Arupärimine ebaõnnestunud ja sõjalise kokkupõrke ohuga päädinud mereväe operatsiooni kohta (nr 784)

Liigume edasi, tänane teine päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Martin Helme, Rain Epleri, Varro Vooglaiu, Arvo Alleri, Helle-Moonika Helme ja Rene Koka 19. mail käesoleval aastal esitatud arupärimine ebaõnnestunud ja sõjalise kokkupõrke ohuga päädinud mereväe operatsiooni kohta (nr 784). Ja palun seda arupärimist tutvustama Riigikogu liikme Martin Helme. Palun!

Liigume edasi, tänane teine päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Martin Helme, Rain Epleri, Varro Vooglaiu, Arvo Alleri, Helle-Moonika Helme ja Rene Koka käesoleva aasta 19. mail esitatud arupärimine ebaõnnestunud ja sõjalise kokkupõrke ohuga päädinud mereväeoperatsiooni kohta (nr 784). Ja palun seda arupärimist tutvustama Riigikogu liikme Martin Helme. Palun!

Aitäh! Meie arupärimiste lettivõtmise operatiivsus on, nagu ta on, aga ega siin ei olegi midagi kurta, sest lugu ise on samas ooperis drooniintsidentidega ja Vene lennuväe Eesti õhupiiri rikkumisega. Põhimõtteliselt ju räägib lugu sellest, et kuigi me retooriliselt surume Venemaad põlvili ja tükeldama ja mida kõike muud, siis kui päris seisuks läheb, siis me oleme ikka täiesti abitud ja kaitsetud. Ja meil on selle kõige kohta tegelikult üsna pikk küsimuste rodu, 13 küsimust kokku, aga ma natuke meeldetuletuseks, et keegi ei pruugi mäletada, mis siin kevadel juhtus. Vahepeal oleme saanud palju tsirkust siin Pärtel-Peeter Perega Tallinnas ja muud asja. Aga tõsised asjad on ka vahepeal juhtunud. 14. mail ilmusid Venemaa ja Poola sotsiaalmeediakanalitesse uudised sellest, et Eesti ametkonnad on päev varem püüdnud tulutult peatada Venemaa varilaevastikku kuuluvat tankerit, millel on erinevad nimed, kas Argent või Jaguar. Materjalide põhjal kaasati operatsiooni Eesti mereväe patrullalused ja seirelennuk ja kopter. Ja on selgelt näha, et Eesti tegi katseid sundida selle laeva kurssi muutma ja sisenema teda Eesti territoriaalvetesse. Enne kui, ma juba tean ette, et peaminister tuleb siia vastama ja hakkab sogama siin, et laev liikus rahvusvahelistes vetes. Eesti majandusvöönd on rahvusvaheline vesi, mitte Eesti territoriaalvesi. Eesti jurisdiktsioon seal majandusvööndis ei kehti sellisel viisil nagu territoriaalvees. Nii et need laevad sõitsid rahvusvahelistes vetes ja püüti teda Eesti vetesse tuua. See ei õnnestunud, kohale ilmusid Vene hävitajad ja olukord oli päris terav. Aga Eesti avalikkus nii nagu droonide puhul, nii nagu ka nüüd värskete Vene lennukite Eesti õhupiiri rikkumise puhul sai sellest asjast teada mitu päeva hiljem, Riigikogu luges lehest, Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmed loevad ajalehest seda kõike. Meile kõigile ülisalajaselt saadetavad situatsiooniülevaated või julgeolekuülevaated – siis saame sealt lugeda Riigikogu liikmetele saadetud materjali, kui me juba ajalehest kõik selle olema ära lugenud. Segadust külvasid ka asjaomaste ministrite selgitused, mis olid alguses omavahel vastukäivad. Kui see segadus läbi sai, siis hakkas meile tulema lihtsalt tuim propaganda. Näiteks väitis Kaitseväe peastaabi ülem Vahur Karus, et Eestil ei olnud mingit kavatsust pardale minna. Samas mereväe endise ülema Jüri Saska hinnangul näitasid videod ja kõik asjaolud, et tegelikult seda plaaniti, ja mõningatest sõnavõttudest jäi täpselt samamoodi mulje, et seda plaaniti. Nii et meil on siin küsimusi terve rodu ja ma loodan, et vastused on sisukad.

Aitäh! Meie arupärimiste lettivõtmise operatiivsus on, nagu ta on. Aga ega siin ei olegi midagi kurta, sest lugu ise on samas ooperis drooniintsidentidega ja Vene lennuväe Eesti õhupiiri rikkumisega. Põhimõtteliselt räägib lugu sellest, et kuigi me retooriliselt surume Venemaad põlvili, tükeldame ja mida kõike muud, siis kui päris seisuks läheb, oleme me ikka täiesti abitud ja kaitsetud. Meil on selle kõige kohta tegelikult üsna pikk küsimuste rodu, kokku 13 küsimust. Aga natuke meeldetuletuseks, sest mõni ei pruugi mäletada, mis kevadel juhtus. Vahepeal oleme saanud palju tsirkust Pärtel-Peeter Perega Tallinnas ja muud asja. Aga tõsised asjad on ka juhtunud. 14. mail ilmusid Venemaa ja Poola sotsiaalmeediakanalitesse uudised sellest, et Eesti ametkonnad on päev varem püüdnud tulutult peatada Venemaa varilaevastikku kuuluvat tankerit, mille nimi on kas Argent või Jaguar. Materjalide põhjal [otsustades] kaasati operatsiooni Eesti mereväe patrullalused, seirelennuk ja kopter. On selgelt näha, et Eesti tegi katseid sundida laeva kurssi muutma ja sisenema Eesti territoriaalvetesse. Enne kui peaminister tuleb vastama – ma tean juba ette, et ta hakkab siin sogama ja rääkima –, ütlen, et Eesti majandusvöönd on rahvusvaheline vesi, mitte Eesti territoriaalvesi, ja Eesti jurisdiktsioon seal majandusvööndis ei kehti sellisel viisil nagu territoriaalvees. Nii et need laevad sõitsid rahvusvahelistes vetes ja neid püüti Eesti vetesse tuua. See ei õnnestunud. Kohale ilmusid Vene hävitajad ja olukord oli päris terav. Aga Eesti avalikkus sai – nii nagu droonide puhul ja nii nagu ka nüüd värskete Vene lennukite Eesti õhupiiri rikkumise puhul – sellest asjast teada mitu päeva hiljem. Riigikogu luges lehest ja ka Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmed loevad seda kõike ajalehest. Meile kõigile ülisalajaselt saadetavad situatsiooniülevaated või julgeolekuülevaated – jällegi, saame lugeda ainult Riigikogu liikmetele saadetud materjali siis, kui me oleme juba ajalehest selle kõik ära lugenud. Segadust külvasid ka asjaomaste ministrite selgitused, mis olid alguses vastukäivad. Kui see segadus läbi sai, siis hakkas meile tulema lihtsalt tuim propaganda. Näiteks väitis Kaitseväe peastaabi ülem Vahur Karus, et Eestil ei olnud mingit kavatsust pardale minna. Samas, mereväe endise ülema Jüri Saska hinnangul näitasid videod ja kõik asjaolud, et tegelikult seda plaaniti, ja mõningatest sõnavõttudest jäi täpselt samamoodi mulje, et seda plaaniti. Nii et meil on siin küsimusi terve rodu ja ma loodan, et vastused on sisukad.

Aitäh! Meie arupärimiste lettivõtmise operatiivsus on, nagu ta on. Aga ega siin ei olegi midagi kurta, sest lugu ise on samas ooperis drooniintsidentidega ja Vene lennuväe Eesti õhupiiri rikkumisega. Põhimõtteliselt räägib lugu sellest, et kuigi me retooriliselt surume Venemaad põlvili, tükeldame ja mida kõike muud, siis kui päris seisuks läheb, oleme me ikka täiesti abitud ja kaitsetud. Meil on selle kõige kohta tegelikult üsna pikk küsimuste rodu, kokku 13 küsimust. Aga natuke meeldetuletuseks, sest mõni ei pruugi mäletada, mis kevadel juhtus. Vahepeal oleme saanud palju tsirkust Pärtel-Peeter Perega Tallinnas ja muud asja. Aga tõsised asjad on ka juhtunud. 14. mail ilmusid Venemaa ja Poola sotsiaalmeediakanalitesse uudised sellest, et Eesti ametkonnad on päev varem püüdnud tulutult peatada Venemaa varilaevastikku kuuluvat tankerit, mille nimi on kas Argent või Jaguar. Materjalide põhjal [otsustades] kaasati operatsiooni Eesti mereväe patrullalused, seirelennuk ja kopter. On selgelt näha, et Eesti tegi katseid sundida laeva kurssi muutma ja sisenema Eesti territoriaalvetesse. Enne kui peaminister tuleb vastama – ma tean juba ette, et ta hakkab siin sogama ja rääkima, et laev liikus rahvusvahelistes vetes –, ütlen, et Eesti majandusvöönd on rahvusvaheline vesi, mitte Eesti territoriaalvesi, ja Eesti jurisdiktsioon seal majandusvööndis ei kehti sellisel viisil nagu territoriaalvees. Nii et need laevad sõitsid rahvusvahelistes vetes ja neid püüti Eesti vetesse tuua. See ei õnnestunud. Kohale ilmusid Vene hävitajad ja olukord oli päris terav. Aga Eesti avalikkus sai – nii nagu droonide puhul ja nii nagu ka nüüd värskete Vene lennukite Eesti õhupiiri rikkumise puhul – sellest asjast teada mitu päeva hiljem. Riigikogu luges lehest ja ka Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmed loevad seda kõike ajalehest. Meile kõigile ülisalajaselt saadetavad situatsiooniülevaated või julgeolekuülevaated – jällegi, saame lugeda ainult Riigikogu liikmetele saadetud materjali siis, kui me oleme juba ajalehest selle kõik ära lugenud. Segadust külvasid ka asjaomaste ministrite selgitused, mis olid alguses vastukäivad. Kui see segadus läbi sai, siis hakkas meile tulema lihtsalt tuim propaganda. Näiteks väitis Kaitseväe peastaabi ülem Vahur Karus, et Eestil ei olnud mingit kavatsust pardale minna. Samas, mereväe endise ülema Jüri Saska hinnangul näitasid videod ja kõik asjaolud, et tegelikult seda plaaniti, ja mõningatest sõnavõttudest jäi täpselt samamoodi mulje, et seda plaaniti. Nii et meil on siin küsimusi terve rodu ja ma loodan, et vastused on sisukad.

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli peaminister Kristen Michali. Palun!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli peaminister Kristen Michal. Palun!

Hea Riigikogu esimees, head arupärijad, head Riigikogu liikmed! Arupärimine nr 784. Enne kui asun vastama küsimustele, ütlen ära, et see narratiiv, mida Martin Helme ja EKRE üles ehitavad, teeks au iga Venemaa advokaadile, justkui ei peaks varilaevastikuga tegelema. Ja seda on väga kentsakas kuulda Eesti riigi parlamendis. Aga olgu. Küsimuste juurde. Kes langetas otsuse kõnealune mereväeoperatsioon ellu viia ja nii edasi? Vastus. Valitsus, valitsusasutused ja Kaitsevägi tegelevad Eesti julgeoleku tagamisega. Julgeoleku tagamise osa on nõutavate dokumentideta varilaevastiku liikumise piiramine eesmärgiga takistada Venemaal teenida raha, mis võimaldab sõdida Ukrainas ja luua provokatsioone NATO territooriumil. Eesti kui mereriigi õigus on kontrollida tema majandusvööndit läbivate aluste dokumentatsiooni vastavust nõuetele. Selline kontroll on mereväe rutiinne tegevus ning Eesti tegevus on kooskõlas UNCLOS‑is sätestatud meresõiduvabaduse printsiibiga. Kaitseväe-siseselt on kokku lepitud konkreetsed juhised ja tegevusplaanid erinevates olukordades, mida on tutvustatud ka Vabariigi Valitsusele. Üldiselt juhib taolisi operatsioone Kaitseväe peastaabi ülem, kes vastavalt kokkulepitule teavitab konkreetsetest tegevustest ja ettepanekutest kaitseministrit. Ka tanker Jaguari juhtumis käitus Kaitsevägi vastavalt kokkulepitule. Teine küsimus: "Kas seesuguseid operatsioonide elluviimine ilma valitsuse heakskiiduta on Teie hinnangul põhimõtteliselt lubatav, pidades silmas võimalikke väga kaugele ulatuvaid julgeoleku alaseid tagajärgi, mis võivad nende operatsioonidega kaasneda?" Vastus. 9. aprill 2025 võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise seaduse merejulgeoleku tugevdamiseks, mille eesmärk on tugevdada merejulgeolekut Eesti merealal. Selleks täpsustati Kaitseväe ülesandeid ning vahetu sunni ja sõjalise jõu kasutamist. Seadusega tagati Kaitseväele merel tegutsemiseks piisav paindlikkus, et Kaitsevägi oleks valmis merelt tulenevatele ohtudele kiiresti reageerima. Muudatuse kohaselt sai Kaitsevägi õiguse reageerida Eesti merealal korrakaitseliste meetmetega ja vajadusel sõjalise jõuga veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagavat taristut, samuti riigikaitse objekti, sadamat või muud rajatist, seadmestikku ähvardava ohu korral. Kolmas: "Kes ja kuidas vastutab selle väga ohtliku, Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni sõjalise vastandumise ja potentsiaalse sõjalise kokkupõrkeni viinud operatsiooni ebaõnnestumise eest? Kas peaminister? Või kaitseminister? Või mõlemad? Kes võtab reaalselt vastutuse ja mil moel?" Vastus. Nii nagu Riigikogu liikmed, on ka Vabariigi Valitsuse liikmed andnud vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Valitsus teeb kõik, et kaitsta oma rahvast ja heidutada meie agressiivset naabrit hoiduma valearvestustest NATO riikide suunal. Konkreetse juhtumi puhul oli tegemist lipuriigita laeva ja Venemaa Föderatsioonil ei olnud mingit põhjust lipuriigita alust kontrolliva Eesti mereväe laeva suhtes sellisel viisil tegutseda. Oma agressiivse tegevusega kinnitas Venemaa Föderatsioon esimest korda ametlikku seost varilaevastikuga. See juhtum demonstreerib, et varilaevastiku kontrollimine ja sanktsioneerimine töötab ning vastavaid jõupingutusi tuleb hoopis kasvatada. Euroopa Liit jätkab otsustavalt Venemaa survestamist ning varilaevastiku ja selle võimaldajate ohtliku tegevuse piiramist. Kategooriliselt olen ma muidugi vastu, nagu juba mainisin, sõnastusele "ebaõnnestumine". Merevägi ja Kaitsevägi viisid ellu planeeritud ja ettenähtud ülesande plaani alusel. Ka tulevikus tekitame suurt ebameeldivust vereraha liikumisel. Ainus ebaõnnestuja on siin Venemaa, kes on tahtnud varjata, et varilaevastik veab nende vereraha. Iga sellise juhtumiga paistavad Venemaa verised käejäljed kaugemale. Mereväge ja Kaitseväge tuleb tunnustada ja au anda, et nad takistavad vereraha, millega hoitakse Venemaa sõjamootorit üleval, liikumist. Suur julgeolekuliitlane, Ameerika president Trump, kes EKRE-le väga suureks eeskujuks tihti on, on korduvalt öelnud, ka hiljuti, et tuleb lõpetada Venemaalt nafta ostmine. Dokumentideta varilaevastiku sõidu takistamine kannab just seda eesmärki. Neljas: milline oli operatsiooni sündmuste ahel ja nii edasi, kellaajaline ülevaade? Vastus. Detailse kellaajalise ülevaate palusin saata arupärijate e-posti aadressidel. Kokkuvõtlikult siiski operatsiooni sündmuste ahel. Pistelise kontrolli käigus tuvastas merevägi, et tanker Jaguar on esitanud valeandmeid lipuriigi olemasolu kohta. Väidetavalt lipuriigilt Gabonilt saadi informatsioon, et laevalt on lipp ära võetud 10. mai 2025. Meresõidu turvalisuse tagamiseks UNCLOS‑i artikkel 110 alusel oli Eesti mereväel õigus kontrollida laeva dokumente ja õiguslikku staatust. Selleks käivitati 12.05.2025 ehk 12. mail ühisoperatsioon, kuhu oli kaasatud merevägi, PPA ehk Politsei‑ ja Piirivalveamet ja teised riigiametid. Teisipäeval, 13. mail suundus lipuriigita tanker Jaguar Eesti majandusvööndi kaudu Venemaa Föderatsiooni poole. Kella 18.30 paiku õhtul, mil tanker jõudis Naissaare põhjaossa, võttis merevägi tankeriga sidevahendite kaudu ühendust. Laev keeldus koostööst, jätkas teekonda Venemaale. Samal ajal viibisid operatsioonialas mereväe alused. Merevägi hindab iga olukorda individuaalselt ning antud hetkel polnud puuduva lipuriigi tõttu jõu kasutamine, sealhulgas pardumine, vajalik. Kaitsevägi kontrollis vastavalt protseduuridele oma vahenditega, et ei tekiks ohtu merealusele taristule. Raju eskortis tankerit kuni Eesti majandusvööndist väljumiseni. Ligikaudu poolteist tundi pärast seda, kui Raju alustas laeva eskortimist Eesti vetest välja, teavitas Raju Venemaa Föderatsiooni hävitajate madalast ülelennust, millele reageerisid omakorda NATO hävitajad piirkonnas. Viies: mitu AgustaWestland kopterit olid operatsiooni ajal reaalselt kasutusvalmid, kes broneeris? Vastus. Operatsiooniks oli valmis üks kopter AW139, kopterikasutuse broneeris planeerimismeeskonda kaasatud PPA ehk Politsei‑ ja Piirivalveameti vastutav ametnik. Kuues: kaitseminister Hanno Pevkur on öelnud, et tankerile pardumise plaani operatsiooni käigus kordagi olnud, et vastupidised osutused olevat osaks Vene propagandast, ometi jääb arusaamatuks, kuidas kavatseti pardumata tankeri dokumente kontrollida, ja nii edasi. Vastus. Operatsioon ei sisaldanud jõuga pardumise plaani, eesmärgiks oli tankeri suunamine Eesti vetesse ankrualale dokumentide kontrollimiseks, kasutades mitteeskaleerivaid vahendeid. Samuti oli plaanis rakendada laeva tegevuse osas visuaalset kontrolli, kuni laev lahkub majandusvööndist. Seitse: millisele õiguslikule alusele tuginedes operatsioon ellu viidi? Vastus. Õiguslikuks aluseks oli ÜRO mereõiguse konventsiooni artikkel 110 lõige 1 punkt d. See annab rannikuäärsele riigile õiguse ilma lipuriigita laev kinni pidada ja dokumentide kontrollimiseks parduda. Eesti tegutses vastavalt sellele sättele. Kaheksas: mereväe endise ülema Jüri Saska hinnangul puudub Eesti Vabariigil võimekus selliseid sunnitud operatsioone läbi viia. Vastus. Eesti huvi on tagada rahvusvahelisele õigusele toetuvate ülesannete täitmine oma majandusvööndis. Tegutseme proportsionaalselt koostöös NATO partneritega ja tuginedes oma tegevuses asjakohastele õiguslikele alustele ja ohuhinnangutele. Üheksas: "Miks on Eesti vabariik otsustanud asuda Läänemerel väidetavaid Venemaa [Väidetavaid Venemaa! – K. M.] varilaevastiku tankereid kontrollima iseseisvalt, selle asemel, et tegutseda koostöös teiste Läänemere riikidega, kelle võimekus seesuguseid operatsioone ellu viia on tunduvalt suurem? Kas kontrollioperatsioone ei oleks mõistlikum ellu viia mitte vahetult enne Venemaa territoriaalmere algust, vaid Läänemerre sisenemisel Taani, Saksamaa, Poola ja Ühendkuningriigi merevägede osalusel?" Vastus. Tegutseme vastavalt rahvusvahelise mereõiguse konventsioonis sätestatud rannikuriikide kohustustele ja õigustele. Euroopa Liidu ja NATO riikide vahel toimub Venemaa varilaevastiku teemal pidev koostöö. Nafta eksport on Venemaale kriitiline tuluallikas ja läänemaailma ühine eesmärk on takistada Venemaal sanktsioonidest ja nafta hinnalaest mööda minna ja sõjapidamiseks tulu teenida. Oma majandusvööndis reageerivad varilaevastiku tegevusele ka teised riigid. Näiteks saab tuua Saksamaa 21. märtsi sammu konfiskeerida Rostocki sadamas triivima jäänud varilaevastiku tanker. Ka Euroopa Liit jätkab otsustavalt Venemaa survestamist ning varilaevastiku ohtliku tegevuse vastu võitlemist, lisades varilaevastiku aluseid Euroopa Liidu sanktsiooninimekirja ja kehtestades Venemaa eksporditavale naftale hinnalage. Ja neid meetmeid tuleb lähitulevikus veel. Kümme: miks vaikiti juhtum ligi 24 tunni jooksul Eesti avalikkuse eest maha, seda asuti kommenteerima alles pärast Poola ja Venemaa sotsmeediakanalite kaudu info avalikkuse ette tulekut? Vastus. Tegemist on mereväe rutiinse tegevusega. Üldjuhul Kaitsevägi ei teavita operatsiooniga kaasnevatest tegevustest avalikkust enne, kui operatsioon on tervikuna läbi viidud. Detailse info jagamine avalikkusele annab ka vastasele väärtuslikku teavet meie tegevuse ja protseduuride kohta. Mis puudutab Venemaa sotsiaalmeediakanalites avaldatud materjali, siis olid sel selgelt infomanipulatsiooni tunnusmärgid, näiteks videote kiirendatud levitamine infokeskkondades ja see, kuidas Venemaa hävitaja ilmus lipuriigita laevalt filmitud videokaadrisse. Samuti levitati nendes kanalites valeväidet, et tegu oli Gaboni lipuga alusega. Üheteistkümnes: millised on juhtumi õppetunnid? Vastus. Viimase aasta jooksul on kasvanud Soome lahte läbivate nõutava dokumentatsioonita aluste transiit. Eesti kui mereriigi õigus on kontrollida tema majandusvööndit läbivate aluste dokumentatsiooni vastavust nõuetele. Kontroll on mereväe rutiinne tegevus ning Eesti tegevus on kooskõlas UNCLOS‑is sätestatud meresõiduvabaduse printsiibiga. Ka Transpordiamet jätkab Eesti majandusvööndis sõitvate laevade kontrollimist. Eesti jätkab oma merealadel tegevust nende aluste osas, mis kujutavad endast ohtu meie kriitilisele taristule, merekeskkonnale või rikuvad rahvusvahelist õigust. Kontrolli läbiviivad asutused hindavad iga olukorda eraldiseisvalt. Kaheteistkümnes: kas eksisteerib riskianalüüs, mis näitaks, millised ohud selliste operatsioonidega kaasneb? Vastus. Iga operatsiooni planeerimisel lähtutakse ohuhinnangust. Riigikogu liikmetel on võimalik selliste dokumentidega tutvuda, arvestades konkreetsele teabele seaduses sätestatud korras kehtestatud juurdepääsupiiranguid. Koostöö Riigikogu riigikaitsekomisjoniga aitab tagada, et parlamendiliikmed saavad teatava regulaarsusega julgeolekuolukorda puudutavaid ülevaateid ja täiendavaid selgitusi. Kolmeteistkümnes: olete seoses Eesti Kaitseväe kontingendi Ukrainasse viimisega öelnud, et otsuse selles küsimuses langetab Riigikogu. Vastus. Kõnealune operatsioon oli Eesti-poolne seaduslik kontrollmeede oma majandusvööndis seoses lipuriigita aluse seilamisega Läänemerel ja meie majandusvööndis. Riigikogu roll ja otsustusõigus tulenevad põhiseadusest ning olen kõneks olevast panustamise plaanist avalikult rääkides korduvalt välja toonud, et enne üksuse saatmist välismissioonile küsime selleks mandaati, nagu kord nõuab, Riigikogult. Aitäh!

