Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (162 SE) esimene lugemine

Läheme tänase teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu 162 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Kalle Grünthali. Palun!

Lugupeetud kolleegid! Enne, kui ma lähen selle ravimiseaduse detailide juurde, keriks õige teie mõttelõnga natuke tagasi aastasse 2020, kui siinsamas saalis riikliku tähtsusega küsimuse arutelu juures anti meile teada, et seoses COVID‑i haigusega on välja töötatud uued eksperimentaalsed ravimid, mis ei ole läbinud kõiki uuringuid, ning mille tagajärjel hakkas toimuma massvaktsineerimine. Paljud läksid sellega kaasa, aga oli ka keeldujaid. See, et tegemist oli eksperimentaalsete ravimitega, [tõi kaasa] tagajärje juba mingi aja pärast, kui esimesena suri üks päästetöötaja, kelle [lähedastele] riik maksis 300 000 eurot hüvitist. Ja pärast seda on laekunud mulle personaalselt väga paljude inimeste muresid, kirju, kus nad kirjeldavad, mis on nendega juhtunud. Mõnedega ma tegin ka intervjuusid. Aga see ei ole praegu teema. Kuna praegu on aasta 2024, on võrreldes 2020. aastaga toimunud ka väga globaalsed muutused, mis seonduvad COVID‑i vaktsiinidega. Ja kõige olulisem on see, et tegin siis muudatuse: "Ravimite müük ja kasutamine, mida kasutatakse koroonaviirushaiguse‑19 ennetamiseks ning mille osas ei ole tehtud genotoksilisuse ega kartsinogeensuse uuringuid on Eestis keelatud. Selliste ravimite müügi ja kasutamise keeld on absoluutne ning ei sõltu sellest, et Euroopa Komisjon või mõni muu riik on sellele ravimile müügiloa väljastanud." Põhjus tuleneb sellest, et genotoksiliste ehk geneetikat mõjutavate ja kartsinogeensete ehk vähki tekitavate [mõjude kohta] uuringuid ei ole tehtud ja ravimi infolehtedesse on lihtsalt märgitud asjaolu, et eeldame, et vaktsiini koostisosadel (lipiidid ja mRNA) ei ole genotoksilist potentsiaali ning negatiivne mõju puudub. Aga minu hinnangul on nüüd selline olukord – ja ma arvan, et see on nii paljude inimeste hinnangul –, et rahva tervist mõjutavad otsused ei saa ega tohi põhineda vaid eeldusel. Kaasaegne meditsiin, eriti ravimite osas, peab tuginema teadusuuringutele. Ja võib-olla ka väikene kõrvalepõige, enne kui päris sisu juurde lähen. Kliiniliste uuringute reeglistik ja reguleerimise eesmärk, tegelikult on kaks peamist eesmärki. Ühelt poolt on [eesmärk] kaitsta patsientide huve ja ohutust ning teisest küljest tagada uuringutulemuste teaduslik usaldusväärsus. Selles osas on tegelikult puudujäägid olemas nende COVID‑i vaktsiinide puhul. Eraldi teema on muidugi see, et sisuliselt nende eksperimentaalsete ravimitega, ma väidan, teostati ka ebaseaduslikke inimuuringuid ilma inimese nõusolekuta, mis meie õigussüsteemis tegelikult on karistatav. Ja asjaolu, et see väide on õige, kinnitavad ka Pfizeri, Moderna ja teiste ravimiettevõtete infolehed, kus on toodud välja uuringute tulemused, millal tuleb teada anda ravimifirmadele, milliseid ohtusid need ravimid inimestele on tekitanud. Kui see ei ole nii-öelda ebaseaduslik inimuuringu teostamine, siis ma tahaksin teada, mis see on. Aga nüüd läheme asja sisu juurde. Teatavasti kehtib meditsiinis põhimõte, et mida ägedam on haiguse kulg, seda suuremaid riske tohib selle haiguse ravimisel ette võtta. Milliseid riske aga tohime võtta siis, kui ravimit kasutatakse tervetel inimestel, neil, kes võib-olla ei haigestuks üldse või kes põeksid seda kergelt? Et igaüks saaks teha enda tervise kohta teadlikku otsust, peavad olema meie turul tooted, mille riskid on põhjalikult läbi uuritud ja mille uuringuandmed on avalikult kõigile kättesaadavad. See aga nende seni turul olnud vaktsiinidega ei ole olnud võimalik, sest andmed salastati Pfizeri poolt 75 aastaks. Vaktsiinid on tooted, mida me kasutame ennetavas meditsiinis nii tervete kui ka elanikkonna kõige haavatavamate puhul. Raudne loogika ütleb, et vaktsiinidest tulenevaid võimalikke riske peab olema uuritud, kui mitte rohkem, siis vähemalt sama põhjalikkusega kui tavaravimite riske. Rahvusvaheliselt tunnustatud lähenemise kohaselt hindab genotoksilisuse ja muude uuringute andmete esitamise vajadust pädev asutus müügiloa taotluse hindamise käigus konkreetse ravimi ja selle tootmiseks kasutatud ainete kontekstis. Samuti on tunnustatud seisukoht, et teaduslikult põhjendamatud nõuded ei tohi piirata uute ravimite kättesaadavust inimestele. Me oleme uskunud ja lootnud, et pädeva asutuse poolt palgatud pädevad isikud teevad pädevaid otsuseid. COVID‑19 kriis on meile näidanud, et meie pimedat usaldust on kuritarvitatud. Mida me teadsime aasta aega tagasi? COVID‑19 kriis tõi algselt erakorralise kasutusloaga tooted masskasutusse, mis põhinevad uudsetel tehnoloogiatel. mRNA-vaktsiinide puhul viiakse imetillukestest nanoosakestest nanosuurustes ümbrikutes meie rakkudesse programm, mille põhjal need rakud hakkavad tootma kehale võõrast valku ehk ogavalku. Immuunsussüsteem on meie keha kaitsevägi. Seal, kus toimub midagi kahtlast, näiteks, kui ilmub raku pinnale võõras valk, hakkavad immuunrakud neid rakke ründama ja tekib põletik. Meile on seni kinnitatud, et mRNA‑vaktsiinid on ohutud ja efektiivsed ja nad on põhjalikult läbi uuritud. Aasta tagasi saime aga teada, et puuduvad vastused tegelikult mõnedele olulistele küsimustele. Kuhu see vaktsiin pärast inimesele sissesüstimist kehas jõuab? See on tähtis info, sest nende kudede rakke hakkavad keha enda immuunrakud ründama. Kudedes, kuhu vaktsiin jõuab, tekib seega põletik. Toote jagunemist kehas uuritakse biodistributsiooni uuringutes. Vastavalt üldtunnustatud rahvusvahelisele lähenemisele ei pea vaktsiinide tootjad tervikliku tootega seda laadi uuringuid tegema, vaid uudsete koostisosade puhul on need uuringud nõutavad. Ja nüüd vaatame hetkeks, kus need uuringud on ja mida need andmed näitavad. Vaid kohtu kaudu nõuti USA toidu‑ ja ravimiametilt vastavad dokumendid Pfizeri vaktsiini kohta välja. Selgus, et see oli salastatud Pfizeri poolt 75 aastaks. Ja siis selgus, et Pfizeri [vaktsiini] koostisosades olevad nanolipiidid läbivad keha kõiki barjääre, kaasa arvatud vere-aju barjäär ja platsenta barjäär. Kuhjuva efektiga on nanolipiidide jaotumine muuhulgas luuüdis, silmades, munasarjades, eesnäärmes ja emakas. Ja meil puuduvad andmed, milline on efekt korduvvaktsineerimise korral. Seda ei ole [uuritud]. Ametkond, kes peaks seisma oma rahva tervise eest ehk siis Pfizer, oli otsustanud avada need andmed 75 aasta möödudes. See näitab, et me ei saa ega tohi globaalsel tasandil institutsioone pimesi usaldada. Me peame kaitsma oma rahvast. See on meie kohus ja see on meie vastutus. Teiseks on oluline teada, kui kaua peale vaktsineerimist meie keharakud ohtlikku ogavalku toodavad. Eelmise aasta augustis avaldatud teadusuuring tõestas, et ogavalku võivad meie keharakud jääda tootma vähemalt kuus kuud peale vaktsineerimist ja teatud juhtudel isegi kauem. 