Arupärimine majutusasutuste käibemaksu erisuse kaotamise kohta (nr 289)

Head kolleegid, saamegi asuda tänase päevakorra juurde. Tänase esimese päevakorrapunktina on meil Riigikogu liikmete Anastassia Kovalenko-Kõlvarti ja Andrei Korobeiniku 13. mail eelmisel aastal esitatud arupärimine majutusasutuste käibemaksuerisuse kaotamise kohta. Kõigepealt palun siia Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. Palun!

Aitäh! Nagu istungi juhataja mainis, tõesti, arupärimine esitati eelmise aasta mais ja see puudutab majutusasutuste käibemaksuerisuse kaotamist. Täna, arvestades majanduslikku olukorda, on arupärimine väga aktuaalne. Üks asi, mis tuleks muidugi ära märkida, [on see, et] tol momendil plaanis valitsus majutusasutustel käibemaksu tõsta 9%-lt 22%-le. Minu jaoks on siiamaani päris arusaamatu, kuidas siis arvati, et on adekvaatne teha kahekordne, isegi rohkem kui kahekordne maksutõus majutusasutustele, arvestades seda, kui raskes olukorras nad olid viimasel kolmel aastal. Lõppude lõpuks ikkagi tõsteti käibemaksu, aga veidi vähem, tõsteti 9%-lt 13%-le. Aga me peame aru saama, et hotellindus on viimased aastad kannatanud väga mitme kriisi all: koroonakriis, sõjakriis, energiakriis ja majanduskriis. Üks oluline aspekt [on see, et] siis, kui valitsus tuli selle eelnõuga välja, selle maksumuudatusega, ei olnud tehtud mitte mingit mõjuanalüüsi. Sellest tulenevalt ongi peaministrile esitatud erinevad küsimused. Kui suur on tõenäosus, et võib tekkida selline olukord, kus majutusasutused lihtsalt ei saagi hakkama ja sulgevad oma uksed, või siis tekib selline olukord, kus hind on niivõrd kõrge, et kõik turistid lähevad meie naaberriikidesse? Teine küsimus oli see, et miks üldse puudus mõjuanalüüs. Samuti võib [tekkida] olukord, kus majutusasutuste sulgemise tõttu paljud kaotavad oma töö. Kas riik on ette plaaninud, kuidas seda probleemi lahendada? Veel üks oluline aspekt majutusasutuste käibemaksuerandi kaotamise puhul on tegelikult ka regionaalpoliitika. Seda millegipärast üldse ei puudutata, kuigi meil väiksemad linnad, eriti Ida-Virumaa, on väga seotud turismisektoriga. Kujutame ette, et mõni hotell paneb uksed kinni – see on kohaliku kogukonna jaoks suur löök. Mitmed ärid kukuvad ära, mitmed inimesed kaotavad töö. Ja mis siis edasi? Miks pole seda analüüsitud? Väga huvitav oli see, et too hetk regionaalminister Madis Kallas ütles, et siis me peamegi hakkama otsima leevendusmeetmeid. Siit ka küsimus, kui ratsionaalne see on, et ühelt poolt valitsus otsustab, et see sektor põhimõtteliselt satub suure löögi alla, ja teiselt poolt siis hakatakse otsima leevendusmeetmeid. Kuidas sellist poliitikat üldse põhjendada? Samuti on küsimus, kas võib tekkida olukord, kus vastupidi, tegelikult hakkabki riigile vähem maksutulu laekuma, arvestades seda, et kui turist siia tuleb, siis majutusasutuse kulu on vaid 20% sellest [rahast], mis ta maksab. Kui ta jätab tulemata, siis kõikidest ülejäänud kulutustest, mida ta muidu [teeks] riigis, olgu selleks restoranikülastus, poeskäik, muuseumiskäik, kontserdid, jääb riigil [tulu] saamata. Kas on sellised analüüsid olemas? Ma väga loodan, et sellest avaneb täna debatt, ja ootan peaministrilt vastuseid kõikidele küsimustele, ka täiendavatele küsimustele. Aitäh!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun siia Riigikogu kõnetooli peaminister Kaja Kallase. Palun!

