erinevate kategooriate sisserändajaid ja kas Vabariigi Valitsuse arvates tuleks sisserännet piirata või hoopis soodustada […]?" Mul on need tabelid siin vastuses, aga neid on imelik ette lugeda. Ma võin need tabelid paluda teile saata, ma vastan lihtsalt üldiselt. Igal aastal määrab Vabariigi Valitsus sisserände piirarvu. 2024. aastal [on see] 1303, mis on vähem kui 2023. aastal. Piirarvu kehtestamise eesmärk ongi reguleerida seda, kes siia tulevad ja [kes siia] jäävad. Valitsuskoalitsioon pole kokku leppinud välismaalaste seaduses kehtestatud sisserände piirarvu üldregulatsiooni muutmises. Meil on selge eesmärk korrastada välismaalaste Eestis viibimise, elamise ja töötamise regulatsiooni, aga see eelnõu ei ole valmis ja seda pole arutatud ka valitsuse istungil. Eesti rändepoliitika on läbi aegade lähtunud tasakaalustatuse põhimõttest. See poliitika peab arvestama Eesti arenguvajadustega, see peab olema suunatud rahvusriigi kestlikkusele ja avaliku korra, riigi julgeoleku tagamisele – selles osas ei ole mitte midagi muutunud. Soodustatud on olnud nende välismaalaste Eestisse tulek, kes annavad ühiskonnale kõrget lisandväärtust või kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvidega. Tähtajaliste elamislubade väljastamise arvud on üldjoontes olnud stabiilsed. Erandlik oli pandeemia[aasta], 2020. aasta. Kui me võrdleme 2023. aastat 2022. aastaga, siis vähenes meil tähtajalise elamisloa taotluste [arv] põhjuste lõikes järgmiselt: töötamiseks vähenes 16,6%; õppimiseks 23%; pererändeks 41%. Nagu ma ütlesin, on soov neid reegleid korrastada, et kõik oleks arusaadav. Teine küsimus: "Milline on töörände ja sellega kaasneva pererände arvuline suhe Eesti kogemust arvestades, kas see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse poliitikaga?" Vabariigi Valitsus lähtub Riigikogus kehtestatud reeglitest ja sisserännet puudutavate valikute tegemisel peab arvestama, et töörändega kaasneb pereränne. Nii nagu ma ütlesin, need tabelid saadame teile eraldi, saate neid vaadata. Seadusliku rände aluste väärkasutuse riskide vähendamiseks ja julgeolekuohtude ennetamiseks plaanime kindlasti kasutusele võtta meetmed, et tõhustada rändemenetluse läbiviimist ja tugevdada rändekontrolli võimekust. Kolmas küsimus: "Millised on meie riigi võimalused integreerida nii kultuuriliselt kui sotsiaalselt sellise massilise sisserändega siia tulnud välismaalasi ja millised on Teie valitsuse selleks ette võetud sammud?" Registreeritud rände järgi tuli kõige rohkem ukrainlasi 2023. aastal. Integratsioon on parim siis, kui nad on sotsiaalselt aktiivsed, see tähendab, et töötavad ja õpivad. Seetõttu on hea meel tõdeda, et 53,2% tööealistest ajutise kaitse saanud Ukraina kodanikest on asunud tööle. Integreerumisele pöörame ka eraldi tähelepanu. Näiteks on meil valdkonna arengukava, sidusa Eesti arengukava. Seal on eesmärgid ja tegevussuunad. Kõigi uussisserändajate teekond Eestis algab kohanemisest. Selleks on kohanemisprogramm – 2015. aastast seda pakutakse –, mis koosneb erinevatest tasuta koolitustest. Kõige tähtsam meie jaoks on loomulikult eesti keele õpe. Seetõttu me panustamegi eesti keele õppesse ja keeleõpet toetavatesse tegevustesse nii Eesti riigi eelarvest kui ka rahvusvaheliste tõukefondide rahast just selleks, et inimesed oleksid samas keeleruumis ja samas inforuumis. Siis saavad nad ka paremini integreeruda. Aitäh!

Aitäh, proua peaminister! Teile on päris mitu küsimust. Kõigepealt Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Teema, mis otseselt on migratsiooniga seotud, on keeleküsimus. Ma ei ole kursis, millal teie viimati pealinna kaupluseid külastasite, aga mina käisin laupäeval ja sattusin olukorda, kus teenindaja ei osanud minu väga lihtsale eestikeelsele küsimusele vastata ja ei suutnud üldse ühtegi sõna eesti keeles minuga rääkida. Suures pealinna kaubanduskeskuses! Oma tuttavate käest ma olen kuulnud, et selliseid olukordi juhtub pidevalt viimasel ajal. Mida Vabariigi Valitsus ette võtab, et lõpeks selline olukord, et Eesti pealinnas ei saa eestlased enam eesti keeles isegi mitte kaupluses asju ajada?

