Arupärimine keskkonnavaldkonna arengukava 2030 kohta (nr 492)

Tänane teine päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Tõnis Möldri, Vadim Belobrovtsevi ja Lauri Laatsi 15. mail eelmisel aastal esitatud arupärimine keskkonnavaldkonna arengukava 2030 kohta. Palun ettekandjana Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Tõnis Möldri. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Tõesti üritasime eelmise aasta maikuus ligemale neli korda seda [arupärimist] üle anda. Kui ma vaatan seda [arupärimise] dokumenti, siis siin on nii mõnigi kuupäev maha kriipsutatud, aga 15. mail õnnestus meil tõepoolest anda üle arupärimine keskkonnavaldkonna arengukava 2030 kohta kliimaminister Kristen Michalile. [Põhjus] oli tõesti see, et aru saada, kaugel me konkreetse valdkonna arengukavaga oleme. Me näeme seda, et minister on alustanud väga sellise ühtpidi laiapõhjalise kaasamisega uue seaduse või roheseaduse loomist, kliimaseaduse loomist, samal ajal teatud arengukavad, mida näeb ette nii seadus kui ka erinevad Vabariigi Valitsuse otsused, on takerdunud. Siin ma pean silmas eelkõige metsanduse arengukava, mille kohta ütleb konkreetne seadus, et see on vaja Riigikogus heaks kiita, ja teine pool on just nimelt keskkonnavaldkonna arengukava, mille puhul me eeldame, et lisaks suurele kaasatusele on mingil hetkel valmis dokument, kuhu Riigikogu liikmed saavad sisse vaadata, et sellele oma hinnang anda. Ja pöördusimegi ministri poole viie küsimusega. Esimene küsimus neist oli, et millises faasis on konkreetselt keskkonnavaldkonna arengukava dokumentide koostamine ehk kuhumaani on jõutud. Millisel hetkel ja mis kujul kaasatakse erinevad osapooled konkreetse arengukava koostamisse? Millal tutvustatakse vaheetappe ja lõppdokumenti parlamendile? Millisel hetkel on koalitsioonil plaanis arengudokument kinnitada? Tegemist on valitsuse kinnitatava dokumendiga, mitte nagu metsanduse arengukava puhul, mis on parlamendi taseme dokument. Kas ja kuidas on arengukava dokument laiemalt Eesti 2030. aasta kliima vahe-eesmärkide ning 2050. aasta põhieesmärkidega seotud? Nendele küsimustele ootame ministri vastuseid. Aitäh!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli tagasi kliimaminister Kristen Michali. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Head arupärijad! Ma eelmise [arupärimise] puhul ei hakanud lõppsõna paluma, ma lihtsalt märgin siin [üht-teist] mõne lausega ära. Üldiselt oleks jah esimene soovitus nende koridoride kordategemine, nagu on soovitanud ka Konkurentsiamet, ja seejärel vaadata nende laiust, kindlasti võime sedagi kaaluda. Teiseks, liinikoridorid, mäletasin õigesti, on raadamistasust vabad, vaatasin. Sellele, kas CO2 raha saab kasutada või mitte, ma juba vastasin. Tegelikult see printsiip on juba 100%, mitte isegi 50%, see on kasvanud. Ja see, et autosid ei saa kodus laadida – ma siiski arvan, et üldjuhul valdavalt saab. Kui see elektrikatkestuse tõttu häiritud on, siis on teine asi, aga võrgud peaksid selle välja kannatama. Nüüd selle arupärimise juurde tulles, keskkonnavaldkonna arengukava 2030. Siin on tõepoolest viis küsimust. Võtan küsimuse ja siis vastan. Esimene: "Millises faasis on KEVAD arengudokumendi koostamine?" Vastus. Seoses