187 päeva möödumisel uuring lõpetati. Ma esitan praegu küsimuse: kui paljud teist oleks lasknud ennast ja oma lähedasi vaktsineerida mRNA‑vaktsiiniga, teades, et see jõuab minutitega üle keha kõikidesse organitesse ja ogavalgu tootmine võib kesta vähemalt pool aastat? Aasta tagasi me teadsime, et kui sama antigeen, antud juhul ogavalk, püsib organismis pikalt – ehk toimub kontrollimatu ogavalgu tootmine kehas, krooniline viirusinfektsioon, pidevad tõhustusdoosid vaktsineerimisel ja nii edasi –, tekib immunosupressioon. Meie kaitsevõime surutakse alla, mis omakorda soodustab kasvajate teket. Aasta tagasi sai räägitud sellest, et kui antigeeni ehk ogavalgu kogus on liiga suur, hakkab immuunsussüsteem seda antigeeni tolereerima, tekibki immuuntolerants. Selle tulemusena saab see viirus edaspidi lihtsamini paljuneda, mis viib raskema põdemiseni. Genotoksilisuse uuringuid ei ole mRNA‑vaktsiinide puhul esitatud. See on rahvusvaheliselt ja üldtunnustatud ekspertide arvates vastuvõetav, kuna vaktsiini komponendid on lipiidid ja mRNA, millel ei ole "eeldatavasti" genotoksilist potentsiaali. Aga mida me nüüd teame? Peale mRNA‑toodete turule tulekut on teadusuuringutega tõestatud mRNA‑vaktsiinide genotoksiline potentsiaal. Teadusuuringud näitavad mRNA‑toote kahjulikku mõju inimese genoomile. Ogavalgu mRNA võime siseneda rakutuuma on olemas. Ogavalk näib olevat peamine patogeenne tegur, mis aitab tegelikult kaasa SARS-CoV-2 ainulaadsele haiguskulule. Ogavalgu pöördtranskriptsioon, kus RNA‑st saab DNA. Pöördtranskriptsioon ja genoomne integratsioon koos omaduste pärimisega järglastele. Teadlased rõhutavad, et mRNA‑LNP vaktsiiniplatvorm kutsub esile pikaajalisi ootamatuid immunoloogilisi muutusi. Ja kas meil on vähe teateid selle kohta, [kuidas tekib] ootamatu äkksurm, noored inimesed, tuntud inimesed päevapealt surevad? 2021. aasta mais rakukultuuriga tehtud uuringus leiti, et SARS-CoV-2 RNA‑d saab pöördtranskribeerida ja integreerida nakatunud raku genoomi. Juulis 2023 algatati kriminaalasi Pfizeri ja Moderna vastu Austraalia föderaalkohtus. Austraalia kriminaalasjade peaprokurör esitas Pfizeri ja Moderna vastu suunatud GMO-ga seotud ettekirjutuse. Vastavalt Austraalia geenitehnoloogia regulatsioonile kuuluvad modifitseeritud RNA tooted GMO regulatsioonide alla. Ei Pfizer ega Moderna pole taotlenud vastavat litsentsi. Ja nii see ongi. Kantserogeensuse testimist ei peeta üldiselt vajalikuks, et toetada nakkushaiguste vaktsiinide väljatöötamist ja litsentseerimist. Teisisõnu, ärme igaks juhuks uurime, kas toode võib vähki tekitada, sest igasugune paha uudis võib rikkuda vaktsiinide müüginumbrid. Aga mis toimub praegu tegelikult meil vähiga? Meeletu kasv! Kui ma olin Brüsselis, küsisin Euroopa Komisjoni kõrgelt ametnikult: kas ei ole äkki siin seos vaktsineerimisega? Ta jättis sellele küsimusele vastamata, kuid lisas, et 49% kõikidest Euroopa surmajuhtumitest on seotud vähiga. Selline regulatsioon ei ole meie rahva huvides. Ja kui uurida lähemalt WHO rahastajaid, siis muutuvad rahvusvahelised ettekirjutused loogiliseks. Üks suurrahastajatest on näiteks Bill ja Melinda Gatesi fond. Aga kuna ma käisin ka lehekülgede peal, vaktsiinide lehe peal, siis selgus veel huvitavam asi. Lisaks Bill ja Melinda Gatesi fondile on selle rahastajate hulgas Eesti Vabariigi valitsus, Kuveit ja Rockefelleri fond. Ma ei saa aru, kuidas see võimalik on – Eesti Vabariik rahastab. Eelmise aasta aprillis raputas teadusringkondi Kevin McKernani uuring, kus leiti, et nii Moderna kui Pfizeri mRNA‑vaktsiinid on saastunud tootmisprotsessis kasutatud DNA‑ga. Uuritud proovides ületas saasteprotsent 18–70 korda piirmäärasid, mis on kehtestatud Euroopa Ravimiameti poolt. Oktoobris 2023 avaldati teine uuring, kus autorid leidsid Pfizeri ja Moderna mRNA [COVID‑]19 vaktsiinides miljardeid, kuni sadu miljardeid DNA‑molekule annuse kohta. Uuriti 325 lahkamist. Autorid leidsid, et 74% uuritud koroonavaktsineeritute surmadest põhjustas vaktsiin. [Artikkel] eemaldati mainekast meditsiiniajakirjast Lancet 24 tunniga, ilma tõsiselt võetava põhjenduseta. Tänaseks on avaldatud tuhandeid eeltsenseeritud teadusuuringuid, mis tõestavad COVID‑i vaktsiinide ohtlikkust. Septembris 2023 ajakirjas Public Health avaldatud uuring analüüsis töövõimetust tervishoiutöötajate seas pärast COVID‑19 vaktsineerimist. Registreeritud tervishoiutöötajate hulgas oli haiguslehel pärast vähemalt ühte COVID‑19 vaktsineerimist 595 [inimest] ehk 34,9%, mis tõi kaasa 1550 haiguspäeva. Nii absoluutsed haiguspäevad kui ka haiguslehel viibivate tervishoiutöötajate määr suurenesid iga järgneva vaktsineerimisega oluliselt. Austatud kolleegid! Meie riigiametnike kohus on seista meie rahva huvide eest. Koroonakriis on meid raputanud ja näidanud, et poliit-majanduslike sidusgruppide huvid ei lange kokku meie rahva huvidega. Mida me nüüd edasi teeme? On aeg tunnistada, et me oleme tahtmatult – ma rõhutan, tahtmatult – kahjustanud oma rahva tervist. Tänastele teadusandmetele otsa vaadates ei saa mitte keegi enam ütelda, et me ei teadnud, et COVID‑19 mRNA‑vaktsiinid on tõestatult ebaefektiivsed ja ohtlikud. Tegelikult on aeg hakata koostööd tegema. Need teemad ei kao iseenesest laualt. Kõikide eespool nimetatud teadusandmete valguses soovitab WHO, vaatamata kõigele soovitab WHO COVID‑19 vaktsineerimist iga poole aasta tagant. Kui me jätkame samamoodi, püüdes meeleheitlikult vältida vastutust, kui me pigistame mõlemad silmad kinni ning korrutame fraase "ohutus", "tõhusus" nende toodete osas, mille kohta on käimas kriminaalasjad, saavad meist kuritöö kaasosalised. Ma kutsun teid, head kolleegid, üles taastama oma kriitilist mõtlemist. Võtame tagasi vastutuse oma rahva tervise eest. Kaasame kõik erialaseltsid, kaasame need spetsialistid, kes on julgenud jääda massist erinevale arvamusele ja läbi töötanud andmed, mille puhul ei WHO, Euroopa Ravimiamet, CDC, FDA ega suurkorporatsioonid ei taha, et need meieni jõuaks. Ja laseme põranda alt välja need teadlased, arstid, kes ei saa täna siin esineda avalikult, kuna nad kardavad oma tööd kaotada. Mina olen ainult sõnumitooja. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud aseesimees! Austatud ettekandja! Esiteks tänan teid sellele väga olulisele probleemile tähelepanu juhtimast ja ka informatiivse ettekande eest. On üsnagi kõnekas, et nendel väga olulistel teemadel enam ammu mitte mingisugust ühiskondlikku arutelu ei toimu, olgugi et kõigile vähegi toimiva mõistuse ja südametunnistusega inimestele peaks olema selge, et need väga tõsised riskid, millele te osutasite, peaksid pälvima ulatuslikku tähelepanu nii ametnike kui ka poliitikute poolt. Aga ma mõtlesin teie käest küsida, et ilmselt seda ettekannet ette valmistades mõtlesite ka sellele küsimusele, mis üleüldse võiks põhjendada seda, et mitte uurida lähemalt seda kantserogeenset mõju. Kui on tõsine kahtlus õhus, et nendel võib olla vähki tekitav potentsiaal, siis kas teie suudate välja mõelda mingisugusedki põhjendused, miks peaks sellele teie põhilisele ettepanekule vastu olema ja seda mitte toetama?

