Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eemaldada nn. Pronkssõduri kuju avalikust ruumist" eelnõu (104 OE) esimene lugemine

Ja nüüd, head kolleegid, saame minna tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eemaldada nn. Pronkssõduri kuju avalikust ruumist" eelnõu 104. Enne kui kutsun Riigikogu kõnetooli ettekandeks kolleeg Jaak Valge, [ütlen] kaks sõna selle eelnõu menetlemise korra kohta. Ettekannete pikkus on 20 minutit. Ettekande teevad eelnõu algataja esindaja ja seejärel põhiseaduskomisjoni esindaja. Kummalegi ettekandjale on võimalus esitada üks küsimus. Läbirääkimised on avatud fraktsioonidele ja komisjonidele. Ja nüüd kõige olulisem: selle OE vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälteenamus. Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli eelnõu algataja nimel ettekandeks Riigikogu liikme, hea kolleegi Jaak Valge. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu sisu on lihtne, selge ja elegantne: teha Vabariigi Valitsusele ettepanek eemaldada kahe kuu jooksul pärast vastava otsuse vastuvõtmist Kaitseväe kalmistult ja Eesti avalikust ruumist niinimetatud pronkssõduri kuju. Selgitan tausta. Teatavasti püstitatakse monumente elavatele, mitte surnutele, nagu on täpselt sõnastanud Saksa kirjanik Frank Wedekind. Ausammas on seda õnnestunum, mida positiivsem ja intensiivsem on dialoog monumendi ja selle püstitamisejärgse aja hoiakute vahel. Pronkssõduri ja Eesti põlisrahva vaheline dialoog on ilmselgelt intensiivne, aga mittepositiivne ehk negatiivne. Eestlaste ja Eesti põlisrahva jaoks on ta üks okupatsiooni sümboleid. Millal algas Venemaal suure isamaasõja taasglorifitseerimine ja järk-järgult selle muutmine riikliku propaganda kaudu Venemaa venelaste üheks oluliseks identiteedi aluseks, nii nagu see oli ka Nõukogude režiimi aastatel, suudavad ilmselt tuleviku ajaloolased [täpsemini] öelda, aga paarkümmend aastat tagasi võis see [algus] olla. Seejuures, taasglorifitseerimise käigus ülehinnati venelaste rolli selles sõjas, ja mis oluline, primitiviseeriti Venemaa venelaste identiteeti. See tähendas jõulist šovinismi kultiveerimist ja venelaste esitamist Euroopa ja maailma päästjatena. Suure isamaasõja taas Venemaa venelaste identiteedi aluseks ehitamise õnnestumine on kurb, arvestades venelaste rikkalikku kultuuri. Niinimetatud suure isamaasõja vaimuga õhutatakse ka sõda Ukraina vastu, samastades Vene sõdureid Punaarmee või Nõukogude armeega ja ukrainlasi natsidega. Eesti monumentaalmaastiku ümberkorraldamine sai alguse Eesti Vabariigi okupeerimisega Punaarmee poolt 1940. aasta suvel. Teadaolevalt lõhuti, rikuti ja peideti esimesel Nõukogude aastal vähemalt 90 Eesti vabadussõja mälestusmärki. Aga tõeline ümberkujundamine läks lahti pärast Eesti taasokupeerimist 1944. aastal. Sajad mälestusmärgid kõrvaldati ja lõhuti. Hävitamisega rööpselt [hakati] püstitama figuraalkompositsioone, mille teema oli Nõukogude Liidu suur isamaasõda. Nõukogude Liidu suurest isamaasõjast saigi võimas Nõukogude poliitilise religiooni element. Esimene Nõukogude mälestusmärk Eestis on ühtlasi kõige kurikuulsam, seesama 1947. aastal Tõnismäele püstitatud monument. Selle käekäik on justkui Eesti lähiajaloo lühike kokkuvõte. Kuigi Tõnismäel ei langenud 1944. aasta septembris ehk siis Tallinna taasokupeerimise ajal teadaolevalt ühtegi sõjameest, otsustati 1945. aasta aprillis sinna ümber matta umbes tosin Nõukogude sõjaväelast, kellest kaugeltki kõik polnud hukkunud Tallinna hõivamisel toimunud kokkupõrgetes ega kokkupõrgetes sinimustvalge lipu all sõdinud eestlastega. Pärast pidulikku matusetalitust nimetati plats 12. juunil 1945 ümber Vabastajate väljakuks ja sinna kerkis ajutine puust obelisk. Ööl vastu 8. maid 1946 lasid vaprad Tallinna koolitüdrukud Ageeda Paavel ja Aili Jürgenson ausamba õhku. Monument siiski suudeti sovetivõimu poolt kiiresti taastada. Ajalehed küll ei kirjutanud sellest mitte midagi, aga sellest hoolimata purustati samasugused sambad ka Rakveres ja Tartus. Juba 1945. aasta suvel kuulutas Tallinna täitevkomitee välja vastsele väljakule planeeritava mälestusmärgi ideekavandite konkursi, mille võistlustingimustes sätestati, et "monument peab väljendama ja jäädvustama mälestust meestest, isamaa poegadest, kes on langenud võitluses vaenlase vastu Tallinna vabastades". See tsitaat oli jutumärkides. Konkursitööde seast valiti välja arhitekt Arnold Alasi ideekavand, mille teostamine usaldati talle ja skulptor Enn Roosile. Komisjon võttis monumendi vastu 21. septembril 1947 ja see avati päev hiljem. See hoolega hoitud ja hiljem ka valvatud, tseremoniaalvalvega valvatud Tõnismäe pronkssõdur kujunes aastatega Tallinnas Nõukogude võimu esindusmonumendiks, mille tähendusväli laienes üldiseks sümboliks ja hiljem Nõukogude Liidu nostalgia objektiks. Kunstiakadeemia vanemteadur Katrin