Aitäh! Mina käisin poes pühapäeval ja sain eesti keeles hakkama, kuigi tõepoolest, teenindaja emakeel ei olnud eesti keel. Kenasti sai eesti keelega hakkama. Meil kehtib keeleseadus. Loomulikult, seda keeleseadust tuleb järgida ja kontrollida selle täitmist. Aga lisaks saame me kõik ise teha ikkagi seda, et me räägime eesti keeles, ja need, kes oskavad vene keelt, ei lähe sellele üle, kui nendega räägitakse.

Aitäh! Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Tööandjate keskliidu juht Arto Aas väitis täna juba mitmendat korda, et välistööjõu kaasamise reeglid on Eestis praegu Euroopas ühed kõige karmimad. Teie ise olete väitnud varem, et Eestis on konservatiivne sisserändepoliitika – ma küll täpset sõnastust ei mäleta, vabandan. Praegu ütlesite, et see on tasakaalustatud. Aga OECD andmete kohaselt ületasid 2022. aastal – need on praegu kõige värskemad andmed – Eestit sisserändemahu poolest [võrreldes] meie rahvaarvuga vaid Luksemburg ja Island. Leedu jäi 2,5 korda alla Eestile, Läti kuus korda, Soome üle kolme korra, Rootsi 2,5 korda sisserändemahu poolest [võrreldes] rahvaarvuga. Kuidas saab siis nii olla, et ühtaegu on meil üks Euroopa kõige karmimaid ehk konservatiivne sisserändepoliitika ja üks Euroopa suurimaid sisserändeid?

Aitäh! Meile on tõepoolest tulnud Ukrainast väga palju ajutise kaitse saajaid. Neid on tulnud [siia] rohkem kui teistesse riikidesse. Sellest tulenevalt see tulemus ongi [selline].

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Demograafiline kriis on viinud meid selleni, et meie rahvus võib välja surra. Küll muidugi mitte kahe aasta jooksul, nagu [räägitakse, et] kohe tuleb sõda, aga võib-olla 50 aasta pärast. Praegu teie ametikaaslane Riisalo kaalub tööjõukriisi leevendamiseks välistööjõu kvoodi mitmekordistamist. Kui praegu on ette nähtud, [et see on] 0,1% rahvastikust, 1300 aastas, siis kui seda mitmekordistada, siis see võiks olla, ma ei tea, 5000 või 7000. Praegu on reaalselt tulnud meile sisse juba ligi 100 000 võõramaalast. Kas siis sellest tööjõust ei piisa, et me peame veelgi suurendama seda? Ja kuidas te arvate, et me riigina ja rahvusena püsima jääme ning meie keel ja kultuur [püsima jäävad], kui me seda teeme?

Tiit Riisalo mõtteid peab kommenteerima Tiit Riisalo. Valitsuses selliseid plaane ei ole.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud peaminister! Minul oleks küll hea meel, kui te pöörduksite Keeleameti poole ja saaksite neilt reaalse informatsiooni. Liiga paljudel inimestel on olnud probleeme eesti keeles asjaajamisega. See asi on täiesti käest ära. See on immigratsiooniprobleemide indikaator. Aga ma küsiks nende inimeste töölesaamise kohta. [Seal on] erinevad kategooriad muidugi. Kuidas saab nii olla, et meil on 100 000 inimest, aga näiteks maasikakasvatajad ikka hädaldavad, et töökäsi ei ole. Näiteks Lätis Siguldas ütlesid nad, et kehtestasid ukrainlastele reegli, et kui nad seda tööd vastu ei võta, siis toetusi ei saa. Riisalo ütleb, et ikka on inimestest igal pool puudu. Kus on piir, kui meil on 100 000 inimest tulnud väljastpoolt ja ikka ei ole töökäsi ka kõige lihtsamate tööde jaoks? Kuidas see võimalik on?

Aitäh! See on võimalik sellepärast, et meie ühiskonna heaolu on parem ja inimesed ei taha enam lihtsamaid töid teha. Eks see on küsimus ka ettevõtjatele ja küsimus palkade kohta. See, et meil on hetkel tööpuudus pisut suurenenud, aga [töö]hõive on erakordselt suur, tähendab seda, et meil on töökohti tulnud juurde rohkem, kui on töötuid. See on pigem positiivne näitaja, sest tavaliselt käib majanduslangus alati käsikäes tööpuuduse kasvuga. Seda praegu ei ole veel näha.