Ei, ma ei suuda seda välja mõelda, miks seda eelnõu ei peaks toetama. Aga mulle isiklikult tundub või õieti ma arvan seda, vaadates praegu maailmas toimuvaid protsesse, et tegemist on ikkagi suurmonopolide rahaahnusega. Seda esiteks. Sest mõelge, kui palju ja millist tulu teenisid selle vaktsiini ehk ravimi turule paiskamisega suurkorporatsioonid. Ja nende eelarve on – kasutan seda lihtsat, triviaalset [väljendit] – väga vinge, kordi suurem kui Brasiilia riigi eelarve, 70 korda suurem kui Eesti riigi eelarve. Raha! Aga teisest küljest, kui vaadata ikkagi, kes on need rahastajad olnud – minu jaoks mõistetamatult ka Eesti valitsus –, põhirahastaja on olnud ikkagi Bill Gates. Ja milline on Bill Gatesi sõnum olnud? Inimesi on maakeral liiga palju! Kas see ei või olla lihtsalt kuritahtlik tegevus, et kasutades ära inimeste heausklikkust oma valitsejate vastu, omab see massvaktsineerimine tegelikult ka mingit muud, kaugemat eesmärki, mille kohta meil muidugi mingeid andmeid ei ole?

Anti Poolamets, palun!