Hea Riigikogu esimees! Head arupärijad ja head Riigikogu liikmed! Arupärimine nr 784. Enne kui asun vastama küsimustele, ütlen ära, et see narratiiv, mida Martin Helme ja EKRE üles ehitavad, justkui ei peaks varilaevastikuga tegelema, teeks au igale Venemaa advokaadile, kuid seda on väga kentsakas kuulda Eesti riigi parlamendis. Aga olgu. Küsimuste juurde. Kes langetas otsuse kõnealune mereväeoperatsioon ellu viia? Ja nii edasi. Vastus. Valitsus, valitsusasutused ja Kaitsevägi tegelevad Eesti julgeoleku tagamisega. Julgeoleku tagamise osa on nõutavate dokumentideta varilaevastiku liikumise piiramine eesmärgiga takistada Venemaal teenida raha, mis võimaldab sõdida Ukrainas ja luua provokatsioone NATO territooriumil. Eesti kui mereriigi õigus on kontrollida tema majandusvööndit läbivate aluste dokumentatsiooni vastavust nõuetele. Selline kontroll on mereväe rutiinne tegevus ning Eesti tegevus on kooskõlas UNCLOS‑is sätestatud meresõiduvabaduse printsiibiga. Kaitseväe-siseselt on kokku lepitud konkreetsed juhised ja tegevusplaanid erinevates olukordades ja [neid plaane] on tutvustatud ka Vabariigi Valitsusele. Üldiselt juhib niisuguseid operatsioone Kaitseväe peastaabi ülem, kes vastavalt kokkulepitule teavitab konkreetsetest tegevustest ja ettepanekutest kaitseministrit. Ka tanker Jaguari juhtumis käitus Kaitsevägi vastavalt kokkulepitule. Teine küsimus: kas seesuguste operatsioonide elluviimine ilma valitsuse heakskiiduta on teie hinnangul põhimõtteliselt lubatav, pidades silmas võimalikke väga kaugele ulatuvaid julgeoleku alaseid tagajärgi, mis võivad nende operatsioonidega kaasneda? Vastus. 9. aprill 2025 võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise seaduse merejulgeoleku tugevdamiseks, mille eesmärk on tugevdada merejulgeolekut Eesti merealal. Selleks täpsustati Kaitseväe ülesandeid ning vahetu sunni ja sõjalise jõu kasutamist. Seadusega tagati Kaitseväele merel tegutsemiseks piisav paindlikkus, et Kaitsevägi oleks valmis merelt tulenevatele ohtudele kiiresti reageerima. Muudatuse kohaselt sai Kaitsevägi õiguse reageerida Eesti merealal korrakaitseliste meetmetega ja vajaduse korral sõjalise jõuga veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagavat taristut, samuti riigikaitse objekti, sadamat või muud rajatist, seadmestikku ähvardava ohu korral. Kolmas: "Kes ja kuidas vastutab selle väga ohtliku, Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni sõjalise vastandumise ja potentsiaalse sõjalise kokkupõrkeni viinud operatsiooni ebaõnnestumise eest? Kas peaminister? Või kaitseminister? Või mõlemad? Kes võtab reaalselt vastutuse ja mil moel?" Nii nagu Riigikogu liikmed on ka Vabariigi Valitsuse liikmed andnud vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Valitsus teeb kõik, et kaitsta oma rahvast ja heidutada meie agressiivset naabrit hoiduma valearvestustest NATO riikide suunal. Konkreetse juhtumi puhul oli tegemist lipuriigita laevaga ja Venemaa Föderatsioonil ei olnud mingit põhjust lipuriigita alust kontrolliva Eesti mereväe laeva suhtes sellisel viisil tegutseda. Oma agressiivse tegevusega kinnitas Venemaa Föderatsioon esimest korda ametlikku seost varilaevastikuga. See juhtum demonstreerib, et varilaevastiku kontrollimine ja sanktsioneerimine toimib ning vastavaid jõupingutusi tuleb hoopis kasvatada. Euroopa Liit jätkab otsustavalt Venemaa survestamist ning varilaevastiku ja selle võimaldajate ohtliku tegevuse piiramist. Kategooriliselt olen ma muidugi vastu, nagu juba mainisin, sõnastusele "ebaõnnestumine". Merevägi ja Kaitsevägi viisid ellu planeeritud ja ettenähtud ülesande plaani alusel. Ka tulevikus tekitame suurt ebameeldivust vereraha liikumisel. Ainus ebaõnnestuja on siin Venemaa, kes on tahtnud varjata, et varilaevastik veab nende vereraha. Iga sellise juhtumiga paistavad Venemaa verised käejäljed kaugemale. Mereväge ja Kaitseväge tuleb tunnustada ja neile tuleb au anda selle eest, et nad takistavad liikumast vereraha, millega hoitakse üleval Venemaa sõjamootorit. Suur julgeolekuliitlane, Ameerika president Trump, kes on EKRE-le tihti väga suureks eeskujuks, on korduvalt öelnud, ka hiljuti, et tuleb lõpetada Venemaalt nafta ostmine. Dokumentideta varilaevastiku sõidu takistamine kannab just seda eesmärki. Neljas: milline oli operatsiooni sündmuste ahel? Ja nii edasi, küsitakse ka kellaajalist ülevaadet. Vastus. Detailse kellaajalise ülevaate palusin saata arupärijate e-posti aadressidele. Kokkuvõtlikult siiski operatsiooni sündmuste ahel. Pistelise kontrolli käigus tuvastas merevägi, et tanker Jaguar on esitanud valeandmeid lipuriigi olemasolu kohta. Väidetavalt lipuriigilt Gabonilt saadi informatsioon, et laevalt on lipp ära võetud 10. mail 2025. Meresõidu turvalisuse tagamiseks UNCLOS‑i artikli 110 alusel oli Eesti mereväel õigus kontrollida laeva dokumente ja õiguslikku staatust. Selleks käivitati 12. mail 2025 ühisoperatsioon, kuhu oli kaasatud merevägi, PPA ehk Politsei‑ ja Piirivalveamet ning teised riigiametid. Teisipäeval, 13. mail suundus lipuriigita tanker Jaguar Eesti majandusvööndi kaudu Venemaa Föderatsiooni poole. Kella 18.30 paiku õhtul, kui tanker jõudis Naissaare põhjaossa, võttis merevägi tankeriga sidevahendite kaudu ühendust. Laev keeldus koostööst ja jätkas teekonda Venemaale. Samal ajal viibisid operatsioonialas mereväe alused. Merevägi hindab iga olukorda individuaalselt. Sellel hetkel polnud puuduva lipuriigi tõttu jõu kasutamine, sealhulgas pardumine, vajalik. Kaitsevägi kontrollis vastavalt protseduuridele oma vahenditega, et ei tekiks ohtu merealusele taristule. Raju eskortis tankerit kuni Eesti majandusvööndist väljumiseni. Ligikaudu poolteist tundi pärast seda, kui Raju alustas laeva eskortimist Eesti vetest välja, teavitas Raju Venemaa Föderatsiooni hävitajate madalast ülelennust, millele reageerisid omakorda NATO hävitajad piirkonnas. Viies: mitu AgustaWestland kopterit olid operatsiooni ajal reaalselt kasutusvalmid? Kes need broneeris? Vastus. Operatsiooniks oli valmis üks kopter AW139, kopterikasutuse broneeris planeerimismeeskonda kaasatud PPA ehk Politsei‑ ja Piirivalveameti vastutav ametnik. Kuues: "Kaitseminister Hanno Pevkur on öelnud, et tankerile pardumise plaani operatsiooni käigus kordagi ei olnud ning et vastupidised osutused olevat osaks Vene propagandast. Ometi jääb arusaamatuks, kuidas kavatseti pardumata tankeri dokumente kontrollida." Ja nii edasi. Vastus. Operatsioon ei sisaldanud jõuga pardumise plaani. Eesmärk oli tankeri suunamine Eesti vetesse ankrualale dokumentide kontrollimiseks, kasutades mitteeskaleerivaid vahendeid. Samuti oli plaanis rakendada laeva tegevuse visuaalset kontrolli, kuni laev lahkub majandusvööndist. Seitsmes: "Millisele õiguslikule alusele tuginedes operatsioon ellu viidi?" [Ja nii edasi.] Õiguslik alus oli ÜRO mereõiguse konventsiooni artikkel 110 lõige 1 punkt d. See annab rannikuäärsele riigile õiguse ilma lipuriigita laev kinni pidada ja dokumentide kontrollimiseks parduda. Eesti tegutses vastavalt sellele sättele. Kaheksas: "Mereväe endise ülema Jüri Saska hinnangul puudub Eesti Vabariigil võimekus selliseid sunnitud operatsioone läbi viia." [Ja nii edasi.] Vastus. Eesti huvi on tagada rahvusvahelisele õigusele toetuvate ülesannete täitmine oma majandusvööndis. Tegutseme proportsionaalselt koostöös NATO partneritega ja tuginedes oma tegevuses asjakohastele õiguslikele alustele ja ohuhinnangutele. Üheksas: "Miks on Eesti Vabariik otsustanud asuda Läänemerel väidetavaid Venemaa varilaevastiku tankereid kontrollima iseseisvalt, selle asemel, et tegutseda koostöös teiste Läänemere riikidega, kelle võimekus seesuguseid operatsioone ellu viia on tunduvalt suurem? Kas kontrollioperatsioone ei oleks mõistlikum ellu viia mitte vahetult enne Venemaa territoriaalmere algust, vaid Läänemerre sisenemisel Taani, Saksamaa, Poola ja Ühendkuningriigi merevägede osalusel?" Tegutseme vastavalt rahvusvahelise mereõiguse konventsioonis sätestatud rannikuriikide kohustustele ja õigustele. Euroopa Liidu ja NATO riikide vahel toimub Venemaa varilaevastiku teemal pidev koostöö. Nafta eksport on Venemaale kriitiline tuluallikas ja läänemaailma ühine eesmärk on takistada Venemaal sanktsioonidest ja nafta hinnalaest mööda minna ja sõjapidamiseks tulu teenida. Oma majandusvööndis reageerivad varilaevastiku tegevusele ka teised riigid. Näiteks saab tuua Saksamaa 21. märtsi sammu konfiskeerida Rostocki sadamas triivima jäänud varilaevastiku tanker. Ka Euroopa Liit jätkab otsustavalt Venemaa survestamist ning varilaevastiku ohtliku tegevuse vastu võitlemist, lisades varilaevastiku aluseid Euroopa Liidu sanktsiooninimekirja ja kehtestades Venemaa eksporditavale naftale hinnalage. Ja neid meetmeid tuleb lähitulevikus veel. Kümme: "Miks vaikiti juhtum ligi 24 tunni jooksul Eesti avalikkuse ees maha ning seda asuti kommenteerima alles pärast Poola ja Venemaa sotsmeediakanalite kaudu info avalikkuse ette imbumist?" [Ja nii edasi.] Vastus. Tegemist on mereväe rutiinse tegevusega. Üldjuhul Kaitsevägi ei teavita operatsiooniga kaasnevatest tegevustest avalikkust enne, kui operatsioon on tervikuna läbi viidud. Detailse info jagamine avalikkusele annab ka vastasele väärtuslikku teavet meie tegevuse ja protseduuride kohta. Mis puudutab Venemaa sotsiaalmeediakanalites avaldatud materjali, siis olid sel selgelt infomanipulatsiooni tunnusmärgid, näiteks videote kiirendatud levitamine infokeskkondades ja see, kuidas Venemaa hävitaja ilmus lipuriigita laevalt filmitud videokaadrisse. Samuti levitati nendes kanalites valeväidet, et tegu oli Gaboni lippu kandva alusega. Üheteistkümnes: "Millised on juhtumi õppetunnid?" [Ja nii edasi.] Vastus. Viimase aasta jooksul on kasvanud Soome lahte läbivate nõutava dokumentatsioonita aluste transiit. Eesti kui mereriigi õigus on kontrollida tema majandusvööndit läbivate aluste dokumentatsiooni vastavust nõuetele. Kontroll on mereväe rutiinne tegevus ning Eesti tegevus on kooskõlas UNCLOS‑is sätestatud meresõiduvabaduse printsiibiga. Ka Transpordiamet jätkab Eesti majandusvööndis sõitvate laevade kontrollimist. Eesti jätkab oma merealadel tegevust, [jälgides] neid aluseid, mis kujutavad endast ohtu meie kriitilisele taristule ja merekeskkonnale või rikuvad rahvusvahelist õigust. Kontrollivad asutused hindavad iga olukorda eraldiseisvalt. Kaheteistkümnes: "Kas eksisteerib riskianalüüs, mis näitaks, millised ohud selliste operatsioonidega kaasnevad?" [Ja nii edasi.] Vastus. Iga operatsiooni planeerimisel lähtutakse ohuhinnangust. Riigikogu liikmetel on võimalik selliste dokumentidega tutvuda, arvestades konkreetsele teabele seaduses sätestatud korras kehtestatud juurdepääsupiiranguid. Koostöö Riigikogu riigikaitsekomisjoniga aitab tagada, et parlamendiliikmed saavad teatava regulaarsusega julgeolekuolukorda puudutavaid ülevaateid ja täiendavaid selgitusi. Kolmeteistkümnes: "Olete seoses Eesti kaitseväe kontingendi Ukrainasse viimisega öelnud, et otsuse selles küsimuses langetab Riigikogu." [Ja nii edasi.] Vastus. Kõnealune operatsioon oli Eesti seaduslik kontrollmeede oma majandusvööndis seoses lipuriigita aluse seilamisega Läänemerel ja meie majandusvööndis. Riigikogu roll ja otsustusõigus tulenevad põhiseadusest ning olen kõnesolevast panustamise plaanist avalikult rääkides korduvalt öelnud, et enne üksuse saatmist välismissioonile küsime selleks mandaati, nagu kord nõuab, Riigikogult. Aitäh!

