Arupärimine Uikala prügila probleemide kohta (nr 776)

Ja liigume seitsmenda juurde, milleks on Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Andrei Korobeiniku, Vadim Belobrovtsevi, Aleksandr Tšaplõgini ja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti 13. mail 2025 esitatud arupärimine Uikala prügila probleemide kohta, nr 776. Ja arupärijate poolt palun ettekandjaks, Riigikogu liige Lauri Laats.

Ja liigume seitsmenda [päevakorrapunkti] juurde, milleks on Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Andrei Korobeiniku, Vadim Belobrovtsevi, Aleksandr Tšaplõgini ja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti 13. mail 2025 esitatud arupärimine Uikala prügila probleemide kohta, nr 776. Ja arupärijate seast palun ettekandjaks Riigikogu liikme Lauri Laatsi.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Järgmine arupärimine, mida ma siis esitlen, on Uikala prügila probleemide kohta. Me teame, et see prügila on juba mitmeid-mitmeid kordi põlenud, tekitanud keskkonnakahju, tekitanud tegelikult ka riigile kahju. Iga põlengu korral, mis toimub, suunatakse sinna ju päästjad. Näiteks, ma tõin välja ka selles arupärimises – väärib meenutamist –, et 2024. aasta maikuus toimus Uikalas suurpõleng, mille kustutamisel osales 200 päästjat, ja see kustutamine toimus üheksa päeva jooksul. No see on ju tegelikult meie ressurss, mida me sinna suuname. Ja teiselt poolt, seesama Uikala prügila on riigile maksusid võlgu. See maksuvõlg ületab juba 2,5 miljonit eurot. Vaatamata sellele me oleme kuidagi hambutud, me ei suuda seda asja nagu korda teha, me ei suuda Uikala prügila omanikke korrale kutsuda. Käime pidevalt, kustutame põlenguid, raiskame maksumaksja raha, ja tagatipuks jätab prügila riigile maksud maksmata, maksuvõlg on üleval. Sellisel viisil see ettevõte seal toimetab ja sellele tuleks tegelikult lõpp teha. Ja sellest on ajendatud ka meie küsimused. Ma loodan, et lugupeetud taristuminister nüüd ei võta siit välja teatud küsimusi, mis talle sobivad ja mis talle ei sobi, ega vasta ainult nendele, millele ta oskab. Nii et jõudu! Aitäh! (Naerab.)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad interneti vahendusel! Järgmine arupärimine, mida ma siis esitlen, on Uikala prügila probleemidest. Me teame, kuidas see prügila on juba mitmeid-mitmeid kordi põlenud, tekitanud keskkonnakahju, tekitanud tegelikult ka riigile kahju. Iga põleng, mis toimub, suunatakse sinna ju päästjad. Näiteks siinsamas, ma tõin ka välja selles arupärimises, väärib meenutamist, et 2024. aasta maikuus toimus Uikalas suurpõleng, mille kustutamisel osales 200 päästjat ja kogu see kustutamine toimus üheksa päeva jooksul. No see on ju tegelikult meie ressurss, igapäevane meie ressurss, mida me sinna suuname. Ja teiselt poolt, seesama Uikala prügila on riigile võlgu maksude osas. See maksuvõlg on ületanud juba 2,5 miljonit. Ja vaatamata sellele me oleme kuidagi hambutud, me ei suuda seda asja nagu korda teha, me ei suuda Uikala prügila omanikke korrale kutsuda. Käime pidevalt, kustutame põlenguid, raiskame maksumaksja raha, ja tagatipuks veel prügila riigile maksud jätab maksmata, maksude võlg on üleval. Sellisel viisil see üks ettevõte seal toimetab ja sellele tegelikult tuleks ju lõpp teha. Ja sellest on ajendatud meil ka küsimused. Ma loodan, et lugupeetud taristuminister nüüd ei võta siit välja teatud küsimused, mis talle sobivad ja mis talle ei sobi, ja vastab ainult nendele, millele ta oskab. Aitäh! Nii et jõudu! (Naerab.)

Ja arupärimisele palun vastama taristuminister Kuldar Leisi.