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Me võime seda piirata 30 või 35 viimase aastaga, aga üldiselt on meil rahvana kogemus, mis sisserändajatega kaasneb. Loomulikult on teadussisseränne, [on sisseränne] kõrghariduses, spetsialiste on vaja. Sel on oma positiivsed küljed ka. Aga kui me räägime praegu massiimmigratsiooni ohtudest kogu ühiskonnale, siis millised need kogemused on, mis teil seal tabelites ka on? Kui näiteks suurendada, nii nagu ka minister Riisalo taotleb nüüd avalikult – enne ütles seda asekantsler –, kolm-neli korda … No hea küll, praeguse 1300 asemel aastas tuleb 5000 inimest odavaks tööjõuks sellesse sektorisse. Kui palju nendega [tuleb kaasa] pereliikmeid? Lihtne arvutus näitab, et pika plaani järgi võib nende 5000-ga pereliikmeid siia aastatega [kaasa] tulla 20 000 – 30 000.

Tõnis Lukas, palun!

Teie aeg!

Mida see statistika keskmiselt näitab?

Aitäh! Ma saan kommenteerida valitsuse plaane. Valitsusel neid plaane ei ole. Riisalo plaane või mõtteid võite küsida tema käest.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Mina sooviks, et te ikkagi kommenteeriksite oma valitsuse ministrite väljaütlemisi. Signe Riisalo, sotsiaalkaitseminister, on öelnud, et demograafiakriisi lahendusena näeb tema kontrollitud sisserännet. Tõepoolest, IT- ja ettevõtlusminister ütleb, et tema näeb majanduse elavdamise lahendusena sisserännet. Samal ajal mõjuanalüüsidest, milliseid kulutusi see toob kaasa meie sotsiaalsfäärile, me ei ole kuulnud. Mina küsin [järgmist]. Peeter Raudsepp, konjunktuuriinstituudi juht, ütles hiljuti, et ainukene tõusev näitaja Eestis halbade ja langevate näitajate juures on töötus. Kas tõesti kavatseb valitsus sellise töötuse perioodil hakata probleemi lahendama odava tööjõu sissetoomisega?

Riina Solman, palun!

Ei kavatse. Nagu ma ütlesin, valitsusel ei ole selliseid plaane. Ministrite mõtteid võite küsida ministrite käest. Sa küsisid, kas ma kavatsen. Ei kavatse.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Õpetajate streigiga seoses on lisaks palgatõusule jutuks õpetajate töökoormus. Kuivõrd te näete õpetajate töökoormuse tõusu põhjusena ka hüppeliselt suurenenud immigratsiooni?

Aitäh! Õpetajatega korduvatel kohtumistel nad seda küll välja ei toonud. Nad tõid välja ülesannete [rohkuse] ja koormuse [suurenemise] puhul kaasava hariduse probleeme ja kõike seda, aga mitte seda, mis teie ütlesite.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea esimees! Hea peaminister! Seda, et me Tiit Riisalo väljaütlemiste kohta siin saalis küsime, ei maksa meile küll kuidagi pahaks panna, sellepärast et tegemist on teie valitsuse ministriga. Varasemast mäletan küll, et peaministrid pidid alati aru andma ja teadma, mida teised ministrid mõtlevad. Enne te jätsite vastamata Siim Pohlaku küsimusele, mida valitsus ette võtab selleks, et müüjad oleksid eestikeelsed. Te ei vastanud. Äkki te veel vastate? Aga ma küsin, mida valitsus ette võtab – tänase seisuga on meil 55 892 töötut arvel –, et neid inimesi tööturule tuua ja motiveerida, selle asemel et hakata [inimesi] sisse tassima kordades rohkem, kui täna lubatud on. Mida te võtate ette selleks, et saaks võimalikult paljud 55 892 inimesest tööle?

Aitäh! Esiteks, eestikeelset õpet me oleme [parendanud]. Teiseks lähme me eestikeelsele haridusele üle, et ei [oleks] Eestis enam inimesi, kes eesti keelt ei oska. Ja mis puudutab töötuid, siis töötute jaoks on meil terve rida koolitusprogramme ja ümberõppimis[programme] – kõike seda me teeme. Aga töötus ei ole nii oluliselt kasvanud. Näiteks kui me olime Isamaa ja sotsiaaldemokraatidega koos valitsuses, siis teatavasti pidi Kristjan Järvani plaan B [algama] siis, kui meil on 75 000 töötut. Praegu me ei ole seal kohas.

Mart Helme, palun!

