Tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu (350 SE) esimene lugemine

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu 350 esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli, auväärt rahandusminister Mart Võrklaev!

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tolliseaduses tehakse kaks muudatust, mis on seotud postisaadetiste läbivaatuse ja tollikontrolliga. Eesmärk on postisaadetiste läbivaatuse lihtsustamine nii tolli- kui ka postiteenuse osutaja jaoks ning tollijärelevalve parandamine keelatud kaupade Eestisse saatmise üle. Vajadus seadust muuta on tingitud internetikaubanduse mahtude jätkuvast suurenemisest, mis omakorda on toonud kaasa keelatud kaupu sisaldavate postisaadetiste mahu suurenemise. Tollijärelevalve parandamisel on oluline jälgida, et tasakaalus oleks väikesaadetiste logistika kiirus ja tollitoimingute lihtsus ning teisalt oleks tagatud optimaalne riiklik järelevalve. Esimene muudatus on seotud postiveo kiiruse tagamisega. Kehtiva seaduse järgi peab toll koostama iga postisaadetise avamise kohta protokolli ehk läbivaatuse akti, mille vormistamine võtab aega ligikaudu 30 minutit. Kui saadetis avatakse ning selles ei ole keelatud kaupa, siis puudub vajadus üksikasjalikult kirjeldada haldustoimingut ja postisaadetises sisalduvaid kaupu. Sellist protokollimist ei tehta ka teistes riikides. Rahvusvahelise praktika kohaselt sulgeb toll saadetise ning kleebib sellele kollase sildi, millel on kiri "Tollis avatud". 2023. aastal vaatasid tolliametnikud läbi üle 5000 postisaadetise ja 1317 korral avastasid nad rikkumise. See tähendab, et 74% juhtudest teeb toll üleliigseid toiminguid, kui koostab läbivaatuse akte saadetiste kohta, millega on kõik korras. Seadust muudetakse selliselt, et edaspidi tehakse postisaadetise läbivaatuse akt ainult saadetise kohta, milles avastatakse keelatud või piiranguga kaubad. Teise muudatusega täpsustatakse Euroopa Liidu liikmesriikide vahel transporditavate postisaadetiste läbivaatuse reegleid. Tolliseadus reguleerib kaubavahetust Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel, mitte aga Euroopa Liidu sees. Samas pannakse mitmete eriseadustega Maksu- ja Tolliametile kohustus teha järelevalvet keelatud ja piirangutega kaupade üle ka Euroopa Liidu liikmesriikide vahel toimuva kaubavahetuse raames. Sellised kaubad on näiteks narkootilised ained, ravimid ja tubakatooted. Maksu- ja Tolliametil peavad olema selged volitused riskihinnangu alusel läbi vaadata teisest liikmesriigist Eestisse saadetud postisaadetisi, kui on alust arvata, et saadetises sisaldub keelatud kaup. Tolliseadust täiendatakse vastavalt. Sellisel viisil, kui toll tõkestab keelatud kaupade Eestisse saatmist, kaitseme ühiskonda, eeskätt meie noorte ja laste tervist. Tollijärelevalve toimub endiselt tolli riskianalüüsi alusel. Tolli õigusi postipakkide avamisel ei laiendata, ainult menetlus lihtsustub. Posti- ja kullerisaadetistes ei tohi saata ega tellida e-vedelikke, veipe, nuusktubakat ja suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakat. Hetkel on probleeme tubakatoodete tellimisega teistest liikmesriikidest, näiteks tuuakse e-vedelikke ja Eestis keelatud maitsevedelikke Lätist, narkootilisi aineid Hollandist ja Saksamaalt ning huuletubakat Rootsist. Vabaneva ressursi saab toll suunata probleemsete valdkondade tugevamaks kontrolliks. Tänan!

Suur tänu! On aeg ja võimalus küsimusteks. Martin Helme, palun!

Aitäh! Mul on ikkagi küsimus selle kohta, et kui nüüd lõpetatakse ära see akt, mis kirjeldab lahtivõetud paki sisu, siis kuidas on tagatud, et see sisu ei muutu. Meil inimesed saadavad paki välja, teavad, mis nad sinna panid, teisel pool inimene lõpuks saab selle paki kätte, aga vahepeal on see lahti tehtud. Inimesed, kes Vene aega mäletavad, teavad, et vahel võetigi tollis sealt asju ära ja saadeti rahulikult see pakk edasi. Sellist aega me ju tagasi ei taha. Mis siis tagab selle, et midagi seal ei muutu? Ja teine küsimus: kuidas on tagatud sellises olukorras privaatsus? Mitte lihtsalt see, et seal asjad on privaatsed, vaid tihtilugu me räägime ju tegelikult ka korrespondentsist, kirjavahetusest.

