Принуждение митрополита ЭПЦ МП покинуть Эстонию

Nii, läheme seitsmenda küsimuse juurde. See on samuti peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Varro Vooglaid ja teema on Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku metropoliidi Eestist lahkuma sundimine. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Ma alustan väikese reservatsiooniga, kuna mulle on mitmelt poolt mõista antud, et sellist küsimust pole üldse mõistlik käsitleda, kuna siin võivad hakata lendama erinevad loosunglikud süüdistused. Tegemist on tundliku teemaga. Ma arvan, et ma ei taha sellisele raamistikule alluda. Kui ma näen, et kuskil on tõsine probleem, mis vajab tähelepanu, printsipiaalne probleem, siis ma sellele ka tähelepanu juhin, sest vastasel juhul – kui ma ei julgeks [seda teha] või alluks mingisugusele survele – oleksin vastuolus isikliku väärikusega. Nii et loodetavasti arutame seda rahulikult ja sisuliselt. Minu küsimus puudutab seda, millest ERR ja teisedki väljaanded kirjutasid 18. jaanuaril: Eesti sunnib Vene kirikujuhi 6. veebruariks riigist lahkuma. Täpsemalt on öeldud: "Eesti riik ei pikenda Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku juhi, metropoliit Eugeni, kodanikunimega Valeri Rešetnikovi elamisluba ja seetõttu peab ta 6. veebruariks Eestist lahkuma. Kaitsepolitsei hinnangul ohustab kirikujuhi tegevus Eesti julgeolekut." Selles artiklis on PPA pressiteadet vahendades kirjutatud, et metropoliit Eugeni väidetavalt toetab oma avalikus tegevuses ja sõnavõttudes agressorit ning [talle] on öeldud, et tal tuleb oma avalikus tegevuses ja sõnavõttudes loobuda Kremli režiimi ja Venemaa sõjategevuse õigustamisest. Siin on öeldud, et ta on järjekindlalt olnud õigustamas ja toetamas Kremli režiimi verist agressiooni Ukraina vastu. Sellel probleemil on kaks aspekti, millest esimene on poliitiline, teine õiguslik. Ma esialgu keskenduksin poliitilisele aspektile. Pean ütlema, et mitte ainult mulle, vaid ka paljudele teistele näib, et tegemist on ikkagi kiusamise ja tüli norimisega, sellepärast et mina ei ole küll teadlik ühestki avaldusest, kus ta oleks toetanud Venemaa sõjategevust Ukrainas. Sellepärast ma küsingi, milleks on praegu tarvilik selline samm, mis pingestab Eesti ja Venemaa vahelisi suhteid olukorras, kus need on niigi pingelised.

Aitäh! Kõigepealt, Venemaa on alati kasutanud kirikut ja usku oma imperialistlike eesmärkide täitmiseks. Eestis kehtib seadus, mis keelab agressioonikuritegude õigustamise ja kõikvõimaliku [nendega seotud] sümboolika kasutamise ning näeb selle eest ette ka karistuse. Juba 2019. aasta aastaraamatus kirjutas Välisluureamet sellest, et Venemaa agressiooni korral ei ilmuta vene õigeusu kiriku filiaalide juhid teistes riikides solidaarsust ohvriga, vaid hoiavad Kremli poole. Täpselt see ka juhtus, kui see sõda hakkas. Valeri Rešetnikoviga on käidud korduvalt rääkimas – korduvalt – ja selgitatud, et ta loobuks agressiooni toetamisest ja Vene sõjategevuse õigustamisest. Varasematele hoiatustele vaatamata ta seda teinud ei ole. Seetõttu meil oligi valik, kas tema elamisluba, mis oli antud välja enne Ukraina sõja algust kaheks aastaks, pikendada või mitte pikendada. Kuivõrd [Rešetnikoviga rääkimisel] tulemusi ei olnud, tema elamisluba ei pikendatud. Kaitsepolitseiamet andis sellele oma hinnangu ja ütleb, et Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill on vene õigeusu kiriku usujuhina järjekindlalt õigustamas ja toetamas Kremli režiimi verist agressiooni. Samuti ei ole Valeri Rešetnikov Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku vaimulikuna seda agressiooni selgelt hukka mõistnud. Kui te nüüd küsite konkreetselt, mis on need avaldused, mis ta on teinud, siis ma võin tuua teile ühe näite. Muidugi ta ei tee neid nii avalikult, aga selles kogukonnas, kes kirikus käib, on tal väga suur mõjujõud. 2023. aasta jaanuaris levis sotsiaalmeedias mittetulundusühingu Koos Rahu Eest Eestis esindajate videoüleskutse, kus metropoliit Eugeni, kodanikunimega Valeri Rešetnikov, kutsus 22. veebruaril toimuvale meeleavaldusele "Üheskoos rahu nimel" ühispalvusele rahu eest. Vaatame, kes seal taga on, kellega koos ta seda tegi. Ta tegi seda koos Aivo Petersoni ja Oleg Ivanoviga, keda kapo on pidanud kinni Eesti-vastaste kuritegude tõttu, mida nad on toime pannud. Nii et see on konkreetse inimesega seotud. See ei ole kirikuga seotud otsus, vaid [see otsus on seotud] konkreetse inimese konkreetse tegevusega Eestis.