Hea Riigikogu esimees! Head arupärijad ja head Riigikogu liikmed! Arupärimine nr 784. Enne kui asun vastama küsimustele, ütlen ära, et see narratiiv, mida Martin Helme ja EKRE üles ehitavad, justkui ei peaks varilaevastikuga tegelema, teeks au igale Venemaa advokaadile, kuid seda on väga kentsakas kuulda Eesti riigi parlamendis. Aga olgu. Küsimuste juurde. Kes langetas otsuse kõnealune mereväeoperatsioon ellu viia? Ja nii edasi. Vastus. Valitsus, valitsusasutused ja Kaitsevägi tegelevad Eesti julgeoleku tagamisega. Julgeoleku tagamise osa on nõutavate dokumentideta varilaevastiku liikumise piiramine eesmärgiga takistada Venemaal teenida raha, mis võimaldab sõdida Ukrainas ja luua provokatsioone NATO territooriumil. Eesti kui mereriigi õigus on kontrollida tema majandusvööndit läbivate aluste dokumentatsiooni vastavust nõuetele. Selline kontroll on mereväe rutiinne tegevus ning Eesti tegevus on kooskõlas UNCLOS‑is sätestatud meresõiduvabaduse printsiibiga. Kaitseväe-siseselt on kokku lepitud konkreetsed juhised ja tegevusplaanid erinevates olukordades ja [neid plaane] on tutvustatud ka Vabariigi Valitsusele. Üldiselt juhib niisuguseid operatsioone Kaitseväe peastaabi ülem, kes vastavalt kokkulepitule teavitab konkreetsetest tegevustest ja ettepanekutest kaitseministrit. Ka tanker Jaguari juhtumis käitus Kaitsevägi vastavalt kokkulepitule. Teine küsimus: kas seesuguste operatsioonide elluviimine ilma valitsuse heakskiiduta on teie hinnangul põhimõtteliselt lubatav, pidades silmas võimalikke väga kaugele ulatuvaid julgeoleku alaseid tagajärgi, mis võivad nende operatsioonidega kaasneda? Vastus. 9. aprill 2025 võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise seaduse merejulgeoleku tugevdamiseks, mille eesmärk on tugevdada merejulgeolekut Eesti merealal. Selleks täpsustati Kaitseväe ülesandeid ning vahetu sunni ja sõjalise jõu kasutamist. Seadusega tagati Kaitseväele merel tegutsemiseks piisav paindlikkus, et Kaitsevägi oleks valmis merelt tulenevatele ohtudele kiiresti reageerima. Muudatuse kohaselt sai Kaitsevägi õiguse reageerida Eesti merealal korrakaitseliste meetmetega ja vajaduse korral sõjalise jõuga veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagavat taristut, samuti riigikaitse objekti, sadamat või muud rajatist, seadmestikku ähvardava ohu korral. Kolmas: "Kes ja kuidas vastutab selle väga ohtliku, Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni sõjalise vastandumise ja potentsiaalse sõjalise kokkupõrkeni viinud operatsiooni ebaõnnestumise eest? Kas peaminister? Või kaitseminister? Või mõlemad? Kes võtab reaalselt vastutuse ja mil moel?" Nii nagu Riigikogu liikmed on ka Vabariigi Valitsuse liikmed andnud vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Valitsus teeb kõik, et kaitsta oma rahvast ja heidutada meie agressiivset naabrit hoiduma valearvestustest NATO riikide suunal. Konkreetse juhtumi puhul oli tegemist lipuriigita laevaga ja Venemaa Föderatsioonil ei olnud mingit põhjust lipuriigita alust kontrolliva Eesti mereväe laeva suhtes sellisel viisil tegutseda. Oma agressiivse tegevusega kinnitas Venemaa Föderatsioon esimest korda ametlikku seost varilaevastikuga. See juhtum demonstreerib, et varilaevastiku kontrollimine ja sanktsioneerimine toimib ning vastavaid jõupingutusi tuleb hoopis kasvatada. Euroopa Liit jätkab otsustavalt Venemaa survestamist ning varilaevastiku ja selle võimaldajate ohtliku tegevuse piiramist. Kategooriliselt olen ma muidugi vastu, nagu juba mainisin, sõnastusele "ebaõnnestumine". Merevägi ja Kaitsevägi viisid ellu planeeritud ja ettenähtud ülesande plaani alusel. Ka tulevikus tekitame suurt ebameeldivust vereraha liikumisel. Ainus ebaõnnestuja on siin Venemaa, kes on tahtnud varjata, et varilaevastik veab nende vereraha. Iga sellise juhtumiga paistavad Venemaa verised käejäljed kaugemale. Mereväge ja Kaitseväge tuleb tunnustada ja neile tuleb au anda selle eest, et nad takistavad liikumast vereraha, millega hoitakse üleval Venemaa sõjamootorit. Suur julgeolekuliitlane, Ameerika president Trump, kes on EKRE-le tihti väga suureks eeskujuks, on korduvalt öelnud, ka hiljuti, et tuleb lõpetada Venemaalt nafta ostmine. Dokumentideta varilaevastiku sõidu takistamine kannab just seda eesmärki. Neljas: milline oli operatsiooni sündmuste ahel? Ja nii edasi, küsitakse ka kellaajalist ülevaadet. Vastus. Detailse kellaajalise ülevaate palusin saata arupärijate e-posti aadressidele. Kokkuvõtlikult siiski operatsiooni sündmuste ahel. Pistelise kontrolli käigus tuvastas merevägi, et tanker Jaguar on esitanud valeandmeid lipuriigi olemasolu kohta. Väidetavalt lipuriigilt Gabonilt saadi informatsioon, et laevalt on lipp ära võetud 10. mail 2025. Meresõidu turvalisuse tagamiseks UNCLOS‑i artikli 110 alusel oli Eesti mereväel õigus kontrollida laeva dokumente ja õiguslikku staatust. Selleks käivitati 12. mail 2025 ühisoperatsioon, kuhu oli kaasatud merevägi, PPA ehk Politsei‑ ja Piirivalveamet ning teised riigiametid. Teisipäeval, 13. mail suundus lipuriigita tanker Jaguar Eesti majandusvööndi kaudu Venemaa Föderatsiooni poole. Kella 18.30 paiku õhtul, kui tanker jõudis Naissaare põhjaossa, võttis merevägi tankeriga sidevahendite kaudu ühendust. Laev keeldus koostööst ja jätkas teekonda Venemaale. Samal ajal viibisid operatsioonialas mereväe alused. Merevägi hindab iga olukorda individuaalselt. Sellel hetkel polnud puuduva lipuriigi tõttu jõu kasutamine, sealhulgas pardumine, vajalik. Kaitsevägi kontrollis vastavalt protseduuridele oma vahenditega, et ei tekiks ohtu merealusele taristule. Raju eskortis tankerit kuni Eesti majandusvööndist väljumiseni. Ligikaudu poolteist tundi pärast seda, kui Raju alustas laeva eskortimist Eesti vetest välja, teavitas Raju Venemaa Föderatsiooni hävitajate madalast ülelennust, millele reageerisid omakorda NATO hävitajad piirkonnas. Viies: mitu AgustaWestland kopterit olid operatsiooni ajal reaalselt kasutusvalmid. Kes need broneeris? Vastus. Operatsiooniks oli valmis üks kopter AW139, kopterikasutuse broneeris planeerimismeeskonda kaasatud PPA ehk Politsei‑ ja Piirivalveameti vastutav ametnik. Kuues: "Kaitseminister Hanno Pevkur on öelnud, et tankerile pardumise plaani operatsiooni käigus kordagi ei olnud ning et vastupidised osutused olevat osaks Vene propagandast. Ometi jääb arusaamatuks, kuidas kavatseti pardumata tankeri dokumente kontrollida." Ja nii edasi. Vastus. Operatsioon ei sisaldanud jõuga pardumise plaani. Eesmärk oli tankeri suunamine Eesti vetesse ankrualale dokumentide kontrollimiseks, kasutades mitteeskaleerivaid vahendeid. Samuti oli plaanis rakendada laeva tegevuse visuaalset kontrolli, kuni laev lahkub majandusvööndist. Seitsmes: "Millisele õiguslikule alusele tuginedes operatsioon ellu viidi?" [Ja nii edasi.] Õiguslik alus oli ÜRO mereõiguse konventsiooni artikkel 110 lõige 1 punkt d. See annab rannikuäärsele riigile õiguse ilma lipuriigita laev kinni pidada ja dokumentide kontrollimiseks parduda. Eesti tegutses vastavalt sellele sättele. Kaheksas: "Mereväe endise ülema Jüri Saska hinnangul puudub Eesti Vabariigil võimekus selliseid sunnitud operatsioone läbi viia." [Ja nii edasi.] Vastus. Eesti huvi on tagada rahvusvahelisele õigusele toetuvate ülesannete täitmine oma majandusvööndis. Tegutseme proportsionaalselt koostöös NATO partneritega ja tuginedes oma tegevuses asjakohastele õiguslikele alustele ja ohuhinnangutele. Üheksas: "Miks on Eesti Vabariik otsustanud asuda Läänemerel väidetavaid Venemaa varilaevastiku tankereid kontrollima iseseisvalt, selle asemel, et tegutseda koostöös teiste Läänemere riikidega, kelle võimekus seesuguseid operatsioone ellu viia on tunduvalt suurem? Kas kontrollioperatsioone ei oleks mõistlikum ellu viia mitte vahetult enne Venemaa territoriaalmere algust, vaid Läänemerre sisenemisel Taani, Saksamaa, Poola ja Ühendkuningriigi merevägede osalusel?" Tegutseme vastavalt rahvusvahelise mereõiguse konventsioonis sätestatud rannikuriikide kohustustele ja õigustele. Euroopa Liidu ja NATO riikide vahel toimub Venemaa varilaevastiku teemal pidev koostöö. Nafta eksport on Venemaale kriitiline tuluallikas ja läänemaailma ühine eesmärk on takistada Venemaal sanktsioonidest ja nafta hinnalaest mööda minna ja sõjapidamiseks tulu teenida. Oma majandusvööndis reageerivad varilaevastiku tegevusele ka teised riigid. Näiteks saab tuua Saksamaa 21. märtsi sammu konfiskeerida Rostocki sadamas triivima jäänud varilaevastiku tanker. Ka Euroopa Liit jätkab otsustavalt Venemaa survestamist ning varilaevastiku ohtliku tegevuse vastu võitlemist, lisades varilaevastiku aluseid Euroopa Liidu sanktsiooninimekirja ja kehtestades Venemaa eksporditavale naftale hinnalage. Ja neid meetmeid tuleb lähitulevikus veel. Kümme: "Miks vaikiti juhtum ligi 24 tunni jooksul Eesti avalikkuse ees maha ning seda asuti kommenteerima alles pärast Poola ja Venemaa sotsmeediakanalite kaudu info avalikkuse ette imbumist?" [Ja nii edasi.] Vastus. Tegemist on mereväe rutiinse tegevusega. Üldjuhul Kaitsevägi ei teavita operatsiooniga kaasnevatest tegevustest avalikkust enne, kui operatsioon on tervikuna läbi viidud. Detailse info jagamine avalikkusele annab ka vastasele väärtuslikku teavet meie tegevuse ja protseduuride kohta. Mis puudutab Venemaa sotsiaalmeediakanalites avaldatud materjali, siis olid sel selgelt infomanipulatsiooni tunnusmärgid, näiteks videote kiirendatud levitamine infokeskkondades ja see, kuidas Venemaa hävitaja ilmus lipuriigita laevalt filmitud videokaadrisse. Samuti levitati nendes kanalites valeväidet, et tegu oli Gaboni lippu kandva alusega. Üheteistkümnes: "Millised on juhtumi õppetunnid?" [Ja nii edasi.] Vastus. Viimase aasta jooksul on kasvanud Soome lahte läbivate nõutava dokumentatsioonita aluste transiit. Eesti kui mereriigi õigus on kontrollida tema majandusvööndit läbivate aluste dokumentatsiooni vastavust nõuetele. Kontroll on mereväe rutiinne tegevus ning Eesti tegevus on kooskõlas UNCLOS‑is sätestatud meresõiduvabaduse printsiibiga. Ka Transpordiamet jätkab Eesti majandusvööndis sõitvate laevade kontrollimist. Eesti jätkab oma merealadel tegevust, [jälgides] neid aluseid, mis kujutavad endast ohtu meie kriitilisele taristule ja merekeskkonnale või rikuvad rahvusvahelist õigust. Kontrollivad asutused hindavad iga olukorda eraldiseisvalt. Kaheteistkümnes: "Kas eksisteerib riskianalüüs, mis näitaks, millised ohud selliste operatsioonidega kaasnevad?" [Ja nii edasi.] Vastus. Iga operatsiooni planeerimisel lähtutakse ohuhinnangust. Riigikogu liikmetel on võimalik selliste dokumentidega tutvuda, arvestades konkreetsele teabele seaduses sätestatud korras kehtestatud juurdepääsupiiranguid. Koostöö Riigikogu riigikaitsekomisjoniga aitab tagada, et parlamendiliikmed saavad teatava regulaarsusega julgeolekuolukorda puudutavaid ülevaateid ja täiendavaid selgitusi. Kolmeteistkümnes: "Olete seoses Eesti kaitseväe kontingendi Ukrainasse viimisega öelnud, et otsuse selles küsimuses langetab Riigikogu." [Ja nii edasi.] Vastus. Kõnealune operatsioon oli Eesti seaduslik kontrollmeede oma majandusvööndis seoses lipuriigita aluse seilamisega Läänemerel ja meie majandusvööndis. Riigikogu roll ja otsustusõigus tulenevad põhiseadusest ning olen kõnesolevast panustamise plaanist avalikult rääkides korduvalt öelnud, et enne üksuse saatmist välismissioonile küsime selleks mandaati, nagu kord nõuab, Riigikogult. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Algatuseks ma pean ütlema, et see reservatsioon, mille te esile tõite enne küsimustele vastama asumist, on tegelikult täiesti kohatu. Ma ei saa aru, milleks selliseid asju tarvis on. Meie täidame oma rolli parlamendiliikmetena, esitades arupärimisi üldsust huvitavates ja olulistes küsimustes. Ja sellised hinnangud, nagu see oleks mingi Venemaa propaganda edendamine, ei ole lihtsalt kohased. Seda esiteks. Ma tahaksin küsida teilt kuuenda küsimuse kohta. Te lugesite küsimuse ette kuni selle punktini, mis minu jaoks oli kõige huvitavam ja olulisem. Selle te jätsite ette lugemata ja loomulikult jätsite sellele ka vastamata. Seal oli küsitud selle kohta, kas operatsioonil osalenud AW139 kopteril viibisid kaitseväelased või jõustruktuuride esindajad, kes olid tehniliselt valmis laskuma tanker Jaguari pardale. See küsimus on ju väga oluline, sellepärast et kogu aeg olete nii teie kui on ka kaitseminister ja teised valitsuse esindajad eitanud, et üldse oli mingisugune plaan parduda. Aga see nüüd vastaks sellele küsimusele, kas seal olid inimesed, Kaitseväe esindajad või jõustruktuuride esindajad, kes olid tehniliselt valmis laskuma tankeri pardale.

Suur tänu! Algatuseks ma pean ütlema, et see reservatsioon, mille te esile tõite enne küsimustele vastama asumist, on tegelikult täiesti kohatu. Ma ei saa aru, milleks selliseid asju tarvis on. Meie täidame oma rolli parlamendiliikmetena, esitades arupärimisi üldsusele huvitavates ja olulistes küsimustes. Ja sellised hinnangud, nagu see oleks mingi Venemaa propaganda edendamine, ei ole lihtsalt kohased. Seda esiteks. Nüüd, ma tahaksin küsida teilt kuuenda küsimuse kohta. Te lugesite küsimuse ette kuni selle punktini, mis minu jaoks oli kõige huvitavam ja olulisem. Selle te jätsite ette lugemata ja loomulikult jätsite sellele ka vastamata. Seal oli küsitud selle kohta, kas operatsioonil osalenud AW139 kopteril viibisid kaitseväelased või jõustruktuuride esindajad, kes olid tehniliselt valmis laskuma tanker Jaguar/Argent pardale. See küsimus on ju väga oluline, sellepärast et kogu aeg nii teie kui kaitseminister kui teised valitsuse esindajad on eitanud seda, et oli mingisugune plaan üldse sinna parduda. Aga see nüüd vastaks sellele küsimusele, kas seal olid inimesed, Kaitseväe esindajad või jõustruktuuride esindajad, kes olid tehniliselt valmis laskuma tankeri pardale.

Aitäh! Aja kokkuhoiu mõttes ma kogu küsimusi alati ette ei loe, kuna kell siin jooksis. Aga vastasin sellele, te ilmselt ei kuulanud või kuulnud, võib-olla keegi eksitas teid. Kuuenda küsimuse esimene vastuselause on: operatsioon ei sisaldanud jõuga pardumise plaani.

Aitäh! Aja kokkuhoiu mõttes ma kogu küsimust alati ette ei loe, kuna kell siin jooksis. Aga vastasin sellele – te ilmselt ei kuulanud või kuulnud, võib-olla keegi eksitas teid. Kuuenda küsimuse esimene vastuselause on selline: operatsioon ei sisaldanud jõuga pardumise plaani.

Martin Helme, palun!

Vabandust, see ei olnud vastus. Tegelikult see ei olnud vastus. Plaane ei sisaldanud, aga kas valmisolek oli? See oli küsimus. Need on täitsa erinevad asjad. Üleüldiselt, jah, ma teeksin ka märkuse, et siin Kremli-kaardiga vehkimine ei aita teid. See, mida me näeme siin arupärimises, see, mida me näeme praegu nende lennukitega, on ju see, et teie müüt sellest, et kindlates kätes Eesti on hästi kaitstud, on täielikult pilbasteks. Mitte millegagi hakkama ei saa, ärplemisega saate hakkama. Ja see on Eestile ohtlik. Nüüd, tegelikult mitu-mitu küsimust on, millele jäid vastused õhku. Aga ma siis küsin selle küsimusele, mis puudutab kolmandat kui ka üheksandat ja mõnes mõttes ka 12-ndat, et parlamendiliikmed saavad regulaarselt infot. Vabandust! Lehest loeme ja siis tagantjärgi tuleb mingisugune briif – see ei ole info saamine. Aga siin ütlesite, et miks Taani või Rootsi või Inglismaa ei võtnud neid laevu kinni, et Eesti tegutses vastavalt rahvusvahelist õigust järgides. Mul on siis küsimus, et aga miks siis teised riigid rahvusvahelist õigust ei järgi, alates Kreetast või Prantsusmaast või Itaaliast, kust nad mööda sõitsid, kõik teised rikuvad rahvusvahelist õigust, ei täida oma kohustusi. Aga meie, näe, siin täidame, hoolimata sellest, et see laev on kohe-kohe Venemaa vetesse sisenemas. Mis me nüüd võtame ette nende (Juhataja annab märku, et küsimuse aeg on täis.) teiste riikidega, kes ei kasutanud võimalust täita oma rahvusvahelisi kohustusi varilaevastiku kinnipidamisel? Ka surume põlvili või?

Vabandust, see ei olnud vastus. Tegelikult see ei olnud vastus. Plaani ei sisaldanud, aga kas valmisolek oli? See oli küsimus. Need on täitsa erinevad asjad. Üleüldiselt, jah, ma teeksin ka märkuse, et siin Kremli-kaardiga vehkimine ei aita teid. See, mida me näeme siin arupärimises, ja see, mida me näeme praegu nende lennukitega, on ju see, et teie müüt sellest, et kindlates kätes Eesti on hästi kaitstud, on täielikult pilbasteks [lennanud]. Mitte millegagi te hakkama ei saa, ainult ärplemisega saate hakkama. Ja see on Eestile ohtlik. Nüüd, tegelikult on mitu-mitu küsimust, millele vastused jäid õhku. Aga ma siis küsin selle küsimusele, mis puudutab nii kolmandat kui ka üheksandat, mõnes mõttes ka kaheteistkümnendat, et parlamendiliikmed saavad regulaarselt infot. Vabandust! Lehest loeme ja siis tagantjärele tuleb mingisugune briif – see ei ole info saamine. Aga te ütlesite, [kui küsimus oli selle kohta,] miks Taani või Rootsi või Inglismaa ei võtnud neid laevu kinni, et Eesti tegutses vastavalt rahvusvahelist õigust järgides. Aga siis on minu küsimus, miks teised riigid rahvusvahelist õigust ei järgi, alates Kreetast, Prantsusmaast või Itaaliast, kust nad mööda sõitsid. Kõik teised riigid rikuvad rahvusvahelist õigust ega täida oma kohustusi. Aga meie, näe, siin täidame, hoolimata sellest, et see laev on kohe-kohe Venemaa vetesse sisenemas. Mis me nüüd ette võtame nende …

Teie aeg!

… teiste riikidega, kes ei kasutanud võimalust täita oma rahvusvahelisi kohustusi varilaevastiku kinnipidamisel? Ka surume põlvili või?

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea küsija! Noh, jah, ma ütlen nii, et Venemaal on palju advokaate. Kõik need, kes õigustavad varilaevastiku sõitmist ja kutsuvad üles selle kontrollimisel vähem aktiivsem olema, tegelikult ju soodustavad ja püüavad õigustada seda, et Venemaa veab suure hulga sellestsamast vererahast, millega Ukrainas sõda peetakse, ka meievastaseid operatsioone rahastatakse siitkaudu. Loomulikult peab Eesti olema aktiivne, teised riigid samamoodi. Ja Eesti on väga teadlik, käitudes täpselt reeglite järgi. Õiguslik alus on seesama ÜRO mereõiguse konventsioon, artikkel 110 lõige 1 punkt d). See annab rannikuäärsele riigile ilma lipuriigita laev kinni pidada Ja dokumentide kontrollimiseks pardal tegutseti vastavalt sellele sättele. Nii et ma küll julgeks öelda, jah, et teie selline hoiak, kuidas öelda, veidi nagu õigustada seda varilaevastikku või veel enam Venemaad, kes tallab meie piiridel ka lennukite ja kõige muuga – ma ei tea, kellele te seda üritate müüa või rääkida. Eesti inimesed, ma ei usu, et seda juttu väga pikalt tahavad kuulata. Seda esiteks. Teiseks, Riigikogu liikmetele loomulikult tuleb infot jagada. Ja minu soovitus on alati nii palju, kui on võimalik. Kõik, kellel on vastavad dokumendid-load olemas, saavad kõikide materjalidega tutvuda.