Ma haaran kinni sellest soovitusest rääkida igal pool eesti keelt. Mina ei ela elevandiluust tornis. Mul oli üleeile õhtul selline asi, et ma läksin poodi, toidupoodi, ja seal hakkas mulle ligi ajama üks ilmselgelt ebakaine vene keelt kõnelev meesterahvas, kes soovis minuga kangesti suhelda. Kui ma talle näitasin žestiga, et ma ei soovi temaga suhelda, siis kuulsin ma tema käest venekeelset roppust, et mis estonets ma olen. Ma olen täiesti veendunud, et ma ei ole ainuke, kellel on selliseid kogemusi. Kuidas me peaksime sellistes olukordades käituma? [Kas me peaksime] jääma ikkagi eestikeelseteks, soliidseks ja laskmagi neil lärmata ja ennast solvata? Ja ma ütlen teile veel seda, et meil vahepeal kadusid sellised tüübid täiesti ära, aga teie sisserändepoliitika tulemusena on nad tagasi ilmunud, ilmselt rahvusvahelise kaitse saaja sildi all. Kuidas me peame eestlastena käituma …

Teie aeg!

… kui 33. iseseisvusaastal öeldakse mulle ropult, mis sorti estonets ma olen?

Aitäh! Kui teid tülitatakse, siis on olemas õiguskaitseorganid, kelle poole tasub pöörduda.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Riigikogu liikmetele vastates te ütlesite, et teie ei soovi ministrite Riisalode mõtteid ja väljaöeldud seisukohti kommenteerida, et küsige nende endi käest. Loomulikult, me kindlasti teeme seda esimesel võimalusel. Te kinnitasite ka, et selliseid plaane, nagu ministrid Riisalod on välja öelnud meedia vahendusel, valitsusel ei ole. Minul on kõigepealt teile üks soovitus ja siis küsimus. Kui ministrite Riisalode avaldused lähevad vastuollu valitsuse plaanidega – te siin kinnitasite, et teil selliseid plaane ei ole –, siis on mul palve, et ministrid ei annaks mingisuguseid eksitavaid signaale, mis ühiskonnas ärevust tekitavad. Ja teiseks, kas see, et te ütlesite, et ei ole selliseid plaane, nagu ministrid Riisalod on välja öelnud, tähendab seda, et valitsus ei kavatse praegust sisserändepoliitikat või rändepoliitikat laiemas plaanis muuta?

Aitäh! Tähendab, me oleme kokku leppinud selles, et me välismaalaste seadust muudame selleks, et tõhustada rändemenetluse läbiviimist, tugevdada rändekontrolli ja [tõkestada] seaduse väärkasutusi. Aga rändepoliitika jääb samaks. See kokkulepe meil on. Kui on mingeid ettepanekuid, siis loomulikult me neid ettepanekuid arutame, aga küsimus on selles, milles me lõpuks kokkuleppele jõuame. Ma ei näe, et rändepoliitika saaks oluliselt muutuda.

Lugupeetud istungi juhataja! Hea Kaja Kallas! Te siin ütlesite enne, et töötuse määr või protsent ei ole tõusnud.

Kert Kingo, palun!

Ei öelnud.

Aga oktoobris kuulsime, et töötuse arv kasvab kogu aeg ja Eesti Panga detsembrikuu prognoosi kohaselt hakkab sellest aastast töötus oluliselt kasvama. Äkki selgitate, millest teil see nii kindel tunne, et kõik on töötusega hästi?

Aitäh! Te kuulete valikuliselt. Ma ütlesin, et töötus on tõusnud, aga kui me vaatame majanduslangusega seotud tööpuuduse kasvu, siis on see olnud väiksem, kui majanduslanguse [järgi] võiks arvata. Tööhõive on kasvanud märkimisväärselt rohkem ehk siis töökohti on tulnud juurde rohkem, kui meil on tulnud juurde töötuid. Ja seda olukorras, kus meile on tulnud Ukraina sõjapõgenikud, kellest 53,2% on läinud tööle. Ehk siis töökohti on [tekkinud] rohkem kui töötuid.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Sellesama sisserände kohta [küsin]. Te ütlesite, et 53% Ukrainast tulnutest on läinud tööle, aga teistpidi, 47% ei ole läinud tööle. Kui palju nendest sisserännanutest ja meil ajutise kaitse saanutest on töötute nimekirjas? Kui aktiivselt me töötukassa kaudu nende tegevust toetame?

Aitäh! Mul ei ole neid numbreid hetkel käepärast, aga minu mäletamise järgi töötu abiraha nemad ei saa.