Aitäh! Varro Vooglaid, täpsustav küsimus, palun!

Suur tänu teile vastuse eest! Aga ma ikkagi jätkaksin siitkohalt. Tegelikult te ei toonud esile ju ühtegi tema avalikku seisukohavõttu, kus ta oleks õigustanud Venemaa sõjategevust Ukrainas. Ma ka Google'iga olen neid otsinud. Kui selline etteheide on esitatud, siis ma peaksin ka ju kusagilt midagi sellist leidma. Minu meelest hiljem distantseeruti sellest meeleavaldusest, kui ma õigesti mäletan. Praegu need faktid ei ole mul meeles, aga sellest, et võib-olla mingit üritust koos korraldati, et olla rahu eest väljas, küll kuidagi ei järeldu, et õigustatakse Venemaa sõjategevust Ukrainas. Ma leidsin, et ERR‑is on avaldatud 18. oktoobril [2022] artikkel, mis kajastab 17. oktoobril aset leidnud kohtumist Siseministeeriumis, kus metropoliit tegi sellise avalduse: "Mina olen igasuguse sõja vastu." Sellega on kõik öeldud. Ei õigusta sõjategevust mitte kusagil, igasuguse sõjategevuse vastu. "Nendes avaldustes on kõik kirjas." See on tema tsitaat. Samas uudises on veel üks huvitav lõik. ERR küsis Raivo Küüdilt – see on Siseministeeriumi kantsler või asekantsler, ma ei mäleta ametinimetust peast –, kas Eesti riik hindab Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikut ja sellest lähtuvat tegevust kuidagi julgeolekuohuks. Ja siis on tsitaat Küüdilt. "Hetkel pole põhjust pidada Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikut julgeolekuohuks," vastas Küüt. Nii et meil on Siseministeeriumi asekantsleri kinnitus [aasta ja] mõne kuu tagusest ajast, et ei ole põhjust pidada seda julgeolekuohuks. Teiselt poolt pole ei PPA, kaitsepolitsei ega siin ka teie tsiteerinud mitte ühtegi avalikku seisukohavõttu, millest nähtuks, et ta õigustaks Venemaa sõjategevust Ukrainas. Selle pinnalt tekibki minul ühelt poolt küsimus, kuidas on see poliitiliselt mõistlik, et me ise riigina astume samme, millega pingestame niigi pingelisi suhteid Venemaaga, ja teiselt poolt see juriidiline küsimus, mida ma ei jõua nüüd enam hästi formuleerida. Põhiseaduse kohaselt on tagatud tõesti igaühele, kõikidele Eesti Vabariigi territooriumil viibivatele inimestele südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus ning riigivõim ei tohiks ju kedagi sundida tegema mingisugust poliitilise kuulekuse ja truuduse deklaratsiooni.

Aitäh! Kõigepealt see, millele te viitasite, mida Raivo Küüt ütles selle kiriku kohta. Ma veel kord ütlen, et see otsus, et me ei pikenda tema elamisluba, on seotud konkreetse isikuga, mitte selle kirikuga. Mitte selle kirikuga, vaid [sellega, et Rešetnikovi] järjekindel tegevus räägib teist keelt kui see, mida ta on avalikult öelnud. Ausalt, mina usaldan Eesti õiguskaitseorganite tööd. Me ei ole teinud neid otsuseid kuidagi kergekäeliselt, kui me oleme saatnud inimesi Eestist välja. Selge on see, et Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikul ja tema peal on väga suur mõjujõud Eestis elavate vene keelt rääkivate inimeste seas. Seetõttu on sellel, mida ta teeb või kuidas ta midagi õigustab või ei õigusta, väga suur mõju, mida ei saa kuidagi alahinnata. Te ütlesite, et me ise pingestame olukorda – see on täpselt sama argument, mida öeldi Ukrainale enne sõda. "No mida te teete, et deeskaleerida?" Vaadake, Ukraina ei ole kellelegi kallale läinud, Venemaa on kallale läinud ja meie peame lähtuma oma julgeolekust. See, mida iganes meie siin teeme, ei ole see, mis paneb Venemaad meie suhtes kuidagi käituma. "Oi-oi, vaata, mis nad nüüd tegid. Nüüd me läheme neile kohta kätte näitama." Venemaa on oma imperialistlike plaanide nimel tegutsenud pikalt, nad ei ole neid plaane mitte kuidagi varjanud ja see ei sõltu absoluutselt, mitte kuidagi sellest, mida meie teeme või ei tee. Venemaa endine president – ma ei teagi, mis ametikohal ta praegu on – Dmitri Medvedev ütles Eesti kohta: see, et teie olete iseseisvad, ei ole mitte teie saavutus, vaid meie tegemata töö. Ma arvan, et see ütleb kõik.