Hea juhataja! Hea Riigikogu! Jah, ka see punkt on kahe peale minister Sutiga, aga ma vastan kõigile küsimustele, sest minister Sutt on juba oma küsimustele vastanud. Esiteks, kas olete ministrina Uikala prügila probleemidega kursis ning arutanud neid ka energeetika- ja keskkonnaministriga, kelle vastutada on keskkonna- ja looduskaitse korraldamine ning keskkonnajärelevalve? Jah, olen probleemidega kursis ning need on olnud aruteluks ka energeetika- ja keskkonnaministriga, kelle vastutada on järelevalve ja keskkonna korraldamine. Teiseks, kas näete jäätmekäitluspoliitika eest vastutava ministrina, et tegevus või tegevusetus Uikala prügilas on probleem, mis kahjustab jäätmekäitlussektori usaldusväärsust? Jah, probleemid Uikala prügilas kahjustavad kogu sektori usaldusväärsust. Keskkonnaamet on tuvastanud korduvalt rikkumisi ja prügilas on toimunud põlenguid, mis näitavad puudusi riskijuhtimises. See kahjustab nii keskkonda, ettevõtte mainet kui ka ausalt tegutsevaid turuosalisi. Riigikogule esitatud jäätmereformi eelnõu 657 suurendab läbipaistvust ja riskide juhtimist. Selle reformiga eraldatakse veohanked käitlushangetest, mis vähendab suurte kontsernide mõju ja võimaldab eelistada paindlikumaid ja kvaliteetsemaid teenusepakkujaid. Samuti digitaliseeritakse jäätmeandmed, andes riigile ja KOV-idele paremad tööriistad planeerimiseks ja järelevalveks. Jäätmereform suurendab ausat konkurentsi. Kolmandaks, kas teie vastutusvaldkonnas on välja töötatud tegevusplaan juhuks, kui Uikala prügilat opereeriv ettevõte ootamatult tegevuse lõpetab? Keskkonnaamet on läbi analüüsinud erinevad stsenaariumid, sealhulgas tegevuse ootamatu lõppemine. Koostöös Päästeametiga jälgitakse tuleohutust ning ettevõtjale on seatud selged nõuded. Ettevõte pingutab probleemide lahendamise nimel, sealhulgas ladeala sulgemine, uue ladeala rajamine. Näiteks on põlenguid põhjustanud ladeala kolmest nõlvast kaks sisuliselt suletud. Viimased põlengud ongi toimunud sulgemata nõlval. Nõlva sulgemistööd algasid augustis ja peavad olema lõpetatud aasta lõpuks. Samuti on alustatud uue ladeala rajamist ja tööd planeeritakse lõpetada oktoobri lõpuks. Prügilas on jäätmete ladestamine peatatud ning Keskkonnaamet jälgib ettekirjutuse täitmist, ettekirjutuste täitmist. Kui praegune ettevõte ei suuda jätkata, tuleb leida uus haldaja, sest piirkond vajab prügilat. Vajadusel vastutab edasise käitluse eest maaomanik, Toila vald. Riik toetab lahenduste leidmisel. Kui peaks realiseeruma halvim stsenaarium, siis Kliimaministeerium ei jäta Toila valda üksi. Neljas küsimus. Kas peate vajalikuks Uikala prügilat opereerivalt ettevõttelt nõuda ennetavalt rahalist garantiid võimalike keskkonnakahjude kompenseerimiseks? Seadus näeb ette, et operaatoril peavad olema vahendid prügila sulgemiseks ja riskide maandamiseks. 2023. aasta aruande järgi oli sulgemisfondis ligi 700 000 eurot ja see on vähenenud alla 200 000 euro seoses nõlvade sulgemistöödega. Ettevõte on juba sulgenud kaks kolmest ladeala nõlvast ja töötab kogu ala sulgemise nimel. Tööd peavad olema lõpetatud käesoleval aastal. Keskkonnaamet jälgib intensiivselt, et riskid väheneksid ja käitlus oleks keskkonnaohutu. Viies küsimus. Millise hinnangu annate olukorrale, kus Uikala prügilat opereeriva ettevõte pakub Ida-Virumaal mitmetele omavalitsustele jäätmeveoteenust, kuid puudub kindlus, et jäätmeid prügilas nõuetekohaselt käideldakse? See on probleemne, kuid jäätmeid saab vajadusel käidelda ka mujal. Ükski KOV ei ole määranud ainsaks käitluskohaks Uikala prügilat. Mitmel juhul valib vedaja käitluskoha ise. Riigikogus esimese lugemise läbinud jäätmereformi eelnõu on siinkohal samuti väga oluline samm edasi ning aitab probleemi süsteemselt lahendada. Ja edaspidi tuleb kohalikul omavalitsusel sõlmida eraldi hankeleping segaolmejäätmete ja biojäätmete käitlejatega. Omavalitsusel tekib õigussuhe käitlejaga ja selles on võimalik määrata käitleja vastutus lepingu rikkumise eest või lepingu ülesütlemise tingimused. Lisaks mainin, et Keskkonnaamet kontrollib erinevate jäätmekäitluskohtade vastavust keskkonnaalastele nõuetele. Praegu amet ei luba Uikala prügilas jäätmete ladestamist, kuna olemasoleva ladeala mahud on täis. Vastavalt põlengutele ja laoseisudele seatakse piiranguid ka jäätmete vastuvõtule. See tähendab seda, et Ekovir OÜ peab Uikala asemel leidma uued jäätmekäitluskohad, kuhu segaolmejäätmed käitlusse suunata. Näiteks 2024. aastal, kui amet peatas Uikala prügilas jäätmete vastuvõtu, suunati segaolmejäätmed Torma prügilasse või Irusse põletamiseks. Kuuendaks, kas ministeerium peab jätkusuutlikuks olukorda, kus kirjeldatud probleemide eest vastutav ettevõte konkureerib edukalt jäätmeveohangetel? Ettevõte teenindab praegu kuut omavalitsust ja on 2023. aastal edukalt hankel osalenud. Tema majanduslik olukord on muret tekitav, kuid hetkel saab vedamisega väga hästi hakkama. Maksuvõla tõttu ei saada uusi hankeid võita enne, kui see laheneb. Juhul kui ettevõtja lahendab maksuvõla ajatamise teel ja näitab ikkagi võimekust maksete tasumisel, siis saab ta ka hangetel osaleda. Kui tegevus katkeb, võib see puudutada umbes 120 000 inimest. Seetõttu ongi vaja Riigikogus olev jäätmereform ära menetleda, mis eraldab veo- ja käitlusehanked ning toob turule rohkem konkurentsi ja seeläbi vähendab teenuse katkemise riske. Seitsmes küsimus. Kas teie hinnangul on tegemist konkurentsi kahjustava olukorraga, kui üks jäätmekäitlussektoris tegutsevatest ettevõtetest ei täida keskkonna- ja tuleohutusnõudeid ning ei tasu riiklikke makse? Jah, see moonutab konkurentsi ja kahjustab ausaid ettevõtteid. Seetõttu kutsungi Riigikogu üles toetama jäätmereformi, mis suurendab läbipaistvust, konkurentsi ja annab järelevalvele paremad tööriistad selliste probleemide kiireks tuvastamiseks. Aitäh!