Aitäh! Vene aega meil õnneks enam ei ole ja midagi tollis pakkidest ära ei kao. Kui sealt kaoks, siis juhtuks see ka praegu, aga seda ei ole juhtunud. Ehk kuidas see protseduur praegu välja näeb? Kui on kahtlus, et pakki on vaja avada, sest seal on keelatud aineid, siis seesama postiteenuse osutaja koos tollitöötajaga avab selle ja tollitöötaja koostab akti selle kohta, mis seal sees on. Praegu tehakse seda ka sellisel puhul, kui rikkumist ei ole. Eelnõu mõte ongi siin selles, et akti pole vaja koostada siis, kui postipakis ühtegi rikkumist pole, ja sel juhul pannakse sinna peale kleepekas "Tollis avatud". Ehk igal juhul saab postisaadetise adressaat teada, et pakk on avatud. Ilmselt ta ka teab, mis seal sees oli, või kui tal tekib probleeme, kaebusi, siis ta saab pöörduda [teenusepakkuja poole], kui sealt peaks midagi kadunud olema. Aga seda teevad koos postisaadetise teenusepakkuja ja tolliametnik, kes on – ma usun seda ja olen selles päris kindel – ausad inimesed. Ehk midagi ära ei kao. Aga märk igal juhul jääb, et pakk on avatud, ehk pretensioonide korral on võimalik ka sellega tegeleda. Ja privaatsusega on samamoodi nagu praegustes oludes. Kõiki postisaadetisi ju ei avata, avatakse ikkagi teatud riskihinnangu või mingi info põhiselt. Selles mõttes midagi ei muutu. Ehk avamine toimub sama loogika alusel ja kui pakk on avatud, siis see igal juhul märgitakse paki peale, seega adressaat saab igal juhul teada, kui tema postipakk on avatud.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! See [pakkide] avamine on see kõige suurem probleem. Nagu te ütlesite, oli vist üle 5000 postisaadetise ja neist 1317 sisaldasid keelatud asju. Aga kui ma saan avatud paki, siis mind ikkagi huvitab, mille alusel minu pakk avati. Praegune protokoll annab sisulise põhjenduse, miks pakk sattus riskihinnangu [alusel avatavate pakkide] hulka. Kui ma saan näiteks järgmisel korral paki kleepsuga, [mis teavitab,] et see on avatud, siis mul ei ole mitte mingit alust öelda või mõelda, mille alusel on pakk avatud. Kuidas ikkagi tagada see, et avatud paki saaja saab pärast minna küsima riskihinnangut ja põhjust, miks tema pakk avati?

Aga selles ei muutu midagi. Lihtsalt enam ei koostata protokolli, kus kirjeldatakse paki sisu, sellisel juhul, kui rikkumist ei olnud. Kui on rikkumine, siis koostatakse igal juhul akt. Nii nagu praegu on võimalus minna küsima, miks seda tehti, jääb see ka edaspidi alles. Selles mõttes kelleltki ühtegi õigust ära ei võeta. Ja ühtegi õigust ei anta ka juurde, nii et nüüd võiks kuidagi lausaliselt või lihtsamalt postipakke avama hakata.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Üldjuhul on teada, et pakk tuleb postiteenistusse kinnises olekus ja mitte keegi ei tea, mis seal sees on. Aga küsimus on praegu põhiseaduse §-s 43, mille alusel on sõnumite saladuse õigus sätestatud meie põhiseaduses. Erandeid võib teha vaid kohtu loal või kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhul ja korras. Ehk sisuliselt eelnõu läheb vastuollu põhiseadusega, kuna tollitöötajad ei tea, mis seal pakis on, ja võimalik, et sellega rikutakse ka posti teel edastatud sõnumite saladust. Mis te selle peale kostate?

Aitäh! Ei, põhiseadusega see eelnõu vastuolus ei ole. Kordan veel üle, et selle seaduseelnõuga ei anta mingeid lisaõigusi postipaki avamiseks. Need on praegu meil eriseadustega antud. Te ise viitasite ka põhiseadusele, kus on öeldud, et seadusega võib erandeid. Täpselt samamoodi ongi seadusega reguleeritud need juhtumid, kui tohib pakke avada. Nii nagu on olemas sõnumisaladus, on teisalt vastu[kaaluks] see, et ebaseaduslikku kaupa ei tohi saata ning teatud alustel peab riigil olema õigus seda kontrollida ja salakaubavedu tõkestada. See tasakaal on meil seaduses kokku lepitud ja selle eelnõuga seda ei muudeta. Lihtsalt muudetakse protsessi lihtsamaks, kiiremaks ja bürokraatiavabamaks nii ühelt poolt ametkonnale kui ka teiselt poolt paki saatjale ja selle saajale.

Martin Helme, teine küsimus, palun!

Aitäh! Ma selles mõttes kindlasti ei sea kahtluse alla seda, et meil on vaja piiril kontrollida kaupa. Toll teeb oma tööd ja peabki tegema. See on üks riigi funktsioon, et meile ei tule salakaupa üle piiri ja nii edasi. See kõik on arusaadav. Minu probleem on see, et me usume ja eeldame, et kõik on alati ausad. Aga tegelikult tuleb, vastupidi, just nimelt kahtlustada ja eeldada, et kus on süsteemid, seal saavad olla ka kuritarvitused. Nende kuritarvituste vastu luuakse riske maandavad mehhanismid. Ja need riske maandavad mehhanismid ka riigiasutuste puhul tähendavad seda, et meil on jälgitavus, me teame, kes, millal, mida tegi ja kes mille eest vastutas, ning meil on mingi kontrollitavus. Kõnealune eelnõu seda jälgitavust ja kontrollitavust vähendab jutuga, et me tahame vähendada bürokraatiat. Bürokraatia on aeg-ajalt vajalik asi, et tagada see, et süsteemid töötavad ausalt ja läbipaistvalt. Minu küsimus on see: kas see tõesti on praegu põhjendatud, et me vähendame jälgitavust ja kontrollitavust selle bürokraatia jutuga?