Kivimaa on väitnud: "Poliitilised punamonumendid ja sümboolika ei ole tähenduseta objektid või märgid, vaid kannavad konkreetseid ajaloolisi ja ideoloogilisi tähendusi ning taastoodavad neid. Suur osa Nõukogude poliitsümboolikast ja ‑monumentidest esindab imperialistlikku, vallutuslikku maailmavaadet […]. Mõeldes sümbolite‑monumentide emotsionaalsele mõjuväljale, ei saa unustada, kui palju on meie ühiskonnas Nõukogude-aegsete repressioonide all kannatanuid ning nende järeltulijaid, kes kõik on olnud sunnitud ka pärast Eesti iseseisvuse taastamist aastakümneid leppima repressiivse süsteemi sümbolitega avalikus ruumis." See oli Katrin Kivimaa [kirjutatu]. Venemaa mõjutustegevus punamonumentide vallas on Eestis vahelduva intensiivsusega kestnud 1991. aastast. Oluline eskalatsioon, nagu teada, oli 2007. aastal, mis päädis Venemaa koordineeritud ja kohalike vene aktivistide toel organiseeritud tänavarahutustega ja valitsuse otsusega pronkssõdur teisaldada. Kõnealune kuju on siiani Eesti põlisrahvale okupatsioonirežiimi sümboliks ja kahjuks ei ole aeg ega kuju teisaldamine Tõnismäelt Kaitseväe kalmistule selle sümboli sisu neutraalsemaks muutnud. 2019. aastal käis 9. mail Kaitseväe kalmistul kokku umbes 40 000 inimest. Kreml kasutab monumente ja mälestuspaiku ära propagandasõnumite levitamiseks ja ühiskonnas pingete tekitamiseks. 9. maid on teises maailmasõjas langenute mälestamise ja sõja lõpu tähistamise kõrval püütud kujundada ümber suurejooneliseks revanšistlikuks jõudemonstratsiooniks. 2022. aasta juunis moodustas Riigikantselei töörühma, mille ülesanne oli korraldada Eesti avalikus ruumis asuvate okupatsioonivõimu sümbolitega hauatähiste ja mälestusmärkide eemaldamine. Töörühm on praeguseks oma töö lõpetanud. Analüüsiti rohkem kui kolmesadat monumenti ja tehti otsused, kas [ühe või teise] näol on tegemist neutraalse hauatähisega või punamonumendiga, mis kannab vaenulikku sõnumit ja vajab eemaldamist või neutraalse hauatähisega asendamist. Juhul kui eemaldatav mälestusmärk omas kunstilist väärtust, soovitati see teisaldada kunstimuuseumi ja eemaldada tekstid või siis annulleerida meile sobimatu ideoloogiline sõnum muul moel. Sellelsamal 2022. aasta suvel korraldati Eesti elanike seas ulatuslik küsitlus Nõukogude sümboolikaga punamonumentide tähenduse kohta. Kahjuks ei korraldatud seda mitte põhimõttelisel alusel põlisrahvastik – välispäritolu rahvastik, vaid alusel eestlased–mitte-eestlased. Igatahes seal ilmnesid väga suured käärid eestlaste ja mitte-eestlaste vahel. Õigemini on need käärid, mis viitavad puudulikule lõimumisele ja massiimmigratsioonile, olnud ka juba varem teada. Eesti omariikluse ja vabaduse kaotamise meeldetuletamist omistas punamonumentidele kuus korda rohkem eestlasi kui mitte-eestlasi. Negatiivseid tundeid ja mälestusi äratasid need monumendid 16 korda rohkem eestlastel kui mitte-eestlastel. Siiski oli seal ka üks küsimus, mille puhul olid hoiakud üsna sarnased. Nimelt, positiivseid noorusajamälestusi äratasid need monumendid 4%‑l mitte-eestlastest ja 1%‑l eestlastest. Nii võiksime teha kaudse järelduse – tõsi küll, kaudse –, et seda Nõukogude režiimi, mil neid monumente kõik kohad täis olid, ei taha tagasi ei eestlased ega mitte-eestlased. Tallinnas Kaitseväe kalmistul kestab aga Nõukogude okupatsioon paraku edasi. Nõukogude ajal tehti sealsed Eesti ohvitseride hauad barbaarselt maatasa ja meie vabaduse eest langenud kangelaste peale maeti okupatsiooniarmee ohvitserid. Praegusel ajal osa vabadussõjas ja teises maailmasõjas langenud Eesti sõdurite haudadest on küll taastatud, aga lõviosa, sealhulgas ka Eesti Vabadusristi kavalerid, on endiselt Vene okupantide pealematmise ohvrid. Pronkssõdur ja selle juures toimuvad manifestatsioonid Kaitseväe kalmistul on mõnituseks meie iseseisvuse ja vabaduse eest võidelnud ja langenud Eesti patriootide mälestusele ja muidugi kogu meie rahvale. Ent nimetatud Riigikantselei töörühm ei arutanud Maarjamäe memoriaali ega ka pronkssõduri küsimust. See on ühelt poolt paradoksaalne, sellepärast et tegemist on ikkagi number üks punamonumendiga, aga teiselt poolt loogiline, sest see on sedavõrd olulise sümboliväärtusega, et komisjon ilmselt leidis, et sellega peab tegelema mõni põhiseaduslik institutsioon. Ja kuna meil on parlamentaarne riik ning parlamendis on esindatud meie kodanikkond, siis on loogiline, et sellega tegeleb parlament. Sõdades langenute mälestamine on alati lubatud ja seda saab teha moel, mis Eesti jaoks ei seostu okupatsiooniga ega toeta sõda Ukrainas. Aga praegu tundub, et meil ei ole teist valikut kui see pronkssõduri eemaldamise otsus vastu võtta ja [viia pronkssõdur] sellisesse kohta või sellisesse vormi, et ta ei saaks kujuneda kultusobjektiks, mis kannab meile vaenulikku ideoloogiat. 16. märtsil 2024 ei peaks pronkssõdurit enam seal olema. Aitäh!

