Õpetajad

Tänane kuues küsimus on peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja teema on õpetajad. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Esiteks, head rahvusvahelist hariduspäeva! Kahjuks mina pean alustama sealt, kus me eelmisel nädalal pooleli jäime, ja ümber lükkama mitmed demagoogilised ja ka valeinfot sisaldavad väited, millega te olete kahjuks avalikkust eksitanud. Esiteks, te väidate, et mitte riik, vaid kohalikud omavalitsused peaks õpetajate palka tõstma, sealhulgas peaks Tallinn seda oma eelarvest tegema. Ma ei tea, kas te ei tunne seadusi või te pole tähele pannud, aga viimased nädalad on haridustöötajate liit pidanud läbirääkimisi riigiga, teie valitsusega, mitte kohalike omavalitsustega. Õpetajate palga eelarve tuleb riigilt. Veel üks demagoogiline jutt, mida te kasutate: teised omavalitsused maksavad suures osas palgalisa, aga Tallinn seda ei tee. Aga Tallinn panustab ka omalt poolt palgalisa maksmiseks. Vaatame kas või 2024. aasta eelarvet: 147 miljonit eurot tuleb riigilt, samas ulatuses paneb Tallinn juurde. Tõstetakse klassijuhataja tasu, tugispetsialistide tasu. Te toote alati näiteks ka erinevad vallad, selle, kes kui palju palgalisa maksab. "Esimeses stuudios" te tõite eraldi välja näiteks Viimsi valla [ja ütlesite], et nemad maksavad õpetajatele 521 eurot lisaks. Urve Palo kusjuures tõi välja, et see on vale väide ja tegelikult on see 100 eurot kuus. Palgaralli on oluline moment, palgarallit korraldavad eelkõige need omavalitsused, kes soovivad meelitada endale õpetajaid just suurlinnadest, ja see on mõistetav. Tegelikult ka riik võiks neile appi tulla. Kujutage nüüd ette, et Tallinn ja teised suured linnad hakkavad samasugust palgarallit korraldama ja siis ostavad üle ka need viimased õpetajad, kes maakoolidesse on jäänud. Ja üks paradoks on see, millest ei räägita: Tallinnas on tegelikult üle 4000 õpilase, kes on üldse teistest kohalikest omavalitsustest, ja Tallinn kannab kõik need kulud ja [teeb] kõik investeeringud ise. Mul on küsimus: millal selline demagoogiline jutt lõpeb ja teie valitsus astub reaalseid samme, aitamaks õpetajaid, ning lõpetab süüdlaste otsimise?

Aitäh! Esiteks, kui te loete seadusi, siis [mõistate, et] Eesti hariduselu on tõesti korraldatud nii, et see on äärmiselt keeruline. Meil on riik, kes eraldab kohalikele omavalitsustele palgatoetuse õpetajatele palga maksmiseks, aga meil puudub igasugune kontroll, et see õpetajateni ka jõuaks. Kui me vaatame tabeleid, kust [selgub], et õpetajad saavad tegelikult vähem [raha] kui see [summa], mille meie palgatoetusena eraldame, siis minul tekib küsimus, kuhu see raha läheb. Süüdistatakse meid, ometi on kohalikud omavalitsused koolipidajad, kohalikud omavalitsused valivad koolijuhid, kohalikud omavalitsused otsustavad, millised koolid on lahti, millised koolid on kinni, kus kui palju kedagi töötab. See, mida te [ütlesite] Viimsi kohta – tõesti, ma eksisin, aga loomulikult ma ei mõtle neid asju ise välja, vaid mulle antakse andmed, mille põhjal ma end ette valmistan. Aga see viitab tegelikult sellele, et meil on haridussüsteemis täielik andmete puudujääk. Võtame hariduse infosüsteemi – sealt saab ühed andmed, tegelikult tuleb välja, et need andmed kokkuvõttes tõele ei vasta. See on suur probleem, sellepärast et kuidas me üldse saame teha põhjendatud, läbimõeldud, kaalutud otsuseid, kui meil tegelikult puuduvad alusandmed. Ma tõesti vabandan selle eksituse pärast! Siiski, ma ei ole teiega nõus, et Tallinn [saab] ennast sellest asjast täiesti taandada. Veelgi enam, selle palgatoetuse kohta, mida meie maksame Tallinna linnale, et ta maksaks seda õpetajatele nende tehtud töö eest, ütleb Tallinna linnapea: "Me maksame hoopis streigi eest." Teile meeldib, et õpetajad streigivad valitsuse vastu. See on küüniline poliitiline kalkulatsioon, mida te teete, aga tegelikult ei tohiks teha. Kui Tallinna Linnavolikogus tehti ettepanek suurendada õpetajate palgafondi 9,2 miljoni euro ulatuses olukorras, kus Tallinna linna eelarve on üle miljardi euro, siis nii Keskerakond kui ka sotsiaaldemokraadid nagu üks mees hääletasid õpetajate palgafondi suurendamise vastu. Minu ettepanek on see. Kohalikel omavalitsustel on kontroll koolide üle, kohalikud omavalitsused on väga olulised mängijad kogu haridussüsteemis. See on meie haridussüsteemi üks tugevusi, et meil on detsentraliseeritus. Seetõttu peavad ka kohalikud omavalitsused oma vastutust tajuma ja me peame …

Teie aeg!