Aitäh! Meie hinnangul on see põhjendatud, just sellepärast, et tegelikult inimeste vaates õigusi kuidagi ei halvendata. Kui pakk lahti tehakse ja kui see on ebaseaduslik kaup, siis tehakse selle kohta akt; kui seal seda ei ole, siis pannakse märge peale, et see pakk on avatud, seda on kontrollitud. Inimene saab teada, et tema pakk on avatud, kontrollitud. Tema eest midagi ei varjata, midagi sealt ära ei võeta. Ja kui inimesel on mingid probleemid või kahtlused, siis ta saab – nii nagu praegugi – selle kohta aru pärida. Või kui inimene tunneb, et tema õigusi on riivatud, siis ta saab sellega tegeleda. Selles mõttes ei muutu midagi, lihtsalt me võtame [vähemaks] ebavajalikku paberimajandust ja kokku võttes tõhustame kontrolli, sest tolliametnikud saavad edaspidi paberite täitmise asemel tegeleda täiendava kontrolliga. Me tõkestame rohkem salakaubavedu, seda eeskätt olukorras, kus see selles mõttes on kasvanud, et digikaubandus on kasvanud ja saadetisi on rohkem.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea eelnõu tutvustaja! Loomulikult tahame me kõik heausksed olla, aga igal pool võib olla üks tõrvatilk meepotis. Selles mõttes tuleb eriti kriitiliselt kõiki muudatusi vaadata. Te kasutasite väljendit "inimeste vaatest". Inimese vaatest võib olla selline asi, et jah, ta saab selle paki, millel on kleepekas peal, et seda on avatud, ja nüüd ta avastab, et sealt pakist on puudu üks või kaks asja. Talle on eelnevalt ehk kirjutatud: panin sinna selle, selle ja selle. Mind huvitab, kuidas see edasine käekäik käib. Kes vastutab selle eest, kui sealt on näiteks kaks asja kadunud? Kuidas see tõendamine käib? Ja kuidas see vastutuse tuvastamine käib?

See kõik käib kehtiva seaduse alusel jätkuvalt edasi.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Minu meelest me elame kaasaegses maailmas ja meil ei ole enam selliseid musti ruume – või kuidas neid nimetati Vene ajal? –, kuhu igasugused asjapulgad läksid ja kirju lahti võtsid ja pärast kinni kleepisid. On ju võimalik pakke läbi valgustada. Kas peab alati avama? On võimalik läbi valgustada ja siis võib ka panna sinna juurde sildi "Teie pakki on kontrollitud, see on läbi valgustatud. Midagi kahtlast ei leitud, aga informeerime teid, et niisugused protseduurid on toimunud". Minu meelest see lahtikiskumine on küll, ma ei tea, kuidagi väga 19. sajandi ohranka stiilis.

Aitäh! Selle eelnõuga me ei muuda postisaadetiste läbivalgustamise ega avamise koha pealt mitte midagi. Me muudame seda, et kui pakk on avatud – selleks peab olema ka selge põhjus, riskihinnang –, siis selle kohta kas koostatakse dokument, kui sealt midagi ebaseaduslikku [leitakse], või sinna pannakse lihtsalt peale kleebis, info pakisaajale selle kohta, et pakk on avatud. Ehk me ei anna mingeid õigusi juurde [ega luba] postipakke rohkem või kergekäelisemalt avada.

Kalle Grünthal, teine küsimus.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma soovitan teil vaadata ja lugeda põhiseaduse kommenteeritud väljaannet, sest see, millest te praegu räägite siin puldis, kujutab endast salajast läbivaatust ehk jälitustoimingut. See on asja varjatud läbivaatus ja selle toimingu tegemise otsustab kriminaalmenetluses ainult prokuratuur. Keegi teine ei saa seda teha, mitte keegi ei tohi siin, ütleme, sekkuda postisaadetisse. Lisaks §‑le 43 rikutakse sellega perekonna ja eraelu puutumatust. Ma olen täiesti nõus sellega, et siin peaks kasutama täielikult kaasaegseid tehnilisi vahendeid ehk siis asja läbivalgustust nagu, ütleme, lennujaamades või kuskil mujal. See on väga tõsine põhiseaduse riive probleem praegu.

Aitäh! Olen juba päris mitu korda siit puldist öelnud ja ütlen veel, et nende pakkide avamise koha pealt ei anta selle eelnõuga mitte kellelegi ühtegi õigust juurde. Selle eelnõu sisu on täiesti teine.

Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa, aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Siin on natuke selline vastuolu sees. Siin on kirjutatud, et selle seaduse muutmisega tõhustatakse keelatud ja piirangutega kaupade Eestisse saatmise tõkestamist, aga samas lihtsustatakse riiklikke järelevalvetoiminguid ja kontrolli postisaadetiste läbivaatuse puhul. Mainitud sai ka, et eesmärk on kokkuhoid. Tõsi, lihtsustamisega peaks kokkuhoid alati kaasas käima. Aga ma siiski küsin, kui suur hall ala sinna vahele tekib, lihtsustamise ja tõkestamise tõhustamise vahele. Me teame, et sellised hallid alad alati tekitavad korruptsiooni. Kas on tehtud ka mingisugune analüüs selle seaduseelnõu puhul, kui suur see võib olla, ja kuidas sellega siis tegeleda?