Tänan, juhataja! Hea ettekandja! Hädavajalik teema! Miskipärast on sellest kenasti mööda libisetud ja tahetakse meile veel hullemaid seadusi kaela määrida kui enne. Ma pean silmas teemat, mida me oleme Euroopa Liidu asjade komisjonis arutanud ehk Euroopa ravimimääruse muudatusi. Ja seal on otsesõnu kirjas, et tervishoiuhädaolukorras võib kasutada teadusuuringutega kinnitamata ravimeid. Kuhu selline asi meid viib? Me oleme näinud tohutuid laineid kõrvalmõjudega, inimeste surmasid. Ja selle asemel, et teha sellest järeldused, tullakse välja veel hullemate seadustega, mis on meile lausa eluohtlikud. Otsesõnu tahab see Euroopa ravimimäärus teha seda, et ei pea uuringuid olema. Kuidas sellesse suhtuda? Kas see ei lähe mitte täitsa rappa, see Euroopa ravimimääruse suund? Siin tahetakse rohkem kontrolli ja seal seda vähem.

Aitäh, hea küsija! Ma olen teiega absoluutselt nõus, et see määrus, mida te praegu kirjeldate, on vastuolus nii meie seadustega kui ka inimõiguste ja biomeditsiini konventsiooniga. Kui me vaatame tagasi neile protsessidele, mismoodi arstid … Põhimõtteliselt oli olukordi, kui me nüüd vaatame neid ravimi infolehti, et vanemate kui 60-aastaste puhul olid uuringud tegemata, rasedate puhul olid uuringud tegemata ja nii edasi. See loetelu on pikk. See tähendab seda, et neid uuringuid ei olnud tehtud, aga samas ravimifirmad nõudsid oma infolehtede alusel andmeid selle kohta, millist mõju, ka negatiivset mõju, on need ravimid [elanik]konnale Eestis avaldanud. Erinevate tähtaegadega, viimane vist on nüüd sellel aastal, kui ma õigesti mäletan. Aga mis tehti, tehti meie valitsuse kaasabil, võib-olla ka mitteteadmisel, võib-olla sihukeses naiivses usus, et kõik on õige – tegelikult toimus ebaseaduslik inimuuringu tegemine, mis on meil kriminaalkorras karistatav. Ja rikuti väga olulist asja, rikuti inimeste kaitstavat õigushüvet ehk inimese kehalist enesemääramise õigust, seda, et tagada selle meditsiinilise või teadusliku uuringu tegemise ajal isiku nõusolek. Aga mis toimus meil? Meil toimus see, et kui sa ei vaktsineeri, siis sa ei saa kohvikusse, siis sa ei saa reisida. See oli täielik kuritegu. Ja ma ei tea, kui palju – ma ei käinud ise vaktsineerimas, ma ei tea – on inimesi, kellele anti kätte paber selle kohta, et ta annab nõusoleku selleks, et tema on katsejänes, või kas teda on teavitatud selle uuringuga seotud ohtudest. Ma ei oska öelda, aga nii palju kui minule on tulnud andmeid, need, kes on seal käinud, nad ei kinnita seda. Ja mis asi on tegelikult seesama meditsiiniline uuring? See on inimesele tehtav arstiteaduslik või bioloogiline uuring, eesmärgiks saada arstiteaduses kasutatavat uut teavet. Ja seda tehti massiliselt Eestis ja üle kogu maailma kõikide inimeste puhul. Need, kes vastu hakkasid, represseeriti. Kui teha väga julma ja musta huumorit, siis õnneks neid rongiga Siberisse ei saadetud. Ja mis on väga oluline, siin rikuti ka sedasama inimõiguste ja biomeditsiini konventsiooni, mis sätestab, et inimuuringu korral ja kliinilise ravimiuuringu korral tuleb arvestada ka lisaprotokolli sätteid ja enne nõusoleku saamist tuleb teavitada inimest, millised on tema õigused ja kaitseabinõud ja kas isik on kindlustatud tervisele võimaliku tekitatava kahju eest. Kahjuks seda kõike meil ei tehtud. Ja ma kuulan praegu, hea Anti, väga suure murega seda, mida Euroopa Liidu asjade komisjonis planeeritakse meiega teha. Me ei tohi seda lubada ja see on tegelikult ka praegu selle eelnõu üks eesmärkidest.

Aivar Kokk, palun!

Austatud juhataja! Hea ettekandja! Loen su ettepanekut ja siin on parandusettepanek nr 2: ravimite müük ja kasutamine, mida kasutatakse koroonaviirushaiguse-19 ennetamiseks ning mille osas ei ole tehtud genotoksilisuse ja kartsinogeensuse uuringuid, on Eestis keelatud. Alati võib olla kahel pool lauda: keegi ütleb, et on midagi halba, ja on ka midagi head. Ma arvan, et mitte ei peaks olema midagi keelatud, vaid see peaks olema vabatahtlik. Jah, siis, kui koroona tuli, meil oli nii, et mitte midagi ei saanud teha, kui sa ei olnud vaktsineeritud. Aga kui täna keelata kellelgi, kes soovib ennast vaktsineerida, seda teha, siis me jõuame samasse [olukorda], et meil on väike seltskond inimesi, kes ei lase oma lapsi vaktsineerida, ja siis tekivad erinevad haigused küll lasteaedades, küll koolides. Minu arvates siin võiks see parandus sees olla, et see on vabatahtlik. Mitte keelata. Ma küll ei soovi, et keegi keelaks näiteks mul oma lapselapsi vaktsineerida või ennast vaktsineerida. (Juhataja helistab kella.)

Aitäh, hea küsija! Kõigepealt ma juhin tähelepanu, et minu ettepanek ei sisalda neid laste vaktsineerimisi, mis on lastele vajalikud ja mida, ütleme, alates vaata et sünnist saadik tehakse erinevate [haiguste, näiteks] lastehalvatuste ja nii edasi vastu. Seda osa see eelnõu ei puuduta. Küll aga ma ei ole nõus selle väitega – ja ma arvan, et ka professor Lutsar võib seda hiljem oma kaasettekandes kinnitada –, et lapsed on riskigrupp COVID‑i puhul. Nad põevad seda hästi kergelt ja neil mingisuguseid selliseid tagajärgi ei teki. See on ka ravimi … Ütleme, praeguses praktikas on [see teadmine] välja kujunenud teadaolevate andmete põhjal ja ka ravimilehtedel ei ole seda märgitud. Siin ma ei näe ohtu. Aga kui see eelnõu läheks nüüd teisele lugemisele, siis kindlasti oleks seda vaja spetsialistidega arutada, kas see on vajalik, kas lapsed on riskigrupp või ei ole.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma täpsustaksin natuke oma küsimust. Miks keegi keelab mind või minu abikaasat või mu ema või mu lapsi või lapselapsi vaktsineerimast? Hetkel sinu ettepanek on ju see, et neid vaktsiine ei tohiks müüa.