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Tõnis Lukas, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! Meie küsime siin sisserändeteema kohta. Valitsuse tööjaotuse alusel, mida teie ju kontrollite, tegelevad sisserändega mõned ministrid rohkem kui teised. On täiesti selge, et minister Riisalo ja minister Riisalo igapäevases valitsemisalas on kas siis majandus- või rahvastikuteemadega seotud kompetents ja nemad tegelevadki nende valdkondadega. Kui suuri valdkondi juhtivad ministrid võtavad seisukohti ja ütlevad, et see on pikk plaan, mida on siin esitatud juba mitu kuud ja täna vist esitati eriti võimsalt, siis kahtlemata küsime me selle kohta kogu valitsuselt ja esmalt peaministrilt. Mis puudutab neid järelmeid, mida kontrollimatu sisseränne kaasa toob – ma nimetan seda kontrollimatuks, sest ühe lühikese perioodi jooksul mitmel põhjusel sisse toodud inimesed võivad olla registreeritud –, mida see sotsiaalselt, kultuuriliselt, hariduslikult, ükskõik, ka majanduslikult toob ja turvalisusele toob, siis neid ei ole suudetud ette näha. Ja nagu mitmes Euroopa ühiskonnas ja kogu maailmas on näha, võib see viia halva planeerimise puhul konfliktideni ja ka väga suurte kuludeni kogu ühiskonnas. Ma nimetan lihtsalt ära, kuna siin kõneleti haridussüsteemist, et Soomes on viimase PISA testi tulemuste järsku langust mitmed analüütikud seostanud ikkagi järsult mitmekesisemaks muutunud õpilaskonnaga. Ei suudeta enam haridusstandardit hoida. Kultuurilises mõttes me eesti keelt muidugi õpetame, võtame meetmeid, astume samme ja viime koolid eesti keelele üle – väga õige! –, aga täiskasvanud, kes siia tulevad, on vaja eesti keeles tööd tegema panna. Selleks on meie [võime] piiratud. Kui me siin läheme liiale, siis me ei suuda neid eesti keeleruumi tõmmata ja nad jäävad võõrasse inforuumi. See on jällegi risk turvalisusele. Me oleme avatud terve Euroopa Liidu tööturule. Sellest on vähe juttu olnud. Üle poole miljardi on neid inimesi, kes võivad siia vabalt tööle tulla. Sisserände piirarv on ainult kolmandatele riikidele. Ja sisserände piirarv ei ole meil totaalne, vaid seal on 13 erandit: kõrgepalgalised, igasuguseid juhid, tehnoloogiasektor, paljud-paljud [variandid], perekonna juurde tulemise võimalus ja muud, kes on tegelikult selle kvoodi alt väljas. Nii et ka ilma kvooti tõstmata on [juba] võimalik, et siia tuleb palju rohkem sisserändajaid, kui siin viimastel aastatel on olnud, kui me laseme selle poliitika kontrolli alt välja. Selle tõttu oleme me Isamaas ning opositsioonis väga tundlikud ja ma arvan, et ka suur osa eesti rahvast [on mures], sellepärast et meile organiseeritakse siin praegu mõne mõtlematu otsusega tegelikult kontrollimatu sissevool. Me oleme teinud kõvasti erandeid, nagu ma ütlesin, me oleme olnud küllaltki avatud sisserändepoliitikaga. Nii et ei tasu pisendada Eesti rahva pingutusi olla avatud. Aga liiale ei tohi mitte mingil juhul minna, sest muidu me jääme vähemusse omal maal. Ja kui te kujutlete poliitilise järelmina, et need inimesed, ka selle tööjõuga seotud perekonnad, kes jäävad siia pikemalt … Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit.

Suur osa eriti sellest odava tööjõu kontingendist on praegu ikkagi küllalt keerulises maailmas. Me teame, [et neil] on majanduslikud huvid siia tööle tulla ja [tööle] jääda ning on huvi ka tõmmata perekondi järgi, nagu on sedasama islami kogukonna laienemist kapo kirjeldanud. Me teame, et ei ole nii, et minnakse tagasi, mõne aja jooksul tõmmatakse ka perekond järgi. Ja miks ma suhtarvu kohta tahtsin teilt küsida. See analüüs peab olema kindlasti täpselt tehtud ja rääkima konkreetsetest arvudest, mitte ainult nii, et kui praegu on lubatud 1300 aastas ja seda suurendatakse kolm korda, siis korrutatakse see number lihtsalt 3-ga läbi. Ei ole nii. Juurdevool võib sellisel juhul olla 20 000 inimest kokku – kogu see tööjõud, pluss perekonnad. Vaat see on see, kust tulevad ka poliitilised järelmid, sest kui jäädakse siia alaliselt, siis varem või hiljem need inimesed saavad ka valimisõiguse. Me võime siin debateerida, kui oluline on kaasa lüüa kogukonnas, kus sa elad, ja loomulikult on seal oma positiivsed küljed, aga valimisõigus kohalikel valimistel on praegu tegelikult piiramatu ja me tahame selle kõigepealt ära võtta agressorriikide kodanikelt, sest nende motiivid ei pruugi olla praegu sobivad. Me teame, et nendes kogukondades või omavalitsustes, kus Vene kodanikud ja Valgevene kodanikud hääletavad suurema hulgaga, on ka linnavalitsused suhteliselt tõrksad eesti õppekeelele üleminekul. Nii et tegelikult tellib see valijate kontingent osa meie poliitilisest muusikast ja see mõjutab ka riiklikku üldist poliitikat. Ja kui nüüd [sisserändajate] hulk suureneb, kui me räägime mõne aasta jooksul suurenevast sisserändest, siis see tähendab, et mõne aasta pärast on nendel inimestel ka valimisõigus kohalike omavalitsuste valimistel. Sellisel juhul ei pruugi need huvid olla nii-öelda traditsioonilised elu kujundamise või, ütleme siis, keskkonna kujundamise huvid, kui ollakse mitte nii integreerunud meie ühiskonnaga. Siis saab nende inimestega vabalt manipuleerida. Et ei juhtuks niisugust olukorda, kus samm-sammult justkui kellegi meelest õigeid otsuseid tehes me avame niinimetatud Pandora laeka ja paneme doominokivid kukkuma ja lähme mitte ainult demograafilisest vetsupotist alla, vaid tegelikult üleüldse turvalisuse mõttes allakäigupöörisesse, kust me ei saa enam tagasi, paneme pidurit enne, kui veel hilja [ei ole]. See tähendab, proua peaminister, kontrollige seda, mida teie valitsuse liikmed räägivad ja kuidas see mõjub ühiskonnale.