Aitäh! Ei tekitata mingit halli ala. Selgitan veel. Ka praegu on seaduse järgi kahtluse korral õigus postisaadetist avada ja vaadata, kas seal sees on keelatud tooteid. Seda tehakse koos postisaadetise ettevõttega ja tollitöötaja kutsutakse sinna juurde ehk just riiklik järelevalve on seal juures. Selles protsessis me ei muuda selle eelnõuga mitte midagi. Mis muutub, on see, et kui postipakk tehakse lahti ja kui seal midagi keelatut ei ole, siis selle kohta akti ei koostata. Küll pannakse sinna peale silt selle kohta, et pakk on avatud, et inimestele oleks see teada. Mis puudutab tõhusust, siis kuna langeb ära suure hulga aktide koostamise vajadus, siis see on puhas ajaline kokkuhoid. Ja selle ajaga saavad needsamad tollitöötajad, keda meil on piiratud hulk, kontrollida ja teha oma tööd tõhusamalt ehk avastada rohkem rikkumisi. Mingit halli ala kuskilt juurde ei teki.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Eks ma saan aru, et see on seotud ka riigieelarvega ja kokkuhoiumeetmetega – mida vähem on teha, seda rohkem ametnikke jääb üle ja siis on Maksu- ja Tolliametil võimalik inimestest vabaneda, nad lihtsalt ära saata. Seletuskiri ütleb ilusti, et sihtrühma suurus on üks riigiamet, Maksu- ja Tolliamet. Mõju puudutab Maksu- ja Tolliameti teenistujat, kahest erinevast osakonnast kokku umbes 50 ametnikku. Kas aktide mittetegemine tähendab seda, et need 50 ametnikku liiguvad väljaspoole Maksu- ja Tolliametit ehk nad koondatakse ja sellega tagatakse riigi rahaline kokkuhoid? Ja kui suur on selle eelnõu mõju riigieelarvele?

Aitäh! Ei ole minu teada siin kirjas, et see oleks riigieelarvega seotud ja et see oleks seotud kokkuhoiuga. Maksu- ja Tolliametist selle eelnõuga seoses kedagi ära ei saadeta. Jälle kordan ennast: tollitöötajate töö muutub tõhusamaks, sest kontrolli läbiviimine muutub tõhusamaks, enam ei pea iga kord koostama akti, ei pea sellele aega kulutama. Kuna samal ajal on meie e-kaubanduse mahud oluliselt tõusnud, siis tekib nendelsamadel ametnikel võimalus teha oma tööd tõhusamalt, nii riskihinnangu põhiselt kui ka vajadusel pakke täiendavalt kontrollida. Rahalist kokkuhoidu selle eelnõuga ei teki. Inimesi kuskile ära ei saadeta. Küll aga muutub järelevalve tõhusamaks ja postipakkide saatmine nii saatja kui ka saaja jaoks kiiremaks.

Jaak Valge, palun!

Lugupeetav juhataja! Lugupeetav minister! Siin selle eelnõu seletuskirjas on märgitud: "Kasvav rahvusvaheliste postisaadetiste maht tähendab paratamatult ka seda, et samamoodi kasvab rikkumiste ja konfiskeeritud kaupade arv. Rikkumiste sagenemine ongi põhjus, miks on üle vaadatud tolli töökoormuse vähendamise ning tollijärelevalve parandamise võimalused." Ma täitsa usun seda, et see kõik on kasvanud. Aga ma küsin, kas teil on olemas ka andmed selle kohta, kui palju on rikkumine suurenenud – kas korrelatsioonis pakkide saatmisega või üldise kuritegevuse kasvuga – ja kustkohast [saabunud] pakkidest on kõige rohkem ebaseaduslikke saadetisi leitud. Kas teate seda?

Aitäh! Nii detailseid andmeid mul siin hetkel kaasas pole. On see info, 2023. aastal vaatasid tolliametnikud läbi üle 5000 saadetise ja 1317 korral avastati rikkumine. Muude küsimuste kohta, mis te esitasite, mul sellises detailsuses andmeid pole, aga me saadame need teile.

Erkki Keldo, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Küsin igaks juhuks üle, kuna mitmel kolleegil tekkis segadus. Siin oli mure, et äkki siis ei teata, kas pakist on midagi ära võetud, mis seal paki sees oli või ei olnud. Ise loen eelnõu seletuskirja. Selle eelnõu mõte on ainult see, et Maksu‑ ja Tolliameti ametnik ei pea tegema juhul, kui pakk on korrektne, mingit täiendavat deklaratsiooni. Küll aga eelnõu seletuskiri ütleb: "PostiS § 32 lõike 4 kohaselt märgistatakse avatud postisaadetis ja avamise kohta koostatakse protokoll postiteenuse osutaja kehtestatud korras. See tähendab, et iga postisaadetise avamise kohta koostatakse siiski protokoll […]" Seega, see protokoll on olemas ja selle seaduseelnõu muudatus on lihtsalt see, et Maksu‑ ja Tolliamet ei pea duubeldama sisutühja protokolli, aga inimene saab postiteenuse osutajalt selle protokolli välja nõuda, kui on tekkinud mure. Kas ma saan õigesti aru?

Jah, te saate õigesti aru. Seal on kaks osapoolt: postiettevõtte töötaja, kes postisaadetise avab, ja tollitöötaja, kes on seal juures. Tollitöötaja ei pea tegema täiendavat akti, kui rikkumist ei ole.

No näed, mitmed küsimused kohe kadusid ekraanilt. Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud aseesimees! Austatud minister! (Saalis on sumin.)

Palun vaikust, head kolleegid! Tanelil on asjakohane küsimus. Palun, Tanel!

Aitäh! Ma lugesin selle kohta ja tundub, et majanduskomisjoni läbis see eelnõu konsensuslikult. Selles mõttes on päris üllatav, et siin saalis on selline torm tekkinud, sest tegemist tundub olevat igati mõistliku eelnõuga. Äkki te aitate mind ja teisi Riigikogu liikmeid ja valgustate meid: kas ma saan õigesti aru, et laias laastus me selle eelnõuga tõesti vähendame tarbetut bürokraatiat – ei vormista protokolle, kui ei ole midagi fikseerida või protokolli mingit fakti märkida – ja seeläbi tegelikult suuname ressurssi sinna, kus seda on vaja, näiteks kontrollima, et illegaalsed tubakatooted või muud sellised noortele, lastele ja laiemalt elanikkonnale kahjulikud ja illegaalsed kaubad ei jõuaks väikesaadetistena Eestisse? Kas see on peamine suund?