Tänan väga põhjaliku ja informatiivse ettekande eest. Teile on ka küsimusi. Juku-Kalle Raid, palun!

Aitäh! Olen väga nõus, et see ei ole hauatähis, vaid absoluutselt punasümboolika – see puuslik, millest me räägime. Aga küsimus [on] pigem see, et kui te sellise asjanduse siin olete algatanud, siis mis sellest edasi peaks saama. Me teame kõik väga hästi, mis sai Narva tankist. See siirdus muuseumisse, meenutamaks õudusi. Me ei saa minevikku maamuna pealt ära pühkida, seda me teame väga hästi. Kas te selle poole olete unarusse jätnud? Te justkui teete ülesande see eemaldada kahe kuu jooksul, aga mis sest edasi peab saama? Kas keegi on rääkinud kas või ühe muuseumiga, näiteks Maarjamäe muuseumiga, kus igasugused sarnased puuslikud praegu täiesti rahulikult küll pikali, küll vähem pikali vedelevad ja [kus need] meile, tegelikult tulevastele põlvedele, õudset minevikku meelde tuletavad?

Aitäh! Maarjamäe muuseumi ta ilmselt ei sobi, sellepärast et seal on ikkagi punamonumentide park, selle kontseptsioon on teistsugune. Aga põhimõtteliselt on meie eelnõu lihtsalt ühelauseline. Me jätame selle, mis pronkssõdurist edasi peaks saama, täitevvõimu otsustada. Me leiame, et valitsus peaks leidma kõige parema lahenduse, kas see pronkssõdur füüsiliselt alles jätta või ta teisaldada kuhugi sellisesse kohta, kus lihtsalt ei ole võimalik, et ta kujuneb edaspidi kultusobjektiks.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Suur tänu väga põhjaliku ülevaate, ka ajaloo tutvustamise eest ja tausta avamise eest, mis on praeguses olukorras väga oluline! Aga nüüd räägime pronkssõdurist. Selle all ma ei mõtle ainult seda konkreetset pronkssõdurit, vaid kõiki punamonumente, mis Eestimaa peal on ja on siiamaani teisaldamata, on nad siis eraterritooriumil või riigimaal. Praegu on riik läinud nagu seda teed, et ainult riigimaal olevad monumendid on eemaldatud. Kas me selle [eelnõuga] saame anda ülesande ka kõik teised punamonumendid teisaldada, ka eramaal asuvad?

Aitäh selle küsimuse eest! Selle eelnõuga ei saa me seda ülesannet anda, küll aga saame me anda vihje või soovituse. Ülejäänud punamonumentidega, mis asuvad avalikus ruumis, on tegelenud seesama Riigikantselei komisjon, mida ma enne mainisin.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas teil on andmeid, kuivõrd on kasvanud peale Ukraina täiemahulise sõja algamist pronkssõduri külastatavus?

Aitäh! See on oluline küsimus, aga kahjuks mul tõesti ei ole selle kohta andmeid.

Toomas Uibo, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kõigega nõus, mis te taustaks rääkisite. Aga ajendatuna Juku-Kalle küsimusest, [ütlen,] et oluline on ju see, mis tast edasi saab, et ei tekiks samasugust efekti, nagu ta täna pakub. See pool tundub mulle, jah, läbi mõtlemata. Kas on mingisuguseid ideid, mis temast peaks saama? Ma ei tea, kas hävitama, või mis teie pikem plaan selles osas on? See on praegu nagu arusaamatu.