Aitäh! Lisaküsimus, Valdo Randpere, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea peaminister! Mul on isegi natukene imelik neid küsimusi-vastuseid siin kuulata. Eriti üllatunud olen ma selle üle, et selle küsimuse esitas Varro Vooglaid, kellest ma olen, muide, õppinud väga lugu pidama selle aasta jooksul, mis me oleme seda maja jaganud. Varro peaks ju ka teadma, kõik võiksid teada seda, et riik on suveräänne. Riik otsustab ise, kes tema territooriumil võivad külalistena elada elamisloa alusel ja kes mitte. Kui riik tahab, siis pikendab elamisluba, kui tahab, siis annab elamisloa, tegelikult ei pea isegi põhjendama. Ma olen seda kogenud, mitte omal nahal, vaid näinud lähedalt, kuidas mõned teised riigid elamislubadesse suhtuvad ja tühistavad neid ilma igasuguse põhjenduseta. Praegusel juhul on Eesti riik andnud minu meelest väga hea põhjenduse, väga mõistliku põhjenduse. Teades ka vene õigeusu kiriku positsioone rahvusvahelistes küsimustes ja lähedust praegustele Kremli juhtidele, ma ei kahtle, et see oli mõistlik analüüs. Aga mul on pigem teine küsimus. Ma tahaksin isegi veidi radikaalsem olla. Ma lähen iga päev siit Riigikogust välja ja näen seda vene kirikut otse Riigikogu vastas. Ma tean, et see küsimus on üleval olnud, miks Tallinna linn annab neile hoonestusõiguse ja üürilepingu. Mu küsimus on, kas valitsusel on Tallinna linnaga sel teemal üldse mingit jutuajamist olnud, sest see on ka läbi aastate – võib-olla mõni ajaloolane suudab mind isegi täiendada – pinnuks silmas olnud. Eesti Vabariigi ajal oli küsimus, kas see kirik siia sobib või ei sobi või mis asja temaga teha. Mind huvitab, kas tänapäeval on selle üle ka mingit diskussiooni olnud või on see teema täiesti [laualt] maas.

Aitäh! See vene kirik siin Toompeal Riigikogu vastas on väga hea näide Venemaa imperialismist. Tõepoolest, kiiresti see püstitati. Teame, oleme lugenud selle kohta, kuidas Eesti Vabariigi ajal olid ka arutelud, et see kirik ei sobi siia. Kui väliskülalised tulevad Stenbocki majja või kui see tuleb jutuks ajakirjanikega, kes küsivad midagi Vene kohta, siis ma tavaliselt ütlen, et kas te olete tähele pannud midagi, mis pilti ei sobi. Nii nagu lastel on [harjutused], et tõmba maha see, mis ei sobi [teiste asjade] hulka. Tallinn on vana hansalinn ja siis on siin see vene kirik. Turistid tulevad laevadega meie sadamasse, nad tuuakse siia Toompeale – ja millest nad pilti teevad? Teevad sellest vene kirikust. Neile jääb meelde see, et ah, see on mingi vene värk seal. Tegelikult see ju ei sobi siia. Aga seda kõike öeldes [märgin, et] ei, meil ei ole olnud Tallinna linnaga sellest juttu. See ei ole praegu teema, sest nii nagu ka ajaloos, Pätsu ajal, kui diskussioonid selle kiriku üle olid, taandub kõik lõpuks sellele, et see on ususümbol ja selle eemaldamisest tuleb võib-olla rohkem pahandust, kui selle kiriku sinna jätmine [põhjustab]. Aga neid diskussioone peeti. Nii et ei, Tallinna linnaga me sellest rääkinud ei ole.

Aitäh! Lõpetan meie tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise. Enne kui me läheme kaheksanda küsimuse juurde, on küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Ma küsin teie käest lihtsalt seda, kas mul on mingi võimalus veel täiendavalt saada peaministrilt seisukohta selle kohta, kas välispoliitilise, julgeolekupoliitilise alusprintsiibina tuleks põhimõtteliselt hoiduda igasugustest sammudest, mis pole just tungivalt vajalikud, aga millega pingestatakse teadlikult ja tahtlikult Eesti ja Venemaa vahelisi suhteid. Kas mul on mingi võimalus selleks praegu või ei ole?

Aitäh! Praegu rohkem küsimise võimalust selle küsimuse juures ei ole, aga teil on võimalik esitada uus küsimus või esitada peaministrile arupärimine. Te võite seda teha kirjalikult. Kõik need võimalused on olemas.