Hea juhataja! Hea Riigikogu! Jah, ka see [arupärimine] on kahe peale minister Sutiga, aga ma vastan kõigile küsimustele, sest minister Sutt on juba oma küsimustele vastanud. Esiteks: "Kas olete ministrina Uikala prügila probleemidega kursis ning arutanud neid ka energeetika- ja keskkonnaministriga, kelle vastutada on keskkonna ja looduskaitse korraldamine ning keskkonnajärelevalve?" Jah, olen probleemidega kursis ning need on olnud aruteluks ka energeetika- ja keskkonnaministriga, kelle vastutada on järelevalve ja keskkonna[kaitse] korraldamine. Teiseks: "Kas näete jäätmekäitluspoliitika eest vastutava ministrina, et tegevus ja tegevusetus Uikala prügilas on probleem, mis kahjustab kogu jäätmekäitlussektori usaldusväärsust?" Jah, probleemid Uikala prügilas kahjustavad kogu sektori usaldusväärsust. Keskkonnaamet on tuvastanud korduvalt rikkumisi ja prügilas on toimunud põlenguid, mis näitavad puudusi riskijuhtimises. See kahjustab nii keskkonda, ettevõtte mainet kui ka ausalt tegutsevaid turuosalisi. Riigikogule esitatud jäätmereformi eelnõu, 657 SE, suurendab läbipaistvust ja [parandab] riskijuhtimist. Selle reformiga eraldatakse veohanked käitlushangetest, mis vähendab suurte kontsernide mõju ja võimaldab eelistada paindlikumaid ja kvaliteetsemaid teenusepakkujaid. Samuti digitaliseeritakse jäätmeandmed, andes riigile ja KOV-idele paremad tööriistad planeerimiseks ja järelevalveks. Jäätmereform suurendab ausat konkurentsi. Kolmandaks: "Kas Teie vastutusvaldkonnas on välja töötatud tegevusplaan juhuks[,] kui Uikala prügilat opereeriv ettevõte ootamatult tegevuse lõpetab?" Keskkonnaamet on läbi analüüsinud erinevad stsenaariumid, sealhulgas tegevuse ootamatu lõppemine. Koostöös Päästeametiga jälgitakse tuleohutust ning ettevõtjale on seatud selged nõuded. Ettevõte pingutab probleemide lahendamise nimel, sealhulgas ladeala sulgemine ja uue ladeala rajamine. Näiteks on põlenguid põhjustanud ladeala kolmest nõlvast kaks sisuliselt suletud. Viimased põlengud ongi toimunud sulgemata nõlval. Nõlva sulgemistööd algasid augustis ja peavad olema lõpetatud aasta lõpuks. Samuti on alustatud uue ladeala rajamist ja tööd planeeritakse lõpetada oktoobri lõpuks. Prügilas on jäätmete ladestamine peatatud ning Keskkonnaamet jälgib ettekirjutuste täitmist. Kui praegune ettevõte ei suuda [tööd] jätkata, tuleb leida uus haldaja, sest piirkond vajab prügilat. Vajadusel vastutab edasise käitluse eest maaomanik, Toila vald. Riik toetab lahenduste leidmisel. Kui peaks realiseeruma halvim stsenaarium, siis Kliimaministeerium ei jäta Toila valda üksi. Neljas küsimus: "Kas peate vajalikuks Uikala prügilat opereerivalt ettevõttelt nõuda ennetavalt rahalist garantiid võimalike keskkonnakahjude kompenseerimiseks?" Seadus näeb ette, et operaatoril peavad olema vahendid prügila sulgemiseks ja riskide maandamiseks. 2023. aasta aruande järgi oli sulgemisfondis ligi 700 000 eurot ja see on seoses nõlvade sulgemise töödega vähenenud alla 200 000 euro võrra. Ettevõte on juba sulgenud kaks kolmest ladeala nõlvast ja töötab kogu ala sulgemise nimel. Tööd peavad olema lõpetatud käesoleval aastal. Keskkonnaamet jälgib intensiivselt, et riskid väheneksid ja käitlus oleks keskkonnale ohutu. Viies küsimus: "Millise hinnangu annate olukorrale, kus Uikala prügilat opereeriv ettevõte pakub Ida-Virumaal mitmetele omavalitsustele jäätmeveoteenust, kuid puudub kindlus, et jäätmeid prügilas nõuetekohaselt käideldakse?" See on probleemne, kuid jäätmeid saab vajadusel käidelda ka mujal. Ükski KOV ei ole määranud ainsaks käitluskohaks Uikala prügilat. Mitmel juhul valib vedaja käitluskoha ise. Riigikogus esimese lugemise läbinud jäätmereformi eelnõu on siinkohal samuti väga oluline samm edasi ning aitab probleemi süsteemselt lahendada. Edaspidi tuleb kohalikul omavalitsusel sõlmida eraldi hankeleping segaolmejäätmete ja biojäätmete käitlejatega. Omavalitsusel tekib õigussuhe käitlejaga ja selle käigus on võimalik määrata käitleja vastutus lepingu rikkumise eest või lepingu ülesütlemise tingimused. Lisaks mainin, et Keskkonnaamet kontrollib erinevate jäätmekäitluskohtade vastavust keskkonnanõuetele. Praegu ei luba amet Uikala prügilas jäätmete ladestamist, kuna olemasoleva ladeala mahud on täis. Põlengutest ja laoseisust sõltuvalt seatakse piiranguid ka jäätmete vastuvõtule. See tähendab seda, et Ekovir OÜ peab Uikala asemel leidma uued jäätmekäitluskohad, kuhu segaolmejäätmed käitlusse suunata. Näiteks 2024. aastal, kui amet peatas Uikala prügilas jäätmete vastuvõtu, suunati segaolmejäätmed Torma prügilasse või Irusse põletamiseks. Kuuendaks: "Kas ministeerium peab jätkusuutlikuks olukorda, kus kirjeldatud probleemide eest vastutav ettevõte konkureerib edukalt jäätmeveohangetel?" Ettevõte teenindab praegu kuut omavalitsust ja on 2023. aastal edukalt hankel osalenud. Tema majanduslik olukord on muret tekitav, kuid hetkel saab ta vedamisega väga hästi hakkama. Maksuvõla tõttu ei saa ta uusi hankeid võita enne, kui see laheneb. Juhul kui ettevõtja lahendab maksuvõla ajatamise teel ja näitab ikkagi maksete tasumise võimekust, siis saab ta ka hangetel osaleda. Kui tegevus katkeb, võib see puudutada umbes 120 000 inimest. Seetõttu ongi vaja ära menetleda Riigikogus olev jäätmereform, mis eraldab veo ja käitluse hanked ning toob turule rohkem konkurentsi ja seeläbi vähendab teenuse katkemise riski. Seitsmes küsimus: "Kas teie hinnangul on tegemist konkurentsi kahjustava olukorraga, kui üks jäätmekäitlussektoris tegutsevatest ettevõtetest ei täida keskkonna- ja tuleohutusnõudeid ning ei tasu riiklikke makse?" Jah, see moonutab konkurentsi ja kahjustab ausaid ettevõtteid. Seetõttu kutsungi Riigikogu üles toetama jäätmereformi, mis suurendab läbipaistvust, konkurentsi ja annab paremad tööriistad järelevalves selliste probleemide kiireks tuvastamiseks. Aitäh!

