Бронзовый солдат

Tänane teine küsimus on samuti peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Martin Helme ja teema on pronkssõdur. Martin Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea Kaja Kallas! Teie lemmikerakonnakaaslane, Andrus "limonaadimasin" Ansip viis omal ajal pronkssõduri Tõnismäelt ära ja õigesti tegi. Teie valitsuse ajal ei ole [pronkssõdurit avalikust ruumist ära viidud], aga muidugi, Ansipi kohta ei ole ka teada, et tal oleks perekondlikke ärisidemeid Venemaal. Lisaks sellele, et pronkssõdur on lihtsalt eesti rahva väärikust alandav ja meie ajaloolisi hingehaavu kogu aeg soolaga üle raputav, on ta saanud teravdatult uue tähenduse alates Ukraina suure sõja algusest. Ta on kujunenud nii-öelda Vene maailma, vene šovinismi ja imperialismi eredaks sümboliks Tallinna kesklinnas. Narva tanki viis teie juhitud valitsus ära ja õigesti tegi, aga pronkssõdurit millegipärast ei puudutanud. Mingil põhjusel, kui teisipäeval siin saalis hääletati ettepanekut viia pronkssõdur avalikust ruumist ära – see oli ettepanek, mille meie erakond tegi –, siis Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside saadikud hääletasid sellele vastu ja kahjuks ka Isamaa saadikud ei toetanud meie ettepanekut [pronkssõduri] avalikust ruumist äraviimiseks. Samas, valitsus ei pea ootama parlamendilt sellist ettepanekut või nõuet, valitsus saaks ka ise tegutseda. Valitsuse juures tegutses vastav komisjon, praegu ta ei ole aktiivne, aga ta saaks uuesti aktiivseks hakata. Mul ongi küsimus: kas teil on valitsuses plaanis võtta midagi ette selle jaoks, et pronkssõdur avalikust ruumist ära viia, või jagate te Reformierakonna fraktsiooni liikmete seisukohta, et pronkssõdur peab jääma sinna, kus ta on?

Aitäh! Ukraina sõda lõi Eestis lahti need ajaloost tulenevad haavad, mis meie ühiskonnas on, ja seetõttu hakkasid inimesi need punamonumendid häirima. Siis, kui teie olite valitsuses, te sellega absoluutselt ei tegelenud. Selge on see, et see [probleem] tekkis just selle [sõja] pärast. Seetõttu on valitsus teinud ka väga palju otsuseid punamonumentide eemaldamiseks avalikest kohtadest. Esiteks, tõesti, selle tanki teisaldamise me tegime kiirelt ja valutult, ilma et oleks tekkinud mingit suurt tagasilööki. Ma pean kindlasti tänama nii politseid, Kaitseväge kui ka meie kommunikatsiooniinimesi. Me suutsime keskenduda sellele, et isegi kui meil, inimestel, kes me siin Eestis elame, on erinev minevik, peame me mõtlema ühisele tulevikule. Teine suur samm, mille meie valitsus tegi, on see, et me saatsime Riigikogule arutamiseks ja vastuvõtmiseks seaduse, mis puudutab nende monumentide teisaldamist avalikust ruumist. Aga teatavasti on president selle seaduse vaidlustanud. Minu teada on põhiseaduskomisjon otsustanud mitte toetada seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist. Pronkssõduri puhul leiti tol hetkel see lahendus – meil on sõjahauad ja kunstimälestised, mille valitsuse moodustatud monumentide töörühm on kaardistanud –, et pronkssõdur teisaldati just nimelt sõjaväekalmistule, kuhu [maeti ümber ka] säilmed. Meil ei ole plaanis praegu pronkssõdurit teisaldama hakata, eriti kui me vaatame kas või seda, mida tegelikult soovitakse uuesti tekitada. Seni on see kõik suhteliselt rahulikult läinud. Pronkssõdur on seal kalmistul, kord aastas käib meie vene vähemus seal oma eelkäijaid mälestamas, aga tegelikult on ta kohas, kuhu ta on viidud, ja seal ta ka seisab. Nii et ei, valitsusel ei ole plaanis sellega praegu tegeleda.