… üheskoos lahenduse leidma.

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, austatud peaminister! No see demagoogiline jutt jätkub. Ma ütleks, et lisaks linnapeale osales meeleavaldusel ka haridusminister, kes on teie valitsuskabineti liige. Te rääkisite sellest muudatusettepanekust, mille Reformierakond teeb. See on tegelikult eriti silmakirjalik, et teie ei suuda riigis haridusvaldkonnas [vajalikke] vahendeid leida, ei suuda valitsuses vahendeid leida ja siis tulete Tallinna Linnavolikogusse ja teete muudatusettepaneku Tallinna linna eelarve kohta. Te olete väitnud, jah, et kohalikud omavalitsused, kes maksavad õpetajatele streigi ajal palka, rikuvad seadust. Mul on küsimus, mis sanktsioone te siis plaanite ette võtta. Paralleelselt on olemas siseministri üleskutse, et kohalikud omavalitsused just maksaksid õpetajatele palka. On olemas juristide sõltumatu analüüs, mis samuti ütleb, et palga maksmine streigi ajal on lubatud. Kui te väidate, et see on seadusvastane, siis mis on järgmised sammud? Teine väga oluline süüdistus, mis jällegi täna kõlas – kõlas eelmisel nädalal ja nüüd ka täna –, [on see], et teie ei tea, kuhu Tallinn tegelikult selle raha paneb, mis riigilt tuleb, et Tallinn justkui ei kasuta seda raha sihtotstarbeliselt. Ma vaatan eelmise aasta andmeid: Tallinn maksis õpetajatele töötasu kogu riigi eraldatud palgafondi ulatuses ja ka peale. Te toetute võib-olla Haridussilma andmetele, seal on andmed tõesti 30. septembri seisuga. Mul on küsimus: kui te jätkuvalt jääte samale arvamusele, olgu see siis streigi kohta, olgu see siis raha sihtotstarbelise kasutamise kohta, siis mis on järgmine samm? Kas te plaanite raha tagasi nõuda, vajadusel pöörduda halduskohtusse? Niivõrd lühikese aja jooksul olete te mitu korda andnud ühiskonnale signaale, mis ei vasta tõele. Vabandust väga, aga selliste süüdistuste korral on võimalik ainult kaks sammu. Kas te tunnistate üles, et [teie] väited ei vasta tõele, te olete teadlikult eksitanud avalikkust, või siis lähete ikkagi lõpuni, sanktsioneerite kohalikke omavalitsusi, kes on eksinud, sealhulgas pöördute halduskohtusse? Mis on teie edasine käik?

Jah, aitäh! Esiteks, minu meelest te olete ka juurat õppinud ja teate, et iga seadusesätte taga ei ole sanktsiooni. See on väga suur demagoogia, mida te siin kasutate. Kas see tähendab, et seadusi ei peaks täitma, kui sanktsiooni ei ole, ja et me täidame neid ainult sellepärast, et sanktsioon on? Miks on kollektiivse töötüli seaduse lahendamise §‑s 25, minu mäletamist mööda, kirjas see, et streigi ajal töötasu ei maksta, punkt? See on just sellepärast, et erasektoris ei mõtleks mitte keegi selle peale, et kui sa tööd ei tee, siis ma maksan sulle ikka palka, sellepärast et see tuleb ettevõtja enda rahakotist. See on just selle jaoks, et maksumaksja raha ei kasutataks valesti. Kõik teavad – vaadake streikide kohta kirjutatut või streike mujal maailmas, teistes riikides, seal on just nii –, kõik streikijad teavad, et parlamendi liikmed, poliitikud on reeglina populistid ja tahavad meeldida rahvale. See tähendab, et neil on väga lihtne lubada raha, mis ei ole nende raha, mis on maksumaksja raha, lubada seda raha ja kasutada seda mittesihtotstarbeliselt. Ma ei rääkinud teile vastates igas vastuses Tallinnast. Kui ma ütlesin, et me ei tea, kuhu see raha läheb, siis ma rääkisin kohalikest omavalitsustest. Kui me vaatame seda tabelit, [kus on kirjas] meie palgatoetus, mida me eraldame kohalikele omavalitsustele vastavalt sellele, kui palju neil on õpilasi, kui palju on õpetajaid, siis me näeme reaalsete laekumiste järgi, et ometi saavad õpetajad vähem [palka]. Kuhu see raha läheb? Vastuseid nendele küsimustele ei ole. See on see, millest ma räägin, [kui ütlen], et me peame ikkagi üheskoos lahenduse leidma. Nüüd, ma olen tõepoolest uurinud seda, et kui meie maksame riigina palgatoetust selleks, et õpetajad töötaksid, aga kohalik omavalitsus kasutab seda palgatoetust vastuolus kollektiivse töötüli lahendamise seadusega, siis kas me saame selle kinni pidada nendelt kohalikelt omavalitsustelt, kes [streigi ajal] palka maksavad. Just sellel põhjusel, et tegelikult me maksame ju töötamise eest, mitte streikimise eest. See tuleb maksumaksja taskust ja minu meelest ei tohiks kohalikud omavalitsused rahva, riigi rahaga osta populaarsust õpetajate hulgas. Aga mul ei ole juristidelt veel vastust sellele küsimusele, kas seda saab teha.