Teile on ka mõned küsimused. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Räägime KOV-ide ülesannetest antud teemal. Tegelikult kohalikel omavalitsustel on ju väga lühikesed käed selliste küsimuste reguleerimiseks. Ja mitte ainult Uikala, vaid ma toon näiteks ka prügila Tallinna [lähedal] Jõelähtme territooriumil. Seal terroriseeritakse kohalikke elanikke, kohalikke külainimesi, ka Maardu linna inimesi [terroriseeritakse] juba aastaid ja aastaid. Me kui KOV tegeleme küll sellega, aga ikkagi, Keskkonnaamet on see, kes on nagu aamen kirikus. Midagi ta teeb, aga kas te ei leia, et oleks vaja suurendada omavalitsuste rolli, et neil oleks õigus selliste prügilate [tegevusse] rohkem sekkuda?

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Räägime KOV-ide ülesannetest antud teemal. Tegelikult kohalikud omavalitsused, neil on ju väga lühikesed käed selliste küsimuste reguleerimiseks. Ja mitte ainult Uikala, vaid ma toon ka näiteks Tallinna prügila Jõelähtme territooriumil, kus terroriseeritakse kohalikke elanikke, kohalikke külainimesi, Maardu linna inimesi juba aastaid ja aastaid. Me nagu kui KOV tegeleme küll sellega, aga ikkagi Keskkonnaamet on see, kes on aamen kirikus. Midagi ta teeb. Aga kas te ei leia, et oleks vaja suurendada omavalitsuste rolli, et neil oleks õigus rohkem sekkuda sellistesse prügilatesse?