Ei, COVID‑i vaktsiini.

Jah, just, me räägime COVID‑ist. Ehk kui mu abikaasa ikkagi soovib vaktsineerida ennast iga poole aasta järel, siis on see tema õigus. Või kui minu ema, kes täna sai 85, soovib vaktsineerida, siis peaks olema see tema õigus. See võiks olla vabatahtlik. Mitte ei tohiks olla nii, et Eesti Vabariigis on keelatud ja ülejäänud Euroopa Liidus on võimalik seda ravimit osta. Kas see tähendaks seda, et nii nagu me läheme jälle maist alates kütust ostma Lätti suure tõenäosusega – vähemalt rekkamehed –, tekib vaktsiinidega ka, et hakkab üle piiri kaubandus?

Ma arvan, et sellist asja ei teki, sest praeguseks on väga paljudes peredes tekkinud olukord, kus inimesed kahtlustavad oma lähedase surmas ja haiguses just seost vaktsiiniga. Võtame ühe väga tuntud inimese – Õnne-Ann Roosvee. Enne seda oli ta terve kui purikas ja pärast seda tal tekkisid väga rasked sümptomid ja tervis on käest ära. Riina Kütt, väga tuntud inimene, MTÜ Ikkagi Inimesed juht, kes tegeleb ka vaktsiinikahjustustega inimestega – enne elurõõmus inimene, osales, kui ma õieti mäletan, kodukaitses, aga enam ei saa midagi teha. Ja need on tuntud inimesed. Ma toon ühe näite veel, Paidest jällegi, kus üks vanem meesterahvas suri pärast kolmandat süsti, 15 minutit pärast seda kukkus oma auto kõrval kokku. Ja kui tema tütar esitas taotluse saada hüvitist seoses COVID‑i vaktsiinide kahjuga, siis sealne komitee ütles, et ei, siin puudub põhjuslik seos. Aga õnneks on olemas üks tohter, kes võttis asja põhjalikult ette ja tõestas ära selle, et tõenäoline seos on olemas. Ja kui nüüd öelda seda, et hakkab Lätti sõitma, et ei tohiks nagu keelata, siis aga miks me keelame, ütleme … Oli vist siin see eelnõu, et kärbseseent ise võid süüa, aga seda reklaamida ei tohi. Keelame selle ära. Ja nüüd on niimoodi, et me laseme müügile selle vaktsiini, mis tegelikult kätkeb ohtu inimese tervisele, ja anname vaba voli seda [kasutada]. See jätab ikkagi tagaukse lahti, ma ütlen selle peale nii. Kui palju on neid, kes lähevad Euroopasse seda vaktsiini saama, ma ei tea seda. See on praegusel hetkel minu, eelnõu ettekandja arvamus selles asjas. Aga meie ülesanne on ikkagi seista oma rahva tervise eest, et sellised ravimid, mida ei ole lõpuni uuritud, [oleks keelatud]. Me näeme tegelikult põhjuslikku seost just, ütleme, nii kasvajate kui ka surmade osas, mis on järsult tõusnud. Ka laste sünd on vähenenud väga suures ulatuses. Süstiti ka rasedaid naisi, kuigi uuringud olid tegemata. Te võite muudatusettepanekud teha ja eks siis komisjonis arutame seda.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Teie eelnõu küll ei puuduta seda teemat, aga kuidas te suhtute sellesse, et COVID‑i vaktsiine reklaamitakse meedia vahendusel ja tehakse reklaami koos teiste kaupadega? Kas teie meelest on see eetiline? Või ikkagi peaks vaktsiinidest rääkima inimesele perearst?

Aitäh, hea küsija! Kahjuks on teil sada protsenti õigus. Praegu on tekkinud olukord, kus mitte kõikidel telekanalitel, aga Kanal 2‑s, ma panin tähele enne jõule, kui oli seal … Ma ei suuda meenutada, mis asi, mis on need rohud, ütleme, palavikku alandavad rohud. Oli reklaam kenasti ja siis oli all tekst: "Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege [tähelepanelikult] pakendi infolehte. Kaebuste [püsimise] korral või ravimi [kõrval]toimete [tekkimisel pidage nõu] arsti või apteekriga." See oli seal kenasti olemas. Ja pärast seda tuli ilusas jõulumeeleolus reklaam: selleks, et hoida oma lähedasi, selleks, et vältida haigestumist, vaktsineeri ennast COVID‑i vastu. Ja seal ei olnud seda [teavet] all, et tähelepanu, tegemist on ravimiga. Oli ainult, et kampaaniat toetab Pfizer, ja ma ei mäleta, üks asi oli veel. Ma salvestasin need ära, mõlemad klipid. Tegemist on ravimiseaduse rikkumisega, kuna igasugusel ravimil, ka vaktsiinil peab olema tegelikult juures seesama informatsioon, et tegemist on ravimiga. Muidugi, ma arutasin seda teemat siin Irja Lutsariga. Irja Lutsar ütles: "Aga me ei nimeta ravimi nime, me lihtsalt ütleme, et on vaktsiin." Aga kui ikkagi reklaamija, selle kampaania tellija on Pfizer, siis on selge, et tegemist on ju ravimiga. Siin on lihtsalt mõned telekanalid läinud seda teed, et raha saamise eesmärgil rikuvad Eesti Vabariigi seadust.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Teile rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks sotsiaalkomisjoni liikme Irja Lutsari. Palun!