Jah, täpselt nii. Te olete väga õigesti aru saanud. See nii on, et me tarbetut tööd vähendame. Kellegi õigusi me ei piira, küll aga tekib tollitöötajatel rohkem ressurssi avastada keelatud saadetisi. Sellega me kaitseme oma ühiskonda, oma noori. Nagu ma ka oma ettekandes nimetasin, kahjuks keelatud kaupu meile ikkagi saadetakse ja neid tellitakse, olgu need e-vedelikud, veibid, snus'id, huuletubakad või muud sellised. Meie tollitöötajad peavad sellega tegelema, keelatud ainete Eestisse saatmist tõkestama.

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud minister! Mul tuli vana hea Savisaare aeg meelde: kui Savisaar midagi ütles, siis oli terve hunnik inimesi, kes pärast tõlgendasid, mida ta tegelikult mõtles. Praegu juhtus sama: minister midagi vastas ja siis tuli Erkki Keldo, kes tormas enda esitluse ajast ettepoole ja hakkas tõlgendama, mida minister mõtles. No tore! Aga palun ikkagi vastust sellele, kuidas on lugu vastutusega. Kui pakid avatakse ja midagi on kaduma läinud, siis kuidas see vastutus käib? Küsimus ei ole selles, kas meie siin midagi teame või ei tea. Lisaks nendele inimestele, kes siin saalis istuvad, on Eestis terve hulk inimesi, kes vaatavad meie ülekandeid meedia vahendusel. Ka selleks küsivad saadikud küsimusi, et saada vastuseid. Selles mõttes hea kolleeg Erkki Keldo saab kindlasti oma ettekande teha järgmisena, pärast ministrit, aga enne jäi vastamata kolleegi küsimusele, mille esitas Kert Kingo. Palun vastust!

Rene Kokk, palun!

Aitäh! Ei, vastamata ei jäänud. Ma arvan, et Erkki Keldo oma küsimust esitades muretseski selle pärast, et üks ja sama küsimus oli korduvalt saalis kõlanud, aga tundus, et osa saadikute jaoks jääb see ikka segaseks. Võib-olla oli ka minu vastus segane. Erkki Keldo aitas ja küsis üle, kas ta sai õigesti aru, ja mul oli võimalus sellest veel kord rääkida. Saan ka selle üle korrata, mis on teie mure, et kui saadetisest peaks midagi kaduma minema, siis selle koha pealt ei muutu selle eelnõuga mitte midagi ja kõik õigused[, mis olid] inimestel [juba enne,] säilivad.

Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Mina pööraksin tähelepanu postisaadetise ühele alaliigile, mis on kiri. Tõenäoliselt antud juhul on [nii, et] postisaadetise avamisel ei pruugi midagi isegi kaduma minna, kuid eraelu puutumatust on siiski rikutud. Kas ministeeriumil on plaanis rakendada mingeid täiendavaid kontrollimeetmeid, mida tolliamet võiks kasutada, et tagada eraelu puutumatuse säilimine?

Aitäh! Postisaadetisi ei avata lihtsalt kellegi huvist või uudishimust. Neid avatakse ikkagi teatud riskihinnangu põhjal ja [ainult] põhjendatud juhtudel. Selle eelnõuga me kellelegi mingeid õigusi juurde ei anna ehk selles mõttes midagi ei muutu. Ja kui teie küsimus oli, kas on soov kuidagi karmistada saladuse reegleid, siis [vastan, et] ei, sellega see eelnõu ei tegele.

Helle-Moonika Helme, teine küsimus, palun!

Aitäh! Te siin pahandasite, et miks me muudkui küsime justkui ühte ja sama asja mitu korda üle. Ma arvan, et see tuleb sellest, et võib-olla minister ei oska niimoodi vastata, et see sõnum jõuaks nii saali kui ka avalikkuseni. Nagu Rene Kokk ütles, tegelikult vaatab meid ka Eesti avalikkus ja tahab teada neid asju. Üks asi on see, mida me seletuskirjast loeme, eks ole, seda ei saa avalikkus lugeda. Erkki Keldo tormas teile appi. Ma küsin siiski ühe asja veel kord üle. Te ütlesite, et see seadus sellisel uuel kujul kaitseb meie noori ja ühiskonda. No ma arvan, et nii oli see ometigi ka varem. Ma küsin ikkagi üle: kuidas see muudatus kaitseb meie noori ja ühiskonda nüüd rohkem?

Aitäh! Alustan sellest, et ma ei ole pahandanud teiega. Riigikogu saadiku küsimus ministrile on puhas rõõm ja ma hea meelega selgitan nende asjade sisu. Nüüd, kuidas see rohkem kaitseb meie ühiskonda ja noori? Täpselt seeläbi, et nende postipakkide puhul, mis kahtluse korral avatakse, aga kus rikkumist ei ole, ei pea tollitöötaja enam koostama akti, kuhu ta kirjutab, et saadetis avati, aga rikkumist ei [tuvastatud]. Küll aga posti- ja kullerteenuse osutaja selle kohta protokolli siiski teeb. Ehk me vähendame dubleerimist. Selle aja, mis tollitöötaja hoiab kokku paberite täitmiselt ja dubleerimiselt, saab ta tegeleda oma põhitööga ehk ta saab kontrolli tõhustada. Sellega me kaitsemegi oma ühiskonda, et me tõhustame kontrolli ja meile siia jõuab vähem keelatud aineid.

