Julgeolek

Tänane neljas küsimus on samuti peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Mart Helme ja teema on julgeolek. Mart Helme, palun!

Aitäh! Ma tahan praegu julgeolekut käsitleda natukene laiemast aspektist. Nimelt sõda, kui see peaks tõesti kahetsusväärsel kombel meieni jõudma, ei ole ainult sõda sõdurite vahel, ei ole ainult sõda relvade vahel, vaid on ka sõda vabrikute vahel. Nagu me praegu näeme ka Ukraina kontekstis, Euroopa vabrikud ja Euroopa laod on üpris kehvas seisus, mis puutub sõjamoona tootmisse. Nüüd, kui me vaatame Eestit, siis me näeme, et Eestis ei ole need laoseisud sugugi mitte paremad kui Euroopas keskmiselt, ja nende täiendamine võtab aastaid aega. Aga isegi kui me neid täidame praegu, ja tõepoolest on meil paar aastat aega nende täitmiseks, oleme me sõja puhkemisel ikkagi olukorras, kus me kohapeal ei suuda pikemaks sõjapidamiseks kõike vajalikku toota, alates toiduainete tootmisest ja lõpetades laskemoona ja arenenud relvasüsteemide tootmisega. Kui te nüüd vastama hakates hakkate mulle rääkima, et aga me ei ole üksinda ja me oleme NATO‑s ja meil on liitlased, siis vaadake korra kaardi peale ja te näete, et me oleme tegelikult tupikriik. Meie äralõikamine abist ei just eriti keeruline ülesanne. Seega, minu küsimus teile on väga lihtne: mida praegune valitsus kavandab ja teeb selleks, et meil oleks kohapeal oma võimekus, isevarustamisvõime, et pikema sõjalise konflikti puhul tõepoolest vastu pidada?

Aitäh! Enne kui ma lähen sellele küsimusele vastamise juurde, tahan ma lihtsalt paar asja ümber lükata. Esiteks ei vasta tõele see, et meil on laod tühjad. Me oleme tõesti oma ladudest palju Ukrainale andnud, aga suures osas oli tegu selliste asjadega, mida Eestil ei olnud kavas üldse asendada, vaid nende asemele [taheti] osta moodsamad süsteemid, ja seda me oleme ka teinud. Teiseks, [lahingumoona] tarnete mõttes oli 2023. aasta järjekordne rekordaasta, kolmas rekordaasta. Mullu soetas Eesti materjali 500 miljoni euro eest ja sellest enamik oli laskemoon just meie varude täiendamiseks. Seda siis kõigepealt teadmiseks. Nüüd teine asi. Me ei ole ju enam NATO mõistes tupik, kuivõrd Soome on NATO‑ga liitunud ja tegelikult kohe on NATO‑ga liitumas ka Rootsi. See on meie julgeolekuolukorda oluliselt parandanud. Tulen teie küsimuse juurde. See on väga õige tähelepanu juhtimine, aga me oleme sellega tegelenud, et siia ikkagi kaitsetööstust meelitada. Me oleme teinud valitsuses, valitsuskabinetis otsuse kaitsetööstuspargi rajamiseks, kus tegelikult riik tagab turvalisuse. Me saame sinna meelitada investeeringuid nii laskemoona tootmiseks kui ka erinevate võimete [loomiseks]. Mul on hea meel tõdeda, et ka teised riigid teevad üsna sarnaseid asju, näiteks Norra ja Soome ühine Nammo laskemoonatehas. Ma tean, et Läti kavandab ka ühte sellist. Eelmine reede käis siin Euroopa Komisjoni volinik, siseturu volinik, kes vastutab ka täiendavate võimekuste loomise eest. Tema on teinud sellise algatuse nagu ASAP, mis on täpselt selleks, et laskemoona tootmist Euroopas arendada. Aga igal juhul me peame kõik tegema rohkem just selleks, et oma julgeolekut tagada ja et siin oleks ka vajaliku moona varustuskindlus. Ma ei räägi [ainult] Eestist, vaid ma räägin tegelikult Euroopast tervikuna, kus ikkagi [kõik riigid] peavad jalad kõhu alt välja võtma.