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea küsija! Noh, jah, ma ütlen nii, et Venemaal on palju advokaate. Kõik need, kes õigustavad varilaevastiku sõitmist ja kutsuvad üles selle kontrollimisel vähem aktiivsem olema, tegelikult ju soodustavad seda ja püüavad õigustada, et Venemaa veab suurt hulka sellestsamast vererahast, millega Ukrainas sõda peetakse, ja ka meievastaseid operatsioone rahastatakse siitkaudu. Loomulikult peab Eesti olema aktiivne, teised riigid samamoodi. Ja Eesti on väga teadlik, käitudes täpselt reeglite järgi. Õiguslik alus on seesama ÜRO mereõiguse konventsioon, artikkel 110 lõige 1 punkt d. See annab rannikuäärsele riigile [õiguse] ilma lipuriigita laev kinni pidada ja dokumentide kontrollimiseks parduda. Tegutseti vastavalt sellele sättele. Nii et ma küll julgeks öelda, jah, et teie selline hoiak, mis, kuidas öelda, veidi nagu õigustab varilaevastikku või veel enam Venemaad, kes tallab meie piiridel ka lennukite ja kõige muuga – ma ei tea, kellele te seda üritate müüa või rääkida. Ma ei usu, et Eesti inimesed seda juttu väga pikalt tahavad kuulata. Seda esiteks. Teiseks, Riigikogu liikmetele loomulikult tuleb infot jagada. Ja minu soovitus on alati: nii palju, kui on võimalik. Kõik, kellel on vastavad dokumendid-load olemas, saavad kõikide materjalidega tutvuda.

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea küsija! Noh, jah, ma ütlen nii, et Venemaal on palju advokaate. Kõik need, kes õigustavad varilaevastiku sõitmist ja kutsuvad üles selle kontrollimisel vähem aktiivsem olema, tegelikult ju soodustavad seda ja püüavad õigustada, et Venemaa veab suurt hulka sellestsamast vererahast, millega Ukrainas sõda peetakse, ja ka meievastaseid operatsioone rahastatakse siitkaudu. Loomulikult peab Eesti olema aktiivne, teised riigid samamoodi. Ja Eesti on väga teadlik, käitudes täpselt reeglite järgi. Õiguslik alus on seesama ÜRO mereõiguse konventsioon, artikkel 110 lõige 1 punkt d. See annab rannikuäärsele riigile [õiguse] ilma lipuriigita laev kinni pidada. Ja dokumentide kontrollimiseks pardal tegutseti vastavalt sellele sättele. Nii et ma küll julgeks öelda, jah, et teie selline hoiak, mis, kuidas öelda, veidi nagu õigustab varilaevastikku või veel enam Venemaad, kes tallab meie piiridel ka lennukite ja kõige muuga – ma ei tea, kellele te seda üritate müüa või rääkida. Ma ei usu, et Eesti inimesed seda juttu väga pikalt tahavad kuulata. Seda esiteks. Teiseks, Riigikogu liikmetele loomulikult tuleb infot jagada. Ja minu soovitus on alati: nii palju, kui on võimalik. Kõik, kellel on vastavad dokumendid-load olemas, saavad kõikide materjalidega tutvuda.

Anti Poolamets, palun!

Härra peaminister! Väga mage on kuulata. Nii õõnsaid loosungeid ei ole isegi teie suust tükk aega kuulnud. Ju siis ei olnud aega arupärimisega tegeleda, siis läheb lihtsalt kõige lapsikum plaat käima: Kreml ja mis siin veel kõik oli? Muidugi kui EKRE tahaks teie arvates varilaevastikuga tegeleda, siis oleksime me kindlasti juba kümmekond tankerit siin kaaperdanud. Meil on, Eestil on nii vapustav võimekus selleks. Aga nüüd lähemegi võimekuse juurde. Tahtmine on taevariik, nagu te … Siin räägitakse droonimüürist ja siis lendab miski keset Eestit ja saame mõni päev hiljem teada, et midagi plahvatas seal, selline on võimekus. Kunagi, vist teie ministrite ajal tehti Admiral Pitka, meie üks võimekamaid laevu, lihtsalt naelteks. Meil ei ole sellist võimekustki, et tormiga merel normaalselt liikuda, meil ei ole võimekust neid kinni pidada. Ma küsin, et miks me tõesti ei teeks liitlastega koostööd, näiteks et Taani väinades midagi kinni pidada. Teie siin ei suutnud selle operatsiooni käigus ju mitte midagi, see tanker tegi, mida ta tahtis. Kus on meie suutlikkus? Ja kas me siis räägime ka sellest, et miks te midagi ei tee, härra minister, varilaevastikuga? See oli ju käpardlus!

Härra peaminister! Väga mage on kuulata. Nii õõnsaid loosungeid ei ole isegi teie suust tükk aega kuulnud. Ju siis ei olnud aega arupärimisega tegeleda. Siis läheb lihtsalt kõige lapsikum plaat käima: Kreml ja mis siin veel kõik oli. Muidugi kui EKRE tahaks teie arvates varilaevastikuga tegeleda, siis oleksime me kindlasti juba kümmekond tankerit siin kaaperdanud. Meil, Eestil on nii vapustav võimekus selleks. Aga nüüd lähemegi võimekuse juurde. Tahtmine on taevariik, nagu te [teate]. Siin räägitakse droonimüürist ja siis lendab miski keset Eestit ja mõni päev hiljem saame teada, et midagi plahvatas seal. Selline on [meie] võimekus. Kunagi, vist teie ministrite ajal tehti Admiral Pitka, meie üks võimekamaid laevu, lihtsalt naelteks. Meil ei ole sellist võimekustki, et tormiga merel normaalselt liikuda, meil ei ole võimekust neid [laevu] kinni pidada. Ma küsin, miks me ei võiks tõesti teha liitlastega koostööd, nii et näiteks Taani väinades midagi kinni pidada. Teie siin ei suutnud selle operatsiooni käigus ju mitte midagi, see tanker tegi, mida ta tahtis. Kus on meie suutlikkus? Ja kas me siis räägime ka sellest, et miks te midagi ei tee, härra minister, varilaevastikuga?

Härra peaminister! Väga mage on kuulata. Nii õõnsaid loosungeid ei ole isegi teie suust tükk aega kuulnud. Ju siis ei olnud aega arupärimisega tegeleda. Siis läheb lihtsalt kõige lapsikum plaat käima: Kreml ja mis siin veel kõik oli. Muidugi kui EKRE tahaks teie arvates varilaevastikuga tegeleda, siis oleksime me kindlasti juba kümmekond tankerit siin kaaperdanud. Meil, Eestil on nii vapustav võimekus selleks. Aga nüüd lähemegi võimekuse juurde. Tahtmine on taevariik, nagu te [teate]. Siin räägitakse droonimüürist ja siis lendab miski keset Eestit ja mõni päev hiljem saame teada, et midagi plahvatas seal. Selline on [meie] võimekus. Kunagi, vist teie ministrite ajal tehti Admiral Pitka, meie üks võimekamaid laevu, lihtsalt naelteks. Meil ei ole sellist võimekustki, et tormiga merel normaalselt liikuda, meil ei ole võimekust neid [laevu] kinni pidada. Ma küsin, miks me ei võiks tõesti teha liitlastega koostööd, nii et näiteks Taani väinades midagi kinni pidada. Teie siin ei suutnud selle operatsiooni käigus ju mitte midagi, see tanker tegi, mida ta tahtis. Kus on meie suutlikkus? Ja kas me siis räägime ka sellest, et miks te midagi ei tee, härra minister, varilaevastikuga? See on ju käpardlus!

Teie aeg!

See on ju käpardlus!

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Kui ma nüüd küsimusest õigesti aru sain – riskin sellega, et ei saanud, seal oli palju erinevaid mõtteid –, siis [ütlen, et] liitlastega teeme koostööd, kutsume üles liitlasi olema aktiivsemad. Eesti on üks aktiivsemaid ja ilmselt ka seetõttu, et me teame, et Ukraina peab meie eest ja meie asemel seda sõda. Venemaa veab oma vereraha. Mida raskem ja keerulisem see on, mida raskem see on üle kogu maailma, üle kogu planeedi, seda parem. Selle sõnumi on edastanud ka meie julgeolekuliitlased. Ja mida tugevamalt seda edastatakse, seda parem. Selleks on erinevaid sanktsioonipakette loodud. Euroopa Liit mõjutab, Ameerika Ühendriigid mõjutavad riike, et Vene nafta ei liiguks üle maailma. Selleks on samme astutud ja astutakse veel. Meil on oma võimekus, meie liitlastel on oma võimekus. Ja oma liitlastega koos me töötame.

Aitäh! Kui ma nüüd küsimusest õigesti aru sain, riskides, et ei saanud, aga seal oli palju erinevaid mõtteid. Liitlastega teeme koostööd, kutsume üles liitlasi olema aktiivsemad. Eesti on üks aktiivsemaid ja ilmselt ka seetõttu, et me teame, et Ukraina peab meie eest ja meie asemel seda sõda. Venemaa peab oma vereraha ja mida raskem ja keerulisem see on, mida raskem see on üle kogu maailma, üle kogu planeedi, seda parem. Selle sõnumi on edastanud ka meie erinevad julgeolekuliitlased ja mida tugevamalt seda edastatakse, seda parem. Selleks on erinevaid sanktsioonipakette loodud. Euroopa Liit mõjutab, Ameerika Ühendriigid mõjutavad tegelikult riike, et Vene nafta ei liiguks üle maailma, selleks on samme astutud ja astutakse veel. Meil on oma võimekused, meie liitlastel on oma võimekused ja oma liitlastega koos me töötama.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud arupärimisele vastaja! No need "liitlastega kooskäimine" ja "liitlastega koostegemine" on tegelikult ainult sõnad. Seesama laev tuli ju läbi Taani väinade, hakkas altpoolt tulema, Kreeka juurest, ja kõik oli teada, tema liikumistee. Meie läksime esimestena peale. Keegi teine sellest otseselt mingit küsimust ei teinud ja meie siis näitasime oma võimekust. Noh, väga tublid! Järgmine on see, et iga Riigikogu liige saab vastavalt oma lubadele ülevaadet. Jah, aga lennukitest me saime teada alles järgmise päeva hommikul, laupäeva hommikul kell seitse tuli ülevaade, aga eelmise õhtu ülevaates ehk reedeses ülevaates polnud üldse sellest juttu. Täpselt nii, ajakirjanduses see ilmus, kell viis õhtul tuli teie pressiteade, aga Riigikogu liikmeid ei teavitanud keegi. Nii palju siis teavitusest. Aga ma küsin selliselt. Nüüd maikuus näitasime jõudu, aga mis on selle nelja-viie kuuga muutunud? Kui mitut laeva me oleme veel kontrollinud ja missugused on nende kontrollide tulemused?

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud arupärimisele vastaja! No ega need liitlastega kooskäimine, liitlastega koostegemine on ainult sõnad ju tegelikult. Seesama laev tuli ju läbi Taani väinade ja ta hakkas üldse altpoolt tulema Kreeka juurest. Ja kõik oli teada, tema liikumistee, ja meie siis esimestena läksime nagu peale. Keegi teine nagu sellest niiviisi otsest küsimust ei teinud ja meie siis näitasime oma võimekust. Noh, väga tublid! Nüüd järgmine on see, et iga Riigikogu liige saab oma vastavalt nendele lubadele ülevaadet. Jah, aga lennukitest me saime teada alles järgmise päeva hommikul, laupäeva hommikul kell seitse tuli …… ülevaade ja eelmise õhtu reedeses …… ülevaates polnud midagi sellest juttu. Täpselt ajakirjanduses ilmus, kell viis õhtul tuli teie pressiteade, aga Riigikogu liikmeid ei teavitanud keegi. Nii palju siis teavitusest. Aga ma küsin selliselt, et kui nüüd maikuus näitasime jõudu, et mis on selle nelja, viie kuuga muutunud, et palju, mitu laeva me oleme veel kontrollinud ja mis on nende tulemused.

Aitäh! Küsin need numbrid teile välja. Eesti on üks kõige aktiivsemaid varilaevastiku kontrollijaid ja seda meie partnerid julgeolekus kindlasti hindavad. Ma ei ole kuidagi nõus teie hinnanguga ja me jääme siin väga sügavalt erimeelsusele, et me ei tööta liitlastega koos. Needsamad mainitud lennukid tegelikult olid enne meie liitlaste vaateväljas ja meie liitlaste F-35-d läksid sinna vahele. Nii et seetõttu, jah, meie pakume julgeolekut oma liitlastele nagu nemad meile.

Aitäh! Küsin need numbrid teile välja. Eesti on jah üks kõige aktiivsemaid varilaevastiku kontrollijaid ja seda meie partnerid julgeolekus kindlasti hindavad. Ma ei ole kuidagi nõus teie hinnanguga – me jääme siin väga sügavalt erimeelsusele –, et me ei tööta liitlastega koos. Needsamad mainitud lennukid tegelikult olid enne meie liitlaste vaateväljas ja meie liitlaste F‑35‑d läksid sinna vahele. Nii et seetõttu: jah, meie pakume julgeolekut oma liitlastele nii nagu nemad meile.

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma ei ole aru saanud, et mida te nii pikalt omavahel aru peate, ei usalda oma rahvast ja ka meid. Nii selle maikuu intsidendi kui ka selle praeguse puhul tuleb info pika aja tagant ja praegusel juhul poliitikast, aga mitte Stenbocki majast. Miks Te niimoodi tegutsete? Nii mökult, maakeeles öeldakse. Mitte otse rääkida, et tulid sisse Vaindloo juures, võib-olla ei oleks pidanud ütlema, et lähenevad Tallinnale, kuigi nad Tallinnale ei lähenenud, Tallinnast mööda. Oleks võinud ausalt rääkida ja hakkame arutama neljandat artiklit või mis iganes. Miks te nii kaua molutate, olete mõlemal korral molutanud?

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma ei ole aru saanud, mida te nii pikalt omavahel arutate. Te ei usalda oma rahvast ega ka meid. Nii selle maikuu intsidendi kui ka selle praeguse puhul tuli info pika aja tagant, praegusel juhul Politicost, aga mitte Stenbocki majast. Miks te niimoodi tegutsete? Nii mökult, nagu maakeeles öeldakse. Miks mitte otse rääkida, et tulid sisse Vaindloo juures? Võib-olla ei oleks pidanud ütlema, et lähenevad Tallinnale – kuigi nad Tallinnale ei lähenenud, läksid Tallinnast mööda –, aga oleks võinud ausalt rääkida, et me hakkame arutama neljandat artiklit või mis iganes. Miks te olete mõlemal korral nii kaua molutanud?

Peeter Ernits, palun!

Aitäh, selle küsimuse eest! Lennukite trajektoor on avaldatud, vaadake üle, seal ei ole Vaindloo juttu. Seda esiteks. Ma ei tea, miks te sihukest juttu räägite. Joonis on olemas ERR-is. Teiseks, ärge solvuge, aga Kaitseväel on oma ülesanded, Välisministeeriumil oma ülesanded, Vabariigi Valitsusel ka oma ülesanded. Igaüks täidab oma ülesandeid ja peab need nõupidamised ära, mida on vaja erinevate otsuste langetamiseks. Aga informatsiooni loomulikult tuleb esimesel võimalusel jagada.

Aitäh selle küsimuse eest! Lennukite trajektoor on avaldatud, vaadake üle, seal ei ole Vaindloost juttu. Seda esiteks. Ma ei tea, miks te sihukest juttu räägite. Joonis on olemas ERR-is. Teiseks, ärge solvuge, aga Kaitseväel on oma ülesanded, Välisministeeriumil on oma ülesanded ja Vabariigi Valitsusel on ka oma ülesanded. Igaüks täidab oma ülesandeid. Ja me peame need nõupidamised ära, mida on vaja erinevate otsuste langetamiseks. Aga loomulikult, informatsiooni tuleb jagada esimesel võimalusel.

Ja Rain Epler, palun!

Aitäh! Härra peaminister! Mu küsimus võib-olla kaldub otseselt arupärimise temaatikast natuke kõrvale, aga arvestades teie seniseid vastuseid, siis on igati teemakohane. Ma küsin meie maismaapiiri kohta. Ma tean, et ka teie enda erakonnas on terve rida inimesi, kes seda küsimust tõstatavad, et miks seda maismaapiiri Venemaaga suletud ei ole. Te siin olete nüüd kõvasti vastu rinda tagunud ja kõva patrioot olnud, aga äkki te selgitate meile, miks Venemaaga maismaapiiri ei ole suletud.

Aitäh! Härra peaminister! Mu küsimus võib-olla kaldub otseselt arupärimise temaatikast natuke kõrvale, aga teie seniseid vastuseid arvestades on see igati teemakohane. Ma küsin meie maismaapiiri kohta. Ma tean, et ka teie enda erakonnas on terve hulk inimesi, kes tõstatavad sama küsimuse: miks ei ole maismaapiiri Venemaaga suletud? Te olete siin nüüd kõvasti vastu rinda tagunud ja kõva patrioot olnud. Aga äkki te selgitate meile, miks ei ole maismaapiiri Venemaaga suletud?

Aitäh! Siseminister on seda pikemalt selgitanud erinevates uudistekanalites, muu hulgas viimati vist Eesti Rahvusringhäälingus. Sellised otsused langetatakse vastavalt Eesti õiguskaitseorganite ja pädevate asutuste ohuhinnangule. Võimekus piir sulgeda füüsiliselt ja kiiresti on meil olemas. Ja kindlasti hoitakse ühendust Läti, Leedu, Soomega selliste otsuste tegemisel. See, ma arvan, on kena kokkuvõte küll sellest.

Aitäh! Siseminister on seda pikemalt selgitanud erinevates uudistekanalites, muu hulgas viimati vist Eesti Rahvusringhäälingus. Sellised otsused langetatakse vastavalt Eesti õiguskaitseorganite ja pädevate asutuste ohuhinnangule. Võimekus piir sulgeda füüsiliselt ja kiiresti on meil olemas. Kindlasti hoitakse selliste otsuste tegemisel ühendust Läti, Leedu ja Soomega. See on, ma arvan, kena kokkuvõte küll.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! No kõik uuringud näitavad, et Eesti inimesed kahjuks teie valitsust ei usalda. Ei saagi usaldust olla, kui on nii, nagu oli sellesama tankeri juhtumi puhul – kommunikatsioon oli olematu, infot hakkas tilkuma vähehaaval. Ja nüüd mõned päevad tagasi toimunud sündmuse puhul oli samamoodi. Tegelikult ei olnud avalikkuse informeerimist, infot tuli vähehaaval. Samamoodi olid parlamendiliikmed infosulus. Miks? Kas te kardate Eesti inimesi? Kas te kardate parlamenti? Või miks te ei anna seda infot välja otsekohe ega räägi asjadest ausalt?

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! No kõik uuringud näitavad ka, et Eesti inimesed ei usalda kahjuks teie valitsust. Ei saagi usaldust alla, kui sellesama tankeri juhtumi puhul kommunikatsioon oli olematu, infot hakkas tilkuma vähehaaval, ja nüüd mõned päevad tagasi toimunud sündmuse puhul samamoodi. Tegelikult ei olnud avalikkuse informeerimist. Ja info tuli väga vähehaaval. Samamoodi olid parlamendiliikmed infosulus. Miks? Kas te kardate Eesti inimesi, kardate parlamenti? Või miks te ei anna seda infot välja kohe ja ei räägi ausalt asjadest?

Aitäh! Minu hinnangul on Kaitsevägi ja kõik asjaomased väga ausalt rääkinud. Ainukesed, kes valetavad, on Venemaa Föderatsiooni esindajad, nad teevad seda järjepidevalt ja ilmselgelt ainult neile arusaadavatel põhjustel. Täna kindlasti näeme on-line'is ülekannet ÜRO-st ja seda, kuidas nad ajavad samasugust juttu nagu teie.