Aitäh! Järgnevalt hea kolleeg Helir-Valdor Seeder, palun! (Helir-Valdor Seeder palub lisaaega.) Palun, kolm minutit lisaks!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Hetkel küll istungit ei juhata enam Riigikogu esimees, aga ma loodan …

Ega see ei ole suur kahetsus?

Ei, see ei ole probleem, see on lausa lust, ma ütleksin. Aga mul on sõnum Riigikogu aseesimehe kaudu Riigikogu esimehele, et praegune arutelu on väga hea näide sellest, kuivõrd oluline on, et Riigikogu liikmete arupärimised jõuaksid siia suurde saali, mitte ei moonduks kirjalikeks küsimusteks. Avatud diskussioon siin Riigikogu saalis toob välja palju reljeefsemalt eriarvamused või ka ühisosa. Ja tänasele arupärimisele vastamise tulemusena sai minule küll selgeks, et valitsuses on põhjust arutada [seda teemat]. Kaks ministrit on öelnud – sotsiaalkaitseminister ning majandus- ja IT-minister –, et nad näevad oma valdkonna probleemide lahendusena sisserännet, nii demograafiaküsimustele kui ka tööjõu küsimustele [lahenduseks]. Peaminister ütles täna, et valitsuse tööplaanis oleva välismaalaste seaduse muutmise üks olulisemaid eesmärke on hoopis tõhustada kontrolli rände üle, millega ma olen igati nõus. Selliseid eesmärke üldse ta ei maininud, mida kaks eespool mainitud valitsuse liiget on öelnud. Siit on minu palve peaministrile, et tõesti see sõnum, mis ühiskonda jõuab, oleks valitsuse liikmetel kuidagi kooskõlastatud ja ühene, mitte ei tekitaks ühiskonnas vastuolulisi arvamusi. Nüüd, kui keskenduda siiski neile sõnumitele, mida valdkondade ministrid oma valdkonna arenguplaanide kohta välja öelnud on, siis see teeb väga ärevaks. Kõigepealt julgeoleku aspekt – sellele on juhtinud tähelepanu ka kaitsepolitsei mitmel eelneval aastal oma aastaraamatus, kus on juhitud tähelepanu ka mitmetele kogukondadele, kes kasvavad ja kujutavad endast ohtu Eestis julgeolekule ja sisemisele turvalisusele. Praeguses julgeoleku[olukorras] peab ühiskond olema sidus, ühtne ja tugev. Ja selliseid märke kaitsepolitsei aastaraamatus tuleb võtta väga tõsiselt. See on julgeolekupoliitiline aspekt, millest me kindlasti ei saa ka rände puhul mööda vaadata. Teine [asi], mis on seotud julgeolekuga, on lõimumine, millest siin ka Tõnis Lukas rääkis. See on seotud ka nende küsimustega, mis saalis esitati, ka eesti keele positsiooniga ühiskonnas. See on ju väga oluline, et me räägiksime ühes keeles, et me mõistaksime teineteist ja et informatsioon oleks arusaadav. Me näeme, et enam kui 30 aastat läks Eestis aega, kuni me jõudsime reaalse otsuseni minna üle eestikeelsele haridussüsteemile. Enam kui 30 aastat! Ja see ei ole praegu etteheide ühele või teisele valitsuskoalitsioonile. See on võtnud 30 aastat läbi erinevate valitsuskoalitsioonide. Ei ole olnud meil poliitilist jõudu, et seda ellu viia. Ma loodan, et nüüd meil on see [jõud], sest me lihtsalt ei räägi täna enam elluviimisest, vaid kõik vajalikud otsused on tehtud, justkui on saavutatud konsensus ja on kokku lepitud ka rahastamise plaanis. Aga