Austatud juhataja! Kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas seaduseelnõu 29. septembril 2023. aastal ja kohal olid kõik liikmed. Lisaks sotsiaalkomisjoni liikmetele võtsid istungist osa Sotsiaalministeeriumi ravimiala spetsialist Mari Amos ja Ravimiameti ekspert Keiu Heinla. Mari Amos tuletas meile meelde, et see ei ole mitte esimene kord, kui seda seaduseelnõu ettepanekut sotsiaalkomisjon arutab. Sotsiaalkomisjon arutas sarnast ettepanekut ka 7. veebruaril 2023. aastal ja siis lükati see eelnõu tagasi. Mari Amos lisas veel, et vastavalt Euroopa Liidu direktiivile ei ole kartsinogeensete ja genotoksiliste uuringute tegemine vaktsiinide puhul nõutav, nii et selles mõttes ei ole midagi rikutud. Ja teiseks, kui me selle ravimi ühes liikmesriigis keelustame, siis see käib ka teiste kohta. Nii et kui me Eestis selle nüüd ära keelustame, siis peavad meil olema selleks väga tugevad andmed, et see ravim on ohtlik – antud juhul on juttu vaktsiinidest –, ja see siis sunnib ka teisi riike need ravimid keelustama. Praeguseks vähemalt Ravimiameti ja Sotsiaalministeeriumi andmetel nad niisuguseid andmeid näinud ei ole. Ma tuletan veel kord meelde – lükkaksin mõned eelkõneleja Kalle Grünthali väited ümber –, et ravimeid Euroopas reguleeritakse tsentraalse reguleerimise kaudu ja need dokumendid on kõik saadaval Euroopa Ravimiameti kodulehel. Kogu seda hinnangu käiku võib sealt jälgida. Need on suured dokumendid, aga need on kindlasti seal olemas. Teiseks ma tahaksin mainida, et need vaktsiinid, mida kasutati … Eesti kliinilistes uuringutes ei osalenud, aga nendele vaktsiinidele, mida me Eestis kasutasime, kõigile oli antud müügiluba. Kuigi jah, ma möönan, et tookord, kui vaktsiinid turule tulid, oli see müügiluba ajutine, praeguseks on need müügiload permanentseks muudetud. Ja veel tahaksin meelde tuletada, et kõik kliinilised uuringud … Kui vaktsiinid turule tulid, oli kaks suurt kliinilist uuringut, kumbki firma oli teinud pimendatud uuringud, milles osales 40 000 osavõtjat, pooled olid vaktsiinigrupis ja pooled olid platseebogrupis, ja enam-vähem sama suurusega uuringud olid mõlemal firmal. Kõik uuringud olid saanud eetikakomitee loa ja kõigis uuringutes osalejad olid allkirjastanud informeeritud nõusoleku. Nii et sotsiaalkomisjonis oli elav diskussioon. Ma ei hakka seda diskussiooni siin välja tooma. Oli ka juttu vaktsiinikahjudest, aga see eelnõu tegelikult vaktsiinikahjusid ei puuduta ja vaktsiinikahjusid me sotsiaalkomisjonis arutasime eraldi, nii et neid ma ka välja tooma ei hakka. Sotsiaalkomisjon tegi oma istungil järgmised otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11. oktoobril, aga asjaolude sunnil on see nihkunud jaanuarikuusse, selle poolt olid kõik osavõtjad. Teiseks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Irja Lutsar, selle poolt olid ka kõik osavõtjad. Ja kolmandaks, teha ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, selle ettepaneku poolt oli 7 sotsiaalkomisjoni liiget, vastu oli 1 ja erapooletuid ei olnud. Aitäh!

Austatud ettekandja, ma tänan teid! Teile on vähemalt üks küsimus. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Kõigepealt, hea Irja, ma tahaksin teha olulise paranduse: see eelnõu oli eelmises Riigikogus ka, aga seda mitte ei lükatud tagasi, vaid see langes menetlusest välja, kuna Riigikogu lõpetas oma töö. See on väga oluline vahe. Teiseks, ma tahaksin juhtida teie tähelepanu sellele, et te rääkisite siin, ütleme, uuringugruppidest ja viitasite ka platseebogrupile. Jah, see on tõsi. Aga te jätsite rääkimata ühe väga olulise asja, mis on äärmiselt ebaeetiline. Nimelt, vaktsiinide kasu ja riski suhte usaldusväärne analüüs oli võimalik küll, kuni kliinilistes uuringutes oli säilinud platseebogrupp, aga sügavalt ebaeetiline oli see, et see kontrollgrupp kaotati keset uuringut. Tänaseks on kõik kontrollgrupid kaotatud, aga see on lubamatu. Nii et ärge tulge rääkima, palun, seda juttu, et kõik on kontrolli all. Ei ole! Vaielge vastu.

Jaa, mina ei olnud ühegi selle uuringu läbiviija ja ei olnud ka üheski komitees, mis neid otsuseid tegi. Võin teile rääkida, mida ma olen kuulnud oma sõpradelt, kes on ka eksperdid infektsioonhaiguste alal. Tekkis niisugune olukord, et inimesed enam ei tahtnud pimendatud uuringus olla, ei tahtnud seal platseebogrupis olla, nad tahtsid teada, kas nad said vaktsiini või nad said platseebot. Nii et see oli üks olukord. Ja sellepärast ja kuna vaktsiinidel reeglina niisuguseid väga pikaajalisi kõrvaltoimeid ei ole, tehti otsus platseebo katkestada ja pakkuda platseebogrupis olnud inimestele võimalus saada vaktsiini. See, et platseebogrupid katkestatakse pärast põhiuuringu tegemist ära, ei ole väga erakordne juhtum. Seda on tehtud ravimite puhul, seda on tehtud ka vaktsiinide puhul, et mitte panna platseebogrupis olevaid inimesi nagu ebaõiglasse olukorda. Vaktsineerimine loomulikult oli kõigile vabatahtlik. Aga nagu ma ütlesin, ma ei ole üheski sellises komitees olnud, nii et ma neid detaile täpselt ei tea, aga ilmselt on need ka kättesaadavad.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teades, et te olete meditsiinivaldkonnas ekspert, õppinud üle kümne aasta vähemalt, küsin ma teie käest niisuguse asja. Te ütlesite alguses, et nende vaktsiinide puhul ei olnud kliinilisi testimisi võimaliku vähiriski või siis geenikahjustuste suhtes. Kas on nüüd tagantjärele mõeldud, et ka vaktsiinid võiksid edaspidi sellised kliinilised testid läbi teha, kuigi ma saan aru mitte meditsiiniinimesena, et see on äärmiselt keeruline, peaaegu et võimatu?