Aleksandr Tšaplõgin, lisaküsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Õpetajate palgatõusu [tarvis] jääb puudu 10 miljonit eurot. Samas maksid ministeeriumid aasta lõpus oma ametnikele preemiaid, millele kulutati mitu miljonit. Ainult PRIA kulutas nendele 600 000 eurot. Küsimus: kas meie riigis läheb tõesti kõik nii hästi, et ametnikele [tuleb] maksta heade tulemuste eest nii heldeid preemiaid? Nimetage palun kas või üks näide, kuidas Eesti rahvas on hakanud paremini elama. Kas poleks õigem anda see raha õpetajate palkade tõstmiseks?

Esiteks ei ole ju puudu 10 miljonit eurot. Ma tõesti teen nüüd võib-olla midagi kohatut Riigikogu saalis ja teen reklaami ühele saatele. Nimelt, eile oli rahvusringhäälingus saade "Impulss", kus sellest põhjalikult räägiti. Juttu ei ole 10 miljonist. Seda tunnistab ka ametiühingute esindaja, et see ei ole 10 miljonit, mida nad küsivad, vaid tegelikult ikkagi pikk vaade. Ametiühingute esindaja möönis täpselt samamoodi nagu ka teised inimesed, kes seal saates olid, et probleemid õpetajatega on hoopis teises kohas: on [suur] koormus, on ületöötamine, on karjäärimudeli [vajadus], on koolivõrk, mis on korrastamata, ja nii edasi ja nii edasi. Meil ei ole eelarves mingit sellist eraldi rida nagu ministeeriumite boonused või preemiarahad. Pole sellist asja. Ministeeriumitel on palgafond ja ministeeriumid ise otsustavad, kuidas nad seda palgafondi kasutavad. [Mõni] koondab oma valdkonnas inimesi selleks, et maksta teistele kõrgemat palka. Näiteks Justiitsministeerium tõmbab vanglateenistust kokku, paneb osa vanglast kinni ja tänu sellele saab tõsta ülejäänute palku, mis on olnud väga madalad. Aga mingit eraldi rida [ei ole]. Hästi populaarne on öelda, et, oh, preemiad, võtke need lihtsalt ära. Me oleme eelarve just vastu võtnud. Detsembris seesama Riigikogu siin hääletas eelarve poolt. Kuskil ei ole nii-öelda eelarvevälist raha, vaid meil on kõik ette nähtud: mis raha läheb tervishoidu, mis läheb haridussüsteemi. Haridussüsteemi läheb meil 6,2% SKT‑st. See on rohkem kui teistes Euroopa riikides. Järelikult raha selles valdkonnas on. Küsimus on õpetajate puhul lihtsalt see, miks see raha ei jõua nendeni. Kui võrrelda neid süsteeme, mis on sarnased Eestiga, kus nii nagu Eestiski on haridus tasuta, [siis näeme, et] hariduskuludest läheb seal õpetajate palkadeks 60%, aga meil läheb 40%. Me peame tegema struktuurseid reforme. Me peame tegema reforme, mis viivad meid sinna, et meil see muutuks ja õpetajate palkadesse läheks [sellest rahast] enamus, mis võimaldaks tõsta need palgad 120%‑ni Eesti keskmisest.

Aitäh, proua peaminister! Rahvusringhääling on rahvana meie kõigi oma, [sellele] võib ikka reklaami teha. Lõpetan meie tänase kuuenda küsimuse käsitlemise. Enne kui me läheme seitsmenda küsimuse juurde, on Anastassia Kovalenko-Kõlvartil küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Jaa, ma lihtsalt tahaks üle küsida. Peaminister mainis, et ma pidasin silmas ainult Tallinna, kui ma rääkisin raha mitteotstarbelisest kasutamisest, aga minu küsimus puudutas kõiki kohalikke omavalitsusi. Mis on peaministri järgmine samm …

See ei ole protseduuriline küsimus, Anastassia Kovalenko-Kõlvart.

… mis puudutab streigi ajal palga maksmist või raha mitteotstarbelist kasutamist? Kas nendelt kohalikelt omavalitsustelt nõutakse siis raha tagasi ja sealhulgas pöördutakse halduskohtusse? Kahjuks vastust ei tulnud.

Aitäh! Ma ei saa lugeda seda protseduuriliseks küsimuseks, sellepärast et see oli pigem vastulause kui protseduuriline küsimus.