Aitäh! Martin Helme, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Nojah, meil on meeles, et dialoogipolitsei, kes vaid aasta varem koroonapassi mitteomajaid hoopis teiste võtetega kohtles, on neid inimesi seal [kaitseväe] kalmistul kantseldanud, samal ajal on Eesti Kaitsevägi andnud ajateenijatele soovituse sealt mööda käia ilma vormi [kandmata]. Meil on see meeles. Ma ei saa tegelikult aru, mis on selle Narva tanki ja pronkssõduri vahe. Ühe te viisite valutult ja kiiresti ära ja teist te ei puuduta. Aga ma ei saa nõus olla väitega, et ei saa seda ära viia selle tõttu, et pronkssõduri juures on justkui mingi hauarahu või et see on hauatähis. Esiteks, sellesama valitsuskomisjoni [otsusega] väga suur hulk neid monumente eemaldati just nimelt selle tõttu, et kontekst on muutunud – tõesti, sellel ajal, kui meie olime valitsuses, ei olnud see kontekst veel muutunud, aga Ukraina sõda seda konteksti väga oluliselt muutis –, viidi ära ju terve hulk erinevaid [haua]tähiseid täpselt samamoodi surnuaedadest või ka matmiskohtadest. See ei saa küll olla takistus. See on puhas ettekäände otsimine. See, et seal hauarahu rikutakse – seal rikutakse tegelikult ju Eesti sõjaväelaste hauarahu. Sinna on maetud nii vabadussõjas [osalenuid] kui ka hilisemate aegade Eesti sõjaväelasi, kelle haudade peal trambitakse seal igal aastal vähemalt üks kord. Hauarahu rikutakse seal kogu aeg. Aga vastasite jah, et teil ei ole plaanis seda teha. Ma ikkagi tahaks teada, et aga miks ei ole plaanis. Kui tanki võis ära viia, kui veel sadu erinevaid [monumente] võis ära viia, miks siis seda ei või ära viia?

Aitäh! Ma lihtsalt tuletan meelde, sest võib-olla inimesed, kes meid jälgivad televisiooni vahendusel, ei mäleta seda, mis 2007. aastal oli. 2007. aastal, kui teisaldati pronkssõdur Tallinna kesklinnast, järgnesid sellele rahutused, Venemaa algatas küberründed, majandus‑ ja diplomaatiline surve oli samamoodi. Küsimus on selles, et kui me räägime näiteks 9. maist, siis meil on väga suured vaidlused meie vene kogukonnaga just selle sündmuse tähistamise üle. Vene kogukond ütleb, et nemad tähistavad siis teise maailmasõja lõppu. See oleks loogiline, kui tõesti oleks Stalin 10. mail öelnud meile, et te olete vabad minema edasi oma riigiga, sest siis see oleks tähendanud meile samamoodi teise maailmasõja lõppu, vabadust ja uut heaolu kasvu. Mida see aga meile tähendab? See tähendab kõiki okupatsiooniaja probleeme, küüditamisi ja inimeste kannatusi, mida me väga hästi mäletame. Selge on ka see, et kogu Ukraina sõja vältel, kuigi on olnud erinevaid ennustusi, et meil tekivad konfliktid ukraina ja vene kogukonna vahel või eesti ja vene kogukonna vahel, ei ole neid tekkinud. Ma arvan, et me peaksime kõik olema selle eest tänulikud. Enamus meie vene kogukonnast saab sellest aru ja ei soovi seda sõda siia, nad ei soovi, et Venemaa tuleks Eestit vabastama, sest nad saavad täpselt samamoodi aru, et see tähendab ju seda, et nende kodud saaksid esimesena pihta. Me oleme teinud uuringuid, küsides ka meie venekeelselt kogukonnalt, kellega nad emotsionaalselt rohkem seotud on. Nad ütlevad, et Eestiga: Eesti on minu kodu, Eestis ma näen oma tulevikku. Seda kõike ma räägin just sellepärast, et me teisaldame punamonumendid, aga me ei taha tekitada uusi rahvarahutusi või pingeid meie ühiskonnas. Ka vene emakeelega [inimesed], kes siin Eestis elavad, on osake meie kogukonnast, osake meie ühiskonnast. Kui me suudame neid pingeid vältida, siis ma arvan, et see on piisavalt hea, sest meie vaenlane ei asu praegu meie seas, meie vaenlane asub Narva taga.

Aitäh! Nüüd lisaküsimus. Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Kaja Kallas! Vene pool, Vene riik ja vene rahvas ei tähista [9. mail] mitte teise maailmasõja lõppu, vaid võidupüha. Võidupüha! Neil on Moskvas lausa kompleks, kus nad käivad seda 9. mail tähistamas, lisaks igavesele tulele. Selle nimetus on Poklonnaja Gora, mis on spetsiaalne kompleks, tähistamaks võidupüha. Nii et siin on täiesti erinev lähenemine. Üks pool, Euroopa pool, käsitleb seda kannatuste lõpuna ja teine pool käsitleb seda võiduna, mis on aluseks nende edasistele imperialistlikele püüdlustele. Siin on väga oluline psühholoogiline ja ideoloogiline vahe, sellest on vaja aru saada. Meil Eestis esindab seda [lähenemist] eelkõige seesama pronkssõdur. See on see maamärk, mida venelased vaatavad Moskvas ja ütlevad: "See on meie maa. Meie sõdurid on surnud selle maa vallutamisel, see on meie maa." Kui te sellest aru ei saa ja arvate, et mäsu võib siin tekkida lihtsalt nii, ma ei tea, et tuulest tuleb kellelgi mõte, et hakkame purustama, siis [ma ütlen teile, et] see ei ole nii. Te meenutasite 2007. aastat. Siis eelnes sellele pikk eskalatsioon. Nüüd ma tulen selle juurde – mul hakkab aeg otsa saama –, et eile ma vaatasin Vene meediat, nii Eesti vene meediat kui ka Vene meediat. Vene meedias sõna otseses mõttes rõkati rõõmust, et pronksmees jäi eemaldamata ja Eesti russofoobid, natsionalistid, šovinistid jäid pika ninaga, ja kiideti taevani seda, kui targad olid meie liberaalid, reformierakondlased ja teised. Kas te ei arva, et te andsite oma fraktsiooni toetusega sellele mitte-eemaldamisele tõsise võimaluse Vene propagandale rõkata ja näidata seda, kuidas mõistetakse Venemaa püüdlusi …

Teie aeg, Mart Helme!

… ja Venemaa ajalugu siin meie väikeses Eesti kodus?

Aitäh! Proua peaminister, palun!

Aitäh! Huvitav, et te vaatate Vene meediat, mis on Eestis keelatud. Need kanalid me oleme ära keelanud, Vene propagandakanalid me oleme ära keelanud. Veelgi enam, te vaatate seda kanalit ja tulete Riigikogu infotundi, et seda Vene propagandat paljundada, et see kindlasti Eesti inimesteni jõuaks. Jääb küsimus, miks te seda teete. Tegu on monumendiga, mis kindlasti kütab Eestis kirgi. See, kui me võitleme siin üksteisega ja meil on pinged oma ühiskonnas, on kindlasti nende huvides, kes on väljaspool Eestit. Me ju teame, et Venemaa peab ka sellist nii-öelda varjusõda, mis tähendab küberründeid, ühiskondade destabiliseerimist, erinevate probleemide tekitamist ühiskondades just selleks, et fookus läheks [Venemaa käitumiselt] ära ja mured oleksid hoopis siseriiklikud, mitte [ei oleks kõne all] see, et Venemaa käitub agressiivselt. Kui pronkssõdur sinna [kalmistule] teisaldati, siis saabus ju rahu erinevate kogukondade vahel. Mitte lõpuni, jah, aga siiski, meil on kõik need asjad läinud väga rahumeelselt. Me ei tähista 9. mail võidupüha ja kõik sellised kogunemised ja asjad on meil keelatud, agressioonisümbolid on meil keelatud. Kui keegi midagi sellist kasutab, siis on ette nähtud karistus. Kõige sellega me tegeleme. Aga veel kord: tegu on monumendiga, mis kütab Eestis kirgi. Kui see sai teisaldatud sõjaväekalmistule, siis siiski teatud kired lahtusid. Me ei näe seal selliseid kokkupõrkeid, nagu me nägime siis, kui see monument oli Tallinna kesklinnas. Praegu on valitsusel, ausalt öeldes, käed tööd täis kõikide muredega, mis meil on, ja me ise seda kollet kütma ei hakka.

Aitäh! Ma lõpetan tänase teise küsimuse käsitlemise. Enne kui me läheme kolmanda küsimuse juurde, on üks küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma palun ümber lükata Martin Helme küsimuses esitatud valeväite. Ta väitis, et Isamaa fraktsioon ei toetanud pronkssõduri äraviimist. Kõik Isamaa fraktsiooni saalis olnud Riigikogu liikmed toetasid pronkssõduri äraviimist. Martin Helme erakonna esimehena aga ise ei osalenud sellel oma fraktsiooni ehk EKRE esitatud eelnõu hääletamisel.

Aitäh! Ma ei saa lugeda seda kuidagi küsimuseks istungi läbiviimise protseduuri kohta. See oli vastulause, see ei olnud protseduuriline küsimus. (Hääl saalist.)