Aitäh! Minu hinnangul on Kaitsevägi ja kõik asjaomased väga ausalt rääkinud. Ainukesed, kes valetavad, on Venemaa Föderatsiooni esindajad, nad teevad seda järjepidevalt ja ilmselgelt ainult neile arusaadavatel põhjustel. Täna kindlasti näeme seda on-line'is ülekannet ÜRO-st, kuidas nad ajavad sihukest, samasugust juttu nagu teie.

Aitäh, härra peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun siia Riigikogu kõnetooli tagasi arupärijate esindaja, kolleeg Martin Helme. Palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Nii, pluss kolm minutit ehk siis kokku kaheksa. Palun!

Jaa. Minu meelest ei ole nii, et ainsad, kes valetavad, on venelased. Minu meelest peaminister valetas siit puldist praegu nii, et silm ka ei pilkunud. Ilmselgelt oli olemas plaan sinna laeva pardale minna. Ja ütelda, et siseminister on meile selgitanud midagi selle piiri sulgemise kohta – vot, piiri me hakkame sulgema siis, kui me oleme selle läbi arutanud kõikide teiste riikidega, liitlasriikidega, aga laevade kinnipidamist rahvusvahelistes vetes me teeme üksi. Seda me teeme üksi, sellepärast et me oleme nii palju tublimad kui Taani või Suurbritannia või Rootsi või Prantsusmaa või Itaalia või Hispaania. Siin me ikkagi näitame kõigile eeskuju. Aga piiri peal me ei saa näidata kõigile eeskuju, sest Stark Logistics sõidab ikka veel ja kasum tuleb ikka veel – kolm aastat pärast seda, kui äri on kokku pakitud. Nii et ei saa sellest vererahast loobuda. See on palju konkreetsem ja magusam vereraha kui siin mingid muud. Siseministri jutu peale ma ütleks, et ega siseminister ei ole meil palju intelligentsem kui teised ministrid, nagu Terras või Pakosta või Sutt või Ligi. Seda juttu ei ole mõtet [rääkida]. Nüüd, mul on mitu asja, mida ma tahaks ära rääkida. Ma proovin nad kuidagi loogilisse järjekorda panna. Ma alustan sellest, et Michal tegi siin etteheite, et meil on mingi hoiak. Ei ole meil mingit hoiakut. Meie oleme – erinevalt Eesti valitsusest – vähemalt ühe jalaga pärismaailmas. Võib-olla isegi kahe jalaga, aga vähemalt ühe jalaga oleme pärismaailmas. Eesti valitsus ei ole üldse pärismaailmas. Eesti valitsus on loosungite maailmas. Loosungeid kuulsime me praegu ka. Need loosungid on muidugi reaalsusest irdunud ja deliirsed. Siin räägitakse, et Ukraina peab sõda ka meie eest ja meie asemel. Aga ei! Ei, Kristen Michal! Ukraina peab sõda enda eest, oma territooriumi, oma iseseisvuse, oma inimeste eest. Mitte meie asemel, vaid ikka enda eest ja enda jaoks. Kui meil on võimalik, siis me aitame. Me oleme selgelt Ukraina poolt ja soovime, et tal selles sõjas hästi läheks. Aga meie ei pea pidama ega tohigi pidada sõda tema asemel. See tähendaks meie jaoks sõtta astumist Venemaaga, aga selleks ei ole keegi teile mandaati andnud, ei Riigikogu ega valija. Nii nagu valija ei ole andnud teile mandaati käibemaksu tõusuks, tulumaksu tõusuks, automaksu kehtestamiseks, aktsiisimaksu tõusuks, maamaksu tõusuks ja kõikide lõivude tõusudeks ega ka mitte lastetoetuste ära võtmiseks, ei ole antud mandaati ka sõja alustamiseks Venemaaga. Nii et see jutt, et meie mingisugune moraalne kohustus on siin asju teha – aga vabandust, miks siis Taanil ei olnud moraalset kohustust rahvusvahelise õiguse järgi neid asju teha? Miks meil on, aga neil ei ole? Siin kuskil on mingi nihe, mingisugune ebatõde on siin sees. No ebatõde oli loomulikult ka see, et aga vaata, näe, sakslased võtsid kinni ühe laeva, ühe varilaevastiku laeva, see oli Rostocki sadamas. Jah, see oli sadamas nende territooriumil, nende kontrolli all. See on täiesti teine asi. Kategooria on teine, kui rahvusvahelises vees liigub ilma liputa [laev], mis kohe-kohe jõuab Venemaa vetesse. Lihtsalt täiesti teine asi! Neid ühte patta panna ja öelda, et ega me üksi siin ei tegutse, on ju jälle valetamine. Sisuliselt on see valetamine, inimeste eksitamine ja parlamendi eksitamine. Nii nagu on jutt sellest, et parlamendi liikmed saavad adekvaatset ülevaadet julgeolekuasjadest. Absoluutne jama! Ei saa! Parlamendi liikmed ei saa mitte millestki mitte mingit ülevaadet. Loevad lehest. Siis nädal hiljem kutsutakse komisjon kokku ja öeldakse, et näe, meil oli siin mingi asi. See ei ole tegelikult parlamentaarsele korrale absoluutselt kohane. Aga nüüd jõuame selle suure narratiivini, millega peaminister alustas. Kogu jutt oli sulgude sees ja sulgude ees oli see jutt, et te olete kõik putinistid, kuna te seate kahtluse alla Reformierakonna vapra valitsuse heroilise töö Eesti sõttaviimisel Venemaaga. Seame jah kahtluse alla Reformierakonna heroilise töö. Ei ole mitte millegagi hakkama saadud. Kõvasti taotakse vastu rinda, kõvasti ärbeldakse: põlvili surume, ära tükeldame, lööme neid nende enda territooriumil. Aga millega me siis päriselt hakkama saame, kui reaalsus tuleb? See reaalsus, kus teie ei viibi, aga meie viibime. Reaalsus on selline, et laeva pardale me mindud ei saa, laeva Eesti vetesse suunatud ei saa, rahvusvahelist häbi teeme, iseendale teeme riiklikku ja rahvuslikku häbi. Droonide kontrollimisega me hakkama ei saa. Me isegi ei tea üldse, kust droonid tulid, kelle poole need läksid või kust need õhku lasti. Kas need lasti lendu Eesti territooriumilt või kusagilt mere pealt? Ei tea. Päev enne seda tulevad võllid pulti ja annavad pressikonverentsi, kus taovad vastu rinda ja ütlevad: "Kõik laseme alla, mis saame." No läheb mõni nädal mööda, Vene lennukid sõidavad Eesti õhuruumi sisse, on seal täpselt nii kaua, kui tahavad, ja siis, kui jõuavad mööda põhimõtteliselt meie õhuruumi läänepiirini välja ja hakkavad Rootsile lähemale jõudma, tõusevad Rootsi lennukid õhku, sest nad hakkavad Rootsi õhuruumi, Gotlandi poole jõudma. Aga meie propaganda ütleb: "Näete, liitlased tulid ja lahendasid olukorra." Kas te peate kõiki lollideks? Või ainult enda valijaid? Siin on teil võib-olla isegi õigus. Isegi vale kell on vahel õige, üks kord ööpäevas on see õige. Nii et see on lihtsalt piinlik, mis juttu te ajate. Ja mis on kõige õudsem? Lolli juttu võite ajada, astute valijate ette ja saate, mis te saate. Aga see, mis te teete, on Eestile eksistentsiaalselt ohtlik. Selle asemel et [meie võiks] käituda nii nagu soomlased, kes vaikselt ja kindlalt kindlustavad oma julgeolekut, ei ole ära andnud oma kahureid, ei ole ära andnud oma mürske, ei ole ära andnud oma pioneeritehnikat, vaikselt kindlustavad oma julgeolekut. Nad hoiavad muide ka piiri kinni. Nemad saavad seda teha – ilma Eestiga konsulteerimata, ilma kõigi liitlastega kokku leppimata. Soomlased saavad piiri kinni panna, Eesti ei saa. Sest vaadake, muidu Stark Logistics ei saa üle piiri. Ikkagi tähtsamad asjad kõigepealt. Vereraha on vaja ära teenida. Selle asemel meie siin räägime, aga ära teha ei ole suutnud midagi. Aa, vabandan, 5% SKP-st on eelarvesse kirjutatud, et võimalikult palju saaks varastada. Vot seda oleme suutnud teha. Siis taome vastu rinda ja iga kord, kui on intsident, on püksid rebadel. Lihtsalt täielik läbikukkumine julgeoleku vallas on teie partei ja teie valitsus!

Ei tea, minu meelest ei ole nii, et ainsad, kes valetavad, on venelased. Minu meelest peaminister valetas siit puldist praegu nii, et silm ka ei pilkunud. Ilmselgelt oli olemas plaan sinna laeva pardale minna. Ja ütelda, et siseminister on meile selgitanud midagi selle piiri sulgemise kohta – vot, piiri me hakkame sulgema siis, kui me oleme selle läbi arutanud kõikide teiste riikidega, liitlasriikidega, aga laevade kinnipidamist rahvusvahelistes vetes me teeme üksi. Seda me teeme üksi, sellepärast et me oleme nii palju tublimad kui Taani või Suurbritannia või Rootsi või Prantsusmaa või Itaalia või Hispaania. Siin me ikkagi näitame kõigile eeskuju. Aga piiri peal me ei saa näidata kõigile eeskuju, sest Stark Logistics sõidab ikka veel ja kasum tuleb ikka veel – kolm aastat pärast seda, kui äri on kokku pakitud. Nii et ei saa sellest vererahast loobuda. See on palju konkreetsem ja magusam vereraha kui siin mingid muud. Siseministri jutu peale ma ütleks, et ega siseminister ei ole meil palju intelligentsem kui teised ministrid, nagu Terras või Pakosta või Sutt või Ligi. Seda juttu ei ole mõtet [rääkida]. Nüüd, mul on mitu asja, mida ma tahaks ära rääkida. Ma proovin nad kuidagi loogilisse järjekorda panna. Ma alustan sellest, et Michal tegi siin etteheite, et meil on mingi hoiak. Ei ole meil mingit hoiakut. Meie oleme – erinevalt Eesti valitsusest – vähemalt ühe jalaga pärismaailmas. Võib-olla isegi kahe jalaga, aga vähemalt ühe jalaga oleme pärismaailmas. Eesti valitsus ei ole üldse pärismaailmas. Eesti valitsus on loosungite maailmas. Loosungeid kuulsime me praegu ka. Need loosungid on muidugi reaalsusest irdunud ja deliirsed. Siin räägitakse, et Ukraina peab sõda ka meie eest ja meie asemel. Aga ei! Ei, Kristen Michal! Ukraina peab sõda enda eest, oma territooriumi, oma iseseisvuse, oma inimeste eest. Mitte meie asemel, vaid ikka enda eest ja enda jaoks. Kui meil on võimalik, siis me aitame. Me oleme selgelt Ukraina poolt ja soovime, et tal selles sõjas hästi läheks. Aga meie ei pea pidama ega tohigi pidada sõda tema asemel. See tähendaks meie jaoks sõtta astumist Venemaaga, aga selleks ei ole keegi teile mandaati andnud, ei Riigikogu ega valija. Nii nagu valija ei ole andnud teile mandaati käibemaksu tõusuks, tulumaksu tõusuks, automaksu kehtestamiseks, aktsiisimaksu tõusuks, maamaksu tõusuks ja kõikide lõivude tõusudeks ega ka mitte lastetoetuste äravõtmiseks, ei ole antud mandaati ka sõja alustamiseks Venemaaga. Nii et see jutt, et meie mingisugune moraalne kohustus on siin asju teha – aga vabandust, miks siis Taanil ei olnud moraalset kohustust rahvusvahelise õiguse järgi neid asju teha? Miks meil on, aga neil ei ole? Siin kuskil on mingi nihe, mingisugune ebatõde on siin sees. No ebatõde oli loomulikult ka see, et aga vaata, näe, sakslased võtsid kinni ühe laeva, ühe varilaevastiku laeva, see oli Rostocki sadamas. Jah, see oli sadamas nende territooriumil, nende kontrolli all. See on täiesti teine asi. Kategooria on teine, kui rahvusvahelises vees liigub ilma liputa [laev], mis kohe-kohe jõuab Venemaa vetesse. Lihtsalt täiesti teine asi! Neid ühte patta panna ja öelda, et ega me üksi siin ei tegutse, on ju jälle valetamine. Sisuliselt on see valetamine, inimeste eksitamine ja parlamendi eksitamine. Nii nagu on jutt sellest, et parlamendi liikmed saavad adekvaatset ülevaadet julgeolekuasjadest. Absoluutne jama! Ei saa! Parlamendi liikmed ei saa mitte millestki mitte mingit ülevaadet. Loevad lehest. Siis nädal hiljem kutsutakse komisjon kokku ja öeldakse, et näe, meil oli siin mingi asi. See ei ole tegelikult parlamentaarsele korrale absoluutselt kohane. Aga nüüd jõuame selle suure narratiivini, millega peaminister alustas. Kogu jutt oli sulgude sees ja sulgude ees oli see jutt, et te olete kõik putinistid, kuna te seate kahtluse alla Reformierakonna vapra valitsuse heroilise töö Eesti sõttaviimisel Venemaaga. Seame jah kahtluse alla Reformierakonna heroilise töö. Ei ole mitte millegagi hakkama saadud. Kõvasti taotakse vastu rinda, kõvasti ärbeldakse: põlvili surume, ära tükeldame, lööme neid nende enda territooriumil. Aga millega me siis päriselt hakkama saame, kui reaalsus tuleb? See reaalsus, kus teie ei viibi, aga meie viibime. Reaalsus on selline, et laeva pardale me mindud ei saa, laeva Eesti vetesse suunatud ei saa, rahvusvahelist häbi teeme, iseendale teeme riiklikku ja rahvuslikku häbi. Droonide kontrollimisega me hakkama ei saa. Me isegi ei tea üldse, kust droonid tulid, kelle poole need läksid või kust need õhku lasti. Kas need lasti lendu Eesti territooriumilt või kusagilt mere pealt? Ei tea. Päev enne seda tulevad võllid pulti ja annavad pressikonverentsi, kus taovad vastu rinda ja ütlevad: "Kõik laseme alla, mis saame." No läheb mõni nädal mööda, Vene lennukid sõidavad Eesti õhuruumi sisse, on seal täpselt nii kaua, kui tahavad, ja siis, kui jõuavad mööda põhimõtteliselt meie õhuruumi läänepiirini välja ja hakkavad Rootsile lähemale jõudma, tõusevad Rootsi lennukid õhku, sest nad hakkavad Rootsi õhuruumi, Gotlandi poole jõudma. Aga meie propaganda ütleb: "Näete, liitlased tulid ja lahendasid olukorra." Kas te peate kõiki lollideks? Või ainult enda valijaid? Siin on teil võib-olla isegi õigus. Isegi vale kell on vahel õige, üks kord ööpäevas on see õige. Nii et see on lihtsalt piinlik, mis juttu te ajate. Ja mis on kõige õudsem? Lolli juttu võite ajada, astute valijate ette ja saate, mis te saate. Aga see, mis te teete, on Eestile eksistentsiaalselt ohtlik. Selle asemel et [meie võiks] käituda nii nagu soomlased, kes vaikselt ja kindlalt kindlustavad oma julgeolekut, ei ole ära andnud oma kahureid, ei ole ära andnud oma mürske, ei ole ära andnud oma pioneeritehnikat, vaikselt kindlustavad oma julgeolekut. Nad hoiavad muide ka piiri kinni. Nemad saavad seda teha – ilma Eestiga konsulteerimata, ilma kõigi liitlastega kokku leppimata. Soomlased saavad piiri kinni panna, Eesti ei saa. Sest vaadake, muidu Stark Logistics ei saa üle piiri. Ikkagi tähtsamad asjad kõigepealt. Vereraha on vaja ära teenida. Selle asemel meie siin räägime, aga ära teha ei ole suutnud midagi. Aa, vabandan, 5% SKP-st on eelarvesse kirjutatud, et võimalikult palju saaks varastada. Vot seda oleme suutnud teha. Siis taome vastu rinda ja iga kord, kui on intsident, on püksid rebadel. Lihtsalt täielik läbikukkumine julgeoleku vallas on teie partei ja teie valitsus!

