Olukord Eesti Vabariigis

Meie esimene küsimus on peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Helle-Moonika Helme ja teema on olukord Eesti Vabariigis. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Peaminister! Eelmise aasta esimese üheksa kuuga vähenesid investeeringud Eestisse 5,6%, aga samal ajal kasvasid investeeringud Lätti 6,5% ja Leedusse tervelt 10%. Kas te äkki oskate öelda, mis võiks olla selle põhjus? Ja kas te tunnistate, et üks põhjus võib olla see, et te olete väga kõvahäälselt rääkinud igal pool maailmas, et Eestis läheb kohe-kohe sõjaks? Kas tunnistate, et see sõjahüsteeria, mida te pidevalt õhutate, on üks väga oluline põhjus, miks Eestisse keegi enam investeerida ei taha? Me ju teame, et te olete siin ettevõtluskeskkonna oma poliitikaga nagunii tuksi keeranud. Kõrgete energia hindadega ei ole te midagi ette võtnud, olete kavandanud ja ellu viinud suured maksutõusud ja sisse seadnud ka uued maksud. Miks ettevõtjad peaksid veel tahtma teie juhitud Eestisse investeerida ja kui kaua me sedasi vastu peame?

Aitäh! Eesti majandus on väga avatud majandus. Eesti majandus on erinevalt Läti ja Leedu majandusest väga seotud Põhjamaade majandusega. Põhjamaade majandusel ei lähe praegu hästi ja see peegeldub kohe ka meie majanduses. Lihtsalt teile illustreerimiseks numbreid: meie majandus on seotud Põhjamaadega 26% ulatuses ehk [nii suur osa] investeeringuid on Põhjamaadega seotud, aga Leedus on 6% ja Lätis 11%. Põhjamaadel ei lähe hästi sellepärast, et Saksamaa majandusel ei lähe hästi. Nii et need on kõik seotud. Loomulikult mõjutab kogu meie majanduspilti ka see ärevus, mis on seotud sõjaga. Selles suhtes on teil väga õigus, et Venemaa, meie ühine naaber Ukrainaga, on alustanud täiemahulist sõda ja loomulikult see mõjutab ka neid riike, kes on Venemaa naabrid. Nüüd sellest, millega ma ei ole nõus. Te ütlesite, et me ei ole kõrgete energia hindade puhul midagi teinud. Esiteks, meil olid energiatoetused ja tegelikult, kui tagantjärgi vaadata, olid need energiatoetused võrreldes teiste riikidega heldemad. Teiseks vaatame seda, kui palju on energia hind alla tulnud. Ma räägin sellest, et elektri hind on 70% alla tulnud, gaasi hind veelgi rohkem. See on majanduses üks oluline sisend. Vaatame majanduse konkurentsivõimet, kus suures pildis on põhimõtteliselt kolm suurt elementi. Üks on tööjõukulud, teine on maksukoormus ja kolmas on sisendite hinnad. Tööjõukulud on meil Põhjamaadega võrreldes endiselt väiksemad. Maksukoormus on meil samamoodi Euroopas tagantpoolt viies ehk Euroopas ikkagi väga konkurentsivõimeline. Eriti majanduse mõttes on positiivne just see, et meil ei ole ettevõtete tulumaksu ehk ettevõtted oma reinvesteeritud kasumilt tulumaksu ei maksa. See on maailmas unikaalne, kuigi Läti võttis tõesti meie süsteemi üle. Igal juhul on see olnud üks meie maksusüsteemi konkurentsivõime põhjuseid. Nii et me töötame selle kallal, et energia hinnad ja energiavarustuskindlus oleks stabiilsed, et meil oleks palju energiapakkumist, seepärast et see on oluline sisend. Mul on hea meel tõdeda, et Euroopas on meie energia tõepoolest endiselt [keskmisest] odavam, 25% odavam kui Euroopas keskmiselt. Ja kui me võrdleme Läti või Leeduga, siis [näeme, et] meie energia on ka odavam kui Lätis või Leedus.