Minister on kenasti öelnud tänase päeva parima kalambuuri. Ants Frosch, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma tulen ikkagi tagasi kirja juurde. Kirjas sisalduv on eraeluline teave ja kirja avamisel tegelikult luuakse võimalus selle eraelulise teabe vahelt haaramiseks. Nimelt, julgeolekuasutused kasutavadki sõnumi vahelt haaramiseks kirjade avamist. Põhimõtteliselt, kui julgeolekuasutuste puhul on rakendatavad kontrollimeetmed, siis kas selliste avamiste puhul oleks vaja ja oleks siiski mõistlik, selleks et vältida eraelulise info vahelt haaramist, rakendada ka tolli puhul kontrollimeetmeid?

Aitäh! Selleks, et pakki avada, peab olema ju ikkagi põhjus. Selles midagi ei muutu. Kui kellegi pakk on avatud – või siis teie näitel kiri –, siis sinna peale märgitakse, et see on avatud. Järelikult on inimesel ka õigus põhjendatult küsida, miks seda tehti. Ehk seda ei ole võimalik kuritarvitada nii, et inimene sellest teada ei saaks. Ja kui ongi lihtsalt üks kiri, mis on avatud, siis ilmselt peab selleks olema hea põhjus või siis tulebki välja, et seda on tehtud ilma põhjuseta. Ehk selle eelnõuga me ei anna mingeid õigusi kellelegi juurde, inimene saab igal juhul teada, kui [tema saadetis] on avatud, ning jätkuvalt peab avamine olema põhjendatud, seda tehakse praegu ja tulevikus ikkagi teatud riske hinnates.

Lugupeetud aseesimees! Austatud minister! Ma lugesin hoolega seda seadust, et olla ikka kursis, mida toetada, mida mitte. Ja siin on ka viide tolliseaduse § 66 täiendamisele, see on lõige 6, mis peab silmas keeldude ja piirangutega seotud kaupade üle järelevalve teostamist. Seda mõtet laiendatakse nüüd ka liikmesriikide vahelisele kaubaveole ehk järelevalve käib selles valguses. Kas ma saan õigesti aru, et see punkt on rohkem õigusselguse ja õigusliku, ma ei tea, korrektsuse huvides sinna pandud ja tegelikkuses seda järelevalvet ka praegu teatud määral ikkagi teostatakse, mis puudutab just neidsamu keelatud aineid, olgu narkootikumid illegaalsed ravimid või muu seesugune? Sisuliselt praktikas tegelikult väga palju vist ei muutu, küll aga on lihtsalt seadus rohkem kooskõlas päris eluga. Saan ma õigesti aru sellest loogikast?

Tanel Kiik, teine küsimus, palun!

Jah, aitäh! Te saate väga õigesti aru. Juba praegu on Maksu- ja Tolliametil tegelikult kohustus [jälgida], et ka üle liidu piiride ei tuleks meile keelatud kaupa. Aga õigusselguse huvides me nüüd täpsustame selle ära tolliseaduses, et jah, Maksu- ja Tolliametil on see õigus, Maksu- ja Tolliamet võib seda teha. Ja siin on ka lisapunktid, et tõkestada kauba edasiliikumist. See on õigusselguse huvides.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Te enne ütlesite, et pakkidele, millega probleemi pole, läheb kleepekas peale, et toimus mingisugune läbivaatus, ja need lähevad omaniku juurde edasi, nagu ma saan aru. Aga kui tekib mingisugune probleem, näiteks sealt pakist on – ma ei ütle kohe, et pahatahtlikult, aga on – mingi asi kadunud, midagi välja kukkunud, midagi on juhtunud, kuidas siis sellisel juhul tuvastatakse, kes seal juures olid ja kuidas see protseduur täpselt käis? Kas siin ei teki risk lihtsalt sellest, et võib kas või hooletusest tekkida mingi segadus? Inimene hakkab pärast oma asju taga otsima, aga kuna protokolle enam ei ole, siis ei leia üles seda, kes toimetas, kuidas toimetas ja mis täpselt tehti.

Aitäh! Ma olen seda paar korda siin saalis selgitanud, aga hea meelega selgitan veel. Posti- ja kullerteenuse osutaja ning Maksu- ja Tolliameti ametnik, kui on põhjust arvata, et pakis on keelatud kaupa, selle koos avavad. Posti kullerteenuse osutaja teeb protokolli selle kohta ja praegu teeb selle kohta akti ka Maksu- ja Tolliameti töötaja, aga sel juhul, kui seal ühtegi keelatud asja ei ole. Eelnõu mõte on vähendada dubleerimist. Maksu- ja Tolliameti töötaja seda akti enam ei tee, juhul kui rikkumist ei ole. Teenuseosutaja jätkuvalt oma protokolli teeb. Kui on rikkumine, siis teeb ka Maksu- ja Tolliameti töötaja akti. Inimese jaoks pannakse saadetisele peale kiri või kleepekas selle kohta, et pakk on avatud. Kui sellega on probleeme, siis on inimesel võimalik pöörduda ja kõik, mis on selle pakiga toimunud, on tuvastatav. Ehk inimeste õigusi kuidagi ei halvendata.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Järgnevalt palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli juhtivkomisjoni nimel majanduskomisjoni liikme Erkki Keldo. Palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Tuleb tõdeda, et komisjonis ei käsitletud seda seaduseelnõu veerandki sellise detailsuse põhjalikkusega kui siin suures saalis. On hea meel tõdeda, et suure saalis saadikud on huvilised. Eelnõu arutati majanduskomisjonis 9. jaanuaril. Kutsutud olid rahandusminister Mart Võrklaev ja Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Eve-Ly Kübard. Rahandusminister tutvustas nii nagu täna teile siin ka komisjonis selle eelnõu põhisisu. Seda, ma arvan, ei ole vaja üle käia, sai üpriski selgeks, missugused on seadusmuudatused. Komisjonis Rain Epler uuris, millised on põhilised probleemsed kaubagrupid. Nagu siin sai öeldud, [öeldi ka komisjonis, et] tihti on tegemist narkootiliste ainetega või muude tubakate ja ainetega, mis ei tohiks olla Eesti riigis kättesaadavad. Kaido Rosin tundis huvi, et kui kaob ära tolliametniku läbivaatuse akt – ka siin samamoodi kolleegid uurisid selle kohta –, kuidas siis täpselt teatakse, [mis on toimunud]. Kui avastatakse näiteks, et kaup on katki, vigastatud või riknenud, siis kas muutub ka menetlus? Sai mitu korda öeldud, et menetlust reguleerib postiseaduse § 32, kui ma peast õigesti ütlen, aga kolleegid kindlasti võivad selle veel üle vaadata. Tõesti, protokoll jääb ja sellega muret ei ole. Rohkem komisjonis arutelu ei toimunud. Otsustati määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, see otsus oli konsensuslik. Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. jaanuariks, samuti konsensuslikult. Kolmandaks tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada, samamoodi konsensuslikult. Aitäh!