Aitäh! Ma arvan, et siin lähiaastatel olukord muutubki oluliselt paremaks. Kui jäätmereform ellu viiakse, siis, punkt üks, saab eraldada vedaja ja käitleja ehk siis tekibki rohkem konkurentsi. Täna on see turg mõne üksiku suure tegija käes, mis ongi suur risk nii KOV-idele kui ka elanikele. Aga kui konkurentsi tekib rohkem, siis on ka riskid väiksemad. Ühtepidi KOV-id saavad pädevust juurde, et nad ise teevad hankeid eraldi nii vedamisele kui käitlusele. Ja kaugem või, ütleme, samas tempos eesmärk on see, et mida rohkem on tänu jäätmereformile ka liigiti kogumist jäätmetel, seda vähem on üldse vaja segaolmejäätmeid kas prügilasse saata või põletusse saata. Nii et see on väga selge eesmärk, et tulevikus prügilasse jõuabki oluliselt vähem neid jäätmeid, mis sinna peavad minema. Sest nagu te õigesti ütlesite, ega keegi prügilaid enda lähedusse ei taha ja uusi prügilaid ei tehta Eestis. Nii et me peame kõigiti toetama seda, et neid segaolmejäätmeid võimalikult vähe tulevikus tekiks.

Aitäh! Ma arvan, et lähiaastatel muutub olukord oluliselt paremaks. Kui jäätmereform ellu viiakse, siis saab eraldada vedaja ja käitleja ehk siis tekib rohkem konkurentsi. Täna on see turg mõne üksiku suure tegija käes, mis on suur risk nii KOV-idele kui ka elanikele. Aga kui konkurentsi tekib rohkem, siis on ka riskid väiksemad. KOV-id saavad siis pädevust juurde, sest nad teevad ise hankeid eraldi nii vedamise kui käitluse jaoks. Ja ütleme, et samas tempos [soovime saavutada ka teise] eesmärgi. Mida rohkem on tänu jäätmereformile jäätmete liigiti kogumist, seda vähem on üldse vaja segaolmejäätmeid kas prügilasse või põletusse saata. Nii et see on väga selge eesmärk, et tulevikus jõuaks prügilasse oluliselt vähem jäätmeid, mis sinna peavad minema. Sest nagu te õigesti ütlesite, ega keegi prügilaid enda lähedusse ei taha ja uusi prügilaid Eestis ei tehta. Nii et me peame kõigiti toetama seda, et tulevikus segaolmejäätmeid võimalikult vähe tekiks.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja ja lugupeetud minister! Siin täna õhtul oleme arutanud siin peaministriga, et ta loodab selle Tartu vangla rentimisest Rootsi kurjategijatele 30 miljonit teenida, et sealt saaks äkki õpetajatele 10 miljonit ja kõik need muud arvutused siin. Aga kui palju läheb see Uikala lägamägede likvideerimine meile maksma, kui me peame selle kinni maksma? Operaator on rasketes võlgades siplev. Oskad sa öelda, kui suur see arve võiks meile tulla, sulle ja mulle ja Laurile ja teistele siin, Arvole ja?

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Täna õhtul oleme arutanud siin peaministriga [sel teemal], et ta loodab Tartu vangla rentimisega Rootsi kurjategijatele teenida 30 miljonit, sest sealt saaks äkki õpetajatele 10 miljonit, ja kõik need muud arvutused siin. Aga kui palju läheb see Uikala lägamägede likvideerimine meile maksma, kui me peame selle kinni maksma? Operaator sipleb rasketes võlgades. Oskad sa öelda, kui suur arve võiks meile tulla, sulle ja mulle ja Laurile ja teistele siin, ka Arvole?

(Naerab.) Aitäh! Täna ei oska ma seda öelda, sellepärast et kuigi see paistab praegu välja nii, et Uikalas toimetav Ekovir on väga keerulises seisus, ja Uikala on korduvalt põlenud, siis tegelikult on viimased kuud olnud väga selgelt positiivse tendentsiga. Ekovir tõesti pingutab ja Keskkonnaamet ka aitab neid. Väga ju tahaks, et Ekovir selle minevikutaaga endal seljast ära saab ja saab selle prügila korda. Ja praegu nad tõesti toimetavad nii, et kaks ladestusala on suletud ning aasta lõpuks suletakse ka kolmas. Selleks on neil tegelikult raha olemas, lihtsalt aega on vaja. Nii et kui nii edasi läheb, siis võiks aasta lõpuks kogu see teema kinni minna või ära lõppeda ja jätkuda normaalne olukord. Ma tulen alguse juurde tagasi. Ma ei tea, palju see läheks riigile maksma, sest olukord muutub kogu aeg, muutub paremaks. Aga must stsenaarium on see, kui see firma peaks uksed kinni panema. Siis tuleb kõigepealt Toila vallal kui maaomanikul [prügila] üle võtta ja riik peab KOV-ile appi minema. Ja siin oli maksuvõlgadest ka juttu. Tegelik maksuvõlg on tänaseks 2,1 miljonit ja see on ajatatud, nii et selles mõttes on kõik nagu seaduslik.