Ei tea, minu meelest ei ole nii, et ainsad, kes valetavad, on venelased. Minu meelest peaminister valetas siit puldist praegu, nii et silm ka ei pilkunud. Plaan ilmselgelt oli olemas sinna laevale pardale minna. Ja noh, ütelda, et siseminister on siin meil selgitanud midagi selle piiri sulgemise kohta – vot, piiri me hakkame sulgema siis, kui me oleme läbi selle arutanud kõikide teiste riikidega, liitlasriikidega, aga laevade kinnipidamist rahvusvahelistes vetes, vot seda me teeme üksi. Seda me teeme üksi, sellepärast et me oleme nii palju tublimad kui Taani või Suurbritannia või Rootsi või Prantsusmaa või Itaalia või Hispaania. Siin me ikkagi näitame kõigile eeskuju. Aga piiri peal me ei saa näidata kõigile eeskuju, sest Stark Logistics sõidab ikka veel ja kasum tuleb ikka veel, kolm aastat pärast seda, kui äri on kokku pakitud. Nii et ei saa, sellest vererahast ei saa loobuda. See on palju konkreetsem ja magusam vereraha kui siin mingid muud. Nüüd siseministri jutu peale ma ütleks, et ega siseminister ei ole meil palju intelligentsem kui teised ministrid, nagu Terras või Pakosta või Sutt või Ligi. Seda juttu ei ole mõtet meil … Nüüd, mul on siin mitu asja, mida ma tahaks ära rääkida. Ma proovin nad kuidagi loogilisse järjekorda panna. Ma alustan lihtsalt sellest, et Michal tegi siin etteheite, et meil on mingi hoiak. Ei ole meil mingit hoiakut, meie erinevalt Eesti valitsusest oleme vähemalt ühe jalaga pärismaailmas. Võib-olla kahe jalaga isegi, aga vähemalt ühe jalaga pärismaailmas. Eesti valitsus ei ole üldse pärismaailmas. Eesti valitsus on loosungitemaailmas. Loosungeid kuulsime me praegu ka, need loosungid on muidugi reaalsusest irdunud ja deliirsed. Nii et kui siin räägitakse, et Ukraina peab sõda ka meie eest ja meie asemel, siis ei, ei Kristen Michal, Ukraina peab sõda enda eest, oma territooriumi, oma iseseisvuse, oma inimeste eest. Mitte meie asemel, ikka enda eest ja enda jaoks! Ja kui meil on võimalik, siis me aitame. Me oleme selgelt Ukraina poolt ja soovime, et tal selles sõjas hästi läheks. Aga meie ka ei pea ja ei tohigi pidada sõda tema asemel. See tähendaks meie jaoks sõtta astumist Venemaaga, milleks ei ole keegi teile mandaati anda, ei Riigikogu ega valija, nii nagu valija ei andnud teile mandaati käibemaksutõusuks, tulumaksutõusuks, automaksu kehtestamiseks, aktsiisimaksutõusuks, maamaksutõusuks ja kõikide lõivude tõusudeks ega ka mitte lastetoetuste ära võtmiseks. Ei ole antud mandaati ka sõja alustamiseks Venemaaga. Nii et see jutt, et meie mingisugune moraalne kohustus on siin asju teha – aga vabandust, miks siis Taanil ei olnud moraalset kohustust rahvusvahelise õiguse järgi neid asju teha?! Miks meil on, aga neil ei ole? Siin kuskil on mingi nihe, mingisugune ebatõde on meil siin sees. Ja ebatõde oli ka see, et näe, aga vaata, näe, sakslased võtsid kinni ühe laeva, ühe varilaevastiku laeva, see oli Rostacki sadamas. Jah, see oli sadamas nende territooriumil nende kontrolli all. See on nagu täiesti teine asi, kategooria on teine, kui rahvusvahelises vees ilma liputa liigub, kohe-kohe jõuab Venemaa vetesse. Täiesti teine asi lihtsalt! Neid ühte patta panna ja öelda, et ega me üksi siin ei tegutse, on ju jälle valetamine, sisuliselt valetamine, inimeste eksitamine, parlamendi eksitamine. Nii nagu on jutt sellest, et parlamendiliikmed saavad adekvaatset ülevaadet julgeolekuasjadest. Absoluutne jama! Ei saa! Parlamendiliikmed ei saa mitte millestki mitte mingit ülevaadet. Loevad lehest ja siis nädal hiljem kutsutakse komisjon kokku ja öeldakse, et noh, meil, näe, siin mingi asi oli. See ei ole tegelikult parlamentaarsele korrale absoluutselt kohane. Aga nüüd jõuame selle suure narratiivini, millega peaminister alustas, et kõik jutt oli sulgude sees ja sulgude ees oli siis jutt, et te olete kõik putinistid, kuna te seate kahtluse alla Reformierakonna vapra valitsuse heroilise töö Eesti sõtta viimisel Venemaaga. Seame jah kahtluse alla Reformierakonna heroilise töö. Ei olda mitte millegagi hakkama saadud. Kõvasti taotakse vastu rinda, kõvasti ärbeldakse: põlvili surume, ära tükeldame, lööme neid nende enda territooriumil. Ja millega me siis päriselt hakkama saame, kui reaalsus tuleb? See reaalsus, kus teie ei viibi, aga meie viibime. Reaalsus on selline, et laeva pardale me mindud ei saa, laeva Eesti vetesse suunatud me ei saa, rahvusvahelise häbi teeme, iseendale riiklikku, rahvuslikku häbi teeme. Droonide kontrollimisega me hakkama ei saa. Üldse isegi ei tea, kust droonid tulid. Kelle poole nad läksid või kust nad tulid, kust nad õhku lasti, kas lasti lendu nad Eesti territooriumilt või lasti kusagilt mere pealt lendu? Ei tea. Päev enne seda tulevad võllid pulti ja annavad pressikonverentsi, kus taovad vastu rinda ja ütlevad, et kõik laseme alla, mis saame. No läheb mõni nädal mööda, Vene lennukid sõidavad Eesti õhuruumi sisse. On seal täpselt niikaua, kuni tahavad, ja siis kui jõuavad mööda meie õhuruumi põhimõtteliselt sinna läänepiirini välja ja hakkavad Rootsile lähemale jõudma, siis tõusevad Rootsi lennukid õhku, sest et nad hakkavad Rootsi õhuruumi, Gotlandi poole jõudma. Ja siis meie propaganda ütleb: näete, liitlased tulid ja lahendasid olukorra. Kas te peate kõiki lollideks või ainult enda valijaid? Siin võib-olla on teil isegi õigus, vahel ju isegi vale kell on üks kord ööpäevas õige. Nii et see on lihtsalt nii piinlik, millist juttu te ajate. Ja mis on kõige õudsem? Lolli juttu võite ajada, astute valijate ette ja saate, mis te saate. Aga see, mis te teete, on Eestile eksistentsiaalselt ohtlik, selle asemel, et käituda nii, nagu soomlased. Vaikselt kindlalt kindlustavad oma julgeolekut, ei ole ära andnud oma kahureid, ei ole ära andnud oma mürske, ei ole ära andnud oma pioneeritehnikat. Vaikselt kindlustavad oma julgeolekut, hoiavad ka muide piiri kinni. Nemad saavad ilma Eestiga konsulteerimata, ilma kõigi liitlastega kokku leppimata, soomlased saavad piiri kinni panna. Eesti ei saa, sest vaadake, muidu Stark Logistics ei saa üle piiri. Ikkagi tähtsamad asjad kõigepealt. Vereraha on vaja ära teenida. Selle asemel meie siin räägime, aga teha ei ole suutnud midagi. Aa, vabandan, 5% SKP-st on eelarvesse kirjutatud, et võimalikult palju saaks varastada. Vot seda oleme suutnud teha. Ja siis taome vastu rinda ja iga kord, kui on intsident, siis on püksid rebadel. Lihtsalt täielik läbikukkumine julgeoleku vallas on teie partei ja teie valitsus!

Aitäh! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Peeter Ernitsa. Palun!

Hea juhataja! Hea peaminister! Jah, vähem kui tunni pärast julgeolekunõukogu jätkab seda arutelu, mida me siin natuke teeme. Ja loomulikult, lõpuks oleme jõudnud või murdnud läbi julgeolekunõukogusse. Aga see pilt iseenesest on üsna nukker. Ja Martin üsna hästi kirjeldas seda. See käekiri on väga tuttav. Ka mina mäletan, Vaindloo saar, ma olen käinud seal, vist 200 meetrit korda 500 meetrit suur, pisikene saar. Alatihti, kümneid või sadu kordi on ikka need Vene lennukid tulnud sealt Vaindloo juurest, näksavad seal ja liiguvad kusagile. Ja praegugi, nüüd natuke kaugemal ja natuke rohkem olid nad õhus. Aga kõik see on kordunud palju-palju kordi. Ja tegelikult, arupärimine on varilaevastiku tegevuse suhtes, aga see käekiri on ju üks. Ühelt poolt me kuuleme palju hiljem asjadest, ka parlamendiliikmed, ja ka praegu kuulsime poliitikust hiljem sellest. Noh, see ei ole normaalne, võib öelda, et ei ole võimalik usaldada oma rahvast või parlamendiliikmeid. Mulle tundub, et praeguse valitsuse seisukoht ongi see, et nemad teavad ja kõik ülejäänud on lollid ja eestkostjad. Kõige piinlikum on see, et Kristen Michal ja tema erakond ja kaitseminister reklaamivad, et Eesti julgeolek on kindlates kätes. No see on naerukoht ju! Meil Elva vallas ei ole oma piirivalvet ja sõjaväge. Ja selle kraatri veerel või sees seistes ja neid droonitükke käes hoides, no see on ainuke asi, kus on kindlates kätes, kui sinna minna. Aga kui me ei tea, kust see troon tuli, mis varahommikul plahvatas seal, tänase päevani, noh, lõunast kusagil tuli. Aga kust nad tulevad ja kas on ka muid droone samamoodi üle lennanud, ainult ei ole kukkunud maha? Ei tea kõike. Ebakindlus on väga suur, ühelt poolt me oleme usaldanud Kaitseministeeriumile väga ropult raha ja järjest rohkem, väga palju raha, aga Riigikontroll on näidanud, et kui palju raha on, siis ametnikud upuvad sinna ja täpselt ei tea, kuhu see läheb ja milleks, ja kõik see. Ja loomulikult, ka korruptsioonioht, see on alati niimoodi, kui palju raha on, peab selle järele vaatama. Nii et kohe-kohe läheneb see ÜRO julgeolekunõukogu istung, millest me kõvasti, ka Kristen Michal ja Hanno Pevkur saavad kõvasti promot, et vaata, kuhu me jõudsime välja, tungisime sinna välja. Aga reaalne pilt on tegelikult üsna nukker. Jah, üsna hirmuäratav, kui Vene hävitajad lähenevad, mitte küll Tallinnale, aga kusagilt Soome lahe keskelt, ja me kuuleme sellest, ka parlamendiliikmed, palju hiljem. Kui äkki tuleb kusagil mingisugune väikene drooniparvekene. Ja nad ei pruugi tulla kusagilt üle Peipsi järve, vaid tulevad kusagilt üle Mõniste või kusagilt sealtpoolt, üle Otepää. Nii nagu see üks Ukraina väidetav droon, mis tuli. Ja ükskõik, kas ta on eksitatud, on ta Ukraina oma või on Vene oma, mis tulevad sinna, kui me oleme abitud ... Me räägime, et on kindlates kätes, aga käed on nõrgad ja nõdrad, silm on tönts. Aga ainult jutt on kindlates kätes. Nii et see teeb väga murelikuks. Mitte ainult mind, vaid veel väga paljusid inimesi. Aga kuna Eesti julgeolek ja püsimine on palju olulisem kui see, kas Kristen Michal püsib peaministrina, siis ei saa selle kõigega kuidagi nalja teha. Ja naeruvääristamine, mida peaminister valdab hästi, et kõik, kes räägivad teistsugust juttu, on Vene agendid ja midagi muud – noh, mina tema asemel vaikiks selle koha pealt. No ärbelda võib, aga võib-olla kodus või kusagil saunas mõne sõbraga, mitte siin hakata rääkima ja tembeldama, et kõik on Vene agendid, kes räägivad teist juttu. Ei ole!

Hea juhataja! Hea peaminister! Jah, vähem kui tunni pärast julgeolekunõukogu jätkab seda arutelu, mida meie ka siin natuke peame. Ja loomulikult, lõpuks oleme murdnud läbi julgeolekunõukogusse. Aga see pilt iseenesest on üsna nukker. Ja Martin üsna hästi kirjeldas seda. See käekiri on väga tuttav. Ka mina mäletan, Vaindloo saar on – ma olen käinud seal – vist 200 meetrit korda 500 meetrit, pisikene saar. Alatihti, kümneid või sadu kordi on ikka need Vene lennukid tulnud sealt Vaindloo juurest, näksavad seal ja liiguvad kusagile. Ja praegugi, nüüd natuke kaugemal ja natuke rohkem olid nad õhus. Aga kõik see on kordunud palju-palju kordi. Tegelikult on nii, et kuigi arupärimine on varilaevastiku tegevuse kohta, on see käekiri ju üks. Me kuuleme palju hiljem asjadest, ka parlamendiliikmed, ja ka praegu kuulsime sellest alles hiljem Politicost. See ei ole normaalne. No võib öelda, et ei ole võimalik usaldada oma rahvast või parlamendiliikmeid. Mulle tundub, et praeguse valitsuse seisukoht ongi see, et nemad teavad, kõik ülejäänud on lollid ja eestkostjad. Kõige piinlikum on see, et Kristen Michal ja tema erakond ja kaitseminister reklaamivad, et Eesti julgeolek on kindlates kätes. No see on ju naerukoht! Meil Elva vallas ei ole oma piirivalvet ja sõjaväge. Ja selle kraatri veerel seistes ja seal droonitükki käes hoides, [saad aru, et] see on ainuke asi, mis on kindlates kätes. Aga me ei tea tänase päevani, kust see droon, mis varahommikul seal plahvatas, tuli. Kust nad tulevad ja kas muid droone on samamoodi sealt üle lennanud, ainult et need ei ole maha kukkunud? Ei tea kõike. Ebakindlus on väga suur. Me oleme usaldanud Kaitseministeeriumile ropult raha ja [anname] järjest rohkem raha, väga palju raha. Aga Riigikontroll on näidanud, et kui on palju raha, siis ametnikud upuvad [töösse] ja täpselt ei tea, kuhu see raha läheb ja millele kõigele see kulub. Loomulikult on ka korruptsioonioht – see on alati niimoodi, et kui raha on palju, siis peab selle järele vaatama. Nii et kohe-kohe läheneb ÜRO julgeolekunõukogu istung, kus me saame – ka Kristen Michal ja Hanno Pevkur saavad – kõvasti promot, et vaata, kuhu me jõudsime, tungisime sinna välja. Aga reaalne pilt on tegelikult üsna nukker. Jah, üsna hirmuäratav, kui Vene hävitajad lähenevad, mitte küll Tallinnale, vaid kusagil Soome lahe keskel, aga meie, ka parlamendi liikmed, kuuleme sellest palju hiljem. Kui äkki tuleb kusagil mingisugune väikene drooniparvekene. Ja nad ei pruugi tulla üle Peipsi järve, vaid tulevad kusagilt Mõniste poolt või kusagilt sealtpoolt, üle Otepää. Nii nagu see üks droon, väidetavalt Ukraina oma, mis tuli. Ja ükskõik, kas ta on eksitatud, on ta Ukraina oma või on Venemaa oma, siis kui me oleme abitud – me küll räägime, et [Eesti] on kindlates kätes, aga käed on nõrgad ja nõdrad, silm on tönts –, on ainult jutt kindlates kätes. See teeb väga murelikuks. Mitte ainult mind, vaid veel väga paljusid inimesi. Aga kuna Eesti julgeolek ja püsimine on palju olulisem kui see, kas Kristen Michal püsib peaministrina, siis ei saa selle kõigega kuidagi nalja teha. Ja naeruvääristamine, mida peaminister valdab hästi – kõik, kes räägivad teistsugust juttu, on [tema sõnul] Vene agendid või veel midagi muud – no mina tema asemel vaikiksin selle koha pealt. Ärbelda võib, aga seda võib teha kodus või kusagil saunas mõne sõbraga, mitte siin ei tohiks hakata teisi tembeldama ja rääkima sellest, et kõik, kes räägivad teist juttu, on Vene agendid. Ei ole!

Teie aeg!

Jah, meie aeg ja minu aeg. Aga ma loodan, et Eesti aeg jätkub ning Kristen Michal ja tema erakond saavad varsti pikemalt jalga puhata. Aitäh!

Jah, meie aeg ja minu aeg, aga ma loodan, et Eesti aeg jätkub ja Kristen Michal ja tema erakond saavad varsti jalga puhata pikemalt. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli, kolleeg Varro Vooglaid. Palun!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Varro Vooglaiu. Palun!

Jaa, suur tänu! Lisaaega ma ei palu. Püüan teha kompaktselt. Loomulikult võiks kommenteerida nii mõndagi seonduvalt sellega, mida me peaministri esituses kuulsime, aga ma peatun vaid mõnel punktil. Esiteks, veel kord: ma pean seda sügavalt kohatuks, kui peaminister tuleb siia pulti ja enne, kui ta üldse hakkab küsimustele vastama, ütleb kohe ära, et kõik need küsimused, nende esitamine ja tõstatamine on osa Venemaa propagandast. See ei ole kohane. Ma arvan, et peaministril on lihtsalt kohatu sellisel viisil käituda. Keegi ei saa eitada, et tegemist on väga tõsise küsimusega selle mereoperatsiooni näol, keegi ei saa eitada, et avalikkusel on õigustatud huvi teada, mis sellega seonduvalt päriselt juhtus. Ja keegi ei saa eitada ka seda, et Riigikogu liikmetel on igati kohane selliseid küsimusi tõstatada. Nii et kui asuda sellisel viisil kohe sildistama ja selle kaudu tegelikult kriitiliste küsimuste tõstatamist suretama, siis ei anna see tunnistust ei heast poliitilisest kultuurist ega ka ausameelsusest. Nüüd edasi. Siin [kõlas] süüdistus meie suunal, justkui meil oleks huvi kuidagi õigustada Venemaa varilaevastiku tegevust ja seda soosida. Ei ole! Mitte mingisugust sellist huvi meil ei ole. Küll aga on meil täiesti reaalne huvi seista selle eest, et läbi rumalate, läbimõtlemata või ebaadekvaatsete operatsioonide ei tekitataks Eesti suhtes tõsiseid julgeolekuohte või isegi julgeolekukriisi. Ja sellepärast me küsime muu hulgas seda, miks viib Eesti selliseid operatsioone läbi üksi. Läänemere ümber on meist palju võimekamaid riike – me räägime mereväelisest võimekusest –, nende hulka kuulub Taani, nende hulka kuulub Rootsi, nende hulka kuulub Saksamaa ja nende hulka kuulub Poola. Ka Soome kuulub kindlasti nende hulka. Eesti on suure tõenäosusega üldse kõige väiksema võimekusega Läänemere kallastel olev riik. Kõikidest teistest riikidest sõidab see varilaevastiku tanker mööda, läbides ka nende majandusvööndit, ükski neist riikidest teda ei peata, aga siis, kui ta jõuab siia, vahetult Venemaa piiri äärde, üritab Eesti üksi – oma kõige kasinama võimekusega – seda teha. See ei ole mõistlik, eriti pidades silmas, kuidas meile kogu aeg räägitakse, et me peame tegutsema ühtselt ja ühiselt ja nii edasi. Siis võiks sellest printsiibist ju ka sellistes olukordades kinni pidada. Teine asi, mille vastu me tõesti oleme, on see, kui võetakse ette operatsioone, milles ei kajastu kaine reaalsustaju. Ehk võetakse ette operatsioone, mis on ebaadekvaatsed, hinnatakse oma jõudu üle ja selle tõttu kukutakse selliste operatsioonide elluviimisel läbi. Ja kui ma nüüd ausalt ütlen, siis minu meelest on raske uskuda seda juttu, mida peaminister meile siin rääkis. Mina arvan, et peaminister ei rääkinud meile ausat juttu, ma isegi arvan, et ta valetas. Miks ma seda arvan? Peaminister ütleb, et mitte mingisugust plaani parduda selle tankeri pardale ei olnud. Aga minule tundub küll tunduvalt usutavam ja adekvaatsem see hinnang, mille on andnud selle intsidendi järel Eesti Rahvusringhäälingu vahendusel mereväe endine ülem Jüri Saska. Ma tsiteerin siinkohal artiklit pealkirjaga "Eksperdid: tankeri kinnipidamise ebaõnnestunud katse näitas Eesti võimekuse taset". "Jaguari pardale oli plaanis minna, kuid operatsioon jäeti pooleli. Nii hindab pikaaegne mereväe ülem Jüri Saska. "Pardaleminek siiski plaanis oli. Küll aga seda hinnati jooksvalt ümber. Seda ei peetud kas tehtavaks või mõistlikuks. Et väga hästi võrreldes eelmise korraga, kui meil õnnestus tanker oma vetesse ankrusse suunata, ju ei läinud. Ja kui see oleks olnud pelgalt eskort, siis ei oleks pidanud Raju tegema selliseid manöövreid," lausus Saska." Nii et hinnake nüüd ise, head kolleegid ja ka Eesti avalikkus, kas peaministri kinnitus selle kontekstis, et mitte mingit plaani pardale minna ei olnud, oli adekvaatne või mitte. Ja seetõttu ma oma küsimust sõnastades ütlesingi, et oli kahetsusväärne, et peaminister ei vastanud kuuendas küsimuses esitatud küsimusele, kas operatsioonil osalenud AW139 kopteril viibisid kaitseväelased või jõustruktuuride esindajad, kes olid tehniliselt valmis laskuma tanker Jaguari/Argenti pardale. See on väga oluline küsimus, kui tahta hinnata neid kinnitusi, mis meile on antud, et mitte mingit pardumise plaani ei olnudki. Kui peaminister oleks ausalt sellele küsimusele vastanud ja kui see aus vastus oleks näinud ette selle väljaütlemist, et seal tegelikult sellised isikud peal olid sellise valmidusega, siis nähtuks ju ka see, et jutt sellest, et mingit plaani parduda ei olnudki, ei vasta tõele. Ja ma kardan, et see tõepoolest ei vasta tõele. Minu hinnangul ei ole see vastuvõetav, et avalikkusele ja ka Riigikogule räägitakse juttu, mis kõigi märkide kohaselt lihtsalt ei vasta tõele. Aitäh!