Urve Tiidus, palun!

Need otsused tegelikult tehakse ikkagi iga ravimi puhul eraldi. Nüüd me läheme küll natuke detailidesse, aga ravimid koosnevad erinevatest komponentidest ja kui ühelgi nendest komponentidest kas ei ole vähiriski või genotoksilist riski või ka teoreetiliselt ei ole üldse võimalik, et see aine annab vastavaid riske, siis eeldatakse, et neid riske ei ole, ja sellisel juhul neid uuringuid ei tehta. Aga see [otsus] tehakse iga vaktsiini, iga ravimi puhul eraldi ja neid katseid ei tehta loomulikult inimestega, vaid neid tehakse katseloomadega. Nii et need uuringud on teostatavad ja tehtavad, ja kui tekib selline kahtlus, siis need ka kindlasti tehakse. No eelkõneleja ütles, et vähki [haigestumine] on maailmas tõusnud. Sellega võib ainult nõus olla, aga vähk on väga tugevalt seotud vanusega ja mida rohkem on 60+ inimesi, seda rohkem kahjuks on ka pahaloomulisi kasvajaid.

Eero Merilind, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Küsimus ettekandjale Irja Lutsarile. Palun teie arvamust, et siin saalis ja diskussioonis jääks kõlama seisukoht, et vaktsiinid on rahva tervisele olulised ja kaitsevad haiguste eest.

Jaa, seda kahtlemata. Tuhandeid uuringuid on selle kohta, mis on näidanud, et COVID‑i vaktsiinid tõesti vältisid surmasid, vältisid tõsiseid tagajärgi. Mina olen üldiselt skeptiline inimene ja ma olen ka skeptiliselt otsinud uuringuid, mis näitaksid, et koroonaviiruse vaktsiinid on kahjulikud. Ma ei ole niisuguseid uuringuid näinud. Ükskõik, kuidas sa vaatad – kas Eesti uuringuid või rahvusvahelisi uuringuid, suuremaid või väiksemaid –, alati vaktsiinigrupis kulgeb inimestel COVID kergemini kui kontrollgrupis. COVID‑i vaktsiinid ei olnud ideaalsed – ei ole ükski, vähesed vaktsiinid on ideaalsed –, aga nad väga hästi kaitsesid ja kaitsevad ka praegu raske haiguse ja surma eest. Nii et vaktsiinid kahtlemata, ilma küsimärgita, aitasid meid sellest pandeemiast välja.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Tegelikult, lugupeetud ettekandja, te rääkisite ennast praegu sisse seoses sellega, et inimesed ei tahtnud platseebogrupis enam olla. Aga see on ju tegelikult see kliiniline … Ütleme, rikuti uuringu põhimõtteid. Me ju ei tea praegu, kas on olemas selle COVID‑i osas usaldusväärsus, sest kontrollgrupid kaotati. Te lihtsalt räägite sealt puldist seda juttu. Aga okei, öelge mulle, mis põhjusel Pfizer salastas 75 aastaks siis need andmed selles osas, et me ei tea, kui kaua see ogavalgu tootmine inimorganismis kestab. Miks ta seda tegi – 75 aastat?

Jah, ma ei ole Pfizeri töötaja, ma ei ole kunagi … Ma olen olnud küll Pfizeri töötaja 20 aastat tagasi, aga tookord Pfizeril vaktsiine ei olnud. Miks? Tavaliselt salastatakse mingid patendiga väga tugevalt seotud uuringud, aga antud juhul ma ei oska öelda, mis on üldse salastatud, missugune tehnoloogia on salastatud, nii et ma jään siin vastuse võlgu, ma seda ei tea.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Anti Poolametsa. Palun!

Tänan, lugupeetud aseesimees! Palun tervitada ka esimeest. Lugupeetud saadikud! Ma arvan, et see eelnõu tõstatab väga tõsise probleemi. Küsimus on selles, et kui teil on oma märkusi ja ettepanekuid, siis me võime mõistagi ju komisjonides edasi töötada, aga see, et kusagil on väga valed järeldused tehtud pandeemia ajast, viitab sellele, et Euroopa ravimimääruse muudatused, millega me praegu tegeleme, ütlevad otsesõnu, et hädaolukorras võib uuringuteta ravimeid lasta turule. Minus tekitab see küll murelikkust ja võiks tekitada ka erialainimestes, sest see on elementaarne teaduslik nõue, et meil on põhjalike uuringutega ravimid, mõistagi ka inimuuringutega, ja siis tuleb järeldus. Kuigi me teame, et pandeemiateemal on väga palju teravat kriitikat tehtud nende ravimite suhtes, kõik me teame seda, ka need, kes ennast vaktsineerida lasksid, et see vale, et vaktsiinid hoiavad ära nakatumise, mida siiski promoti, reklaamiti väga laialt, lendas kildudeks otsekohe, aga meie meedia ebatänuväärselt vaikis selle maha. Ehk tegelikult, ravimifirmad petsid meid juba selle väitega. Ükskõik, kuidas need väited turule toodi, et see hoiab ära nakatumise, igal juhul meie poliitikud rääkisid sellest lakkamatult ja kõva häälega. Mina nimetan sellist tegevust pettuseks. Mul on paraku väga palju näiteid, ei jõua siin lühikese ajaga neid tõstatada, kuidas inimesed uskusid sellesse, et tõesti hoiabki nakatumise ära. Linnapead, poliitikud läksid rahva sekka, õpetajad pidasid suuri üritusi, mille tulemusel nakatus massiliselt õpetajaid, koole. Rakvere linnapea, kes oma haiguse avalikustas – tema näidet võin tuua –, oli nii rõõmus, et näete, ma olen vaktsineeritud, järelikult ma ju ei saa raskelt põdeda, ütles ta sotsiaalmeedias. Ja siis, kui ta nakatus ja väga raskelt põdes, ta ütles: näete, vaadake, ravimifirmade lubadused ei vastanud üldse tõele. Ja seda [on olnud] väga paljudel juhtumitel. Aga, proua Irja Lutsar, te oleksite võinud meid informeerida nendest asjadest, mida te peaksite teadma ametijärgselt. Te olete kunagi ka Pfizeriga koostööd teinud, vähemalt ütleb niimoodi meile teie LinkedIni profiil. Vaadake, Pfizer on saanud USA suurima trahvi võltsturunduse eest, võltsravimite turule toomise eest. Miljardi [suurune] trahv – meditsiiniajaloos kõige suurem trahv. Kas see ei ole hoiatus nende firmade ebausaldusväärsuse suhtes, kui nad jälle tulevad lubadustega, et terve maailm peab süstima? Arvestage, kui süstitakse 2 miljardit inimest, millised on nende firmade kasumid. Nad ei kohku valetamise ees tagasi, sest kasum on miljardid ja miljardid ja miljardid. See, et kusagil on kõrvalmõjud ja inimesed kannatavad rängalt nende all, neid ei huvita, sest me näeme USA kohtujuhtumeid, kus neid ei huvitanud [see, kui nad] müüsid oma riigi sõjaväele võltsravimeid. 1,2 miljardit dollarit oli trahv. Siis võtame lähemast ajaloost, Pandemrixi vaktsiin seagripi vastu tõmmati turult tagasi Soomes ja Rootsis, sest ta selgelt, tõendatult põhjustas narkolepsiat. Vaadake, võrgus on … Palun kolm minutit lisaaega.

