Majanduse konkurentsivõime

Liigume tänase seitsmenda küsimuse juurde. See on Riigikogu liikme Andres Metsoja küsimus peaminister Kaja Kallasele, teema on majanduse konkurentsivõime. Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud spiiker! Austatud ministrid! Hea peaminister! Eile kohtus Isamaa fraktsioon siinsamas parlamendis ettevõtlusorganisatsioonide esindajatega. Sealt jäi suuresti kõlama see, et eelarve tasakaalu suunas liikumiseks on vaja väga selgeid majanduslikke otsuseid, majanduslikke seisukohti, et Eesti majandust kaitsta ja edendada. Need mured, mida te olete meie ette toonud, on loomulikult ühtpidi fiskaalsed, aga teistpidi on väga keeruline Eesti eelarvepositsiooni parandada, kui majandus teeb vähikäiku. Kas või täna, kui vaadata päevauudiseid, siis üks uudistest on see, kuidas Eestis on laenamine jätkuvalt euroala kalleim. Euroopa Keskpank annab indikatsiooniks 4,1%, aga Balti riikides küsiti laenu eest keskmisena 5,9%. Ehk meie väike avatud majandus on saamas lööke just nimelt investeeringute kaudu ja mitte ainult. Väga paljud ettevõtted, pea enamik, tõid välja meie tööstuspoliitika puudumise või vähemalt ütlesid, et sellest ei saada aru. Probleemina toodi välja ka lubade menetluse protsesse. On avatud uus ajajärk, kui neid antakse välja tähtajaliselt, mis ei haaku kuidagi investeerimisriskidega. Ressursi kättesaadavus tekitab probleeme innovatsioonis, energiahindadeni välja, mille poolest Eurostati hinnangu kohaselt on meie tööstusettevõtted Euroopa tööstusettevõtete seas 14. kohal. Milline on see meie majanduse taaskäivitamise plaan? Sellest ei saada aru. Äkki selgitate?

Aitäh! Kõigepealt, majanduse seis ei ole tõepoolest kiita. Sellel on erinevad põhjused. Samas on prognoose, et asjad hakkavad paremaks minema. Positiivse poole pealt saab öelda, et energiahinnad on oluliselt alla tulnud. See hind on üks sisendeid, mis ettevõtetel on. Meie majandus on avatud majandus, see on väga palju seotud Põhjamaade majandusega. See on alati [meie olukorda paremaks muutnud]. Põhjamaadel on üldiselt läinud hästi, nad on innovaatilised. Kui neil läheb hästi, läheb ka meil hästi. Praegu on selline seis, et kuna Põhjamaade majandus on seotud Saksa majandusega ja Saksa majandusel ei lähe hästi, siis ei lähe hästi Põhjamaade majandusel ja ei lähe hästi meil. Nüüd laenude kohta. Eesti inimesed ja Eesti ettevõtted on olnud väga euribori usku, nad ei fikseeri oma laenuintresse. Me nägime ka siis, kui meil olid probleemid energiahindadega, et inimestel on börsipaketid, mis tähendab seda, et sa võtad riski, kuna see [hind võib] kasvada. Kogu aeg on see [usk] meie majandust toitnud, sest euribor on olnud nii madal, aga nüüd, kui euribor on kõrgem, saavad meie ettevõtted ja meie inimesed esimesena selle löögi. Majandusedu saab põhimõtteliselt põhineda kolmel suurel elemendil: üks on odav tööjõud, teine on odavad ressursid ja kolmas on innovatsioon, targad töökohad, tark majandus. Me ei ole enam odava tööjõu riik ja me tegelikult ka ei taha seda olla. Me ei ole paraku ka odavate ressursside riik. Näiteks see tööstus[haru], mis kõige rohkem on praegu pihta saanud, on puidusektor. Minule üllatuslikult oli puidusektor väga palju seotud Venemaa ja Valgevenega. See ressurss, puit, odav puit, tuli Venemaalt ja Valgevenest. Nüüd on see [kanal] kinni ja meie puidusektor on seetõttu ka väga palju pihta saanud. Tööstuspoliitika arengudokumenti me arutasime 8. augustil [eelmisel] aastal, "Eesti tööstuspoliitika 2035". MKM‑i ja tööstussektori eesmärk on olnud sõnastada ootused riigile ja leppida kokku, kuidas tööstust edasi arendada. Eesti tööstus on olnud väga kiire kohaneja erinevate kriiside ajal, ka praegu. Ma saan konkreetsete asjade kohta – ma vaatan, et mu aeg hakkab otsa saama – vastata teile järgmises [vastuses]. Meie majandus on läbimas struktuurset muutust. Muidugi on see raske, aga seal on peidus ka väga palju võimalusi, millest, ma olen kindel, Eesti ettevõtjad kinni haaravad.