Jaa, suur tänu! Lisaaega ma ei palu. Püüan teha kompaktselt. Loomulikult võiks kommenteerida nii mõndagi seonduvalt sellega, mida me peaministri esituses kuulsime, aga ma peatun vaid mõnel punktil. Esiteks, veel kord: ma pean seda sügavalt kohatuks, kui peaminister tuleb siia pulti ja enne, kui ta üldse hakkab küsimustele vastama, ütleb kohe ära, et kõik need küsimused, nende esitamine ja tõstatamine on osa Venemaa propagandast. See ei ole kohane. Ma arvan, et peaministril on lihtsalt kohatu sellisel viisil käituda. Keegi ei saa eitada, et tegemist on väga tõsise küsimusega selle mereoperatsiooni näol, keegi ei saa eitada, et avalikkusel on õigustatud huvi teada, mis sellega seonduvalt päriselt juhtus. Ja keegi ei saa eitada ka seda, et Riigikogu liikmetel on igati kohane selliseid küsimusi tõstatada. Nii et kui asuda sellisel viisil kohe sildistama ja selle kaudu tegelikult kriitiliste küsimuste tõstatamist suretama, siis ei anna see tunnistust ei heast poliitilisest kultuurist ega ka ausameelsusest. Nüüd edasi. Siin [kõlas] süüdistus meie suunal, justkui meil oleks huvi kuidagi õigustada Venemaa varilaevastiku tegevust ja seda soosida. Ei ole! Mitte mingisugust sellist huvi meil ei ole. Küll aga on meil täiesti reaalne huvi seista selle eest, et läbi rumalate, läbimõtlemata või ebaadekvaatsete operatsioonide ei tekitataks Eesti suhtes tõsiseid julgeolekuohte või isegi julgeolekukriisi. Ja sellepärast me küsime muu hulgas seda, miks viib Eesti selliseid operatsioone läbi üksi. Läänemere ümber on meist palju võimekamaid riike – me räägime mereväelisest võimekusest –, nende hulka kuulub Taani, nende hulka kuulub Rootsi, nende hulka kuulub Saksamaa ja nende hulka kuulub Poola. Ka Soome kuulub kindlasti nende hulka. Eesti on suure tõenäosusega üldse kõige väiksema võimekusega Läänemere kallastel olev riik. Kõikidest teistest riikidest sõidab see varilaevastiku tanker mööda, läbides ka nende majandusvööndit, ükski neist riikidest teda ei peata, aga siis, kui ta jõuab siia, vahetult Venemaa piiri äärde, üritab Eesti üksi – oma kõige kasinama võimekusega – seda teha. See ei ole mõistlik, eriti pidades silmas, kuidas meile kogu aeg räägitakse, et me peame tegutsema ühtselt ja ühiselt ja nii edasi. Siis võiks sellest printsiibist ju ka sellistes olukordades kinni pidada. Teine asi, mille vastu me tõesti oleme, on see, kui võetakse ette operatsioone, milles ei kajastu kaine reaalsustaju. Ehk võetakse ette operatsioone, mis on ebaadekvaatsed, hinnatakse oma jõudu üle ja selle tõttu kukutakse selliste operatsioonide elluviimisel läbi. Ja kui ma nüüd ausalt ütlen, siis minu meelest on raske uskuda seda juttu, mida peaminister meile siin rääkis. Mina arvan, et peaminister ei rääkinud meile ausat juttu, ma isegi arvan, et ta valetas. Miks ma seda arvan? Peaminister ütleb, et mitte mingisugust plaani parduda selle tankeri pardale ei olnud. Aga minule tundub küll tunduvalt usutavam ja adekvaatsem see hinnang, mille on andnud selle intsidendi järel Eesti Rahvusringhäälingu vahendusel mereväe endine ülem Jüri Saska. Ma tsiteerin siinkohal artiklit pealkirjaga "Eksperdid: tankeri kinnipidamise ebaõnnestunud katse näitas Eesti võimekuse taset". "Jaguari pardale oli plaanis minna, kuid operatsioon jäeti pooleli. Nii hindab pikaaegne mereväe ülem Jüri Saska. "Pardaleminek siiski plaanis oli. Küll aga seda hinnati jooksvalt ümber. Seda ei peetud kas tehtavaks või mõistlikuks. Et väga hästi võrreldes eelmise korraga, kui meil õnnestus tanker oma vetesse ankrusse suunata, ju ei läinud. Ja kui see oleks olnud pelgalt eskort, siis ei oleks pidanud Raju tegema selliseid manöövreid," lausus Saska." Nii et hinnake nüüd ise, head kolleegid ja ka Eesti avalikkus, kas peaministri kinnitus selle kontekstis, et mitte mingit plaani pardale minna ei olnud, oli adekvaatne või mitte. Ja seetõttu ma oma küsimust sõnastades ütlesingi, et oli kahetsusväärne, et peaminister ei vastanud kuuendas küsimuses esitatud küsimusele, kas operatsioonil osalenud AW139 kopteril viibisid kaitseväelased või jõustruktuuride esindajad, kes olid tehniliselt valmis laskuma tanker Jaguari pardale. See on väga oluline küsimus, kui tahta hinnata neid kinnitusi, mis meile on antud, et mitte mingit pardumise plaani ei olnudki. Kui peaminister oleks ausalt sellele küsimusele vastanud ja kui see aus vastus oleks näinud ette selle väljaütlemist, et seal tegelikult sellised isikud peal olid sellise valmidusega, siis nähtuks ju ka see, et jutt sellest, et mingit plaani parduda ei olnudki, ei vasta tõele. Ja ma kardan, et see tõepoolest ei vasta tõele. Minu hinnangul ei ole see vastuvõetav, et avalikkusele ja ka Riigikogule räägitakse juttu, mis kõigi märkide kohaselt lihtsalt ei vasta tõele. Aitäh!

Jaa, suur tänu! Lisaaega ma ei palu. Püüan teha kompaktselt. Loomulikult, kommenteerida võiks nii mõndagi seonduvalt sellega, mida me peaministri esituses kuulsime, aga ma peatuksin vaid mõnel punktil. Esiteks, veel kord, ma pean seda sügavalt kohatuks, kui peaminister tuleb siia pulti ja enne kui ta alustab üleüldse küsimustele vastamist, kohe ütleb ära, et kõik need küsimused, nende küsimuste esitamine, nende tõstatamine olevat osaks Venemaa propagandast. See ei ole kohane. Ma arvan, et peaministril on lihtsalt kohatu sellisel viisil käituda. Keegi ei saa eitada, et tegemist on väga tõsise küsimusega selle mereoperatsiooni näol, keegi ei saa eitada, et avalikkusel on õigustatud huvi teada, mis sellega seonduvalt päriselt juhtus. Ja keegi ei saa eitada, et on igati kohane Riigikogu liikmetel selliseid küsimusi tõstatada. Nii et asuda sellisel viisil kohe sildistama ja selle kaudu tegelikult kriitiliste küsimuste tõstatamist suretama, ei anna tunnistust ei heast poliitilisest kultuurist ega ka ausameelsusest. Nüüd edasi. See süüdistus meie suunal, justkui meil oleks huvi kuidagi õigustada Venemaa varilaevastiku tegevust, soosida selle tegevust. Ei ole. Mitte mingisugust sellist huvi ei ole. Küll aga on täiesti reaalne huvi seista selle eest, et läbi rumalate, läbimõtlemata või ebaadekvaatsete operatsioonide ei tekitataks Eesti suhtes tõsiseid julgeolekuohte või isegi julgeolekukriisi. Ja sellepärast me küsime muu hulgas seda, et miks selliseid operatsioone viib Eesti läbi üksi. On olemas Läänemere ümber palju võimekamaid riike meiega võrreldes, kui me räägime mereväelisest võimekusest, nende hulka kuulub Taani, nende hulka kuulub Rootsi, nende hulka kuulub Saksamaa, nende hulka kuulub Poola. Ma ei tea, kas üleüldse … Soome kuulub ka kindlasti nende hulka. Eesti suure tõenäosusega on kõige väiksema võimekusega Läänemere kallastel olev riik üldse ja kõikidest teistest riikidest sõidab see varilaevastiku tanker siis mööda, läbides ka nende majandusvööndit, ükski neist teda ei peata ja siis, kui ta jõuab siia, vahetult Venemaa piiri äärde, siis Eesti oma kõige kasinama võimekusega üksi üritab seda teha. See ei ole mõistlik, eriti pidades silmas, kuidas meile kogu aeg räägitakse, et me peame tegutsema ühtselt ja ühiselt ja nii edasi. Siis võiks sellest printsiibist ju ka sellistes olukordades kinni pidada. Ja teine asi, mille vastu me tõesti oleme, on see, kui võetakse ette operatsioone, milles ei kajastu kaine reaalsustaju. Ehk võetakse ette operatsioone, mis on ebaadekvaatsed, hinnatakse oma jõudu üle ja selle tõttu kukutakse selliste operatsioonide elluviimisel läbi. Ja kui ma nüüd pean ausalt ütlema, siis minu meelest on raske uskuda seda juttu, mida peaminister meile siin rääkis, Mina arvan, et peaminister ei rääkinud meile ausalt, ma isegi arvan, et ta meile valetas. Miks ma seda arvan? Peaminister ütleb, et mitte mingisugust sellist plaani, et parduda selle tankeri pardale, ei olnud. Aga minule tundub küll tunduvalt usutavam ja adekvaatsem see hinnang, mille on andnud intsidendi järel Eesti Rahvusringhäälingu vahendusel Eesti mereväe endine ülem Jüri Saska, kes, ma tsiteerin siin artiklit pealkirjaga "Eksperdid: tankeri kinnipidamise ebaõnnestunud katse näitas Eesti võimekuse taset", ütles sedasi, vahendan artiklit: "Jaguari pardale oli plaanis minna, kuid operatsioon jäeti pooleli. Nii hindab pikaaegne mereväe ülem Jüri Saska. [Tsiteerin. – V. V.] "Pardaleminek siiski plaanis oli. Küll aga seda hinnati jooksvalt ümber. Seda ei peetud kas tehtavaks või mõistlikuks. Et väga hästi võrreldes eelmise korraga, kui meil õnnestus tanker oma vetesse ankrusse suunata, ju ei läinud. Ja kui see oleks olnud pelgalt eskort, siis ei oleks pidanud Raju tegema selliseid manöövreid," lausus Saska." Nii et hinnake nüüd ise, head kolleegid ja ka Eesti avalikkus, kas peaministri kinnitus selle kontekstis, et mitte mingit plaani pardale minna ei olnud, oli adekvaatne või mitte. Ja seetõttu ma ka oma küsimust sõnastades ütlesin, et oli kahetsusväärne, et peaminister ei vastanud kuuendas küsimuses esitatud küsimusele, kas operatsioonil osalenud AW139 kopteril viibisid kaitseväelased või jõustruktuuride esindajad, kes olid tehniliselt valmis laskuma tanker Jaguar/Argent pardale. See on väga oluline küsimus, et hinnata neid kinnitusi, mis meile on antud, et mitte mingit pardumise plaani ei olnudki. Kui tegelikult peaminister oleks ausalt sellele küsimusele vastanud ja kui see aus vastus oleks näinud ette selle väljaütlemist, et seal tegelikult sellised isikud peal olid sellise valmidusega, siis nähtuks ju ka see, et jutt sellest, et mingit plaani parduda ei olnudki, ei vasta tõele. Ja ma kardan, et see tõepoolest ei vasta. Minu hinnangul ei ole see vastuvõetav, et avalikkusele ja ka Riigikogule räägitakse juttu, mis kõigi märkide kohaselt lihtsalt ei vasta tõele. Aitäh!

Suur tänu! Ja järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Rain Epleri. Palun!

Aitäh! Püüan lühidalt hakkama saada. Ma juba eelmisel nädalal rääkisin sellest, et see põhiline ja suur kriis, mis Eestis praegu on, on tegelikult demokraatia kriis. Meie arupärimisele vastamist alustades peaminister sedastas kõigepealt jälle selle, mida nii tema, Jürgen Ligi kui ka teised reformierakondlased ei häbene avalikus ruumis välja öelda: kui sa küsid midagi või kritiseerid valitsuse tegevust, siis sa oled Eesti vaenlane. Aga vot ei ole teps mitte nii! Tegelikult sellised arutelud aitaksid meil viia Eestit palju paremasse kohta, palju paremale teele. Ja vastupidi, selline sildistamine, et niipea, kui sa midagi küsid või kritiseerid, oled sa vaenlane, viib meid ummikusse. Aga no ega peaminister ei ole ainuke patuoinas sellel teemal. Minu selja taga istuv Riigikogu esimees tahab jõuliselt Riigikogu tasalülitada, aga pärast, kui see info avalikkuse ette jõuab, on veel pahane ja solvunud ning süüdistab kolleege pahatahtlikkuses. Ei ole mingit pahatahtlikkust. Hoopis siis tegevus, millega sooviti Riigikogu liikmete õigusi päris jõuliselt piirama hakata, on pahatahtlikkus. See ei ole pahatahtlikkus mitte ainult Riigikogu, vaid on pahatahtlikkus Eesti riigi [suhtes]. [Peaministri] kolleeg Taro tuleb välja eelnõuga, millega soovib hakata karistama inimesi selle eest, kui keegi loeb või kuulab midagi, mis valitsusele ei sobi. No see on ikka tõeline Orwelli kirjeldatud ühiskonna suunas liikumine. Selline ennetav karistus, et muidu võivad inimesed radikaliseeruda. Kaitseb seda kirglikult. Päev hiljem ütleb: jah, tegin vea. Aga tema kantsler ei pea paljuks ikkagi kirjutada arvamuslugu selle kohta, et selline seadusemuudatus oleks vajalik, ja piltlikult öeldes ütleb sellega: Taro tegi vea, kui ta julges öelda, et ta tegi vea. Nii et ma kutsun ikkagi [kõiki] üles pöörduma tagasi demokraatliku ja vaba ühiskonna radadele ja kõiki selliseid summutavaid ja vaigistavaid tegevusi hukka mõistma. Väike tagasiside andmise aeg on kohe kätte jõudmas. kohalikud valimised on tulemas. Mina soovitan selliseid inimesi, kes tahavad Eestis totalitarismi suunas liikuda, mitte valida. Nii et ärge valige Reformierakonda ja ärge valige Eesti 200. Ja sotse ärge ka loomulikult valige. Aitäh!

Aitäh! Püüan lühidalt hakkama saada. Ma juba eelmisel nädalal rääkisin sellest, et see põhiline ja suur kriis, mis Eestis praegu on, on tegelikult demokraatia kriis. Meie arupärimisele vastamist alustades peaminister sedastas kõigepealt jälle selle, mida nii tema, Jürgen Ligi kui ka teised reformierakondlased ei häbene avalikus ruumis välja öelda: kui sa küsid midagi või kritiseerid valitsuse tegevust, siis sa oled Eesti vaenlane. Aga vot ei ole teps mitte nii! Tegelikult sellised arutelud aitaksid meil viia Eestit palju paremasse kohta, palju paremale teele. Ja vastupidi, selline sildistamine, et niipea, kui sa midagi küsid või kritiseerid, oled sa vaenlane, viib meid ummikusse. Aga no ega peaminister ei ole ainuke patuoinas sellel teemal. Minu selja taga istuv Riigikogu esimees tahab jõuliselt Riigikogu tasalülitada, aga pärast, kui see info avalikkuse ette jõuab, on veel pahane ja solvunud ning süüdistab kolleege pahatahtlikkuses. Ei ole mingit pahatahtlikkust. Hoopis see tegevus, millega sooviti Riigikogu liikmete õigusi päris jõuliselt piirama hakata, on pahatahtlikkus. See ei ole pahatahtlikkus mitte ainult Riigikogu, vaid on pahatahtlikkus Eesti riigi [suhtes]. [Peaministri] kolleeg Taro tuleb välja eelnõuga, millega soovib hakata karistama inimesi selle eest, kui keegi loeb või kuulab midagi, mis valitsusele ei sobi. No see on ikka tõeline Orwelli kirjeldatud ühiskonna suunas liikumine. Selline ennetav karistus, et muidu võivad inimesed radikaliseeruda. Kaitseb seda kirglikult. Päev hiljem ütleb: jah, tegin vea. Aga tema kantsler ei pea paljuks ikkagi kirjutada arvamuslugu selle kohta, et selline seadusemuudatus oleks vajalik, ja piltlikult öeldes ütleb sellega: Taro tegi vea, kui ta julges öelda, et ta tegi vea. Nii et ma kutsun ikkagi [kõiki] üles pöörduma tagasi demokraatliku ja vaba ühiskonna radadele ja kõiki selliseid summutavaid ja vaigistavaid tegevusi hukka mõistma. Väike tagasiside andmise aeg on kohe kätte jõudmas. kohalikud valimised on tulemas. Mina soovitan selliseid inimesi, kes tahavad Eestis totalitarismi suunas liikuda, mitte valida. Nii et ärge valige Reformierakonda ja ärge valige Eesti 200. Ja sotse ärge ka loomulikult valige. Aitäh!

Aitäh! Püüan lühidalt hakkama saada. Ma juba eelmisel nädalal rääkisin sellest, et see põhiline ja suur kriis, mis Eestis praegu on, on tegelikult demokraatia kriis. Peaminister meie arupärimisele vastamist alustades kõigepealt sedastas jälle selle, mida nii tema kui Jürgen Ligi kui teised reformierakondlased ei häbene avalikus ruumis välja öelda: et kui sa küsid midagi või kritiseerid valitsuse tegevust, siis sa oled Eesti vaenlane. Aga vot ei ole teps mitte nii! Tegelikult sellised arutelud aitaksid meid viia Eestit palju paremasse kohta, palju paremale teele ja vastupidi, selline sildistamine, et nii kui sa midagi küsid või kritiseerid, oled sa vaenlane, viivad meid ummikusse. Aga noh, ega peaminister ei ole ainuke patuoinas sellel teemal. Minu selja taga istuv Riigikogu esimees tahab jõuliselt Riigikogu tasalülitada ja pärast on veel pahane ja solvunud, kui see info avalikkuse ette jõuab, süüdistab kolleege pahatahtlikkuses. Ei ole mingit pahatahtlikkust. See tegevus, kuidas sooviti Riigikogu liikmete õigusi päris jõuliselt piirama hakata, see on pahatahtlikkus, see on pahatahtlikkus mitte ainult Riigikogu, vaid Eesti riigi suunas. Tema kolleeg Taro tuleb välja eelnõuga, millega soovib hakata karistama inimesi selle eest, kui keegi loeb või kuulab midagi, mis valitsusele ei sobi. No see on ikka tõeline selline Orwelli kirjeldatud ühiskonna suunas liikumine. Selline ennetav karistus, et muidu võivad inimesed radikaliseeruda. Kaitseb seda kirglikult. Päev hiljem ütleb, et jah, tegin vea, aga tema kantsler ei pea paljuks kirjutada arvamuslugu, et selline seadusemuudatus oleks vajalik ja piltlikult öeldes ütleb, et Taro tegi vea, et ta julges öelda, et ta tegi vea. Nii et ma kutsun ikkagi üles pöörduma tagasi sellise demokraatliku ja vaba ühiskonna radadele ja kõiki selliseid summutavaid ja vaigistavaid tegevusi hukka mõistma. Väike selline tagasiside andmise aeg on kohe kätte jõudmas. kohalikud valimised on tulemas. Mina soovitan selliseid inimesi, kes tahavad Eestis totalitarismi suunas liikuda, mitte valida. Nii et ärge valige Reformierakonda, ärge valige Eesti 200. Ja sotse ka ärge loomulikult valige. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Anti Poolamets. Palun!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Anti Poolametsa. Palun!