me näeme, et me ei suutnud 30 aasta jooksul seda otsust niisugusel kujul siiski seadustada ja me näeme ka kõikide uuringute tulemusena, et me ei ole suutnud lahendada 30 aasta jooksul Ida-Virumaal siia varem sisse rännanud inimeste lõimumist Eesti ühiskonda. Kõik küsitlused näitavad, et nende konkurentsivõime on üldistatud kujul nõrgem tööjõuturul, hariduse omandamisel ja paljudes muudes küsimustes. Vaadates tänaseid rändesaldo numbreid, võib selgelt öelda, et meie võime õpetada eesti keelt, meie võime lõimida neid inimesi, pakkuda neile sotsiaal-majanduslikke võimalusi arenguks ja [enese]teostuseks ka haridussüsteemis on tunduvalt väiksem, kui [vajaks] see sisserände voog, mis siia tuleb. Eesti riik ei ole võimeline sellist sisserännet lõimima nii, et ühiskonnas ei tekiks väga tõsiseid probleeme. Kolmas teema on seotud tööjõuga ja ma tahaksin kahte aspekti esile tuua. Kõigepealt see, mida ka Tõnis Lukas juba mainis: meil on väga suur avatud tööjõuturg, mille osa me oleme. Eestis on natuke üle ühe miljoni elaniku, aga meie tööjõuturg ei ole tegelikult avatud ainult Euroopa Liidu ligi poole miljardi ehk 500 miljoni elanikuga piirkonnale, vaid ligi miljardi elanikuga piirkonnale on Eesti tööturuna täna täiesti avatud, ilma ühegi piiranguta. See on Euroopa Liit, see on Ameerika Ühendriigid, see on Jaapan. See on miljardi inimese tööturg ja üks miljon elanikku! Ja sellele lisandub kolmandate riikide rände regulatsioon, mille puhul ei ole meil absoluutselt mitte mingisuguseid piiranguid tegelikult oskustöölistele, kõrge kvalifikatsiooniga ja kõrge palgaga töötajatele. Piirangud on kehtestatud ainult madalapalgalistele. Nii et rääkida siin väga konservatiivsest rändepoliitikast tööjõu puhul on täiesti vale. Ja seda kvooti, mis täna Eestis on, on minu arvates väga oluline säilitada nii märgilise kui ka administratiivse piiranguna. See ei ole sisuline takistus Eesti arenguks. Põhimõtteliselt on see vale, kui majandusminister Tiit Riisalo ütleb, et ta näeb lahendust tööjõuprobleemile odava tööjõu sisserändes. Kvoodipoliitika muutmine tähendab just nimelt odava tööjõu massilist sissetoomist. Eesti majanduse konkurentsivõime rajamine jätkuvalt odava tööjõu eelisele on täiesti vale ja perspektiivitu suund. Ma olen üldiselt üllatunud, et praeguse valitsuse majanduspoliitika kujundajast majandusminister tuleb välja sellise sõnumiga, mis ei ole absoluutselt kooskõlas meie prioriteetide ja meie arengukavadega, mis räägivad teaduspõhisest arengust ja sellest, et odava tööjõu eelisele rajatud majanduse arenguetapp on lootusetult läbi. Kui me tahame olla heaoluriik ja seda üles ehitada, siis sellest aspektist vaadatuna selline rändepoliitika muutmine on vale. Nii et minu üleskutse on, et peaminister tõsiselt räägiks nende ministritega, ja [soovin, et] ühiskonnas oleks väga selge [arusaam], milline on valitsuse tegelik rändepoliitika: kas see, mida paari lausega tutvustas peaminister, või see, mida kabineti liikmed on meediale korduvalt öelnud. Aitäh!