Järgmine küsimus tõepoolest tuleb. Andres Metsoja, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Tõepoolest, majanduse taaskäivitamise kontekstis lihtsat lahendust ei ole, aga kõik ettevõtjad panid eile parlamendisaadikutele südamele, et see ei ole kitsalt ainult valitsuse roll, see ei ole investori roll, vaid see on kogu Eesti riigi roll. Vaieldamatult oleks vaja nii opositsiooni kui ka koalitsiooni plaani ehk parlamendiülest plaani, kokkuleppeid, mis lähitulevikku vaatavalt, on see kolm või viis aastat, käsitleks ka energiahindu kogu selles energiakokteilis, ja ka seda, kuidas kapitali väljavoogu peatada, et meie oma inimesed ei viiks kapitali Eestist välja, vaid tahaksid seda siia investeerida. Seesama näide, mille te tõite, puidusektori kontekstis: tõepoolest, välisturgudelt on tulnud Valgevene kaudu puitu sisse ühe kolmandiku ulatuses [kogu vajaminevast puidust]. Just eile tutvustati keskkonnakomisjonis looduskaitseseaduse plaani. Me teame, et väga teravad vaidlused käivad majandusmetsade puiduressursi kasutuse üle. Jätkuvalt elavad hirmud, et üks kolmandik tõmmatakse raiemahtudest maha, mis omakorda viib seda probleemi edasi, kuni sinnamaani, et me ütleme, et põlevkivi ei ole energiakandjana enam tulevikuressurss. Tekib küsimus, miks peaks investor selle valdkonna teadus‑ ja arendus[töösse] raha panema. Tegelikult, see meie rahvuslik rikkus, mille [väärtust] on hinnatud sadades miljardites, võetakse meie majandusest justkui välja või unustatakse ära. Tõepoolest, ettevõtjad on ratsionaalsed inimesed. Nad tahaksid teha Eestis äri, hoolimata sellest, et olukord julgeolekutasandil on pingestunud. Eestlastele on Eesti armas. Kindlustunne ja usaldus on see, mida parlamendiüleselt vajatakse. Kas me saaks lähiperspektiivis selle kokkuleppe Eesti ettevõtjate jaoks teha?