Aitäh! Mart Helme, täpsustav küsimus, palun!

Loomulikult on astutud õigeid samme õiges suunas ja see on igati kiiduväärne, selles ei ole absoluutselt mingit kahtlust. Aga ma selles mõttes juhiksin ikkagi poliitikute ja valitsuse liikmete tähelepanu sellele, et sõda ei ole staatiline nähtus, sõda on ülimalt dünaamiline nähtus. Meil on praegu juttu sellest, et me saame lähemal ajal veel K9‑id juurde ja siis on meil neid kokku 36 tükki. No ma julgen küll olla üsna skeptiline, küllaltki kiiresti lüüakse [ilmselt] terve hulk nendest rivist välja. See tähendab, et meil peab olema nende remondipark. Ma olen Soomes käinud ja näinud, et soomlastel on see remontimine ja rivist välja löödud sõjatehnika taastamine väga heal tasemel ja viidud sellisesse kohta, mille tabamine on vastasele keeruline. See tähendab, et me peame täpselt samamoodi mõtlema ja samamoodi tegutsema. Te ütlesite, et Eesti ei ole enam tupikriik – selle suhtes tuleb jälle ikkagi teatud reservatsioone teha. Läänemerel ei ole teist nii tugevat laevastikku, kui on Venemaal, ja see puudutab eriti allveelaevastikku. Allveelaevastikuga on võimalik meie logistikat, tarneahelaid liitlastega küllaltki suurel määral kahjustada ja hoida meid selles olukorras, kus me operatiivselt ja piisavas koguses vajalikku sõjamoona, täiendavat relvastust, aga võib-olla ka liitlasvägede abi kohale toimetada ei saa. Veel kord tulen selle juurde, et meil ei pea olema mitte lihtsalt linnukesed kirja pandud, et meil need ja need relvasüsteemid on olemas ja neid on nii ja nii palju, vaid meil peab olema ka ülekate. Meil peab olema nende [relvasüsteemide] uuesti lahingusse toomise tagamise võimekus, kui need rivist välja langevad. Meil peab olema laskemoona tootmise võimekus sel määral, et me ei ole sõltuvad ainult liitlaste abist.

Teie aeg!

Ja loomulikult peab meil olema ka laiem elanikkonnakaitse tagatud nii …

Teie aeg, Mart Helme!

… et sellel on logistiline kate ja kõik sellega seonduv.

Jaa, ma olen nõus sellega, et sõda on dünaamiline, ja eks me õpime ka Ukrainast väga palju, mis töötab, mis ei tööta. Oleme tegelikult [teinud] hankeid just sellest lähtuvalt, et me näeme, kuidas Venemaa seal sõdib, mida ta ei kasuta, mida ta kasutab. Tõesti, mis puudutab K9‑id, siis möödunud kuul jõudis Eestisse veel 6 liikursuurtükki K9 ja kokku me hangime neid 36, millest tänaseks on tarnitud 24. Meil on erinevad meeskonnad, 15 meeskonda, kes on tänaseks väljaõppe läbinud ja arvatud reservi. Ma ei oska seda otseselt hinnata, et kas see on piisav või mitte, aga üldiselt peab remondivõimekus käima nende vahenditega kaasas. Positiivne on see – ja seetõttu me saame neid otsuseid teha –, et me oleme teinud otsuse, et me investeerime vähemalt 3,2% SKT‑st julgeolekusse. Me oleme suurendanud oma kulutusi kaitsele ja see annab meile võimaluse [luua] neid võimeid, mida meil varem ei ole olnud, ja hankida rohkem laskemoona, mida meil ei ole varem olnud. Veel on hea see, et me tegelikult, nähes, et Venemaa läheb tõenäoliselt Ukrainale kallale, [tegime] juba enne 2022. aasta veebruari hankeid ja saime tänu sellele võib-olla parema hinna kui need, kes tegid need otsused alles pärast. Aga ma olen teiega nõus selles mõttes, et loomulikult me peame tegema rohkem. Üks asi oli veel, millele te viitasite: elanikkonnakaitse. Väga õige. Esiteks, me oleme eraldanud raha elanikkonnakaitse arendamiseks. Loomulikult ei [hõlma] see kõiki neid vajadusi, mis elanikkonnakaitses on. Arvestades seda, et maksumaksja raha on piiratud, peame me tegema valikuid. [Teiseks,] lähinädalatel tuleb valitsuskabinetti uuesti elanikkonnakaitse kava. Kui kaugel me oleme nende asjadega? Mida peaks veel tegema ja kuidas edasi liikuma, et neid vajadusi arvesse võtta järgmiste aastate eelarvetes? Me võtame seda igal juhul väga tõsiselt ja näitame seda ka tegudega selles mõttes, et me paneme sinna raha. Kas piisavalt? Alati võiks olla rohkem, aga nagu te väga hästi teate, riigil ei ole muud raha kui maksumaksja raha. See on piiratud ja me peame selle piires tegema valikuid.