Austatud Riigikogu juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vastan arupärimisele. "Kas sellise maksumuudatusega võib kujuneda oht, et makse hakkab hoopiski laekuma riigieelarvesse vähem, kuivõrd mitmed suurüritused võivad liikuda kõrvalriikidesse, mitmed majutusasutused võivad hoopiski oma uksed kinni panna?" 19. juunil 2023 säilitas Riigikogu vähendatud käibemaksumäära majutusele, kuid see tõsteti varasemalt 9%-lt 13%-le. See on siiski vähendatud määr. Ja see on just [vähendatud] sellepärast, et valitsus võttis arvesse huvigruppide vastukaja. See väljendus protsendi vähendamises. Majutuse 13%-line vähendatud käibemaksumäär [otsustati] Rahandusministeeriumi ekspertide hinnangule vastavalt ja see suurendab käibemaksu laekumist perioodil 2025–2027 7 miljoni euro võrra aastas. Võrdluseks: majutusasutuste teenuste müügist [tuli] 2023. aastal esimeses kuni kolmandas kvartalis 194,8 miljonit. 7 miljonit versus 194,8 miljonit. Võrreldes varasema aastaga oli kasv 16,4%. Uus, vähendatud käibemaksumäär 13% tähendab, et ööpäeva keskmine majutuse hind tõuseb umbes 1,67 euro võrra, moodustades kokku 47,67 eurot ööpäevas inimese kohta. Ehk tõus on 3,6%. "Miks puudub vastav mõjuanalüüs Rahandusministeeriumi poolt?" Mõjuanalüüsid on 147 SE seletuskirjas. Kolmas küsimus: "Majutusasutuste sulgemise tulemusel võivad paljud kaotada oma töö. Kuidas on plaanis seda probleemi lahendada?" Nagu ma ütlesin, me võtsime vastukaja arvesse ja majutusasutustele jääb vähendatud käibemaksumäär. Kui vaadata statistikat, siis tõesti, võrreldes 2019. aastaga on 2023. aastal majutus- ja toitlustussektoris 1769 töökohta [vähem]. Samas, kui me vaatame 2023. aastat võrdluses 2022. aastaga, siis 1113 ametikoha võrra [töö]hõive selles sektoris kasvas. Palgakasv oli majutus- ja toitlustussektoris võrreldes 2019. aastaga 21,4%. Selle põhjal võib öelda, et sektoris toimunud muudatused näitavad, et sektor on tervisekriisist taastumas ja sektori tööjõud on muutunud efektiivsemaks. Neljas küsimus. Käibemaksuerandi kaotamine võib valusalt lüüa kohalikke omavalitsusi, eriti väiksemaid. Kohalikud ärid hakkavad välja surema, mis omakorda mõjutab kohalikku kogukonda, eriti tööhõivet. Milliseid leevendusmeetmeid on juba kaalutud? Kui vaadata majutusasutuste 2023. aasta esimese kolme kvartali mahtu, siis vähendatud käibemaksumäära mõju muutus on selle põhjal umbes 3,67% ehk mõningane mõju on olemas. Teiseks on positiivne, et 2023. aasta lõpukuudel oli näha käibemaksu tasumise [tõusu], mis tulenes järkjärgulisest ostujõu taastumisest madalama inflatsiooni tingimustes. Ehk siis palgakasv on püsivalt ületamas hinnatõusu ja samamoodi peaks siseturistidel taastuma kindlus tarbida majutusteenuseid. Viies küsimus: "Kuivõrd ratsionaalne on selline poliitika, kus ühelt poolt seatakse ohtu üks valdkond ja siis hiljem hakatakse otsima sellele leevendusmeetmeid?" Meie ei toeta poliitikat, kus maksuerisustega tehakse sotsiaalpoliitikat. Lihtne ja ühetaoline maksupoliitika vähendab maksuaukude tekkimise võimalust. Kuues küsimus. On teada, et majutusasutuste kulu on vaid 20% turisti kulutustest, mida ta [teeb] reisi jooksul. Juhul kui majutusasutused on sunnitud oma hindasid tõstma ning turist jääb seetõttu tulemata, jääb sellega riigil saamata kogu muu tulu. Ma ei saanud küll aru, mis see küsimus täpselt on, aga vastus on igal juhul [järgmine]. Turismistrateegia 2022–2025 kohaselt on Eestisse tulemise peamised põhjused kultuur, toit, loodus ja innovaatiline ettevõtluskeskkond. Hinnanguliselt ei muuda majutuse hind oluliselt turistide eelistusi Eesti kui sihtkoha valikul, mida kinnitab ka statistika. [Hind] ööpäeva eest majutusettevõttes [ööbimisel] kallines 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga keskmiselt 15%. Sellele vaatamata peatus 2023. aasta märtsis majutusettevõtetes 18% rohkem turiste kui aasta varem samas kuus. Seda, et üksnes käibemaksumäär hinda ei mõjuta, kinnitab ka rahvusvaheline kogemus. Nimelt, 2012–2013 olid Riia majutusasutuste hinnad kõrgemad kui Vilniuses, seda vaatamata sellele, et Riias oli vähendatud määr ja Vilniuses standardmäär. Turistide käitumist mõjutavad mitmed tegurid, näiteks sihtkoha atraktiivsus, turismiteenuste kvaliteet, üritused, kultuurisidemed, ilmastik, transpordiühendused ja vaba aja veetmise võimalused. Ehk siis ma kordan üle, et käibemaksu tõus tõstab hindu 3,67%, majutusettevõtted ise tõstsid hindu 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga 15% ja vaatamata sellele oli 18% rohkem turiste. Seitsmes küsimus: "Kas valitsus pole kaalunud toitlustusasutuste käibemaksu vähendamist ning tagada seeläbi optimaalse tasakaalu?" Ei ole kaalunud. Kaheksas küsimus: "Kas majutusas[u]tuse käibemaksust saadav tulu investeeritakse turismisektorisse?" Üldist põhimõtet, et riigieelarve tulud ja kulud on otseselt seotud, ma ei toeta. Selle tulemusel tekiks olukord, kus mõni valdkond, mis ei too tulu eelarvesse, jääks vaeslapse rolli. Meil on ühtne eelarve. Kõik maksutulud laekuvad eelarvesse. Selle [rahaga] me teeme kõiki neid asju, mida me peame tegema, ehk katame kõiki kulusid. Perioodil 2021–2027 toetatakse struktuurifondi vahenditest turismisektorit kokku 45 miljoni euroga, sealhulgas 7 miljonit on riiklik kaasfinantseering. Fookus on sektori digitaliseerimise toetamisel, Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamisel, rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamisel, tootearendusel ja kompetentsi kasvul. Lisaks toetatakse turismisektorit 2024. aastal riigieelarvelistest vahenditest mahus 11 miljonit eurot. Üheksas küsimus: "Miks pole kaalutud maksustada majutusteenuste pakkujaid, kes teevad seda näiteks Airbnb vahendusel?" Direktiiv platvormide aruandluse kohta võeti üle 2022. aasta lõpus ja hakkas kehtima 2023. aasta alguses. Selle seadusega pandi platvormidele, sealhulgas üüri- ja rendiplatvormidele, nagu Airbnb ja Booking, kohustus koguda infot platvormi kaudu tulu saajate kohta. Selline kohustus kehtib üle kogu Euroopa Liidu, ka liiduvälistele platvormidele, kui sealtkaudu antakse üürile Euroopa Liidu kinnisvara või saavad tulu Euroopa Liidu residendid. Näiteks booking.com peab esitama info selle kohta, kes ja millist tulu teenis, Hollandi maksuhaldurile, kuna booking.com on Hollandi maksuresident. Hollandi maksuhaldur jagab Eesti kinnisvara või Eesti residentide kohta käivat infot Maksu- ja Tolliametiga, kes võrdleb seda infoga, mida maksumaksja oma tuludeklaratsioonis esitab. Platvormid peavad selle info esitama 31. jaanuariks. Maksuhalduritevaheline infojagamine toimub veebruaris. Nii et 2023. aasta tuludelt on efektiivselt maksu koguda juba võimalik. Aitäh!

Suur tänu! Teile on ka mitmeid küsimusi. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Te väitsite seda, et käibemaksu tõus tõstab justkui ainult 3,66% [majutusteenuse] hinda. Aga kas te olete ka arvestanud seda, et kui te näiteks Saaremaale sõidate, siis kõigepealt peate maksma praamipileti eest, mille hinda tõsteti vahepeal kaks korda? Peale selle on kõik muud teenused selle tõttu, et käibemaks nüüd tõusis, kallimaks läinud. Peale selle tahetakse vastu võtta automaksuseadus, mis tähendab, et järjekordselt hinnad tõusevad. Praegu on juba nii, et kui võrrelda, kas minna perega nädalaks ajaks Türki või nädalavahetuseks Saaremaale, siis odavam on minna Türki. Kuidas teie näete, et meie majandus saaks minna tõusuteele, kui me kogu aeg makse tõstame?

Aitäh! Me ei tõsta kogu aeg makse. Aga midagi ei ole teha, kui me elame üle võimete, siis me peame tulusid ka leidma. See arupärimine on konkreetselt turismiasutuste käibemaksu kohta. Kui me võtame selle eelduse, et turismisektori ettevõtja kannab kogu käibemaksu tõusu edasi oma hinda ja ei kanna sinna midagi muud, siis sellest lähtuvalt puhtalt majutusasutuste maksuerisuse [muutmine], nende vähendatud käibemaksumäära [tõus] tõstaks hinda 3,67%. Aga ma lihtsalt juhin veel kord tähelepanu sellele, et 2023. aastal ei [tulnud] mitte ühtegi uut maksu. Mitte ühtegi uut maksu, ometi tõstis majutussektor hindu keskmiselt 15%. Sellele vaatamata peatus majutusasutustes 18% rohkem turiste. Ei saa kahjuks süüdistada maksutõuse.

Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Hea Kaja! Ma muidugi olen nõus, et hinnad on kasvanud, aga see kasv on selgelt tingitud inflatsioonist. Hotellid ei ole selles väga süüdi. Aga mul on küsimus mõjuanalüüsi kohta, millele sa viitasid. Kas sa saad täpsustada, kus see täpsemalt asub? Eelnõu juurde seda lisatud ei ole. Kas tegemist on riigieelarve lisaga või mingisuguse eraldiseisva dokumendiga?

Aitäh! Mõjuanalüüsid olid selles seletuskirjas, mis eelnõu juures oli.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Hea peaminister! Tõenäoliselt oli see mõjuanalüüs seal lühike. Selles mõjuanalüüsis oli ka välja toodud üks arv, 1,66%. See on see arv, mida te olete mitu korda korranud ka siinsamas Riigikogus, kaasa arvatud rahandusminister. Ehk siis 1,66% on see hinna[tõus], mis oleks pidanud tingitud olema sellest, kui käibemaksu tõstetakse kaks protsendipunkti. Nagu selgus jaanuarikuus, on tegelikult inflatsioon tunduvalt suurem, lausa 5%. Aga see selleks. Ma lihtsalt tahaksin küsida, kuidas teie arvates mõjuvad kogu sellele sektorile maikuus toimuvad hinnatõusud, mis on tingitud kütuseaktsiisi tõusust 7%, maagaasi aktsiisi tõusust 20% ja elektriaktsiisi [tõusust] 45%. Kas on olemas mõjuanalüüs ka nende numbrite kohta?

Aitäh! Huvitav, et te küsite ainult siis, kui hinnad tõusevad, aga see, et energiahinnad on alanenud, elektri hind on alanenud ja kütuse hind on alanenud võrreldes kas või aastataguse ajaga, justkui meeles ei ole. Siis justkui mingit mõjuanalüüsi pole vaja. See vahepeal liigub siiski ka alla. Tõepoolest, millegipärast see hindades ei kajastu. Minu meelest tarbijatena me võiksime küsida, miks see alati on sedapidi, et kui [sisend]hinnad tõusevad, siis kajastub see [lõpp]hindades kindlasti, aga kui [põhilised] sisendihinnad langevad, siis millegipärast see [lõpp]hindades kunagi ei kajastu. Me peaksime tarbijatena olema nõudlikumad. Ma ütlen, et ka nüüd näiteks, kui käibemaks tõusis 1. jaanuaril, tehti ju neid võrdlusi [ja leiti], et paljud poed on ikkagi tõstnud hindu rohkem, kui käibemaksu [tõus] ette näeb. [Niimoodi saab] käibemaksu taha pugeda ja süüdistada muidugi halba valitsust, aga ise sellest kasu lõigata. See kindlasti ei peaks nii olema. Aga see on tarbijates ka kinni väga palju.

Aitäh! Austatud peaminister! Te viitate just 2023. aastale, et siis maksu[tõuse] polnud, aga hinnad tõusid. Me teame, et meil oli siis riigis üks kõige kõrgemaid inflatsioone terves Euroopas. Mis puudutab turiste, siis antud sektor ütleb otse välja, et me siiski pole jõudnud samale tasemele, mis meil oli näiteks koroonaeelsel perioodil. Arvestades seda, et te ikkagi pole mingit korralikku mõjuanalüüsi teinud, ma ei tea, kas te olete vähemalt tutvunud nende analüüsidega, mida on teinud hotellide liit, ja tema arvamusega. Ta on otse öelnud, et arvestades majanduslikku olukorda praegu, tulevikuväljavaateid [ja seda, et] sektor on olnud kolm aastat kahjumis, me hakkame ka tulevikus kaotama turiste, suurüritused [kolivad] Läti ja Leedu riiki, on oht, et hotellid hakkavad tõesti oma uksi sulgema, ja lõppkokkuvõttes – see on teie valitsuse jaoks üks kõige olulisem moment – hakkab raha [laekuma] eelarvesse oodatust vähem. Kas te ikkagi siiamaani arvate, et oli õige otsus tõsta majutusasutuste käibemaksu?

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Meil on reegel, et meil saab olla käibemaksul üks määr ja kaks vähendatud määra. Turismisektor saab vähendatud määraga oma teenust pakkuda. Seda ei ole toitlustusasutustel, seda ei ole kultuuriasutustel, seda ei ole teistel teenusepakkujatel. Aga kõigil on raske. Selles mõttes need, kes on saanud mingi erandi, on võrreldes kõikide teiste sektoritega, kes sellist erandit ei ole saanud, ma siiski arvan, paremas olukorras. Jah, COVID-kriis oli tõepoolest see kriis, mis turismisektorit väga otseselt mõjutas. Selle tõttu [tehti] ka suured toetused sektorile, et hoida oma inimesi tööl, ja nii edasi. Aga täna ei mõjuta kindlasti kriis just seda sektorit kõige rohkem. Ma juhin ikkagi tähelepanu, et neil on vähendatud määr, samas kui teistel seda ei ole.

Aitäh! Hea kolleeg Andrei Korobeinik, ma juhin tähelepanu, et iga Riigikogu liige saab arupärimiste puhul esitada ühe suulise küsimuse. Ma ei saa teile teist küsimust anda. Annan järgmisena küsimisvõimaluse kolleeg Varro Vooglaiule. Palun!

Suur tänu! Mõtlesin küsida teie käest seda. Enne väidetavalt ajutist käibemaksu tõstmist 18%-lt 20%‑le, kui käibemaks oli veel 18% ja majutusasutuste käibemaks 9%, seisnes selle lahenduse selgitus selles, et noh, lähtutakse eeldusest, et pooled kliendid majutusasutustes on Eestist ja pooled on välismaalt, selle tõttu panime neile poole sellest käibemaksust. Siis oli see loogika seal taga, eks. Miks te nüüd olete otsustanud, et seda loogikat enam ei kasutata? Käibemaksu te tõstsite 22% peale, aga majutusasutuste käibemaksu mitte 11%, vaid 14% peale. 14 kindlasti ei moodusta poolt 22-st. Kas te saate selgitada, mis see uus loogika on, mille alusel te olete just selliste numbrite juurde jõudnud?