(Naerab.) Aitäh! Täna ei oska öelda, sellepärast et kuigi see paistab praegu välja nii, et Uikalas toimetav Ekovir on väga keerulises seisus, ja Uikala on põlenud korduvalt, siis tegelikult need viimased kuud on väga selgelt positiivse tendentsiga. See Ekovir pingutab tõeliselt ja Keskkonnaamet ka nagu aitab neid. Väga ju tahaks, et Ekovir selle minevikutaaga endal seljast ära saab ja saab selle prügila korda. Ja praegu tõesti nad toimetavad nii, et kui kaks seda ladestusala on suletud, siis aasta lõpuks ka kolmas suletakse ja selleks on neil tegelikult raha olemas, lihtsalt aega on vaja. Nii et aasta lõpuks võiks kogu see teema, kui nii edasi läheb, nagu kinni minna või ära lõppeda ja jätkub normaalne olukord. Nii et ma tulen alguse juurde tagasi, et me ei tea, palju see läheks riigile maksma, sest olukord muutub kogu aeg, muutub nagu paremaks. Aga must stsenaarium on see, et kui see firma peaks uksed kinni panema, siis tuleb kõigepealt Toila vallal kui maaomanikul teema üle võtta ja siis peab riik KOV-ile appi minema. Ja kui oli siin maksuvõlgadest ka juttu, siis tegelik maksuvõlg on tänaseks päevaks 2,1 miljonit ja see on ajatatud, nii et selles mõttes on kõik nagu seaduslik.

Peeter Ernits, küsimus istungi juhatajale, protseduuriline.

Peeter Ernits, protseduuriline küsimus istungi juhatajale.

Jaa. Vabandust, ma ei kuulnud vahepeal. Siin ministrihärra ütles, et keegi läheb kinni. Kes see läheb kinni?

Jaa. Vabandust, ma ei kuulnud vahepeal, siin ministrihärra ütles, et keegi läheb kinni. Kes see läheb kinni?

Aitäh! Nüüd protseduurilist [küsimust] ei olnud, see küsimus oli taristuministrile. Järgmine kord proovime protseduurilise [küsida]. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Nüüd protseduurilist ei olnud. See küsimus oli küll taristuministrile, aga järgmine kord proovime protseduuriliselt. Lauri Laats, palun!

Jaa, aitäh! No kui maksu ajatamine maksuametis ei oleks seaduslik, siis seda ju ei tehtaks. Mainisite ära, et meil on kõik hästi ja ettevõte on ikkagi vähendanud võlgnevust, nüüd on lausa 2,1 miljonit. Aga 2,1 miljonit on ka väga suur raha. Ja kui on seda ajatatud, siis on teatud põhjustel, ja loomulikult, põhjus on see, et lihtsalt ei ole raha ära maksta, see võlgnevus. Nüüd, teiselt poolt te ütlesite, et ta pidevalt korrastab seda prügilat ja sulgeb ühte, teist ja kolmandat, plaanis on veel mingi osa seal sulgeda ja selleks on nagu raha. Siis ma nagu päris ei saa aru. Arvestades, et võlgnevus on 2,1 miljonit, siis ju tegelikult seda raha ei tohiks seal olla. Aga no see selleks. Aga kogu selle nii-öelda teie vastuse juures tegelikult kumab välja, et ega riigil ju oma kriisiplaani juhuks, kui käivitub must stsenaarium, ei ole. Ja te mainisite ära, et Toila vald kui maa valdaja peaks selle asja üle võtma, mis tähendab seda, et tegelikult, kui see must stsenaarium rakendub, siis Toila vald hakkabki seda tegelikult lahendama. Ja kui te ütlete, et riik peaks appi tulema – andke andeks, aga mina ei ole veel siiamaani küll aru saanud, et sellistes olukordades või üleüldiselt riik on tulnud kohalike omavalitsustele appi. Siis see kõik läheb jällegi ühe kohaliku omavalitsuse õlgadele. Kahju.

Jaa, aitäh! No kui maksu ajatamine maksuametis ei oleks seaduslik, siis seda ju ei tehtaks. Mainisite, et meil on kõik hästi ja ettevõte on ikkagi võlgnevust vähendanud, nüüd on see lausa 2,1 miljonit. Aga 2,1 miljonit on ka väga suur [summa]. Kui on see ajatatud, siis on [tehtud seda] teatud põhjustel, ja loomulikult on põhjus see, et lihtsalt ei ole raha seda võlga ära maksta. Teiselt poolt te ütlesite, et [ettevõte] pidevalt korrastab seda prügilat, sulgeb ühte, teist ja kolmandat, plaanis on veel mingi osa seal sulgeda ja selleks on raha. Aga ma nagu päris ei saa aru. Arvestades, et võlgnevus on 2,1 miljonit, tegelikult seda raha ei tohiks ju seal olla. Aga no see selleks. Kõigist teie vastustest tegelikult kumas läbi, et ega riigil ju kriisiplaani juhuks, kui käivitub must stsenaarium, ei ole. Te mainisite, et Toila vald kui maa valdaja peaks selle asja üle võtma, mis tähendab seda, et kui see must stsenaarium rakendub, siis Toila vald hakkabki seda tegelikult lahendama. Te ütlesite, et riik peaks appi tulema. Aga andke andeks, mina ei ole veel siiamaani küll aru saanud, et sellistes olukordades või üleüldiselt on riik kohalikele omavalitsustele appi tulnud. Siis see kõik läheb jällegi ühe kohaliku omavalitsuse õlgadele. Kahju!