ministeeriumide töö ümberkorraldamisega eelmisel aastal Kliimaministeeriumi loomise tõttu ühtlustatakse Kliimaministeeriumi tulemusvaldkondade arengukavade süsteemi terviklikult ning 2024. aasta kevadel esitatakse valitsusele ettepanekud ministeeriumide tulemusvaldkondade muutmiseks. Seejärel tehakse ettepanekud ja otsused järgmisteks tegevusteks arengukavade ja programmide kohta. "Millisel hetkel ja mis kujul kaasatakse huvitatud osapooled arengukava KEVAD koostamisse?" Vastus. Toimumas on ministeeriumisisesed arutelud erinevate arengukavade üle võimaliku koondava lahenduse leidmiseks, et kõik Kliimaministeeriumi valdkonnad saaksid arengukava tasemega kaetud. Eesmärk on vältida valdkondade dubleerimist erinevates arengudokumentides. Kliimaministeeriumi valdkondade katmiseks [tehakse] pigem vähem ja kompaktsemaid arengukavasid. Kolmas küsimus: "Millal tutvustatakse KEVAD koostamise vaheetappe ning lõppdokumenti parlamendile?" Vastus. Kliimaministeeriumis uuendatakse arengukavade süsteemi ning uusi arengukavasid planeeritakse ühtse lähenemise alusel. Seetõttu ei pea ma hetkel vajalikuks keskkonnavaldkonna arengukava 2030 kinnitada. Pärast tulemusvaldkondade korrastamist 2024. aasta kevadel selgub, mitu arengukava Kliimaministeeriumi valdkondade katmiseks saab olema ja millised need on. Neljas küsimus: "Millisel hetkel on koalitsioonil plaanis uus KEVAD arengudokument kinnitada?" Vastus. Nagu eelmisele küsimusele sai vastatud, selgub Kliimaministeeriumi strateegilise planeerimise raamistik ja arengukavade koosseis 2024. aasta kevadeks. Seejärel saab hakata kinnitama arengukavasid ja nendega seotud eelnõusid. Viies: "Kas ja kuidas on KEVAD arengudokument käsitlemas laiemalt Eesti 2030. aasta kliima vahe-eesmärke ning 2050. aasta põhieesmärki?" Vastus. KEVAD käsitleb kliimapoliitika koordineerivat tasandit, kirjeldab Kliimaministeeriumi kui koordineeriva asutuse vaadet ning määrab kesksed poliitikainstrumendid, mis loovad vajalikud eeldused eesmärkide poole liikumiseks. KEVAD seab kliimapoliitikas neli tegevussuunda. Esiteks, lepime kokku erinevate valdkondade panused ja rakendame neid 2030. ja 2035. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks. Teiseks, lõimime kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegilisse planeerimisse kõikidel tasanditel. Kolmandaks, loome kliimaeesmärkide täitmist soodustava keskkonna ja tugiteenused riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja ettevõtetele. Neljandaks, tagame usaldusväärsed ilmaandmed ja teenused inimelude ja vara kaitseks erineval tasandil otsuste tegemiseks ning kliimateenuste arendamiseks. KEVAD‑e kliimapoliitika mõõdikud, mida kliimaseadusega minnakse täpsustama sektorite tasandil, on järgnevad. Kliimariske teadvustavate, igapäevaelus kliimasõbralikke valikuid eelistavate Eesti elanike osakaal – algtase on 47% aastal 2021, sihttase on 70% aastal 2030. Teine on kasvuhoonegaaside netoheite CO2 ekvivalent. Kolmas on kasvuhoonegaaside heide jõupingutuste jagamise määrusega kaetud sektorites. Ja neljas on maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse ehk LULUCF-i [süsiniku] sidumise eesmärk. Need sihttasemed on täiesti olemas, nii et kui arupärijat huvitab, siis võin talle tutvustada. Aitäh!