Aitäh! 13%-ni tõusis see vähendatud määr. Need vaidlused ju olid teil tegelikult siis, kui see eelnõu oli siin Riigikogus. See oli mais-juunis 2023. Mul ei ole seda konkreetset eelnõu seletuskirja [kaasas], aga kogu murekoht oli see, et meil saab olla vähendatud käibemaksumäärasid kaks. Meie esialgne ettepanek turismisektorile oli tõsta [käibemaksumäär] täismäärani, et neil ei oleks vähendatud määra. Kuulasime sektorit, kuulasime teid ja tulime sealt alla, tulime sealt alla täpselt neli protsendipunkti, et siis on see justkui samaväärne. Mul ei ole neid tabeleid täna kaasas, ma lihtsalt meenutan kevadist debatti. Siis oli võrdlus teiste riikidega, et kui kõrge turismisektori käibemaks [nendes] on. [Nendes] on samamoodi 11%, 13% ja seal vahepeal. Kui mõelda selle loogika järgi, et inimesed [ka käibemaksu] järgi otsustavad, kuhu minna, siis see [määr] peab olema konkurentsivõimeline, jah. Aga kõik need põhjendused on kindlasti eelnõu seletuskirjas ära toodud.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Ettevõtjate elu on selles mõttes suhteliselt lihtne, et kui sisendhinnad [tõusevad], siis tuleb tarbijalt küsida rohkem või riskida sellega, et oma kliendibaas tõmbub kokku, sest lihtsalt ostujõudu ei pruugi jätkuda. Ettevõtjad sageli erinevates maksudebattides ütlevad, et riik peab kokku tõmbama. Nüüd on juhtunud ju tegelikult see, et õpetajate palgavahenditeks leiti raha ministeeriumide eelarvest. Teie koalitsioonipartnerid vähemalt on nii seda sõnumit avalikult võimendanud, et nad kärbivad ja leiavad vahendid, et õpetajate palka tõsta. Ettevõtjad sageli küsivad vastu – minulgi oli nädalavahetusel mitu küsijat –, kuidas siis nii, et riik iseenda sees raha leiab, aga kui on vaja tegelikult mõni maks ära jätta, siis seda raha ei leita. Mis te neile selle peale vastate?

Aitäh! Kõigepealt teie sissejuhatus, et see on ju teada, et kui sisendhinnad tõusevad, siis ei ole muud [teha], kui [lõpp]hinda tõsta. Aga kui sisendhinnad langevad, millegipärast [lõpp]hinnad kunagi ei lange. Kui me [vaatame] kasvõi elektri hinda, kütuse hinda – väga suured sisendid –, ja gaasi hinda, mis on kukkunud märkimisväärselt, siis ma ei näe, et see hindadele oleks väga mõju avaldanud. Aga see selleks. Ei ole võimalik leida midagi eelarvest. Meil on maksumaksja raha, maksumaksja raha on pandud paika eelarvega, mille teie detsembris siin Riigikogus vastu võtsite. Ja kui tahta teha midagi uut, siis peab midagi muud ära jätma. See on kogu aeg see sõnum olnud, mida ma algusest peale olen öelnud, et mul ei ole midagi selle vastu, kui õpetajate palka tõstetakse, aga palun näidake mulle, mida te selle jaoks ära jätate. Riigikontrolör väga selgesti ütles, et ärge kasutage sõna "leidma", pole võimalik leida raha, vaid te peate ütlema, mille te ära jätate. (Hääl saalist.) Kuidas? Selles suhtes on see väga selge ja oli selge ka [too]kord. Ja ministrite suhtes ma soovitaks olla väga nõudlik. Näiteks sisejulgeoleku jaoks, Kopli päästekomando jaoks – ma mäletan, olen käinud siin vastamas selle kohta – 800 000 eurot ei olnud võimalik kuskilt leida, ometi sisejulgeoleku arvel 900 000 eurot õpetajate palkadeks leiti. Minu meelest need on küsimused, mida võib küsida, et mis siis ikkagi ära jäetakse. Ja miks neid asju siis ei jäetud ära, kui Kopli päästekomando sulgemine oli teemaks? Aga jah, ei ole võimalik [raha] leida, vaid me peame väga selgelt ütlema, et selle asja jätame ära ja selle asemel teeme seda.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Ära jätta saab väga palju asju, alates maksuküürust, lõpetades Rail Balticu ja veel paljude muude asjadega, näiteks preemiate maksmisega ametnikele ja ametnike juurde palkamisega. Ära jätta saab väga palju – see on eelmise küsimuse kommentaariks. Aga minu küsimus on seotud majutusasutustega ja turismisektoriga. Meil on see [sektor] tegelikult kokku kukkumas, sellepärast et Soome turist enam siia ei tule, meil on liiga kallis. Investeeringud lähevad välja, sest meil maksud tõusevad. Ja te ähvardate, et meil tuleb kahe aasta pärast siin tõenäoliselt sõda. Kuidas te ette kujutate, et peaks näiteks Georg Otsa nimeline spaa Saaremaal suutma oma püsi[tulusid] hoida, kui maksud tõusevad ja klientuuri praktiliselt ei ole? Näiteks möödunud nädalavahetusel oli seal viis inimest, viis inimest majutus Georg Otsa spaas eelmisel nädalavahetusel. Mismoodi te kujutate ette, et sellises olukorras, kus käivet enam ei ole ja kasumit ammu enam ei ole, peaks turismisektor ellu jääma?

Aitäh! Praegu ongi rasked ajad. Kõigil on rasked ajad. Kõigepealt, esimene asi, ma ütlen jutu alguseks, et maksuküüru me jätamegi ära. See, et see 2016. aastal kehtestati, oli väga vale otsus. See vale otsus esiteks suurendab tööandjate kulusid tööjõu peale ja teiseks jätab inimestele vähem raha kätte. Seetõttu tuligi ära kaotada see 2016. aastal kehtestatud maksuküür. Nii et see on hea uudis, et selle me oleme nii otsustanud. Nüüd, mis puudutab turismisektorit, siis veel kord [ütlen, et] teistel sektoritel ei ole sellist käibemaksuerisust, turismisektoril on. Samamoodi võiks küsida, kuidas teised sektorid ellu jäävad. Loomulikult teeme me kõik selleks, et siia näiteks – kui me räägime riigi tasandil – turiste meelitada, siin igasuguseid konverentse korraldada, mis ka riigi tasandil toob siia teistest riikidest esindajaid. On väga palju väga innovaatilisi ettevõtjaid, kes mõtlevad just sellistele nišiteemadele või asjadele, mis turiste siia meelitaks. Meie omalt poolt saame siin pakkuda head kultuuri. Meil on väga kõrgetasemelised muuseumid, et siin lastega oleks midagi teha, head ajaveetmisvõimalused ja ilus loodus – need on need asjad, mille põhjal turistid ka valivad. Ja kuidagi ei saa üle ega ümber julgeolekust. Selleks, et siia sõda kunagi ei jõuaks, me teeme pingutusi. Selle jaoks me investeerime riigikaitsesse, selle jaoks me teeme tööd NATO tasandil ja Euroopa tasandil, et meil oleks siin turvaline olla ja turist julgeks siia tulla. Need on need asjad, mida me saame riigi poolt teha.

Aitäh! Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite ühes oma vastuses, et teil ei ole muud raha kasutada kui ainult maksumaksja raha. Aga maksumaksja ei ole rahul sellega, mismoodi te seda raha kasutate. [Nad] protesteerivad, streigivad, korjavad allkirju ja nii edasi. Miks te teete siis selliseid otsuseid, millega maksumaksja rahul ei ole? Ja kui te hakkate ütlema, et maksumaksja valis teid parlamenti, siis ka see vastus ei ole pädev, sellepärast et te ei öelnud [enne valimisi] ühtegi sõna selle kohta, et mingisugused maksu[tõusud] tulevad. On saanud ju üleüldiseks klipiks see: "Lugege mu huultelt, maksud ei tõuse." Küsimus on, miks te teete selliseid rahalisi otsuseid, mis ei meeldi maksumaksjatele.