Jaa, see, mis maksuvõlga puudutab, siis üks asi on maksuvõlg, aga teine on see, millest ma ka rääkisin, et sellistel prügila käitlejatel peab olema reservis see raha, mis on prügila sulgemiseks vaja. Ja see ongi eraldi raha, millega neid kõiki ladealasid seal suletakse. Nii et see on eraldi raha. Teiseks, kuna nad korraldavad jäätmevedu 120 000 inimesele, siis sealt tuleb pidevalt igapäevast raha juurde firmasse, nii et nad ei tegele ainult selle prügilakäitlusega. Nüüd, kui peaks kinni minema, siis reeglid ongi sellised, et siis vastutab maaomanik ehk Toila vald. Toila vald on väga hästi teemadega kursis. Ja samas, me oleme nii Keskkonnaametiga koos kui ka Kliimaministeeriumis eraldi Toila vallaga pidevalt suhelnud, arutanud, kuidas seda teemat käidelda. Me oleme pidevalt pidevalt kontaktis, nii et kui oleks must stsenaarium, kui juhtuks must stsenaarium, siis, nagu ma ütlesin, riik läheb Toila vallale appi, sest see on nii suur teema, mis on lahendada. Nii et me ei jäta KOV-i üksinda. Aga ma kordan veel kord: kuna Toila vald on maaomanik, siis see on tema vastutada. Ja me saame kasutada, kui on kiireloomuliselt vaja, siis saab kasutada SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kiireloomulisi vahendeid, mis ongi just keskkonnakahjude ärahoidmiseks. Nii et riigil on plaan olemas.