Suur tänu! Teile on vähemalt üks küsimus. Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Kõigepealt jah, [mis puutub] sellesse viimati viidatud informatsiooni, siis kui on võimalik, võib selle ka kirjalikult edastada. Aga ma tuleksin laiemalt selle juurde. Üks asi on tõesti kliimaseadus, mis on väga laialt ette võetud ja mille aruteludesse on ka parlamendiliikmed kaasatud. Tegemist on seadusega. Olgem ausad, igasse seadusesse ei ole võimalik nii-öelda tervikvaadet ja sellist laia suundumust kirja panna. Aga arengukava on kindlasti see, mis võtab kokku tervikvaate ja riigi suundumused. See on ka selles mõttes poliitikaülene dokument, kuna arengukavasid valitsuskoalitsioon ja minister nii-öelda isekeskis muutma ei lähe. Minu küsimus ongi see: millal te tulete metsanduse arengukavaga siia suurde saali? Veel kord: tegemist on olulise dokumendiga ja meil ei ole metsanduse arengukava aastast 2020.

Aitäh! Tagantpoolt ettepoole tulles: metsanduse arengukava tuleb seejärel, kui me oleme metsandusvaldkonnas teatud seadusemuudatused teinud. Osa seadusemuudatusi me tegelikult oleme keskkonnakomisjonis juba ka tutvustanud. Arupärija noogutab, küllap on kursis. Teiseks, jah, kliimaseadusega me reguleerime – nagu me oleme ka kirjeldanud, täna see kaasamine, töö käib –, samamoodi seame sektoriaalseid eesmärke, mis ja milline see arengumudel saab olema. See tegelikult puudutab sedasama valdkonda ja tuleb sellesama esimese küsimuse juurde. Ma võin selle hea meelega kirjalikult anda, aga ma võin ka siin ette lugeda needsamad kliimapoliitika mõõdikud, mida kliimaseadusega minnakse täpsustama sektorite tasandile. Esimene oli kliimariske teadvustavate, igapäevaelus kliimasõbralikke valikuid eelistavate Eesti elanike osakaal. Allikas on Eurobaromeetri kliimateadlase sotsiaaluuring iga kahe aasta järel. 47% oli algtase aastal 2021 ja sihttase on 70% aastal 2030. Teine on kasvuhoonegaaside netoheite CO2 ekvivalent – algtase aastal 1990 oli 37 000 kilotonni CO2 ekvivalenti, sihttase on 8000 kilotonni CO2 ekvivalenti aastaks 2035. Kasvuhoonegaaside heide jõupingutuste jagamise määrusega kaetud sektorites oli veidi üle 6000 kilotonni CO2 ekvivalenti aastal 2005, sihttase aastaks 2030 on 4700 ja veidi peale kilotonni CO2 ekvivalenti. Ja neljas on maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse ehk LULUCF-i [süsiniku] sidumise eesmärk – algtase oli 2016–2018 keskmine, see tase ei ole fikseeritud, võib inventuuriga muutuda, nagu küsijale ilmselt teada on, ja sihttase, mis on suhteline eesmärk, võrreldes algtasemega on –434 kilotonni CO2 aastaks 2030.

Järgnevalt Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Kui sa juba nii lahkelt rääkisid sellest elektriautode laadimisest, siis ma tahtsin täpsustada. Sõltub ikka, kuidas laadida. Kui näiteks Kia EV9-d – uus auto, mis välja tuli – laadida tavavõrgust, siis see võtab aega 40 tundi ja 33 minutit. Selge on see, et sul ei ole aega [nii kaua] oodata. Selle jaoks on vaja ikka 380-voldise … Ütleme, peakaitse peab olema vähemalt 32-amprine, et seda laadida, ja siis võtab ka üheksa tundi aega. Selles on ikkagi küsimus, et kui need elektriautod kõik lükatakse korraga sinna võrku, siis lihtsalt ei kannata võrk seda välja.

Aitäh! No me ilmselt jah räägime siin veidi erinevast [asjast]. Ma ütleksin pigem nii, et vähemalt esialgu elektriautode kasv [suureneb]. Praegu on ju teada, et nii Eestis operaatorid kui ka mujal Baltimaades erinevad operaatorid on päris massiivselt elektriautode laadimistaristuid rajamas. See buum on tegelikult algamas. Ütleme nii, et ka väiksema esialgse kasvuga, kaasa arvatud tiheasustuspiirkondades, sellistes piirkondades on selline lihtsam ühe auto laadimine ikkagi igati jõukohane elektrivõrgule. Sellest me räägime.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ikkagi ei tulnud minu meelest seda vastust Mart Maastiku küsimusele. Kui Mustamäel üks progressiivne kortermaja lükkab kõik oma elektriautod laadima, siis mis seal tegelikult juhtub, kas seda on nagu mudeldatud ka? Kõik Circle K-s või mõnes teises laadimispunktis ei hakka ilmselt oma autot päeval laadimas käima, eelistatakse panna oma elektriauto ikka ööseks laadima. Kas tegelikult on tehtud mingisuguseid mudeleid ka, et kui elektriautode arv kasvab järgmise kahe aasta jooksul x protsenti, siis mis selle võrguga saab näiteks Tallinna magalarajoonides?

Aitäh! No esialgsed hinnangud on tõepoolest tehtud. Aga need on, veel kord, sellel tasemel, et kui korteriühistu üks, kaks või kolm autot pannakse laadima ööseks, siis ei ole täiendavat vajadust alajaamade ümberehitamiseks, seda muret ei ole. Täna me oleme stardi tasemel. Kui elektriautode laadimishulk kasvab, huvi kasvab, siis tegelikult võib-olla tuleb ka vaadata erinevaid ühendusi üle. Aga see ei ole midagi sellist, mis saaks elektriautode kasutamisele takistuseks. Pigem taristu rajamine on, nagu ma enne kirjeldasin, päris hoogsalt käima minemas. Sinna hulka käivad nii aeglasemad laadimisvõimalused kui ka kiiremad. Ja pigem ühel hetkel näiteks nendessamades magalates – [nii tundub] vähemalt esialgsete arutelude põhjal, mis on olnud sellel teemal – on küsimus ikkagi selles, mis on korteriühistu roll, mida korteriühistu on valmis tegema, kus on see koht, kus laadida saab, kus on see maalapike, kas seda teevad eraoperaatorid ja nii edasi. Nii et selle kõigega praegu tegeldakse. Noh, eks me otsime, ma arvan, seda teed. Täna jah elektrivõrk või elektrivahendid iseenesest sellele kuidagi takistuseks ei ole, mis ei välista, et tulevikus, kui on kuskil see koormus suurem, tuleb ka selleks samme astuda. Aga selleks ju, ma arvan, ühiskond on valmis.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Lõpetan meie tänase teise päevakorrapunkti käsitlemise.