Aitäh! Seda küsimust peab küsima kõikidelt, kes on püsikulusid juurde võtnud. Kui me vaatame, kus on kõige rohkem uusi kulutusi [tehtud], siis see on riigikaitse. Me teeme neid otsuseid just sellepärast, et riigikaitse ja julgeolek on paraku [valdkond], mille puhul [on nii, et] kui seda on vaja, siis ei ole võimalik enam tagasi minna ja öelda, et me oleksime pidanud otsused julgeoleku huvides tegema kolm-neli-viis aastat tagasi. See on tõesti midagi, mida inimene ei tunne, see ei ole tal otseselt käes. Ta saab sellest aru siis, kui seda enam ei ole, aga siis on juba hilja. Nii et see on see peamine [valdkond], kus meil viimastel aastatel suuri kulutusi [tehakse]. Muidugi, ega maksumaksja ei taha rohkem maksta, mitte kuskil ei taha, aga meil lihtsalt ei ole muid valikuid. Me teeme õigeid otsuseid, kuigi need on rasked otsused ja need on valulised otsused, aga meil ei jää lihtsalt mitte midagi muud üle.

Aitäh, proua peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja kõigepealt palun siia Riigikogu kõnetooli arupärijate esindajana Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. Palun! (Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud peaminister! Head kolleegid! Kui mul oleks võimalus panna oma kõnele pealkiri, siis ma arvan, et see võiks olla "Maksud reisivad Lätti". Majutusasutuste käibemaksu tõstmise puhul kahjuks ju ei vaadatud ega analüüsitud kordagi, kuidas see võib mõju avaldada laiemalt meie turismisektorile, meie majandusele, aga ka regionaalpoliitikale. Järjekordselt oli tegemist vaid Exceli tabeli põhjal tehtud otsusega: "Näete, siin on meil riigieelarves auk, siin on see sektor ja siit me hakkame raha kokku koguma, tagajärgedega tegeleme hiljem." Ja see jutt, mida peaminister [räägib], et kuna käibemaksu ei tõstetud niivõrd palju, kui algselt sooviti, siis see on ülim heategu ja erand, mille eest ettevõtjad peavad hoopiski tänulikud olema. Minu arvates selline jutt on veidi silmakirjalik. Võib-olla räägiks ikkagi natukene laiemalt, mida hotellide liit on välja toonud ja mis puudutab seda sektorit. Esiteks, hotellindus on olnud viimastel aastatel väga keerulises olukorras ja siiamaani pole see jõudnud kasumisse. Keegi teeb äri kahjumiga, keegi võib-olla on jõudnud nulli, aga selja taga on kolm kahjumiaastat. Kumulatiivne kahjum kolme aasta peale ületab 80 miljonit eurot. Ja muidugi, mõju on avaldanud koroonakriis, mõju on avaldanud sõda, inflatsioon, üldine majanduskriis, energiakriis, euribori tõus. Jah, täna ongi hotelli[teenuste] keskmine hind kallim. Ma usun, et paljud, kes on mööda Eestit reisinud, on seda ka kogenud. Aga kui võtta veel arvesse, et meil on nüüd sellest aastast erinevad maksutõusud, siis see tähendab seda, et hotellide pakutavad teenused lähevad veelgi kallimaks, nende hind tõuseb veelgi. Järgmisest aastast, kui hakkab kehtima suurem käibemaksumäär, hind [tõuseb] veelgi. Ja tekibki küsimus, miks peaks turist üldse siia tulema. Kui me vaatame naaberriike, Balti riike, siis Eestis saab see maksumäär kõige kõrgem olema. Vähe sellest, et me kaotame turiste Lätile ja Leedule, me hakkame kaotama ka erinevaid suurüritusi ja konverentse. Ehk siis nagu ma ütlesin, maksud reisivad Lätti. Tuleb arvestada ka sellega, et turismisektoris on konkurents väga [tugev]. Sellistel suurriikidel, kus ei ole absoluutselt mingit puudust turistidest, näiteks Itaalia, Prantsusmaa, Portugal ja Hispaania, on tegelikult käibemaksumäär 10% või isegi vähem. Mul on küsimus, kuidas meil siis valitsus otsustas, et nemad on kuidagi eriliselt targad ja kavalad. Jah, meil turiste pole, aga tõstame käibemaksumäära veelgi, siis jäävad meile tulemata ka need viimased kaks turisti, kes tahtsid siia tulla. See, mida ma ka korra mainisin, kui ma tutvustasin arupärimist, on hästi oluline moment, et kui turist siia tuleb, siis [kogu rahast], mis ta kulutab, on ainult 20% see, mis ta kulutab hotellile, majutusele. Ülejäänud raha kulutab ta näiteks suveniiripoes, võib-olla muuseumi külastamisele, kontserdile, restoranis. Ehk me tõstame hotellide käibemaksumäära, turist jätab siia tulemata lihtsalt [majutuse] hinna pärast ja selle tulemusel jääb meil saamata ka kogu ülejäänud tulu, 80% jääb saamata. Selle tõttu kukuvad meil ärid ära. Ja kõige olulisem [on see, et võib tekkida] hoopis vastupidine olukord, et makse hakkab laekuma vähem. Ja kahjuks, kui meil selline tendents jätkub, siis hotellindussektor ei saagi kriisist välja tulla. Meil majutusasutused sulgevad uksed, ärid kukuvad ära ja mitte ainult hotellid ei saa löögi, vaid saavad löögi ka need sektorid, mis hotelle teenindavad, ka muud asutused. Inimesed kaotavad töö, aga peaminister ütleb ikkagi, et olge tänulikud. Ja kõige olulisem küsimus [on see, et] miks ikkagi ei tehta mõjuanalüüse. Ei ole ju tehtud süvitsi mõjuanalüüsi sellele maksumuudatuse kohta ega paketi kohta tervikuna. Kuidas see mõjutab meie valdkonda? Kuidas see mõjutab meie majandust laiemalt? Mida riik praegu ettevõtjate ja ettevõtlusega teeb, on see, et ta võtab ära kindlustunde. Aga just täna vajavad ettevõtjad stabiilsust, õiguskindlust ja investeerimiskindlust. See tähendab seda, et esiteks, seadusemuudatused peaksid olema vastu võetud mõistliku reageerimisajaga, et saaks kuidagi oma tööd planeerida, teiseks, need peaksid olema kindlate mõjuanalüüsidega, ja kolmandaks peaks olema suhtlus huvirühmadega. Just nimelt suhtlemisega, mitte huvirühmadest üle sõitmisega saab jõuda mingite ühiste muudatusteni. Võimalik, et kui selle eelnõu jaoks oleks siiski tehtud väljatöötamiskavatsus, mida täna mitte ühegi eelnõu jaoks ei tehta, siis oleks võib-olla jõutud järelduseni, et käibemaksu tuleks hoopiski langetada. Näiteks Läti kohta on see näide, mida on juba toodud, et kui sooviti minna toitlustus[sektorile] appi, siis langetati käibemaksumäär hoopis 9% peale. Ka toodi välja, et seepeale äri kasvas ja varimajandus kadus. Võib-olla tõesti võivad sellised käigud, vastupidi, hoopiski majandust elavdada. Teine pool, mis antud teema puhul tihti jäetakse käsitlemata, on just regionaalpoliitiline pool. Näiteks Ida-Virumaa ja teised väikesed linnad sõltuvad suuresti turistidest. Just turism on väiksemate linnade ja nendega seotud äride jaoks hästi oluline, sest see hoiab ja seob kohalikku kogukonda. Kohalikud inimesed töötavad hotellides, kõrval olevates poodides, restoranides. Mitmed kohalikud ärid teenindavad hotelle. Kui näiteks üks hotell sulgeb oma uksed, siis see on väga suur löök kohalikule kogukonnale ja tervele piirkonnale. Inimesed kaotavad töö, väiksemad ärid kukuvad ära. Nagu ma juba mainisin, regionaalminister ütles antud teema puhul, et tuleb otsida leevendusmeetmeid. Kus on siin loogika, et paneme sektori löögi alla ja siis hakkame otsima leevendusmeetmeid? Tegelikult on väga kahju, et riik oma otsuste, erinevate maksumuudatuste puhul pole tegelikult kordagi soovinud analüüsida seda pilti laiemalt nii, et see ulatuks vähemalt üks kord sellest Exceli tabelist kaugemale. Ettevõtjad on täna halva ja ebakindla olukorra tõttu lükanud erinevaid investeeringuid edasi ja see toimub väga paljudes erinevates valdkondades. Siis pole vaja imestada, et meie majandusprognoosid on negatiivsed. Ja kahjuks hakkab olukord halvenema, kui kohe ei tehta uusi otsuseid, näiteks ei pöörata sedasama majutusasutuste käibemaksu tõusu tagasi. Võimalik, et sama tuleks teha ka muude maksumuudatustega. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Mart Maastiku. Palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Me räägime siin praegu turismi[sektori] käibemaksu tõusust, aga tegelikult me teame väga hästi seda, et riigil on raha vaja. Põhiline loosung, mida Reformierakond ja koalitsioon räägivad [on see], et nad teevad riigi rahanduse korda. Riigi rahandust saab korda teha majandus[kasvu] abil. Siis hakkab rohkem makse laekuma ja sealt edasi läheb kõik paremaks. On ju? Meie praegune valitsus üritab remontida riigi rahakotti sellega, et panevad järjest koormust juurde ettevõtjatele ja inimestele, eelkõige ettevõtjatele. See on ju nagu Münchhausen, kes tõstab iseennast soost välja. Sellel ei ole ju mingit jätkusuutlikkust. Me peame aru saama, et kui meil on liiga kallis riiki ülal pidada, siis me eelkõige peame vähendama riigi ülalpidamise kulusid. See on ka ettevõtja põhi[küsimus], kuidas suurendada tulusid ja samal ajal ka vähendada kulusid. Makse tõstes ei ole võimalik suurendada tulusid, see on selge. Nüüd räägime natukene turismimaksust või turismi käibemaksust. Ma olen ise ettevõtja, väikeettevõtja, lisaks muudele ettevõtmistele pean Saaremaal väikest turismitalu. Kaja, sa oled ise ka käinud kunagi mul seal külas. Kutsun sind sinna vaatama ja võib-olla saaks rääkida kõigi Saaremaa turismiettevõtjatega natukene pikemalt nendel teemadel. Aga ma toon siin mõned asjad välja. Peaminister väitis, et turismisektori erisus on just selleks, et soodustada mingit kindlat sektorit, [ja küsis], miks seda vaja on, miks teha erisusi. Anastassia Kovalenko-Kõlvart ütles, et kõik see, mis kaasneb turismiga, on ju tegelikult palju suurem kui konkreetse turismiettevõtte sissetulek. Riigi jaoks lõviosa [tulust] tuleb teenindussfäärist, sellest, mida kõike turist endaga kaasa toob. Võin tuua Saaremaa näite. Saaremaal oli 2022. aastal ametlikult 166 551 ööbijat ja nendest oli eestlasi 125 752. No see oli ka COVID-i aeg, praegu on ilmselt välismaalaste arv suurenenud. Kui nüüd väita, et mida see neli [lisa]eurot ikka teeb, siis Saaremaa jaoks on see 666 000 eurot saamata jäänud tulu, sel juhul kui tõsta maksu. Hea kolleeg Mart ütles, et Georg Otsas oli [ühel päeval] viis inimest. Näiteks mul ei ole turismitalus käinud viimased kolm kuud mitte ühtegi inimest. Selge on see, et kogu turism Eestis ongi väga paljuski hooajaline, eriti just ääremaadel, isegi Pärnus. Olen omal ajal pidanud kuursaali. Kahe-kolme kuuga pidid sa tegelikult kogu sissetuleku [teenima]. Inflatsioonist ma ei hakka rääkima. Inflatsioon on nii metsik, et kui me nüüd hakkame rääkima sellest, et 15% tõsteti hindasid, siis tegelikult on seegi juba püksirihma kõva pingutamine, et mitte rohkem tõsta. Varro Vooglaid ütles, et pooled on välismaalased, pooled on eestlased. Reeglina võib see nii olla, aga siseturism täpselt samamoodi elavdab käivet. Ja kui ei ole meil siseturismi ja ei ole välisturismi, siis lõppkokkuvõttes jäävad maksud tulemata. Ma ei räägi sellest, et kütusehinnad tõusevad, mida juba rääkis eelkõneleja. Sisendhinna käibemaks, üleüldine käibemaksu tõus. Automaks, mida ma enne mainisin, teeb [ettevõtte majandamise] eriti raskeks just nimelt ääremaadel töötavatel turismiettevõtjatel, seda enam, et kaup tuleb tuua mitmekümne kilomeetri kauguselt. Kütuseaktsiis. Ma võtan kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Muud lisad. Ja see varimajanduse pool on ka väga oluline selle asja juures. Kui hinnad lähevad juba nii röögatuks, siis väiksemad turismiettevõtjad võivad hakata varjama oma tulusid ehk ametlikult [tulusid] ei registreerita, vaid võetakse sularaha. Ma arvan, et see on üsnagi tõenäoline. See tegelikult jälle kaudselt vähendab riigi tulusid. Nii et majandama peab targalt. Otsuseid ei saa teha nii, et kui meil on riigieelarves auk, siis hakkame vaatama, et võtame ühest sektorist natuke, teisest sektorist natuke. Väga õige oli eelkõneleja viide sellele, et kui analüüsi ei ole tehtud, siis mida see kõik endaga kaasa toob. Ehe näide oli tegelikult see, kui tõsteti [alkoholi]aktsiisi. Siis sõitsid maksud tõesti Lätti. Ja mitte ainult maksud ei sõitnud Lätti, aga paljud soomlased jätsid siia tulemata, sest teada on, et Soome turist tuli ikkagi tihtipeale siia sellepärast, et siit sai odavat õlut ja muud alkoholi. Ka see on tegelikult otsene kadu, sest siis nad ei ööbi enam siin ja ei kasuta muid teenuseid. Nii et [teen] üleskutse ikkagi: mõelgem rohkem heaperemehelikult siin maal ja ärme tapa ettevõtjaid, ärme tapa ka ääremaa omavalitsuste sissetulekuallikaid. Mõtleme natukene kaugemale ja eelkõige tõmbame kulusid kokku. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Mart Helme. Palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud arupärimisele vastaja! Lugupeetud arupärijad! Eile õhtul sain kokku ühe sõbraga, kes on pikki aastaid esindanud Eestis [mitmeid Rootsi ärimehi] ja ajanud asju neil ja nende firmadel. Ta ütles, et tal oli just olnud telefonikõne ühe oma partneriga Rootsist, kes ütles, et ta jätab ära oma sõidu Tallinna, sest tal ei ole mõtet enam siia tulla, tal ei ole siin millestki enam rääkida, sest ettevõtluskeskkond on siin muutunud sedavõrd vaenulikuks, et on ainult üks teema veel järele jäänud: kuidas siin olevad varad rahaks teha ja see raha Eestist välja viia. Ta lisas veel, et olukorras, kus riigi valitsus ja peaminister isiklikult räägivad sellest, kuidas ees ootab sõda, kuidas Venemaa tungib kohe-kohe lähimate aastate jooksul Balti riikidele kallale, et meie oleme järgmised ja me olemegi juba sõjas seoses sellega, et Venemaa sõdib Ukrainas, ei ole tal mitte mingit soovi ka tulevikus Eestisse uusi investeeringuid teha või siin mingite juba püsti pandud äridega jätkata. Miks ma seda räägin? Ma räägin seda sellepärast, et see ei ole ju üksikjuhtum. See ei ole üksikjuhtum! Investeeringud kahanevad, investeeringud lakkavad ja ärimehed lahkuvad. Siin ei ole põhjus muidugi ainult see, et meile liputatakse kogu aeg nina ees just nagu Eesti rahva süütunnet, et meie oleme süüdi selles, et kohe-kohe võib Venemaa meile kallale tungida, kannatage, tõmmake püksirihm koomale, tehke kõikvõimalikud maksutõusud kaasa. Julgeolek, julgeolek, julgeolek! Ei ole küsimus ainult selles. Küsimus on ka selles, et üleüldine majanduskeskkond on siin viimase paari aasta jooksul muutunud kasumliku äritegemise mõttes äärmiselt keeruliseks. Seda eelkõige. Ja kui te loete – kasvõi täna vaatasin – mingite meie äriinimeste hinnanguid meie majanduskeskkonna kohta, siis eranditult kõik nad rõhutavad ühte asja: energeetikasektoris on vaja teha kiiresti otsuseid ja muudatusi, et energeetika kui igasuguse majandustegevuse alus muutuks konkurentsivõimeliseks. Ja seda, me näeme, praegune valitsus teha ei kavatse. Ei kavatse, jonnakalt ei kavatse, ükskõik, mida neile võivad rääkida ärimehed, võivad rääkida konkureerivad poliitikud, võivad rääkida tavalised inimesed. "Ei, mina oma otsust ei muuda! Energeetikas me ühtegi sammu selles suunas, et meil oleks konkurentsivõime nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt, paranemise teel me ei astu!" Loomulikult olukorras, kus sisendhinnad on järsult kasvanud, palgad nende hulgas, sest inflatsioon on sundinud ettevõtjaid paratamatult palkasid tõstma – riigisektor näitab siin ju suurepärast eeskuju –, ja kus maksud tõusevad ja maksutõusudega ähvardatakse veel, mõtleme veel mingeid makse välja. Aga maksu saab ju alati välja mõelda. Jumal hoidku, hingamismaks on ju ka veel olemas! Ma ei tea küll, mis selle rohepoliitika definitsiooniks võidakse määrata, aga põhimõtteliselt … Paluksin lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