Aitäh selle küsimuse eest! See on teadlikult jäetud valitsuse otsustada. Juhul kui selles eelnõus oleks selle punamonumendi saatus juba ette määratud, siis ma kujutan ette, missuguseid vaidlusi ja diskussioone oleks see siin praegu põhjustanud. Meie eelnõu on väga lihtne: eemaldada ta avalikust ruumist, selleks et ta ei saaks kultusobjektiks, ja ongi punkt. Kui valitsus selle [tehtud] saab, siis on see eelnõu oma ülesande täitnud, ükstapuha, kas ta on selle monumendi, ma ei tea, sulatanud eurosentideks, teinud temast meie teenetemärke või viinud kusagile traataiaga piiratud territooriumile.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tegelikult te juba peaaegu vastasite mu küsimusele. Mu küsimus tuleneb natuke rohepöördelistest eesmärkidest ja materjalide taaskasutusest. Kas ma saan õigesti aru, et tegelikult ju fookus ongi sellel, et avalikust ruumist oleks ta eemaldatud? Siin kolleeg Uibo viitas justkui sellele, et äkki viiakse ta kuskile mujale ja seal käib sama trall edasi. Kas selle otsuse eelnõu põhieesmärk on see, et ta ei oleks avalikus ruumis ning see trall ja pidustused ei saaks toimuda tema juures? Ja teine küsimus ongi ümbertöötluse kohta. Kas ma saan õigesti aru, et me jätame Vabariigi Valitsusele vabad käed, kuidas teda edaspidi taaskasutada, ja põhiline fookus on sellel, et ta oleks avalikust ruumist eemaldatud, et inimesed ei saaks tema juures käia erinevaid tähtpäevi tähistamas?

Suur tänu küsimuse eest! Ma arvan, et te olete väga täpselt mõistnud eelnõu sisu ja ka seda, et me ei sekku täitevvõimu otsustesse. Erinevalt valitsusest, kes võtab eelnõusid vastu usaldushääletusega, sekkudes parlamendi töösse, meie eelnõu valitsusele täitevvõimu raamidesse mahtuvaid otsuseid ei dikteeri.

Hea kolleeg, mikrofoni ei [maksa] liigutada.

Ma igaks juhuks …

See võib katki minna ja järgnevad ei saa …

Aga ma selleks liigutangi!

(Naerab.) Just see eelnõu meil ongi. Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleeg! Mina vaataksin asjale natuke laiema pilguga ja vaataks, mis on viimastel aastatel mujal maailmas toimunud. On teada, et 2021. ja 2022. aasta seisuga on USA-s kõrvaldatud 73 konföderaatidele pühendatud monumenti. Üle maailma on sadu kolonisaatorite monumente maha võetud, ka Euroopas, ka varem ajaloos väga väärikate isikute monumente. Selles mõttes ei ole nagu näha seda, et meie tegevus võiks tekitada õlakehitust mujal maailmas. Kas see paralleel on õige?

Aitäh! Selles mõttes on see paralleel muidugi õige, et avalikku ruumi korrastatakse igal pool vastavalt identiteedi muutustele ja identiteedi kujundamisele. Aga võib-olla sinu toodud näited tegelikult vastanduvad sellele identiteedi kujundamise eesmärgile. Kui konföderaatide monumente eemaldati, ütleme, selleks, et mitte lubada orjanduse propageerimist, siis meie eesmärk on okupatsioonirežiimi glorifitseerimise lõpetamine.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma pean tunnistama, et natukene kummaline on kuulda siin saalis mõningat kõhklemist, kas selle monumendi peaks ära viima. Loomulikult peaks selle ära viima. Selle üle minu arust ei peaks siin väga pikalt isegi vaidlema või arutama, seda enam, et me teame mõne aja tagust olukorda, kus Kaitseväes anti ajateenijatele isegi soovitus, et palun liikuge seal lähedal erariietes, et mitte ärritada neid inimesi, kes seal tähtpäeva peavad. Kuulge, head töökaaslased, kes me siin oleme, igal juhul tuleb see ära liigutada sealt ja tõenäoliselt vaadata üle, mis objekte veel selliseid on, mis vajavad [teisaldamist]. Kaua see lömitamine kestab? Ma ei tahtnudki, Jaak, midagi küsida. Aga see tuleb ära liigutada.

Aitäh! Väga asjakohane kommentaar. Mul ei ole midagi lisada.

Signe Kivi, palun!

Suur aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt vabandan, ma ei saanud oma toast kuulata küsimusi ja teie vastuseid. Võib-olla [küsimus] nüüd kordub. Eelnõu sõnastus on väga lühike ja puudutab hetkel ainult niinimetatud pronkssõduri kuju, mis viidi kalmistule mõned aastad tagasi. "Mõned" on vähe öeldud, see on ikka päris pikk aeg juba olnud. See tekitab selles mõttes küll küsimusi. Me riigina või õieti siis sel hetkel valitsus tegi väga raske otsuse ja viis selle ära. Nüüd on ta seal. Selge on see, et seal on toimunud ka provokatsioone, aga mulle tundub, et see aeg on möödas. Äkki me ei peaks ikkagi seda konkreetset skulptuurigruppi puutuma? Mis on ikka need teie kui ajaloolase päris tõsised argumendid?

Aitäh! Kõigepealt, minule ei tundu, et see aeg on möödas. Mulle tundub, et eriti praegu Ukraina sõja ajal käib Venemaal uuesti suure isamaasõja glorifitseerimine ja propaganda, mis ehitab venelaste identiteedi üles suurele isamaasõjale. See on ühtlasi ka Nõukogude Liidu kultuse ülesehitamine. Nõukogude Liit on meid okupeerinud riik. Selleks, et oma identiteeti kujundada, me peame näitama ka teistele, et me oleme tõsiselt võetavad ja meile ei ole Nõukogude Liidu ja suure isamaasõja sümbolid vastuvõetavad. Ma ei oska muud moodi vastata.

Priit Lomp, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! [Küsin] inspireerituna ühest teie vastusest, kus te pakkusite, et pronkssõdurist võiks vorpida euromünte, ja veel kummastavam, teha nendest teenetemärke. Oleks oodanud ehk sõjatööstuse jaoks selle materjali pakkumist, Ukrainasse saatmist, aga teie erakonna toetus Ukraina püüdlustele on ka olnud kaheldav siin saalis. Võib-olla see tuleb sellest. Tegelikult on ju kaitseministri pädevuses Kaitseväe kalmistult asjade liigutamine. EKRE on olnud ka valitsuses, küll mitte kandnud kaitseministri vastutust, aga on olnud valitsus[koalitsioonis] aegade jooksul. Küsin, mille taha toona selle punamonumendi liigutamine jäi.

Kõikidel asjadel on oma aeg. Toona ei olnud … Tänan selle küsimuse eest ja eriti selle väga viisaka küsimusele eelnenud repliigi eest. Suur tänu, kolleeg! Aga jah, kõikidel asjadel on oma aeg. Praegu on, ütleme, vene šovinism vähemalt Venemaal oma kõrgpunktis. See tähendab ka seda, et Vene okupatsioonivõimu sümbolite vastandumine meie hoiakutele on kõige teravam.

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Te kindlasti ei tulnud selle eelnõuga siia ju poliitkampaania korras, et lihtsalt poliitilisi plusspunkte teenida või kuidagi meediasse tugevat sõnumit saata. Ilmselt te olete teinud põhjaliku eeltöö ära ja kohtunud riigiasutustega sellel teemal. Ma küsiksin teilt, mis on olnud seni Eesti julgeoleku eest vastutavate organisatsioonide seisukohad, ettepanekud, on see Kaitsepolitseiamet, Välisluureamet, kindlasti Politsei- ja Piirivalveamet, samamoodi võib-olla ajalooga tegelevad seltsid ja ühingud. Mis on nende ühine seisukoht olnud? Mis on need riskid, mida on välja toodud? Mis on riskide maandamise võimalused, kui teie eelnõu peaks realiseeruma? Kui põhjalik see eeltöö on olnud? Võib-olla tooksite välja Eesti riigiasutuste peamised seisukohad, millega me peaksime arvestama, enne kui me seda eelnõu hakkame hääletama?

Tanel Kiik, palun!

Aitäh selle siira küsimuse eest! Ma ei ole kohtunud Eesti julgeolekuasutustega sel teemal, aga ma usun, et Eesti julgeolekuasutused on Eesti põlisrahvaga võrreldes sarnaste hoiakutega ja ei tolereeri punamonumentide, eriti pronkssõduri kui Nõukogude režiimi esindussümboli olemasolu Eesti avalikus ruumis.

Igor Taro, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Te mainisite, et Nõukogude sümbolid on teile vastuvõetamatud. Samas, olles ise põhiseaduskomisjoni aseesimees, korraldasite te mõned kuud tagasi Nõukogude sümboli ülesriputamise vanalinnas. Peale selle saavutasite ka kohtus sellise pretsedendi, et igaüks, kes läheb järgmine kord punalippudega vanalinna lehvitama, ei kanna selle eest mitte mingisugust vastutust. Milleks tegeleda sellise silmakirjalikkusega?

Aitäh taas siira küsimuse eest! Mul on hea meel sellele jälle vastata. Teile kui põhiseaduskomisjoni endisele esimehele on võib-olla teada see, et selle punalipu paigaldamine toimus selleks, et tähelepanu juhtida küüditaja ja stalinisti mälestusmärgile. Teie küsimuse teine pool on eriti kummastav. Tegelikult meie karistusseadustik väidab ju seda, et okupatsioonivõimu sümbolite eksponeerimine kujul, mis õigustab agressiooni, okupatsiooni või genotsiidi, on karistatav. Aga karistatav ei ole see, kui juhitakse tähelepanu, et okupatsioonivõimu sümbol Juhan Smuuli bareljeefi näol ripub ühe Tallinna maja seinal avalikus ruumis.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea [eelnõu] esitaja! Kas teile tundub või kas te ei arva, et see on silmakirjalik, et needsamad erakonnad, kes siin praegu sõdivad hirmsasti selle punamonumendi teisaldamise vastu, võtavad samal ajal uhkeid poose ja loobivad loosungeid, et [Venemaa] on agressorriik ja me seisame Ukraina eest? Nüüd nad tahavad sedasama punamonumenti hirmsasti säilitada ja leida ettekäänet, miks seda ei tohi kuskile [viia]. Kas teile ei tundu see natukene silmakirjalik?

Aitäh küsimuse eest! Juhul kui see nii on, siis see ilma kahtluseta tundub [silmakirjalik]. Aga me ei ole praegu veel hääletamist läbi viinud. Ma loodan, et see ei ole nii.

Tiit Maran, palun!

Aitäh ettekande eest ja ka selle arutelu eest! Minu küsimus tõukub ühest teie vastusest. Te ütlesite, et meie identiteedi [tõsiselt] võetavuse jaoks on vajalik selle ausamba eemaldamine. Siit minu küsimus: kas teie arvamus on, et meie identiteet on niivõrd nõrk, et sellepärast on vaja see kuju eemaldada?

Suur tänu! Jälle nii tore siiras küsimus. Ma kohe naudin seda. Meie identiteet ei ole nõrk. Aga igatahes ei tee paha meie identiteedi tugevdamine ja ka parema lõimumise eesmärgil selle tugeva identiteedi demonstreerimine meie teisest rahvusest kallitele kaasmaalastele.

Suur tänu, veel kord, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi olla ei saa. Toomas Uibo, siin on üks küsimus kummalegi ettekandjale ehk kokku kaks. Saad küsida Johannese käest. Aga nüüd, head kolleegid, palun Riigikogu kõnetooli juhtivkomisjoni ettekandeks põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Johannes Terrase. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu 14. septembril 2023. aastal. Alustuseks küsiti, miks ei ole tegemist süsteemsema eelnõuga ning käsitletakse ainult ühte punamonumenti ühel kalmistul. Algataja vastus sellele oli, et kuna niinimetatud pronkssõdur on kõige rohkem vastasseisu ja probleeme tekitanud, on ettepanek alustada selle teisaldamisest. Räägiti sellest, et eelmise valitsuse ajal moodustati komisjon, kes määratles eemaldatavad monumendid ja paigad, kuid nimetatud komisjoni töö ei puudutanud kalmistutel olevaid mälestusmärke ja ausambaid. Üks komisjoni liige uuris selle kohta, miks see eelnõu on Riigikogu menetlusse jõudnud nüüd ja mitte siis, kui algatajate [esindaja] erakonna liige siseministri ametis oli. Algatajate [esindaja] leidis, et ajastus on hetkel õige seoses Venemaa agressiooniga Ukraina vastu. Komisjon arutas selle üle, et niinimetatud pronkssõduri teisaldamisel maeti säilmed Kaitseväe kalmistule, kuid need saab samuti ümber matta. Kuna tegemist on okupantide säilmetega, võiks need ümber matta näiteks Siselinna kalmistule. Üks komisjoni liige sõnas, et on nõus eelnõus toodud ettepanekuga, kuid arutelu peaks olema pikaajalisem ja põhjalikum, sest keegi ei soovi endiste sündmuste kordumist. Lisaks vajab säilmete ümbermatmine oluliselt enam aega. Oluline on ümber mõtestada, et Eesti uhkus ning rahvuskuvand oleksid kaitstud. Komisjon arutas selle üle, et teisaldamise kuupäeva võib muuta, kuid oluline oleks võtta vastu otsus, et edaspidi prioriteete seada. Narva tank [viidi] ära näiteks ühe päevaga. Üks komisjoni liige sõnas, et toetab põhimõtteliselt eelnõu sisu. Samas on välja töötatud hetkel kooskõlastusringil olev punamonumentide eemaldamise seaduseelnõu. See seaduseelnõu ei hõlma kalmistul olevaid punamonumente. Kui selle eelnõuga hõlmatud punamonumendid on eemaldatud, saab hakata mõtlema kalmistutel asuvate punamonumentide teisaldamisele. Kalmistute puhul on ajastus oluline, kuna hauarahu küsimus on tundlik. [Üks komisjoni liige] lisas, et toetab niinimetatud pronkssõduri kuju teisaldamist Eesti Sõjamuuseumisse. Arutleti selle üle, et julgeolekuolukorra tõttu peab ettevaatlik olema ning ei tohi lubada vastasseisu tekkimist. Punamonumentide likvideerimine tuleb läbi analüüsida ka sellest aspektist, kuidas ja kuhu tekitada [niinimetatud] pronkssõduritele koht, kus lähedased saavad käia rahumeelselt mälestamas. Tegemist on keerulise küsimusega, millele täna ei ole head lahendust. Kalmistutel olevate monumentide puhul tuleb ka selle küsimusega tegeleda. Üks variant on niinimetatud pronkssõdur teisaldada ning panna sinna hauakivi, mis võtab monumendi tähenduse, kuid jätab koha, kus lähedasi mälestamas käia. Komisjon otsustas konsensusega [teha ettepaneku] võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Ka teile on küsimusi. Signe Kivi, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tänan selle põhjaliku ülevaate eest. Tõepoolest, eelnõu seletuskirjas on lause, millega ma olen täiesti nõus: "Nüüd tähistatakse selle juures veel ka Putini ja Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu." Minu arvamus, [mille ma ütlesin] eelnõu algatajate [esindajale], et äkki see aeg on ümber saanud, võib-olla tõesti ei [ole nii]. Aga ma küsin laiemalt, ehkki te puudutasite neid teemasid, mis komisjonis olid arutusel, kas oli ka juttu näiteks Estonia laemaalist. See ei ole küll skulptuurigrupp, aga tegelikult õilistab samuti Nõukogude võimu ja okupatsiooni. Kas oli laiemalt juttu ka teistest kunstiteostest ja sellest, mis nendest peaks saama?

Aitäh selle küsimuse eest! Kahjuks muid monumente või sümboleid seal ei käsitletud.

Juku-Kalle Raid, palun!

Aitäh! Peab mainima, et see asi, millest me räägime, ei ole ikkagi hauatähis, vaid just nimelt punasümboolika. See on sümboolika, see ei [tähista] mingit konkreetset hauda, vaid see on ikkagi 1947. aastal loodud Nõukogude võimu kohaloleku näitamiseks. Ja see seisab ju siiani. Mind kummastab see … Mul on väga hea meel, et komisjon ei otsustanud seda kõike tagasi lükata, vaid me arutame päriselt. Tõepoolest, minule tundub, et selliste asjade koht on muuseumis. Kui keegi tahab panna selle jalamile lilli, ostku pilet. Mingu muuseumisse, viigu lilli. Kas tõepoolest komisjonis kordagi ei tekkinud küsimust, mis sellega siis edasi saab? Muuseas, ma kolleeg Jaak Valgele ütlen ka Maarjamäe teemapargi, monumentide pargi või nõukapargi kohta, et ilmselt meie siin Riigikogus ei ütle, mis sinna …

Aeg, Juku!

… sobib või mitte, aga sinna on enne sobinud kõik nõukapuuslikud.

Aitäh selle küsimuse eest! Seda arutati. Muuseumivariandid käisid enamasti läbi, aga möödaminnes kommentaarina [mainiti] ka selle likvideerimist täielikult.

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Teatavasti tegeleb põhiseaduskomisjon küsimusega, kuidas teha nii, et punamonumente ja punasümboolikat avalikus ruumis ei oleks või oleks võimalikult vähe. Kas leidis käsitlust ka see küsimus ja kas te küsisite seda eelnõu esitaja käest, miks talle mõnikord meeldivad punasümbolid avalikus ruumis, aga mõnikord mitte?

Igor Taro, palun!

Aitäh selle küsimuse eest! Me ei arutanud selle üle, kas mõnikord meeldib või mõnikord ei meeldi. Arutati pronkssõduri teisaldamist.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Kui lugeda seletuskirja, siis see eelnõu ei puuduta ainult pronkssõdurit, vaid ka teisi monumente. Kahju, et siis ei arutatud ka kõiki teisi, kaasa arvatud Estonia laemaali. Arvestades koalitsiooni sõnavõtte saalis, tundub, et ta vist ei taha toetada seda EKRE eelnõu. Mul on küsimus, mis on teie edasine plaan, ükskõik, kas see leiab täna toetust või ei leia. Kas teil on plaanis tulla välja enda eelnõuga? Nagu te mäletate, üks sarnane eelnõu oli meil eelmises koosseisus, president lükkas selle tagasi ja selles koosseisus oli see uuesti põhiseaduskomisjonis arutlusel. Koalitsioon on öelnud, et ta tahab sellega edasi liikuda. Kas teil on informatsiooni, kas selle eelnõuga on plaanis tulla uuesti suurde saali? Ja millised on teie omapoolsed mõtted?

Aitäh selle küsimuse eest! Toon uuesti välja, et see ikkagi on hauatähis seaduse järgi. Plaan on hetkel selline, et teisaldada punamonumente, mis ei ole hauarahuga kaitstud, liikuda samm-sammult, ütleme siis, punamonumentide juurest, mis ei ole nii poleemikat tekitavad, kalmistul asuvate juurde. Ehk siis kõigepealt teisaldame teised avalikust ruumist ja liigume siis edasi nende juurde, mida kaitseb hauarahu.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas oli komisjonis ka arutelu, mille poolest erinevad need kaks Nõukogude võimu ülistavat sümbolit nagu Narva tank ja pronkssõdur? Mis nende erinevus on? Miks üks kuulus teisaldamisele ja teist ei taheta mitte mingil juhul teisaldada ja leitakse, et ta peab seal kindlasti olema?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma ütlen ära, et ei öeldud ega ei olnud seisukohta, et seda ei peaks teisaldama. Ma arvan, et küsimuse "kas" üle meil väga suurt vaidlust siin saalis ei ole, pigem on küsimus "kuidas". Ja vahe on selles, et üks asub kalmistul. Kalmistul on teatavasti hauarahu. See olukord on selle tõttu keerulisem.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! See, et seal on hauarahu, on nagu iseenda jaoks põhjenduse leidmine, et miks mitte sellega edasi tegeleda. See ju teisaldati kesklinnast kalmistule. Seal oli samamoodi hauarahu. Viidigi ära ja siis nagu keegi ei rääkinud, et hauarahu peaks vaatama, kas seda üldse sinna panna või ära viia. Mis on see hauarahujärgne asi? Sinna hauarahu taha [ei saa] pugeda ja öelda, et sellepärast ei saa seda teisaldada avalikust ruumist. Aga hauarahu kohas võib pidada pidusid, mälestada, [meenutada] Nõukogude okupatsiooni ning ülistada Vene võimu.