Aitäh! Helle-Moonika Helme, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Ma ütleks nüüd täpselt nii, nagu teie kogu aeg armastate öelda, et mina ei tea, mis maailmas teie küll elate. Te ütlete, et te olete teinud väga heldeid energiatoetusi. Tegelikult ettevõtjatele ju toetusi ei olnud ja ettevõtjad seda [juttu] küll ei kinnita. See on muuseas üks põhjus, miks meil ettevõtteid praegu järjest ja järjest kinni pannakse. Ja avatud majandus ei ole ainult Eestis, me oleme Euroopas tegelikult ju kõik avatud, aga näete, tulemused on millegipärast erinevad. Ma arvan, et see tuleneb ikkagi sellest, kuidas ühte või teist riiki juhitakse. Ma tuleks ikkagi välismeedias räägitu juurde tagasi. Kui Eesti Vabariigi peaminister tuleb välismeedias välja jutuga, et meil siin võib kohe varsti madinaks minna, siis ei ole imestada, et tõepoolest keegi [ei] tahagi siia riiki tulla, sest riigi peaminister, kes peaks riiki reklaamima, reklaamib seda kui tulevast lahinguvälja ja sõjakollet. Võib-olla teie eesmärk oli [teine], ma mõnes mõttes mõistan, et te tahtsite selle jutuga mõjutada teisi lääneriike Ukrainat rohkem abistama. Aga kas te ikka annate endale aru, mida selline sõge jutt toob meie riigi mainele terve maailma silmis kaasa, nii investorite kui ka turistide, kõigi silmis? Kes see tahab siia üldse enam tulla, kui riigi peaminister kuulutab oma riigi sõjapiirkonnaks, ohtlikuks, perspektiivituks, mõttetuks? Ja kuidas peaksid end tundma meie riigi enda inimesed, elanikud, kes tahaks ehitada või osta oma kodu, saada lapsi, unistada? Või siis noored – mis motivatsioon neil peaks olema? Kas te olete mõelnud ka, et kuigi te ühtepidi tahate teha head, teete te ju teisipidi tegelikult väga palju halba, kui te niimoodi räägite?

Jaa, aitäh! Ega ma polegi väitnud, et meil olid ettevõtetele energiatoetused. Meil olid inimestele energiatoetused ja need olid helded. Ja kui me aitasime inimesi, siis seeläbi me aitasime ka ettevõtteid. Teiseks, majandus on tsükliline. See tähendab seda, et on majanduskasvu perioodid ja on majanduslanguse perioodid. See on alati niimoodi olnud ja alati on ettevõtteid, kes lähevad pankrotti, ja alati on ka ettevõtteid, kes sünnivad. Pankrotti suhtumine on – muideks, see on täiesti eraldi teema – Euroopas üldiselt selline, et see on justkui läbikukkumine, ebaõnnestumine. Aga tegelikult mujal maailmas vaadatakse seda pigem nii, et sa oled ikkagi püüdnud. Nüüd tulen teie küsimuse juurde. Ma ei tea, kas te olete lugenud seda [minu] The Timesi intervjuud originaalis. Ma ei rääkinud Eestist, ma ei rääkinud ka NATO idapiiridest, ma rääkisin NATO‑st. Ja see on ülioluline, sellepärast et NATO riigid peavad aru saama, et kõik peavad tegema rohkem, investeerima rohkem kaitsesse, sest see, mis provotseerib agressorit, on nõrkus. Nõrkus on see, mis paneb teda tegema valekalkulatsioone. Näiteks, Ukrainale kallale minnes ta arvas, et ta suudab Ukraina kiiresti vallutada, seepärast, et ta arvas, et Ukraina on nõrk ja lääne toetust tal taga ei ole, nii nagu juhtus 2014. aastal. Aga me ei ole olnud nõrgad. Tegelikult me peame [investeerima kaitsesse], kõik NATO riigid [peavad]. Kui te loete seda intervjuud originaalis, mitte rahvusringhäälingu refereeringut, siis te näete, mida ma seal rääkisin. Mina ei õhuta kuidagi ega ütle, et siin on ohtlik. Vastupidi, ma ütlen, et meil on siin turvaline, sellepärast et me oleme teinud oma kaitsesse investeeringuid, tegime [juba] enne Ukraina sõja algust. Ma mäletan väga hästi, kui ma 19. jaanuaril olin siin kõnepuldis ja kuidas te mind siis mõnitasite selle eest, et ma tulin julgeolekupoliitilise avaldusega ja ütlesin, et me peame kaitsesse rohkem investeerima, me peame Ukrainale abi andma – see oli enne [sõja algust] – just selleks, et me oleksime tugevad. Meie kaitse koosneb nii meie enda kaitsest kui ka kollektiivkaitsest. Ja kollektiivkaitse puhul on nii, et NATO on nii tugev, kui on kõikide NATO riikide armeed ja kui palju investeeritakse kaitsesse. Sellepärast see on see jutt, mida me oleme kogu aeg rääkinud, mida me räägime järjest rohkem ja mida ka NATO riikides [järjest] rohkem mõistetakse.