… võib ju seda käsitleda hingamismaksuna. Kõike on võimalik maksustada. Kõike on võimalik maksustada, saabaste kandmist on ka võimalik maksustada. Aga miks te kannate saapaid? Käige paljajalu! Pole vaja, paljajalu saab ka hakkama! Selles olukorras ei maksa imestada, et investeeringud kaovad. Turismisektor on olnud Eesti majanduse jaoks kogu taasiseseisvusaja jooksul üks äärmiselt oluline sektor, ülioluline sektor. See on aidanud meil regionaalpoliitikat mingilgi määral elus hoida. Võtame sellesama Saaremaa, mida ma mainisin oma küsimuses. Kõik need Saaremaa üritused, alates ooperipäevadest ja lõpetades muude üritustega, on ju Saaremaad elus hoidnud. Aga Saaremaa ei ole ainus. Olen ise turismiga tegelenud pikalt ja võin öelda, et turismisektor on olnud ülioluline. Minu kallis kodulinn Pärnu – kui seal turismi ka enam ei ole, siis on tegemist täiesti kokku kukkunud provintsilinnaga. Seal ei ole enam midagi. Kui mina käisin koolis, oli seal suusavabrik, mööblivabrik, tapamaja, lihakombinaat, piimakombinaat, leivakombinaat, laevaremonditehas. Ma ei tea, mis seal veel olid kõik, metsakombinaat ja mida kõike. Ühtegi nendest ei ole enam alles, mitte ühtegi ei ole nendest alles! Ja nüüd kaob ära ka turism või tõmbub vähemalt kokku. Lugupeetud peaminister, mis te arvate, mis sellest riigist niimoodi saab? Raputage ennast oma dogmadest lahti! Lõpetage ära see jutt, et meil on ainult see raha, mida ma maksudena kogume! Tark mees oskab luua rohkem võimalusi, kui ta eest leiab – võtke see sentents endale eesmärgiks! Tark mees oskab luua rohkem võimalusi, kui ta eest leiab. Kui te leiate eest halvad olud, siis on teie asi leida võimalused neid olusid parandada, aga mitte [püüda] sellega [parandada], et te surute inimesed sõna otseses mõttes nägupidi mutta. Pastor Kelch on pannud kirja kuldsed sõnad, et Eestimaa ja Liivimaa on mõisnike taevas, pappide paradiis, võõraste kullaauk ja talupoegade põrgu. Mina ütlen teile, lugupeetud Kaja Kallas ja teie valitsus, et te olete Eestit viimas täpselt sellesse olukorda, kus see on mõisnike taevas, pappide paradiis ja võõraste kullaauk, aga oma inimestele põrgu. Jumala eest, lõpetage ära! Aitäh!

Aitäh! Proua peaminister, palun!