Aitäh! Annan sinu palve ja ka Priit Sibula palve Riigikogu esimehele edasi koos omapoolse arvamusega. Järgnevalt Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Ma väidan seda, et mitte ainult meie valitsus, aga paraku ka meie avalikkus ei ole päris hästi teadvustanud, missuguses mahus massiimmigratsioon meil toimunud on ja missugusel ristteel me praegu tegelikult oleme. Ja selle põhjus ei ole ainult Ukraina sisserändajad, kaugeltki mitte. Juba aastatel 2017–2021 ületas Eesti OECD andmete järgi Soomet, Lätit ja Leedut immigratsioonimahtude poolest [võrreldes] rahvaarvuga ja oli Euroopas kindlasti esimese kümne hulgas, seal kusagil viiendal või seitsmendal kohal immigratsioonimahtude poolest. Aga 2022. aastal paisus Eesti elanikkond 2,2% alaliste elanike võrra, millega jäi alla ainult Luksemburgile ja Islandile. Leedu sama näitaja oli 1%, Soome oma 0,7%, Läti oma 0,4%. Eestisse toimunud massimmigratsiooni tulemusena on Eestis elavate välissündinute absoluutarv igal aastal ajavahemikus 2017–2022 suurenenud, Lätis aga vähenenud. Välissündinute osakaal Eestis, mis on 15,9%, oli veel kümmekond aastat tagasi Lätiga võrdne. Nüüd on Lätil see 11,9%. Leedus oli välissündinute osakaal 2022. aastal kõigest 6% ja Soomes 8%. 2023. aasta immigratsiooni andmed saan ilmselt aprillis, aga Ukrainast tulnud ajutise kaitse [saanud inimeste] suhtarvu alusel võib prognoosida, et immigratsioon on eelmisest aastast küll väiksem – selles osas olen peaministriga nõus, et nii see on –, aga Eesti erinevus Lätist, Leedust ja Soomest võib ikkagi veel [suureneda]. Kui seni on immigratsioonis domineerinud tööealiste, eelkõige odavtööjõu sisseränne, siis edaspidi pole raske ennustada pererände järsku suurenemist. Mida on see siis kaasa toonud? Küsimus on eelkõige just mastaapides. Kui keskmiselt tuleb meile igal aastal sisse 7000 – 12 000 mitte-Eesti inimest – jätame jälle Ukraina põgenikud kõrvale, loomulikult eestlased ka – ja aasta migratsioonisaldo on 4000–5000, siis pole mingit lootust, et me jõuame need inimesed meie kultuuriruumi lõimida, millest ka siin juttu on olnud. Kui me oleme umbes 2000 kooliõpilasele ja umbes 2000 täiskasvanule suutnud igal aastal eesti keele selgeks õpetada, siis nüüd, kui läheme eestikeelsele õppele üle, ei päästa isegi see mitte midagi, sellepärast et sisse tuleb ikkagi – Ukraina põgenikke arvestamata, eks ole – kaks kuni kolm korda rohkem. Ja eesti keele oskus on alles esimene samm meie kultuuriruumi lõimumisel. Noh, ega me ei armasta selliseid parameetreid esitada, aga jälle, nende kaudsete andmete järgi saame ikkagi teada seda, et HI-viiruse levik, kangete narkootikumide tarvitamine ja kriminogeensus on välispäritolu rahvastikul kordades kõrgem kui põlisrahvastikul. Selles mitte midagi imelikku ega rassistlikku ei ole. Inimesed uues keskkonnas lihtsalt vajavad, et tekiks oma sotsiaalne võrgustik, mis suunab neid käituma sellele ühiskonnale aktsepteeritaval viisil. See halb lõimituse tase tähendab seda, et need inimesed tunnevad ka ise end Eestis halvemini kui põlisrahvastik. Kui me just ei ehita Eestisse mingit päris uut rahvust, mis vastab meie põhiseadusele, siis on nendes mahtudes immigratsioon hukatuslik. Isegi kui me ei vaata nii strateegiliselt, vaid vaatame tänapäevakeskselt, nagu uusliberaalid tavatsevad tavaliselt teha, siis me täheldame meie inimeste töö tootlikkuse kahanemist, millel jälle on tegelikult mitu põhjust. Kindlasti on üks põhjus ka massiimmigratsioon. Toonitan, et ka Läti on töö tootlikkuse poolest Eestist möödunud. Leedu, Tšehhi, Sloveenia ja Slovakkia on sellest ajast, mil meil massiimmigratsioon algas, 2017, olnud Eestist ees ja 2022. aastal vahe suurenes. Peale Läti on läinud ka Poola ja Ungari Eestist tootlikkuse poolest ette. Ja kordan uuesti üle, et tegelikult me peame ikkagi otsustama, kas me tahame täita oma põhiseadust või tahame järkjärguliste kaudsete meetoditega hakata siin mingisugust uut rahvust ehitama.

Kas võtame aega juurde, Jaak?

Kuidas palun?

Võtame aega juurde?

Võtame natuke.

Kolm minutit?

Jah. Tegelikult on see niivõrd oluline küsimus, et see võiks olla rahvahääletuse teema: mida me siis tahame, kas me oleme nõus oma identiteedi lahustumisega või mitte. Aga noh, teisalt on teada, et valitsevale koalitsioonile ju demokraatia ehk rahvahääletused ei meeldi. Ma ütlen lihtsalt need viimased andmed. Meil on Eestis 20% nõus samast kultuuriruumist paljude inimeste siiatulekuga ehk sellega, mis praegu toimub, ja erinevast kultuuriruumist paljude inimeste siiatulekuga on nõus 10%. Nii et küll oleks tore, kui valitsus oma rahva hoiakutega arvestaks. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised ja tänan aruka debati eest nii peaministrit kui ka kolleege, Riigikogu liikmeid. Oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.