Jaa. Mis maksuvõlga puudutab, siis üks asi on maksuvõlg, aga teine on see, millest ma ka rääkisin, et prügila käitlejatel peab olema reservis raha, mida on prügila sulgemiseks vaja. Ja see ongi eraldi raha, millega kõiki neid ladealasid seal suletakse. Nii et see on eraldi raha. Teiseks, kuna nad korraldavad jäätmevedu 120 000 inimesele, siis sealt tuleb firmasse pidevalt, iga päev raha juurde. Nad ei tegele ainult selle prügila käitamisega. Kui see peaks kinni minema, siis reeglid on sellised, et vastutab maaomanik ehk Toila vald. Toila vald on väga hästi selle teemaga kursis. Ja samas, me oleme nii Keskkonnaametiga koos kui ka Kliimaministeeriumis eraldi Toila vallaga pidevalt suhelnud, arutanud, kuidas seda teemat käsitleda. Me oleme pidevalt kontaktis. Nii et kui juhtub must stsenaarium, siis, nagu ma ütlesin, riik läheb Toila vallale appi, sest see on nii suur [probleem], mis on [vaja] lahendada. Me ei jäta KOV-i üksinda. Aga ma kordan veel: kuna Toila vald on maaomanik, siis see on tema vastutada. Ja kui on kiireloomuliselt [raha] vaja, siis saab kasutada SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kiireloomulisteks [olukordadeks mõeldud] vahendeid, mis ongi just keskkonnakahjude ärahoidmiseks. Nii et riigil on plaan olemas.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Ja arupärijate poolt siis palun … Ei ole arupärijate poolt? Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Ja arupärijate poolt palun … Ei ole [kedagi] arupärijate poolt. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti rahvas! Täna räägime Uikala prügila probleemist, kuid see ei ole üksiku omavalitsuse või piirkonna mure, see on küsimus, mis puudutab kogu Eesti jäätmekäitluse usaldusväärsust ja inimeste igapäevast elukvaliteeti. Kõigest mõne kuuga on Uikala prügilas toimunud 11 tulekahju. See tähendab, et päästjad on pidanud korduvalt kulutama oma ressurssi ja aega olukorra lahendamiseks, mis ei tohiks üldse nii regulaarselt juhtuda. Me kõik mäletame, et 2024. aasta suurpõlengut kustutasid 200 päästjat üheksa päeva järjest. Neli päästjat sai viga. See ei ole enam juhuslik sündmus, vaid süsteemne probleem, mis ohustab nii inimeste tervist, loodust kui ka päästjate turvalisust. Lisaks ei saa me mööda vaadata faktist, et prügila operaatoril on üle 2,3 miljoni euro suurune maksuvõlg. Kui ettevõte ei suuda maksta ei saastetasu ega käibemaksu, tekib õigustatud küsimus, kas selline ettevõte suudab üldse täita oma keskkonna- ja tuleohutuskohustusi. Ja kuidas saab riik lubada, et seesama ettevõte osaleb edukalt jäätmeveo riigihangetel? See on absoluutne signaal, et süsteem ei toimi. Head kolleegid! Jäätmekäitlus on ju elutähtis teenus. Kui Uikala [prügila] operaator peaks ootamatult tegevuse lõpetama, vajame valmisolekut kohe lahendusi pakkuda. Inimesed ei saa jääda oma prügiga üksi, omavalitsused ei saa jääda tühjade kätega. See ei ole ainult Ida-Virumaa küsimus, see on kogu Eesti küsimus. Tahan tuua siinkohal paralleeli. Sama mure on ka Maardu ja Jõelähtme inimestel, kes on sunnitud igapäevaselt hingama vastikut haisu Tallinna [teenindava] prügila tõttu, mis asub Jõelähtme vallas. Tallinna prügila, Jõelähtme vald, süüdi on Maardu inimesed ja külarahvas. See on näide sellest, et probleemid jäätmekäitluses ei piirdu ühe piirkonnaga. Kui riik ei reageeri, kannatavad tuhanded inimesed oma kodudes, inimesed, kes soovivad lihtsalt puhast õhku ja tervislikku elukeskkonda. Seetõttu ootan ministeeriumilt selgeid vastuseid. Kas oma kohustusi mittetäitvate prügilate probleemide lahendamiseks on olemas tegevusplaan? Kas kaalutakse rahalise garantii nõudmist keskkonnakahjude kompenseerimiseks? Kas me peame tõsiselt vajalikuks muuta süsteemi nii, et ükski ettevõte, kes ei täida seadust ega maksa makse, ei saaks riigihangetel edukalt konkureerida? Head kolleegid! Me ei saa lubada, et prügimajandusest saab turvarisk ja usaldamatuse allikas. Inimestel on õigus puhtale õhule ja turvalisele elukeskkonnale, olgu see siis Uikalas, Maardus, Jõelähtmel või mis tahes Eestimaa paigas. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti rahvas! Täna räägime Uikala prügila probleemist, kuid see ei ole üksiku omavalitsuse või piirkonna mure, see on küsimus, mis puudutab kogu Eesti jäätmekäitluse usaldusväärsust ja inimeste igapäevast elukvaliteeti. Kõigest mõne kuuga on Uikala prügilas toimunud 11 tulekahju. See tähendab, et …. peavad korduvalt kulutama oma ressurssi ja aega olukorra lahendamiseks, mis ei tohiks üldse nii regulaarselt juhtuda. Me kõik mäletame, et 2024. aastal suurpõlengus kustutasid 200 päästjat üheksa päeva järjest. Neli päästjat said viga. See ei ole enam juhuslik sündmus, vaid süsteemne probleem, mis ohustab nii inimeste tervist, loodust kui ka päästjate turvalisust. Lisaks ei saa me mööda vaadata faktist, et prügila operaatoril on üle 2,3 miljoni euro suurune maksuvõlg. Kui ettevõte ei suuda maksta ei saastetasu ega käibemaksu, tekib õigustatud küsimus, kas selline ettevõte suudab üldse täita oma keskkonna- ja tuleohutuskohustusi. Ja kuidas saab riik lubada, et sama ettevõte osaleb edukalt jäätmeveo riigihangetel? See on absoluutne signaal, et süsteem ei toimi. Head kolleegid! Jäätmekäitlus on ju elutähtis teenus. Kui Uikala operaator peaks ootamatult tegevuse lõpetama, vajame valmisolekut kohe lahendusi pakkuda. Inimesed ei saa jääda oma prügiga üksi, omavalitsused ei saa jääda tühjade kätega. See ei ole ainult Ida-Virumaa küsimus, see on kogu Eesti küsimus. Tahaksin tuua siinkohal paralleeli. Sama mure on ka Maardu ja Jõelähtme inimestel, kes on sunnitud igapäevaselt hingama vastikut haisu Tallinna prügila tõttu, mis asub Jõelähtme vallas. Tallinna prügila, Jõelähtme vald, süüdi on Maardu inimesed ja külarahvas. See on näide sellest, kuidas probleemid jäätmekäitluses ei piirdu ühe piirkonnaga. Kui riik ei reageeri, kannatavad tuhanded inimesed oma kodudes, inimesed, kes soovivad lihtsalt puhast õhku ja tervislikku elukeskkonda. Seetõttu ootan ministeeriumilt selgeid vastuseid. Kas oma kohustusi mittetäitvatel prügilatel probleemide lahendamiseks on olemas tegevusplaan, kas kaalutakse rahalise garantii nõudmist keskkonnakahjude kompenseerimiseks, kas me peame tõsiselt vajalikuks muuta süsteemi nii, et ükski ettevõte, kes ei täida seadust ega maksa makse, ei saaks riigihangetel edukalt konkureerida. Head kolleegid, me ei saa lubada, et prügimajandusest saab turvarisk ja usaldamatuse allikas. Inimestel on õigus puhtale õhule ja turvalisele elukeskkonnale, olgu see siis Uikala, Maardu, Jõelähtme või mis tahes Eestimaa paigas. Aitäh!

Aitäh! Soovib minister täiendada? Ei soovi. Sulgen läbirääkimised. Oleme läbinud seitsmenda päevakorrapunkti.