Aitäh! Kõigepealt alustan naljaga. Teie erakonnas on vähemalt kaks mõisnikku. Kui [Eesti on] mõisnike taevas, siis see peaks ju teile meelepärane olema. See oli nali. Aga lähen konkreetsete teemade juurde. Esiteks, siseturistide ööbimiste arv kasvas 2022. aastaga võrreldes 22,7%. [2022. aastal] kolmandas kvartalis oli sisereiside ööbimiste arv 924,3 tuhat, 2023. aastal kolmandas kvartalis 1134,4 tuhat. Te mitu korda ütlesite, härra Maastik, et tõmbame kokku, eelkõige kulusid tuleb tõmmata kokku, kulusid tuleb kärpida, mitte tulusid leida. Lihtsalt teile illustreerimaks [toon näite ja ütlen], et käige oma sõnade järgi ka. Välisminister Reinsalu kasvatas Välisministeeriumi kulutuste mahtu ühe aastaga – ühe aastaga! – 35%, sellepärast et ta sai peaminister Ratasega väga hästi läbi ja kõik, mis ta küsis, ta sai. Võrdluseks: Statistikaameti andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt tollel aastal vaid 4,3%. Välisministeeriumi kulutuste mahtu kasvatati kaheksa korda – kaheksa korda rohkem, kui majanduspotentsiaal tol hetkel võimaldas. Ja see oli ainult Välisministeerium. Need kulud ei ole ju tulnud ühe aastaga, vaid need on tulnud aastatega. Me oleme neid kulusid ju väga palju kärpinud ka. Aga te teate ise, kui me käisime siin saalis neid kulutusi kärpimas, kui valulikult see läks. Mitte midagi ei tohi ära jätta. Teie ise ütlete, et ühtegi maksu ei tohi tõsta, õpetajad peavad saama rohkem palka, päästjad ja politseinikud peavad ka saama. Kõigele sellele ma saangi alla kirjutada, aga kuskilt see [peab] tulema ja see tuleb maksumaksja rahast. Mitte kuskilt mujalt neid kulutusi katta pole võimalik. Ja üks asi veel. Te ütlete, et vot, kui seda aktsiisi tõsteti, kui paha see oli. Aga kes tõstis tol korral? Kes oli valitsuses, kes seda aktsiisi siis tol korral niimoodi tõstis ja selle vea tegi? Selles mõttes praegu nagu tundub, et meie, kes me üritame seda asja korda saada … Ja me ei saa seda sugugi korda, see on korrast väga kaugel. Selle jaoks tuleb teha veel väga palju pingutusi. Meie saame kõik selle, mis tegelikult on varasemalt … Siis kui olid väga-väga head ajad, väga head ajad, kulutati ära reservid ja tehti eelarvesse selline auk, millel katet ei ole. Nüüd üks kriis ajab teist kriisi taga. Need ei ole meist sõltuvad kriisid: tervisekriis, energiakriis, siis sõda. Need on need asjad, millega me peame tegelema. Ja ma lihtsalt tuletan meelde, et riigikaitsekulutused on need, mis on meil tõusnud kõige rohkem. Kõik erakonnad enne valimisi lubasid, et riigikaitsekulutused tõusevad 3%‑ni SKT-st. See tähendab, et see [raha] peab ka kuskilt tulema. Ma küsin, kus on siis need tuluallikad. See, et tõmbame majanduse käima, on huvitav mõte, aga sellel reaalset tausta ei ole, mida täpselt ikkagi teha tuleb. Ja veel [ütlen] härra Helmele, et me teeme just kõik selleks, et sõda siia ei tuleks, et siia saaks teha investeeringuid, siin oleks rahu, siin oleks ettevõtlus ja turism õitseks. Selle jaoks me teeme neid riigikaitseinvesteeringuid. Selle jaoks me tegeleme sellega, et ka meie liitlased mõistaksid, et riigikaitseinvesteeringuid tuleb teha, et see sõda ei laieneks NATO piiridesse. Aitäh!

Aitäh! Ja ma saan aru, et vastusõnavõtt kohapealt. Mart Maastik, palun!

Suur tänu! Ma muidugi tahan öelda, lugupeetud Kaja Kallas, et ma just sellepärast Isamaaga liitusin ja siia Riigikokku tulin, et teha õigeid otsuseid. See, et keegi kunagi, mõned aastad tagasi tegi mingeid valeotsuseid, ajendaski mind siia tulema. Ma olen olnud Isamaas peaaegu kolm aastat. Aga teine asi: te küsite, kust tulevad tulud. Mina annan teile nõu, et riigikaitse[kulutusteks] võib väga vabalt laenu võtta. Selle jaoks ei pea koormama … (Peaminister ütleb midagi vahele.) Jaa, võtkegi laenu, see on sihtotstarbeline laen. Nagu te näete, inflatsioon sööb selle laenu ise ära. 24% on inflatsioon aastas. Kõik targad riigid teevad seda. Meie oleme need, kes ei võta laenu, tõmbame püksirihma koomale, igaüks võtab 3–4 töökohta ja maksustame oma kodanikke. See on soovitus. Aitäh!

Aitäh! Mart Helme, ma ei saa aru, kas te tahate nüüd vastusõnavõttu või soovite protseduurilist küsimust. (Mart Helme vastab saalist.) Hästi, vastusõnavõtt. Mart Helme, kuna teie nime mainiti, siis palun, vastusõnavõtt. Palun!

Aitäh! Ma tahaks paar asja ära õiendada. Esiteks, loomulikult on kaitsekulutuste tegemine kiiduväärt tegevus ja selle eest vist ka eelmisel korral, kui te siin arupärimisele vastasite, ma tunnustasin valitsust ja toetasin seda, et valitsus praegu neid kulutusi teeb. Selles ei ole meil ilmselt mingisuguseid lahkarvamusi. Aga olukord on teine, kui te ütlete, et meil on kaks või kolm aastat aega, nagu te seda kuskil ütlesite või vähemalt on tõlgendatud seda niimoodi. Vähemalt on tõlgendatud seda niimoodi! Ärge lööge käega! Avalikkuses on see läinud täpselt niimoodi liikvele ja see on just destruktiivne sõnum investoritele ja ka tegelikult kohalikele inimestele. Mis mõttega ma võtan mingisuguse pangalaenu ja hakkan midagi üles ehitama, mingit firmat looma, kui peaminister ütleb, et meil on kaks aastat aega? Ei ole ju mõtet. Aga vastusõnavõtu korras tahan ma ära õiendada ka selle, et vaadake, kallis Kaja Kallas, see, et Anti ja Evelin Poolametsal on mõisahoone, mida nad on hoole ja armastusega peaaegu et varemetest üles ehitanud – enam-vähem sama käib ka minu kohta –, ei tähenda seda, et me oleme mõisnikud feodaalses tähenduses, et meile kuuluvad tohutud maavaldused sadade või tuhandete pärisorjadega. Nii et palun ärge sellist üldistust, laiendust ja tõlgendust meie puhul tehke. Aitäh!

Aitäh! Head kolleegid, kuna rohkem Riigikogu liikmeid eelnevalt ei mainitud, rohkem vastusõnavõtte ei ole võimalik teha ja vastusõnavõtule vastusõnavõttu ka ei saa teha, siis ma sulgen läbirääkimised ja loen meie tänase esimese päevakorrapunkti ammendatuks ja käsitletuks.