Jaa, lugupeetud arupärijad, lugupeetud peaminister, lugupeetud kolleegid! Nagu ma oma küsimuses juba märkisin, peaminister jooksis ise enda väga madala lati alt täna veel kord läbi. See klišeede pildumine oli lihtsalt tüütumast tüütum, sellepärast et vaadake ise neid küsimusi. Kui see ei ole julgeolekupoliitiline küsimus ja lapsikute klišeede loopimise koht, siis mis üldse julgeolekupoliitiline küsimus on, mis asi see on? Kaitsevägi ju valmistub suure osa ajast, kui ei ole suurt kriisi, mingiks kriisiks, mis veel ei ole juhtunud. Aga nüüd on need intsidendid päris teravad, ohtliku agressorriigiga piiriintsidendid, drooniintsident, mille puhul me ei tea siiani paljusid asjaolusid. Ehk siis see näitab, et te ei austa ka opositsiooni, sest me peame infot saama. Mida hullem on infosulg ja mida rohkem klišeesid loobitakse, seda umbusklikumaks me muutume. Tänagi oli näha, et jäite vahele ühe teemaga, mis oli üks kõige olulisem. Keegi on andnud teile PR-soovituse, et ärme sellel teemal räägi, et kas oli laevale mineku plaan olemas või millal ta tekkis. Selge, et kui oleks julgem, asjalikum ajakirjanik, siis ta uuriks seda asja edasi. Aga eks meie Kaitsevägi ei ole ka liiga jutukas selliste asjade puhul, mis ebaõnnestuvad. See on teada, ametkondlik ringkaitse. Aga mida kaasa toob olukord, kui sihuke ringkaitse jätkub? Olukord läheb veel hullemaks, sest info kinnimätsimine süvendab neid probleeme. Lihtsalt korraks sõjaajaloolise ekskursina tuletan meelde, kuidas Prantsusmaa kaotas teises maailmasõjas üsna kiiresti Saksamaale. Noori kindraleid ei kuulatud. De Gaulle oli särav sõjaväelane. Aga vanade jutt jäi peale: teeme nii, nagu vanasti harjunud. Ja praegu on see oht, et me ei ole paindlikud, me ei reageeri ei drooniteemadele adekvaatselt, droonimüüri asemel meil on võib-olla üks ilus joonis ainult A4-l. Tegelikkus on päris kurb, kus me oleme oma droonivõimekusega. Ja tahan märkida, et just droonivõimekus on väikeriigile, nii droonikaitse kui ‑ründevõimekus on väikeriigile jõukohane saavutada. Me ei ole ju hävituslennukite ostmise projektidesse läinud. Ma räägin droonidest, mida Ukrainas valmistatakse garaažides, kus valmistatakse droone, isegi seirevõrk on osaliselt tehtud, vähemalt kunagi algselt, päris lihtsate vahenditega. Nüüd on ta aina paremaks ja peenemaks läinud Ukrainas. Aga ka siin on meil loosungid. Paraku on liiga palju, mis on viltu läinud selles ja mis on tegemata. Ehk siis, kui me veel vaatame sedasama intsidenti, millest täna juttu on, siis tegelikult on see keeruline ükskõik millisele riigile, ka Soome mereväele. Te kujutate ette, kui kümneid tuhandeid tonne naftat täis tanker liigub merel, siis mis te panete käsipidurit või, isegi kui see kapten ühel hetkel hakkab alluma, siis ega see laev kohe seisma ei jää. See kõik on väga keeruline. Ja kui ta ei taha seisma jääda, siis on ka Soome sõjalaevadel, kellel on laevastik, päris raske selliseid suuri laevu peatada. Ehk siis pähkel ka Taani-sugusele mereriigile, pähkel isegi Suurbritanniale sellise kiirelt liikuva võimsa laeva kinnipidamine. Ja seetõttu ma arvan, et need küsimused olid kümnesse, kui meil endal on väga madal võimekus. Ma tuletan meelde, et …

Jaa. Lugupeetud arupärijad! Lugupeetud peaminister! Lugupeetud kolleegid! Nagu ma oma küsimuses juba märkisin, peaminister jooksis ise täna enda väga madala lati alt veel kord läbi. See klišeede pildumine oli lihtsalt tüütumast tüütum. Sellepärast, et vaadake ise neid küsimusi. Kui see ei ole julgeolekupoliitiline küsimus, vaid on lapsikute klišeede loopimise koht, siis mis üldse julgeolekupoliitiline küsimus on? Mis asi see on? Kaitsevägi ju valmistub suure osa ajast, kui ei ole suurt kriisi, mingiks kriisiks, mis veel ei ole juhtunud. Aga nüüd on need intsidendid päris teravad, ohtliku agressorriigiga piiriintsidendid, drooniintsident, mille puhul me ei tea siiani paljusid asjaolusid. Ehk siis see näitab, et te ei austa ka opositsiooni, sest me peame infot saama. Mida hullem on infosulg ja mida rohkem klišeesid loobitakse, seda umbusklikumaks me muutume. Tänagi oli näha, et jäite vahele ühe teemaga, mis oli kõige olulisem. Keegi on andnud teile PR-soovituse, et ärme sellel teemal räägime, kas oli laevale mineku plaan olemas või millal ta tekkis. Selge, et kui oleks julgem ja asjalikum ajakirjanik, siis ta uuriks seda asja edasi. Aga ega meie Kaitsevägi ei ole ka liiga jutukas selliste asjade puhul, mis ebaõnnestuvad. See on teada, ametkondlik ringkaitse. Aga mida see kaasa toob, kui sihuke ringkaitse jätkub? Olukord läheb veel hullemaks, sest info kinnimätsimine süvendab probleeme. Lihtsalt korraks sõjaajaloolise ekskursina tuletan meelde, kuidas Prantsusmaa kaotas teises maailmasõjas üsna kiiresti Saksamaale. Noori kindraleid ei kuulatud. De Gaulle oli särav sõjaväelane. Aga vanade jutt jäi peale: teeme nii, nagu vanasti oldi harjunud. Ja praegu on see oht, et me ei ole paindlikud, me ei reageeri ei drooniteemadele adekvaatselt. Droonimüüri asemel on meil võib-olla ainult üks ilus joonis A4-l. Tegelikkus on päris kurb, kus me oleme oma droonivõimekusega. Ja tahan märkida, et just droonivõimekus, nii droonikaitse kui ka -ründevõimekus on väikeriigile jõukohane saavutada. Me ei ole ju hävituslennukite ostmise projektidesse läinud. Ma räägin droonidest, mida Ukrainas valmistatakse garaažides, kus isegi seirevõrk on osaliselt tehtud – vähemalt kunagi algselt oli – päris lihtsate vahenditega. Nüüd on see Ukrainas aina paremaks ja peenemaks läinud. Aga ka siin on meil loosungid. Paraku on liiga palju viltu läinud ja palju on tegemata. Ehk siis, kui me veel vaatame sedasama intsidenti, millest täna juttu on, siis tegelikult on see keeruline ükskõik millisele riigile, ka Soome mereväele. Kujutage ette, kui kümneid tuhandeid tonne naftat täis tanker liigub merel. Mis te panete siis käsipidurit või? Isegi kui kapten ühel hetkel hakkab alluma, siis ega laev kohe seisma ei jää. See kõik on väga keeruline. Ja kui ta ei taha seisma jääda, siis on ka Soome sõjalaevadel – Soomel on laevastik – päris raske selliseid suuri laevu peatada. Ehk siis see on pähkel ka Taani-sugusele mereriigile. Isegi Suurbritanniale on sellise kiirelt liikuva võimsa laeva kinnipidamine [paras pähkel]. Seetõttu ma arvan, et need küsimused olid kümnesse. Kui meil endal on väga madal võimekus. Ma tuletan meelde, et …

Jaa. Lugupeetud arupärijad! Lugupeetud peaminister! Lugupeetud kolleegid! Nagu ma oma küsimuses juba märkisin, peaminister jooksis ise täna enda väga madala lati alt veel kord läbi. See klišeede pildumine oli lihtsalt tüütumast tüütum. Sellepärast, et vaadake ise neid küsimusi. Kui see ei ole julgeolekupoliitiline küsimus ja lapsikute klišeede loopimise koht, siis mis üldse julgeolekupoliitiline küsimus on? Mis asi see on? Kaitsevägi ju valmistub suure osa ajast, kui ei ole suurt kriisi, mingiks kriisiks, mis veel ei ole juhtunud. Aga nüüd on need intsidendid päris teravad, ohtliku agressorriigiga piiriintsidendid, drooniintsident, mille puhul me ei tea siiani paljusid asjaolusid. Ehk siis see näitab, et te ei austa ka opositsiooni, sest me peame infot saama. Mida hullem on infosulg ja mida rohkem klišeesid loobitakse, seda umbusklikumaks me muutume. Tänagi oli näha, et jäite vahele ühe teemaga, mis oli kõige olulisem. Keegi on andnud teile PR-soovituse, et ärme sellel teemal räägime, kas oli laevale mineku plaan olemas või millal ta tekkis. Selge, et kui oleks julgem ja asjalikum ajakirjanik, siis ta uuriks seda asja edasi. Aga ega meie Kaitsevägi ei ole ka liiga jutukas selliste asjade puhul, mis ebaõnnestuvad. See on teada, ametkondlik ringkaitse. Aga mida see kaasa toob, kui sihuke ringkaitse jätkub? Olukord läheb veel hullemaks, sest info kinnimätsimine süvendab probleeme. Lihtsalt korraks sõjaajaloolise ekskursina tuletan meelde, kuidas Prantsusmaa kaotas teises maailmasõjas üsna kiiresti Saksamaale. Noori kindraleid ei kuulatud. De Gaulle oli särav sõjaväelane. Aga vanade jutt jäi peale: teeme nii, nagu vanasti oldi harjunud. Ja praegu on see oht, et me ei ole paindlikud, me ei reageeri ei drooniteemadele adekvaatselt. Droonimüüri asemel on meil võib-olla ainult üks ilus joonis A4-l. Tegelikkus on päris kurb, kus me oleme oma droonivõimekusega. Ja tahan märkida, et just droonivõimekus, nii droonikaitse kui ka -ründevõimekus on väikeriigile jõukohane saavutada. Me ei ole ju hävituslennukite ostmise projektidesse läinud. Ma räägin droonidest, mida Ukrainas valmistatakse garaažides, kus isegi seirevõrk on osaliselt tehtud – vähemalt kunagi algselt oli – päris lihtsate vahenditega. Nüüd on see Ukrainas aina paremaks ja peenemaks läinud. Aga ka siin on meil loosungid. Paraku on liiga palju viltu läinud ja palju on tegemata. Ehk siis, kui me veel vaatame sedasama intsidenti, millest täna juttu on, siis tegelikult on see keeruline ükskõik millisele riigile, ka Soome mereväele. Kujutage ette, kui kümneid tuhandeid tonne naftat täis tanker liigub merel. Mis te panete siis käsipidurit või? Isegi kui kapten ühel hetkel hakkab alluma, siis ega laev kohe seisma ei jää. See kõik on väga keeruline. Ja kui ta ei taha seisma jääda, siis on ka Soome sõjalaevadel – Soomel on laevastik – päris raske selliseid suuri laevu peatada. Ehk siis see on pähkel ka Taani-sugusele mereriigile. Isegi Suurbritanniale on sellise kiirelt liikuva võimsa laeva kinnipidamine [paras pähkel]. Seetõttu ma arvan, et need küsimused olid kümnesse. Kui meil endal on väga madal võimekus. Ma tuletan meelde, et …

Kas soovite lisaaega?

Jah, palun!

Kolm minutit.

Ma tuletan meelde, et Admiral Pitka oli meie lipulaev, 75 meetrit pikk. Ja sellel teemal võttis kenasti sõna ka härra Kõuts, kes ütles: aga mida te tahate siis, meil ei ole merekõlbulikku laeva, kes teatud lainekõrgusega on üldse võimeline mereoperatsioonideks Läänemerel. Selline oli Admiral Pitka, aga te lasite selle lihtsalt naelteks [lammutada]. See oli jõukohane riigikaitse, mida te olete aastaid ajanud. Ja täna me sööme suppi, mida siis keedeti – selle jõukohase riigikaitse suppi. Laevad, mis ei ole võimelised isegi Läänemerele minema, septembri korraliku lainetusega [kindlasti mitte]. Alustame sellest, et mõtleme läbi, mida meil vaja on. Tuletan meelde, et kui Reformierakond oma esimese valitsuse moodustas – pärast Ratase valitsust –, siis esimese asjana tõmmati maha sellesama uue laeva ehitus, mis oleks olnud merekõlbulik. Nii et see on teie tegemata töö. Eesti Kaitsevägi oleks muidu olnud võimeline natukenegi keerulisema ilmaga tõhusalt merel opereerima. Samamoodi tõmbasite kaks helikopterit esimese asjana maha. Jõukohane riigikaitse!? Jõukohane ehk jõuetu, kui päris eesti keeles öelda. Väikeriigil [peaks olema] vähemalt kaks korralikku helikopterit, nii et me kannataksime välja selle olukorra, kus üks on remondis ja teine lendab. Ei olnud vaja. Tõmmati maha teie enda erakonna kätega. Nii et alustame valmistumist kõige elementaarsemast. Nagu Martin Helme märkis, teeme koostööd võimekate mereriikidega. Nüüd on Läänemeri NATO sisemeri. Miks me ei kaasa Soomet, miks me ei kaasa Rootsit, miks me ei kaasa Taanit? Ja miks te lähete katsetama asju, milleks te ei ole võimelised? Selles ongi küsimus, kas meil on liitlasriigid või ei ole. Kas Taani laevastik ei ole võimeline tulema meie saarte juurde toimetama? Kas Rootsi võimas laevastik ei ole võimeline Läänemerel opereerima või üle mere sõitma? See ei võta ju kaua aega. Ei, te lähete ragulkaga püüdma tankerit. Teil ei ole merekõlbulikku alust, millega seda kinni pidada. Tehke oma järeldused, muidu me ei õpi, muidu need õppetunnid ei ole [omandatud]. Aitäh!

Ma tuletan meelde, et Admiral Pitka oli meie lipulaev, 75 meetrit pikk. Ja sellel teemal võttis kenasti sõnaga ka härra Kõuts, kes ütles, et aga mida te tahate siis, meil ei ole merekõlbulikku laeva, kes teatud lainekõrgusega on üldse võimeline mereoperatsioonideks Läänemerel. Selline oli Admiral Pitka, te lihtsalt lasite ta naelteks teha, sest see oli jõukohane riigikaitse, mida te olete aastaid ajanud. Ja täna me sööme suppi, mida siis keedeti, selle jõukohase riigikaitse suppi. Laevad, mis ei ole võimelisedki merele minema, Läänemerel isegi septembri korraliku lainetusega. Siis alustame sellest, et mõtleme läbi, mida meil vaja on. Tuletan meelde, et kui Reformierakond oma esimese valitsuse moodustas pärast Ratase valitsust, esimese asjana tõmmati maha sellesama uue laeva ehitus, mis oleks olnud merekõlbulik. Nii et see on teie tegemata töö, et üldse natukesegi keerulisema ilmaga Eesti Kaitsevägi oleks võimeline merel opereerima tõhusalt. Samamoodi tõmbasite kaks helikopterit esimese asjana maha. Jõukohane riigikaitse! Jõukohane ehk jõuetu, kui päris eesti keelest tõlkida. Väikeriigil kaks korralikku helikopterit, mis vähemalt kannataks selle olukorra välja, kus üks on remondis ja teine lendab. Ei olnud vaja, tõmmati maha teie enda erakonna kätega. Nii et alustame valmistumist kõige elementaarsemast. Teiseks, nagu Martin Helme märkis, teeme koostööd võimekate mereriikidega. Nüüd on Läänemeri NATO sisemeri. Miks me ei kaasa Soomet, miks me ei kaasa Rootsit, miks me ei kaasa Taanit? Ja miks te lähete katsetama asju, milleks te ei ole võimelised? Selles ongi küsimus, kas meil on liitlasriigid või ei ole. Kas Taani laevastik ei ole võimeline meie saarte juurde tulema toimetama? Kas Rootsi võimas laevastik ei ole võimeline Läänemerel opereerima või üle mere sõitma? See ei võta ju kaua aega. Ei, te lähete ragulkaga püüdma tankerit. Teil ei ole merekõlbulikku alust, millega seda kinni pidada. Tehke oma järeldused. Muidu me ei õpi, muidu need õppetunnid ei ole õpitavad. Aitäh!

Suur tänu! Sellega ma … Härra peaminister, aa, te soovite ka läbirääkimistel osaleda. Palun, härra peaminister, Riigikogu kõnetoolist!

Suur tänu! Härra peaminister, te soovite ka läbirääkimistel osaleda. Palun, härra peaminister, Riigikogu kõnetoolist!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head arupärijad! Ma siiski mõne märkuse teen. Viimase kõneleja arvates olid küsimused kümnesse. No see tavaliselt on jah nii, et laskja enda arvates läheb kõik hästi, aga lähemalt vaadates [selgub, et] pole isegi märklauda riivatud. [Esiteks], mis puudutab rahalist külge ja eelarvet, siis eelmises infotunnis tekitas see suurt põlemist. Ma soovitan kolleegidel see läbi vaadata, et saada teada, kes ometi võis olla see erakond – vihjena: see oli EKRE –, kes võttis ära raha Eesti piiri väljaehitamiselt seda kärpides, muu hulgas droonivõimekust ja kõike muud. Kogu see stenogramm on olemas ja sõnumid eelmisest korrast on seal ka kirjas. [Teiseks,] teen siiski mõned parandused. Üks kõneleja siin rääkis, kuidas Ukraina ei pea meie eest sõda, me ei tohi neid aidata ega toetada, muidu Venemaa Föderatsioon pahandab meiega, ja mis moraalne kohustus meil on, reaalsuses tuleb olla ja nii edasi. Mis jutt see on? Mis jutt see on tegelikult? Ajastu on selline, et mulle jääb kaunis kummaliseks, kes sellist juttu räägib. Siis tuleb sinna otsa lause, et 5% paneme SKP-st kaitsesse selleks, et varastada. Mis jutt see on? Piinlik peaks sihukese jutu pärast olema. Kogu see kaitsevõime mahategemine, pikk vimm kaitse vastu. Mul on meeles, kuidas üks Martin teisega mõõtu võttis enne valimisi – Martin Helme võttis mõõtu Heremiga. Martin Helme kaotas. Rahvas usaldas Martin Heremit rohkem, ja põhjusega. Ja teised sellised märkused, mis siin on kõlanud – kellelegi tundus, et oli pardumine plaanis. No aga ei olnud. Kõik see oli ette teada. See, mis kellelegi tundub, tundub talle, aga see ei tähenda, et see nii oli. Ja kolmandaks, ma siiski kutsun üles mõtlema põhimõttelistele väärtustele ja mõistma, et vereraha on vereraha. Selle aktiivne kontrollimine, mida me teeme koos oma liitlastega, on igati õige, moraalselt õige ja vajalik tegevus, et Venemaal ei oleks raha pidada sõda Ukrainas ning pidada sõda Euroopa ja NATO vastu. Aitäh!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head arupärijad! Ma siiski mõne märkuse teen. Siin viimase kõneleja arvates olid küsimused kümnesse. No see tavaliselt on jah, laskja enda arvates kõik läheb hästi, aga lähemalt vaadates polnud isegi märklauda riivatud. Mis puudutab rahalist külge ja eelarvet, siis eelmises infotunnis tekitas suurt põlemist, ja ma soovitan kolleegidel see läbi vaadata, et kes ometi võis olla see erakond – vihjena: see oli EKRE –, kes võttis ära raha Eesti piiri väljaehitamiselt seda kärpides, muu hulgas droonivõimekust ja kõike muud. Kogu see stenogramm on olemas ja eelmisest korrast need sõnumid on seal ka kirjas. Nüüd mõned parandused siiski. Üks kõneleja siin rääkis, kuidas Ukraina ei pea meie eest sõda, ei tohi neid aidata ega toetada, muidu Venemaa, Vene Föderatsioon pahandab meiega, ja mis moraalne kohustus meil on ja nii edasi ja reaalsuses tuleb olla. Mis jutt see on? Mis jutt see on tegelikult? Ajastu on selline, et mulle jääb kaunis kummaliseks, kes sellist juttu räägib. Siis tuleb sinna otsa lause, et 5% paneme SKP-st kaitsesse selleks, et varastada. Mis jutt see on? Piinlik peaks siukse jutu puhul olema. Kogu see kaitsevõime mahategemine, pikk vimm kaitse vastu. Mul on meeles, kuidas üks Martin teisega mõõtu võttis enne valimisi: Martin Helme võttis Martin Heremiga. Martin Helme kaotas. Rahvas usaldas Martin Heremit rohkem, ja põhjusega. Ja teised sellised märkused, mis siin on kõlanud, et no mulle tundus, kellelegi tundus, et oli pardumine plaanis. No aga ei olnud. Kõik see oli ette teada. See, mis kellelegi tundub, tundub talle, see ei tähenda, et see nii oli. Ja kolmandaks, ma siiski kutsun üles mõtlema põhimõttelistele väärtustele ja mõistma, et vereraha on vereraha. Selle aktiivne kontrollimine, mida me teeme koos oma liitlastega, on igati õige, moraalselt õige ja vajalik tegevus, et Venemaal ei oleks raha pidada sõda Ukrainas ja pidada sõda Euroopa ja NATO vastu. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised ja lõpetan meie tänase teise päevakorrapunkti käsitlemise.

Suur tänu! Sellega sulgen läbirääkimised ja lõpetan meie tänase teise päevakorrapunkti käsitlemise.