Jaa, kindlasti on väga olulised sellised teemad, mille puhul me saaksime kõik ühtselt käituda. Ma ütlen lihtsalt need asjad, mida me juba teeme ja kus me kindlasti vajame ka teie toetust. Esimene asi, mis meil on ka järgmisel nädalal valitsuskabinetis, on see, et me investeerime Eesti majandusse 1,9 miljardit eurot. Seda on rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Euroopa Liidus investeerib riik keskmiselt kuskil 3%, meie investeerime üle 5,2%. Küsimus on selles, et see raha jõuaks kiiresti majandusse ja et ta jõuaks kiiresti just nendesse sektoritesse, kus on kõige suurem murekoht. Seetõttu me arutame seda suurt pilti, seda plaani. Ka toetusi tuleks niimoodi disainida, et nad jõuaksid just sinna, kuhu vaja. Teine suur teema, mille puhul on kindlasti ka hea teha opositsiooniga koostööd, on kõik need eelnõud, mille me oleme saatnud menetlusse, mis puudutavad muudatusi taastuvenergeetikas, energiavõrkudes, just selleks, et see sisend, elektri hind, oleks võimalikult odav, et tuleks rohkem pakkujaid turule. Eraldi on ka seadus[eelnõud] bürokraatia vähendamise kohta, mida me oleme valitsusest saatnud ja saatmas Riigikogu poole teele, et ettevõtja saaks tegeleda sellega, mis toob reaalselt tulu, mitte ei peaks tegelema mingite raporteerimiskohustustega. Veel, valitsuse liikmed käivad ka riikides, mis ei ole olnud meie ettevõtjate põhilised ekspordipartnerid, et avada uusi uksi. Me käime seal koos äridelegatsioonidega, aga tekitame seda huvi ka mujal. Ma tean, et mitu suurt äridelegatsiooni tuleb nendest riikidest, kelle majandusel läheb suhteliselt hästi, lähiajal Eestisse võimalustega tutvuma. Ma kindlasti kutsun ettevõtjaid üles sellest osa saama. Neljas asi on investeerimine innovatsiooni. Nagu ma ütlesin, majanduses on kolm edu võtit. Selleks, et teha majanduses struktuurimuutust, me peame investeerima teadus‑ ja arendustegevusse, innovatsiooni. Riigi poolt me seda teeme ja mul on hea meel tõdeda, et ka ettevõtjad tulevad sellega järjest rohkem kaasa. On nii-öelda kahe protsendi klubi, mis võimaldab teha muudatusi ka oma ettevõtetes. Mida me teeme toena? Meil on innovatsioonitrepid, meil on toetused selle jaoks, et ettevõte, kes tahab liikuda järgmisele …

Teie aeg!

… innovatsiooniastmele, saaks seda teha.

Aitäh! Aleksandr Tšaplõgin, lisaküsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Kas valitsus saab aru, et maksutõus veel rohkem pidurdab majanduskasvu?

Aitäh! Mul ongi hea meel tõdeda, et me lähme ju makse alandama, mis puudutab just ettevõtjaid. Tulumaksureform, mis jõustub 2025. aastal, oluliselt alandab tööjõukulusid ehk makse töötamise pealt ja võtab ettevõtjatelt seda koormust vähemaks. Kui me räägime käibemaksu tõusust, kui me räägime automaksust, siis [tuleb öelda, et] maksukoormus on Eestis 33,8%. See on sama maksukoormus, mis oli 2019. ja 2020. aastal, kui Keskerakond valitsust juhtis. Hea meel on ka tõdeda, et kui me võrdleme Euroopa Liiduga, kus maksukoormus on keskmiselt 40,7%, kui me võrdleme Põhjamaadega, kus maksukoormus on veelgi kõrgem, siis Eesti maksukoormus on endiselt Euroopa Liidu üks madalamaid, tagantpoolt viies. See on oluline Eesti konkurentsivõime jaoks. Üks asi, mida meie kindlasti kaitseme, niikaua kui mina siin seisan, on see, et ettevõtetele ei tule eraldi tulumaksu. See on andnud meie ettevõtetele võimaluse investeerida tagasi oma ettevõttesse, oma inimestesse, oma tehnoloogiasse. Nad ei pea selle pealt eraldi maksu maksma, vaid nad maksavad maksu siis, kui nad võtavad kasumi välja dividendina. See on kindlasti olnud üks meie konkurentsivõime aluseid, mille pärast hinnatakse Eesti maksusüsteemi maailmas konkurentsivõimelisemaks ja ta on maailmas konkurentsivõimelisem ka pärast seda, kui me oleme teinud need maksumuudatused, mis praegu kavas on. Aga veel kord, te ise ütlete, ma ei tea, et õpetajate palku tuleb tõsta, toetusi tuleb maksta. See tuleb kõik ühest rahakotist, mis riigil on, ja selle riigi rahakoti täidab maksumaksja oma maksudega. Me ei saa pakkuda inimestele samasuguseid teenuseid, nagu pakutakse Põhjamaades, kümme ja enam protsenti madalama maksukoormuse korral.

Aitäh! Lõpetan ka tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise.