Õpetajate palgad

Nii. Aga, head kolleegid, läheme tänase neljanda küsimuse juurde, mis on samuti haridusteemal. See on peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Tõnis Lukas ja teema on õpetajate palgad. Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Õpetajad on pettunud, et valitsus ei täida oma lubadusi. Nad on aru saanud, et koalitsioonileppes on lubatud õpetajate palka püsivalt tõsta, nii et see 2027. aastaks jõuaks teatud tasemele. Teie olete väitnud, et see lubadus ei kehti selle aasta ehk 2024. aasta kohta, vaid et plaan on viia 2027. aastaks palgad vastavale tasemele ehk lubatud 120%‑ni keskmisest palgast. Nüüd olete aga öelnud, et ka 2025., 2026. ja 2027. aastaks ei ole raha, et seda lubadust täita. Ühtepidi olete öelnud, et te ei ole lubanud selleks aastaks, vaid te olete lubanud – me saame nii aru –, et täidate lubaduse järgneva kolme aastaga, aga nüüd olete öelnud, et te ei täidagi. Tundub, et te olete üldse võtnud läbirääkimiste juhtimise ja partnerile ehk Eesti Haridustöötajate Liidule valitsuse poolt ettepanekute tegemise enda peale, te ei usalda selles haridusministrit. Minu küsimus on, missugused oleks teie konkreetsed ettepanekud Eesti Haridustöötajate Liidule, ja võimalik, et [varsti] streikivatele õpetajatele, et streiki ära hoida. Streigi ärahoidmine on minu hinnangul valitsuse esmane ülesanne, et mitte ühiskonda stressi viia. Missugused on teie konkreetsed ettepanekud, et seda streiki saaks ära hoida?

Aitäh! Kõigepealt, tõesti, meil on koalitsioonilepingus kokku lepitud võtta eesmärgiks, et õpetajate palk jõuaks 2027. aastaks 120%‑ni Eesti keskmisest [palgast]. Ja miks [2027. aastaks]? Just sellel põhjusel, et haridusministril oleks võimalik teha reforme, et leida see raha oma valdkonna seest. Need reformid võtavad loomulikult aega. Neid ei saa teha kiirkorras ja neid ei saanud teha 2024. aastaks. 2025. aastal jõustub tulumaksureform, mille tõttu õpetajate sissetulek tõuseb 100 eurot kuus ja seda igal juhul. Haridusse me paneme kõige rohkem raha. Me paneme sinna rohkem raha, kui me paneme kaitsesse. Kaitse-eelarve on meil 1,3 miljardit eurot, hariduseelarve on 1,5 miljardit eurot. Kuulates õpetajaid – ma olen kohtunud nii haridustöötajate liiduga kui ka õpetajate esindusega –, tegelikult selgub, et kui haridustöötajate liit räägib ainult miinimumpalgast, siis õpetajad räägivad palju komplekssemast probleemirägastikust. Nad räägivad sellest, et õpetaja karjäärimudel peaks olema selge, et see palk, mida saab alustav õpetaja, ja palk, mida saab kogemustega õpetaja, kes võtab endale ka lisakohustusi, peaksid olema erinevad. Seetõttu me just nimelt [suurendasime] diferentseerimisfondi. Õpetajad räägivad ka, et [puudus] on tugispetsialistidest, aga klassides on eriliste vajadustega lapsed, mis õpetajate koormust tunduvalt tõstab. Ka siin saaks kasutada diferentseerimisfondi. Need probleemid, millest räägivad õpetajad, ei saa lahendatud pelgalt miinimumpalga tõusuga. Seetõttu ütlen veel kord, et ma kahe käega toetan õpetajate palga tõstmist. Seda saab teha nende raamide sees, mis meil hetkel on, ja need raamid, mis meil on, [määrab ära] maksumaksjalt saadud raha, mis eelarves on. Meil juba on nende kulutustega, mis eelarvest tuleb teha, suured probleemid. Meil on 400 miljonit vaja sisustada täiendavate maksude, kärbete, kokkuhoiukohtadega, et katta juba olemasolevaid kulusid. Seetõttu ei ole võimalik [tekitada] lihtsalt juurde uusi kulusid olukorras, kus tulude pool on [katmata]. Aasta lõpus, detsembris, haridusminister tegi kõvasti tööd ja leidis oma valdkonna sees 8 miljonit, mis pidi olema vajalik selle jaoks, et streik jääks ära. Ma kahe käega kirjutan sellele alla, me toetame seda, kui see raha tuleb valdkonna seest, aga see nõuab tõepoolest reforme.

Aitäh! Tõnis Lukas, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Jah, loomulikult on asi komplekssem. Ka mina ei näe, et asi oleks ainult palkades, ka haridustöötajate liit ei näe, et asi oleks ainult palkades, vaid ka töötingimustes üldisemalt, nii karjäärimudelis kui ka koormuses. Aga nende reguleerimine on samamoodi rahaline küsimus. Ei ole palju selliseid teoreetilisi punkte, mis õpetajate töötingimusi parandaks. Ikkagi, kui kellelgi koormust vähendada, siis peab keegi teine need tunnid ära andma. On pikaajalisi protsesse, mida võib kirjeldada, aga kindlasti ei anna pikaajalised protsessid 2027. aastaks seda nelja aasta peale vajalikku täiendavat 200 miljonit, millest te praegu räägite. Ma ei ole kuulnud valitsuse konkreetset ettepanekut nendeks kolmeks järgmiseks aastaks, kui 2024. aastal palgatõusuks raha ei leita, ega konkreetseid ettepanekuid ka koormuse ja karjäärimudeli kohta. Kelle ülesanne oleks olnud siis need ettepanekud esitada? See on üks asi. Kui te nüüd mulle vastate, et haridusministri ülesanne, siis ma olen sellega nõus. Mina loen lehest, et haridusminister ongi nende ettepanekutega valitsusse tulnud. Ma väidan, et kui valitsus annab koalitsioonileppes lubaduse valitsuse, valitsuskoalitsiooni nimel, siis peaks olema valitsuse ühine vaev ja hool see raha, ka õpetajate palgaraha leida. Maris Lauri ütles ka "Terevisiooni" saates, et kõik ministeeriumid, kogu valitsus peaks pingutama selle raha leidmiseks, lisaks sellele, et haridus‑ ja teadusminister leidis 8 miljonit, [peaks pingutama, et leida need] 10 miljonit, et [streiki] ära hoida. Kas teie näete, et see on kogu valitsuse ülesanne, või te ikkagi arvate, et raha peab leidma ainult haridus‑ ja teadusminister sisemistest reservidest?

Aitäh! Riigil ei ole mitte mingisugust muud raha kui maksumaksja raha. Sellest me peame alustama ja need on need piirid. Ka täna siin infotunnis oli küsimus selle kohta, et kaitse vajab veelgi rohkem kui see 3,2% SKT‑st, mida me sinna paneme. Tervishoiuminister ütleb, et tervishoid vajab rohkem raha. Sisejulgeolek vajab rohkem raha. Teed ja taristud, mis tuleb välja ehitada, vajavad rohkem raha. See pilt näitab paraku seda olukorda, kus me oleme. Kulusid on väga palju, mida riik peab kandma, ja ka ühiskonnas on kodanikel ootused, milliseid kulutusi riik peaks tegema. Kõigepealt tahan öelda, et 2024. aastaks me õpetajate palga tõusuks ju raha leidsime, mitte ainult selle 8 miljonit, mille haridusminister aasta lõpus leidis, vaid tegelikult kogu selle raha. Ma tahan veel eraldi rõhutada: riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve aruteludes on haridusvaldkond olnud ainus valdkond, kus me ei ole midagi kärpinud. Eestikeelne haridus sai 27 miljonit juurde, kõrghariduse rahastamine kasvab igal aastal endiselt 15%, isegi seda kasvu ei ole kuidagi kärbitud, teaduse rahastus kasvab sellel aastal 23 miljoni võrra. Meil on alustavatel õpetajatel lähtetoetus, Ida-Virumaal on õpetajatel [suuremad] palgad. Me paneme haridusse tegelikult väga-väga palju raha. Kes selle valdkonna eest vastutab? Te teate ise väga hästi, olles seda ametit pidanud, et vastutusvaldkonnad on valitsuses ära jaotatud. Selle valdkonna eest vastutab haridus‑ ja teadusminister. Nende ettepanekutega, millest te räägite, plaanib haridusminister valitsuse tegevuskava kohaselt tulla valitsusse jaanuarikuu jooksul. Jaanuar on alles poole peal, sellega on veel aega. Nüüd veel. Te ütlete, et las kõik pingutavad. Kui me tegime RES‑i, kui me tegime eelarvet, siis kõik valdkonnad ju pingutasidki, nad pingutasidki, et leida kokkuhoiukohti. Kõigil on vajadused, nagu ma ütlesin: tervishoius, sotsiaalvaldkonnas, teedeehituses. Kõigil on vajadused. Haridusministeeriumil on kõige suurem eelarve ja öeldakse, et õpetajate palk on prioriteet. Ära räägi mulle prioriteetidest, näita mulle oma eelarvet! Jah, see tähendab ka valusaid otsuseid, aga nende ettepanekutega tuleb siis tulla, kui õpetajate palk on selline prioriteet, et seda palka tuleks kindlasti veel rohkem tõsta, kui me seni oleme tõstnud.

Üks lisaküsimus. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Öelge palun, kuidas on võimalik aru saada kõikidest nendest vastandlikest ja segastest sõnumitest, mis on valitsusest viimased paar nädalat tulnud. Haridusminister ütleb, et on õpetajate kriis, teie ütlete, et kriisi pole. Sotsiaaldemokraadid ütlevad, et õpetajatele tuleb kohe 10 miljonit leida, teie ütlete, et mingit raha õpetajatele eelarves pole. Te ütlete, et kui Tallinn peaks streigi ajal õpetajatele palka maksma, rikuks ta seadust, samal ajal siseminister, just vastupidi, kutsub omavalitsusi üles õpetajatele streigi ajal palka maksma. Tekib küsimus, et mis teil seal toimub. See näitab, et on justkui selline teerullipoliitika ja mitte ainult õpetajate ja kogu rahva suhtes, vaid ka oma koalitsioonipartnerite suhtes. Ennetavalt ütlen, et ma juba tean, mis te ütlete Tallinna kohta. Teil on selline väga huvitav väide, et Tallinn hoopis kasutab õpetajaid ära, et kui Tallinn tahaks õpetajaid aidata, siis ta peaks ise õpetajate palka tõstma ja leidma selle raha enda, omavalitsuse eelarvest. Aga vabandage väga, see on päris eriline silmakirjalikkus. Väga Reformierakonna moodi muidugi. Haridus on eelkõige riigi ülesanne. (Protestihääl saalis.) Õpetajate palgafond tuleb riigilt. Nüüd, kui te ise pole leidnud vahendeid, sest te pole leidnud lahendusi, te pole soovinud sellega tegeleda, süüdistate te oma valitsuspartnereid. Ükski valitsuspartneri lahendus teile ei sobi ja te otsite süüdlasi. Nüüd on süüdlasteks ka kohalikud omavalitsused, sealhulgas Tallinn. Mul on küsimus. On jäänud veel paar päeva streigini. Äkki te lõpetate süüdlaste otsimise, tulete haridusministrile appi, tulete kohalikele omavalitsustele appi ja lõpuks jõuate ka koalitsioonis omavahel kokkuleppele, kuidas hoida ära õpetajate streik?

Aitäh! Kõigepealt meeldetuletuseks mõne Eesti riigi toimimise alustala kohta: haridus on kohaliku omavalitsuse korraldada. See raha, mille me eraldame õpetajate palkadeks, läheb ju kohalikele omavalitsustele õpetajate toetuseks. Tõepoolest, vaatame tabeleid. Millegipärast teatud omavalitsustes see raha, mille riik eraldab õpetajate palga jaoks, täiskohaga töötavatele õpetajatele, õpetajateni ei jõua. Meie ei saa seda kontrollida. Me näeme tabelitest, et see nii ei ole, ja tekib küsimus, mis seal siis on. Tõepoolest, meil on omavalitsusi, kes on palju-palju vaesemad kui Tallinn oma miljardilise eelarvega ja kes leiavad oma eelarvest raha, mida õpetajatele juurde maksta, sest õpetaja töö on [seal] väärtustatud. Aga Tallinn seda raha ei leia, hoolimata oma miljardilisest eelarvest. Ma ütlen ausalt, et Tallinn kasutab minu meelest praegu õpetajaid väga inetult ära oma poliitilise võitluse pidamiseks. Muidugi, valitsuse vastu on hea olla, aga kollektiivse töötüli [lahendamise] seadus ütleb, et streigi ajal palka ei maksta. Vaadake Põhjamaid, kus on ka [selle kohta] seadused ja kus on väga arenenud ametiühingud. Seal on igal pool öeldud, et streigi ajal ei tohi palka maksta. Ja miks? Erasektoris ei tuleks see kunagi küsimuse alla, sest kui sa tööd ei tee, siis sa palka ei saa. Jah, sul on õigus streikida, aga sellel peab olema ka sulle endale hind ja see hind on see, et sa selle aja eest palka ei saa. Küsimus tekib ju ainult maksumaksja raha kasutamises. Tallinna maksumaksjana on mul ausalt öeldes suur küsimus, kuidas ei saa maksta õpetajatele palka juurde kohaliku omavalitsuse [eelarvest], aga saab maksta seadusega vastuolus olevat streigitoetust. Kas tõepoolest siis, kui Tallinna volikogu kinnitas eelarve, oli seal ette nähtud, et Tallinna maksumaksjad hakkavad finantseerima streiki? Minu meelest on see äärmiselt inetu, mida Tallinn teeb, [püüdes näidata], et Tallinn on hea ja valitsus paha. Kui see raha on nii kergesti leitav, siis mul on üleskutse, et ka näidataks, kus see raha on. Ma saan väga hästi aru: poliitikud tahavad olla populaarsed. See ei ole poliitikute raha. Samas ma vahel mõtlen ka ise, et miks ma selle maksumaksja raha eest nii võitlen, kui mul oleks lihtne öelda, et mina ei maksa seda arvet, see ei tule otseselt minu taskust, vaid maksumaksja maksab. Aga meil peab olema vastutustunnet. Me ei saa teha rohkem kulutusi, kui meil on tulusid. Niipea, kui ma oleksin nõus uute kuludega, millel ei ole tuludena katet, saaksin ma [vastupidise] süüdistuse.

Aitäh! Lõpetame tänase neljanda küsimuse käsitlemise. Enne, kui me jõuame kaitseminister Hanno Pevkurile esitatava küsimuse juurde, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Sooviks lihtsalt täpsustada. Streigi ajal palga maksmine ei ole seadusvastane. Peaminister ei peaks kasutama selliseid meelevaldseid väljendeid, justkui kohalikud omavalitsused paneksid raha kuskile mujale, mitte sinna, kuhu riik on soovinud seda suunata.

Aitäh! Aga ma ei saa lugeda seda küsimuseks istungi läbiviimise protseduuri kohta.