Suur tänu! Teile on vähemalt üks küsimus. Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Hea ettekandja! Tegelikult mul ei olegi niivõrd küsimus, kuivõrd ma tahan tänada teid hea töö eest. Ikkagi olete fraktsiooni esimehe ülesannete kõrgusel, aitasite ka ministri välja. Ütlesite ka, et suur saal tundis palju rohkem huvi, kui komisjonis tunti. Jah, tõsi, suures saalis tundsid huvi täna küll ainult EKRE liikmed ja üks sotsiaaldemokraat ka minu paremal käel. Kahjuks ei olnud koalitsioonil see huvi nii suur. Aga tänan teid ministri mõtete tõlkimise eest. Head koostööd!

Jah, see küsimus ei olnud. Siiski, ka Reformierakond tundis huvi, tuleb lihtsalt täpsustada, mitte ainult sotsiaaldemokraadid ja EKRE. Aga väga tore, et sai arutelu pidada.

Nii. Kas ka Kert Kingo tahab tänada?

Jaa. Tänan, et anti sõna mulle! Ma tahaks ka tänada. See oli selline eelnõu, mis meelitas saali isegi kümmekond – nii palju vist küll ei ole – koalitsioonierakonna saadikut, kes nüüd lausa istuvadki siin. Meie EKRE-ga üksi siin istudes ja üksi arutades neid asju – no me ei pea seda päris õigeks. Nüüd said ka koalitsioonisaadikud lõpuks tööd teha, kuigi nad ei küsinud midagi ja võib-olla isegi ei süvenenud, aga vähemalt nad olid saalis. Tänan, et tõite nii huvitava eelnõu siia saali!

Aitäh, lugupeetud kolleeg! Ma usun, et nii nagu mina tean, teate ka teie ja siin saalis viibijad, et väga palju sisulist tööd tehaksegi eelnõuga ära enne, kui see üldse suurde saali jõuab. Me komisjonides arutleme, kutsume inimesi, kaasame. Selles mõttes öelda, et inimesed tööd ei tee, oleks natuke liialdus. Ma arvan, et meid nii koalitsioonis kui ka opositsioonis on siia valitud tööd tegema, ning mina usun ja loodan, et kõik seda oma parima äranägemise järgi ka teevad.

Suur tänu! Teile rohkem küsimusi ei ole. Nii palju omalt poolt lisan, et küsida on põhjust siis, kui asi on ebaselge. Aga mul on põhjust arvata, et koalitsiooni liikmetel on asi selge ja sellepärast ei ole ka küsimusi. Ei pea esitama küsimust küsimise pärast. Nii et ma arvan, et etteheide koalitsioonisaadikutele selle pärast, et nad pole küsinud, ei ole asjakohane. Teiseks, me oleme palju kordi rääkinud ka sellest, et meie töö tegemise koht ei ole mitte ainult see suur saal siin, vaid kabinettides on meil televiisorid ja ka seal on võimalik istungit jälgida. Ma olen täiesti kindel, et enamik koalitsioonisaadikuid, keda saalis ei ole, seda teevad. Ja kolmas selline repliik ja palve ikkagi suure saali aja säästlikkuse mõttes. Vaatame kas või tänast päevakorda, meil on kokku tervelt 33 päevakorrapunkti. Komisjonides oleks paslik ikkagi enamikule küsimustele juba vastused saada, siis läheb saalis selle võrra vähem aega. Aga ma sain aru, et komisjonis oli seekord mingil põhjusel hästi lühike arutelu. See ei ole mingi etteheide, vaid see on lihtsalt palve vaatena tulevikku. Aga Helle-Moonika Helmel on nüüd selle peale üks küsimus istungi juhatajale. Palun!

Jaa, see on küsimus juhatajale. Ma võtan natukene sõnasabast kinni, see riivas natukene mu kõrva. Minu meelest oli meil siin väga asjalik debatt, me küsisime ju asjasse puutuvaid ja väga asjalikke küsimusi ning saime ka asjalikke vastuseid kas ministri suust või komisjoni esindaja suust. Mida tähendas see teie väide, et siin küsiti küsimusi küsimise pärast? Kuidas te saate istungi juhatajana nüüd järsku selliseid hinnanguid anda? Ma ei arva, et see oli päris kohane, minu meelest see oli natuke kohatu.

Aitäh, hea kolleeg! Mul ei olnud ühtegi etteheidet teie küsimustele selle päevakorrapunkti juures. Saite valesti aru minu mõttest. Ma rääkisin sellest, miks koalitsioonisaadikud ei küsi. Selle juurde oli minu kommentaar, et kui asi on selge, siis ei ole põhjust küsida. Küsida küsimise pärast – pidasin silmas koalitsioonisaadikud – ei ole mingit mõtet. Nii et siin ei olnud vähimatki etteheidet teie esitatud küsimuste sisule täna selle päevakorrapunkti menetlemisel. Täiesti asjata selle märkuse tegite. Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on tõesti asjasse puutuv küsimus. Millel põhineb teie teadmine, et koalitsioonisaadikutel on kõik asjad selged? Kas see tähendab siis seda, et neil, kes küsivad küsimusi, ei ole asjad selged? Mina näiteks ei ole selle komisjoni liige ja ma ei saa komisjonis neid asju küsida. Me võime fraktsioonis rääkida omavahel, aga selleks see küsimuste voor siin suures saalis ongi, et me saaksime küsida. Väita, et küsijad ei tea asjast midagi, ei ole asjakohane.

Jään enda seisukoha juurde, et küsida on põhjust siis, kui asi on ebaselge, küsida küsimise pärast ei ole põhjust. Aga mul ei ole teile ühtegi etteheidet selle päevakorrapunkti juures teie esitatud küsimuste kohta. Nii. Head kolleegid, nüüd saame avada läbirääkimised. Läbirääkimised on avatud fraktsioonidele. Fraktsiooni esimehe volituse alusel, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, Tanel Kiik, palun! Volitus on minu laua peal.

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud kolleegid! Volitus on tõesti saadetud digitaalselt. Keskkonnakomisjoni liikmena on ikka kohane paberit kokku hoida. Aga rääkides sellest eelnõust, ma arvan, et see eelnõu on päris hea näide just nimelt bürokraatia vähendamisest, mida saab toetada nii koalitsioon kui ka opositsioon. Põhimõte ja loogika, mida ka rahandusminister kirjeldas, on ju arusaadav. Ja nagu näha, seda põhimõtet toetas majanduskomisjon konsensuslikult, sealhulgas opositsioonierakondade esindajad. Protokolle vormistada, mis tahes akte riigil vormistada – kas seda teeb Maksu- ja Tolliamet või muud riigiasutuse järelevalveorganid – on mõtet ainult siis, kui sellel aktil on ka mingisugune lisandväärtus. Teha seda niisama, sellepärast et seadus nõuab, olukorras, kus, nagu siin viidati, kolmveerandil juhtudel, kui me räägime postisaadetistest, tegelikult ei fikseerita rikkumisi, on ju täiesti tarbetu maksumaksja raha ja sisuliselt inimjõu ja aja raiskamine. Selles valguses väga toetan seda eelnõu ja seda printsiipi, et me otsime neid kohti, kus päriselt tehakse tarbetut tööd, selle mõttega, et sedasama ressurssi suunata sinna, kus sellest on kasu. Kui räägime postisaadetistest ja üldse väikesaadetistest, siis ma võin endise terviseministrina ja sotsiaalministrina võin öelda, et see on päris tõsine teema. Näiteks illegaalsed ravimid, tubakatooted ja ka muud keelatud ained jõuavad Eestisse loomulikult väga palju musta turu kaudu, kasutatakse alternatiivseid sisseveo kanaleid. Aga arvestataval hulgal liigub neid tegelikult ka kõikvõimalike väikesaadetiste kaudu, sealhulgas mitte ainult Euroopa Liidu väliselt, vaid ka liikmesriikide vahel, kuna liikmesriikides teatavasti on erinevad seadused, erinevad õiguslikud normid. Mõned konkreetsed tooted, mis võivad olla mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis lubatud, on Eestis keelatud. Võib isegi juhtuda, et kauba tellija ei pruugi seda teada, aga võib-olla ta ka teab ja teeb seda teadlikult. Sel juhul on tõesti riigi kohus ja roll kauba riiki jõudmist tõkestada. Loomulikult on oluline ka teadlikkuse tõstmine, aga järelevalveressursi teraviku suunamine sinna, kus tegelikult on probleemid – konkreetselt toome näiteks kõikvõimalikud tubakatooted, mis jõuavad lasteni ja mille tarvitamine ühiskonnas kasvab –, on hästi mõistlik. Kuna tegemist on praegu eelnõu esimese lugemisega, siis kindlasti on võimalik seda eelnõu vajaduse korral veel parandada ja täiendada. Ma kutsungi üles majanduskomisjoni keskenduma mitte ainult võimaliku aja ja ressursi kokkuhoiu mõttes vaatama ka seda, mil määral tegelikult on võimalik läbi seadusandlike normide kohandamise paremini kaasa aidata sellele, et kõik needsamad ravimid, tubakatooted, kõikvõimalikud illegaalsed pakid ja muud saadetised ei jõuaks meie kodudesse. Probleemid, millele ma enne viitasin, on seotud just nimelt terviseriskidega ja tervisekäitumisega, kõikvõimalike e-sigarettide, snus'ide, huuletubakatega ja tegelikult on need märkimisväärsed. Seda võite küsida tervisevaldkonna käest. Ma julgustan majanduskomisjoni sel teemal kaasa mõtlema, võib-olla küsima ka sotsiaalkomisjonilt nõu ja sisendit, mil määral ja kuidas saaks tegelikult vähendada nende jõudmist meie lasteni ja tegelikult ka meie täiskasvanuteni, eakateni, et seeläbi rahva tervist parandada. See on minu poolt kõik. Kutsun üles seda eelnõu toetama ja kahe lugemise vahel võib-olla veelgi paremaks tegema. Aitäh!

Suur tänu, Tanel Kiik! Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 351 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 31. jaanuar kell 17.15. Oleme kolmanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.