Aitäh! Proua peaminister, palun!

Aitäh! Arvo Aller, lisaküsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Julgeolekus on kõik asjad olulised, on see inimeste julgeolek, energiajulgeolek, toidujulgeolek. Praegusel juhul oleks sammud selleks, et kaitsetööstuspargi [rajamine] saaks kiirendatud, igati head ja ajakohased. Aga küsin toidujulgeoleku kohta. Millised sammud on valitsus teinud selleks, et tagada Eesti inimeste ja nende perede toidujulgeolek, on see siis sõjatingimustes, on see teiste kriiside tingimustes, ja millised plaanid on üleüldse toidujulgeolekuga?

Aitäh! Ma muidugi ei olnud valmis selleks, et ma nüüd konkreetselt toidujulgeolekust pean rääkima. Seetõttu mul ei ole neid konkreetseid materjale kaasas, mis puudutavad toidujulgeolekut. Aga siis, kui algas Ukraina sõda, me tegelikult käisime kõik valdkonnad üle, [vaatasime] valdkond valdkonna haaval, mida iga valdkond peab tegema, sealhulgas toonane Maaeluministeerium – tänaseks on see Regionaal- ja Põllumajandusministeerium –, mida nad peaksid tegema selle jaoks, et vajalikud varud oleks olemas. Ma tahan eraldi öelda siiski seda, et me peame ka ise midagi tegema selleks, et me ise oleksime valmis. Naiskodukaitsel on äpp "Ole valmis!", kus on tegelikult toodud, mida inimestel peaks kodus olema. See ei ole mitte sõja tarbeks, vaid mis tahes kriiside tarbeks: kui elekter läheb ära, energiat ei ole, kuidas siis ikkagi hakkama saada. Seal on juhised ka. Tegelikult peaks igaüks meist ikkagi oma varusid üle vaatama. Päästeamet on teinud kogu aeg uuringuid, kui valmis on Eesti elanikud erinevateks kriisideks. Neist tuli huvitavalt välja see, et inimesed, kes elavad maapiirkondades, on palju rohkem kriisideks valmis kui need, kes on suurtes linnades, sest suures linnas tundub, et pood on kohe käeulatuses – kõike ei ole vaja koju varuda. Aga mis siis, kui elektrit ei ole, kui kaardimakse ei tööta, kui poes ei saa maksta ja nii edasi? Nende asjade peale peab mõtlema. Päästeamet teeb tänuväärset tööd ja Naiskodukaitse ka, nagu ma ütlesin. Igaüks saab ise valmistuda. Aga jah, konkreetseid toidujulgeoleku samme peaksime teiega eraldi [arutama], sest täna mul neid materjale kaasas ei ole.

Aitäh! Lõpetame tänase neljanda küsimuse käsitlemise.