Nüüd üks lisaküsimus. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister Kaja Kallas! Ma kuulasin teie vastust praegu, see oli väga ilus. Ma tõesti siiralt kiidan teid selle ettekande eest, mille te Moonika Helmele vastuseks [tegite]. Täienduseks ütleksin veel seda, mida te praegu ei rääkinud, et tegelikult te olete väga tõsist tööd teinud sõja algusest peale. Te olete kutsunud Ukrainat abistama, te olete Putinit kritiseerinud, nimetanud teda diktaatoriks ja nii edasi ja nii edasi. Te olete [välja teeninud] isegi hüüdnime Sõjaprintsess, sest te olete nii tubli olnud selles asjas, olete olnud Putini-vastane, äärmiselt kriitiline. Selle üle, ma arvan, üldse vaidlust pole. Teid on pärjatud mitmete autasudega ja ka mina annaksin teile autasu või ordeni, kui mul oleks see võimalus. Aga teate, ma juhtusin lugema Tõnis Erilaiu 26. aprilli 2022 artiklit Õhtulehes, kus ta kirjutab, et Putini kriitikuid, ühiskonnategelasi, ajakirjanikke ja poliitikuid on mõrvatud Moskva kesklinnas ja isegi oma koduuksel ning teda karmilt kritiseerinud venelased ei tunne end ilmselgelt kusagil täiesti turvaliselt. Ajalugu on näidanud, et see pole sugugi asjatu hirm. Muuseas, inimrööve ja tapmisi on ette tulnud ka välismaal. Nüüd on minu jaoks täielik fenomen see: [kuna] te olete tõsine Putini kriitik, ei saa ma aru, kuidas oli sõja alguses teie abikaasal poolteist aastat võimalus vedada kaupa Venemaale. Mitte ükski sealne organ ei teinud selleks takistusi, ei röövinud autojuhti, ei tekkinud avariid ja nii edasi ja nii edasi. Tavaliselt kriitikutega nii juhtub. Palun selgitage mulle see fenomen lahti.

Aitäh! Ma saan aru, kuhu te selle jutuga tüürite. Mulle tundub, et te olete korduvalt küsinud sellist küsimust, et kas te ei karda, kas te kuidagi ei karda ikkagi siin Eestis ja nii edasi. Olen kuulnud ka, et te jagate minu isiklikku aadressi inimestele, et nad tuleksid minu kodu juurde. See on midagi täiesti uut Eesti poliitikas. Aga minu abikaasal oli vähemusosalus Eesti ettevõttes, kes aitas teist Eesti ettevõtet, kes oli nende enamusosanik. Niipea, kui ma sellest teada sain, ta sellest osalusest loobus, ta müüs selle osaluse maha. Täpselt samamoodi, nagu ma olen kogu aeg [teinud] ja nagu ma ka enne [sellest seosest] teada saamist [tegin], andsin mina oma moraalsed hinnangud ja olen seda ka pärast teinud. Ja seal ei ole mingeid Venemaa vedusid.

Aitäh! Lõpetan meie tänase esimese küsimuse käsitlemise. Enne kui me läheme teise küsimuse juurde, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Kõigepealt ma tahaksin mainida seda, et Kaja Kallas valetas sealt puldist järjekordselt. Ma ei ole tema aadressi andnud mitte kellelegi, esiteks. Ja teiseks, ma ei teagi, kus kohas ta elab, ja mind see ei huvita ka.

Nii, aitäh! Aga ma ei saa lugeda seda …

Ma ei ole veel lõpetanud.

Ma ei saa lugeda seda protseduuriliseks küsimuseks.

Mul on protseduuriline küsimus selle kohta, et Kaja Kallas ei vastanud mu küsimusele. Ma küsisin, kuidas on võimalik selline olukord, et kõiki kriitikuid rünnatakse või tehakse nendega ükskõik mida, aga Kaja Kallasega, kes on väga suur kriitik, ei juhtu midagi ja tema abikaasal on võimalik need veod toime panna. Sellele küsimusele, lugupeetud istungi juhataja, ta ei vastanud. Ma tahaksin, et ta vastaks küsimusele, kuidas on võimalik, et [Venemaa] julgeolekuorganisatsioon ei sekku sellesse.

Aitäh, Kalle Grünthal! Ma ei saa ka seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks, sellepärast et peaminister jäi teemasse. Ma lõpetasin selle küsimuse käsitlemise.