Palun, kolm minutit!

… ilmavõrgus on nende patsientide ühingud. Narkolepsia ohvrid on siiamaani aktiivsed, neil on ühingud. Rootsis oli üle 600 juhtumi. Narkolepsia on mõnede inimeste jaoks surmaotsus, ta võib igal pool magama jääda. Ja see oli Pandemrixi vaktsiin, mida reklaamiti samamoodi laialt, agressiivselt. Seda hakkas uurima Euroopa Liit, kuidas riike lüpsti rahaliselt, kuidas inimeste tervis sai kannatada ja puhuti üles seagripivaktsiini paanikat. Võib-olla proua Lutsaril ei ole veel kriitilist materjali kätte sattunud nende tänapäevaste vaktsiinide suhtes, aga nende firmade kriminaalajalugu on pikk ja ka see peaks tekitama küsimusi. Te olete kriminaalse firma jaoks töötanud. Pfizer on saanud karistada miljardites. Ettevaatust, inimesed, Pfizer on pannud toime raskeid kriminaalkuritegusid, määrinud kaela võltsravimeid inimestele. Ja muidugi COVID‑i teema. Kõige rohkem usaldan ma selliseid juhtumeid, kui mulle ütleb apteeker, et teate, mul läksid jalad paiste ja mitu kuud ei saanud paistetusest lahti, ma ei saanud kõndida. Sellised juhtumid on ju alarmeerivad, kui tervishoiutöötajad tulevad ja räägivad oma probleemidest. Ma tean kooliõde, kes keeldus vaktsineerimast lapsi, sest ta ise jäi pimedaks, ja tükiks ajaks pimedaks, kuni tal see kõrvalmõju ära läks. See oli talle piisav vapustus. Ma arvan, et ma ei hakka nimetama selle kooliõe nime, sellepärast et ta lastaks lahti tõenäoliselt, sest kuidas sa siis ei kuula meie käsku vaktsineerida. Nii et ma arvan, et me oleme jälle sattunud ebaausate ravimifirmade hammaste vahele. Me vaikime maha kõrvalmõjud. Samal ajal Soome ja mitmed [teised] riigid tegelevad väga tõsiselt kõrvalmõjudega. Minu lugupidamine – doktor Everaus oli vaktsiinide kõrvalmõjudega tegeleva toetusrühma algataja siin Riigikogus. See mahavaikimine on lubamatu. Ja samamoodi, me läbisime kadalipu ehk rikkusime riigi põhiseaduse § 18, mille järgi ei tohi kedagi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini‑ ega teaduskatsetele. Eestis tehti paraku sundvaktsineerimisega suurejoonelist, ebaseaduslikku ravimikatsetust. Ja mina ei võta seda teemat päevakorrast ära. Nii nagu see Pfizeri kuritegu USA‑s ei tohiks arstidel ununeda. Need firmad ei ole enam usaldusväärsed. Me peame väga valvsad olema, mida me ostame, sest meie inimeste tervis on A ja O. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Kalle Grünthal, teie soov on tulla Riigikogu kõnetooli? Kas teil on volitus fraktsioonilt? Palun mikrofon kohapeale! Kas on või ei ole? Nii ebaõiglane, kui see ka mulle ei tundu – ja antud hetkel ta tõesti tundub –, meie kodu‑ ja töökorra seadus mulle seda võimalust ei anna. Isegi algataja ei saa tulla. Aga palun, mikrofon teile kohapeal! Üks hetk. Palun!

Aitäh! Tundub jah ebaõiglane, kuna teema on oluline. Mis ma ütlen selle peale?

Aga te ei saagi midagi öelda, sest ma ei saa teile sõna anda, selles ongi see probleem.

Jaa.

Jah. Aga jõudu teile! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti 200 fraktsiooni esindaja Irja Lutsari. Palun! Aa, vabandust! Jah, sõnavõtt kohapealt. Palun!

Vabandust! Kuna minu nime siin korduvalt mainiti, siis ma tahtsin …

Aa, selge. Siis on vastusõnavõtt.

… vastusõnavõtu teha härra Poolametsale, et ei jääks siit kõlama, et ravimifirmad ainult kuritegevusega tegelevad. Ma nende eest muidugi ei saa rääkida, sest ma nende liige ei ole. Aga Eestis väga hoolega registreeritakse, Ravimiamet väga hoolega registreerib ja analüüsib igasuguste ravimite kõrvalnähtusid. Ja neid on ka COVID‑i vaktsiinidel olnud, aga need kõrvalnähud õnneks on siiski väga harvad võrreldes sellega, kui paljud inimesed on kasu saanud. Ja ma tahaksin teile ka öelda, et kui teil on või teate kedagi, kellel on kõrvalnäht, siis Ravimiametis saab väga kergelt neid kõrvalnähte registreerida. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 162 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle hääletamise ettevalmistamist. Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 162 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 53, vastu 7 ja erapooletuid ei ole, on eelnõu 162 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.