Aitäh selle küsimuse eest! Ma ei öelnud, et seda ei saa teisaldada. Ma ütlesin, et see küsimus on selle tõttu tundlikum, seda peab pikemalt läbi mõtlema ja peab kaaluma ka julgeolekuriske, mis see endaga kaasa toob, kui see sealt kiiresti eemaldada. Me ei taha, et korduksid sündmused 2000-ndate keskpaigast.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Mina kahjuks seal komisjonis seda eelnõu ei esitlenud. Selle tõttu ma küsin, kas tegelikult komisjonis oli juttu ka sellest, et see Riigikantselei juures tegutsenud komisjon tegeles ka kalmistutel asuvate punamonumentidega. Ei olnud niimoodi, et Riigikantselei komisjon oleks piirdunud ainult kalmistuväliste punamonumentidega. Tegelikult ei saa selle argumendi taha pugeda, et Kaitseväe kalmistul on hauarahu, sellepärast et mujal on ju ka pretsedendid loodud. Kas sellest oli juttu?

Aitäh! Millegi taha pugemine ei ole siin küll asjakohane. Ma saan aru, et enamikule Riigikogu liikmetele siin saalis on see küsimus oluline, ja ma arvan, et me oleme ka ühel nõul, et see ei peaks seal olema. Küsimus ei ole kuhugi taha pugemises, vaid selles, kuidas me seda asja ajame, kuidas me seda teeme. Aga seda spetsiifilist asja seal ei arutatud.

Ma võtan vahele Anastassia küsimuse istungi juhatajale, kuna Anastassia väga tulihingeliselt nõuab seda. Palun!

Aitäh! See on tõesti protseduuriline. Ma lihtsalt vaatasin stenogrammi. Te ütlesite, et kummalegi ettekandjale on võimalus esitada üks küsimus. Ma nüüd vaatasin järgi, et kolleeg Signe Kivi on juba esitanud kolm küsimust antud eelnõu raames, kaks küsimust Jaak Valgele, ühe küsimuse komisjoni ettekandjale. Kuidas see protseduur ikkagi välja näeb?

Hea kolleeg, kahjuks te eksite. Signe Kivi soovis esitada teise küsimuse ka Jaak Valgele, aga seda võimalust ta ei saanud, kuna oli võimalus [esitada ainult] üks küsimus. Ja teise küsimuse ta esitas Hendrik Johannes Terrasele. Nii et paraku on see ebatäpne märkus. Kõik on igati korrektne. Veel kord, kummalegi ettekandjale üks küsimus. Signe Kivi esitas ühe küsimuse Jaak Valgele ja teise küsimuse esitas Hendrik Johannes Terrasele. Rohkem küsimusi Signe Kivi avalikult siin esitanud ei ole. Palun tähelepanelikult jälgida istungit. Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud põhiseaduskomisjoni esimees! Mul on küsimus, mis tõukub tegelikult Tanel Kiige küsimusest Jaak Valgele. Selles juhiti tähelepanu just siseturvalisuse ja julgeoleku aspektile. On teada, et nii kaitsepolitsei kui ka kõik teised Eesti julgeolekuasutused on pööranud viimastel aastatel suurt tähelepanu Vene mõjutustegevuse tõrjumisele Eestis. On täiesti selge, et teise maailmasõja Nõukogude Liitu puudutanud osa ehk suure isamaasõja glorifitseerimine tänasel päeval on üks Vene propaganda narratiiv. Aga hinnangut sellele minule teadaolevalt me põhiseaduskomisjonis ei küsinud. Kas oleks võimalik, et meie fraktsioonid saaksid julgeolekuasutuste poole pöörduda, ja võib-olla ka värsked sotsiaaldemokraadid saaksid valgustatud?

Jah, see võimalus on olemas. Ma arvan, et see on ka mõistlik asi, mida sealt küsida.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra ettekandja! Ma kuulen siin arutelu selle üle, miks ei täpsustatud seda, kuhu täpselt see kuju viia, ja nii edasi. Aga kui mõelda täidesaatva ja seadusandliku võimu lahusseismisele, eks ole, siis kas see pole just hea eelnõu selles valguses, et väga konkreetne nõue läheb – kui see eelnõu toetust leiab – siit valitsuse poole teele, et avalikust ruumist see eemaldada? Ma saan aru, et ka see mõiste siin tekitas mõnes inimeses küsimusi, mõnele kolleegile tundub, et siis see teisaldatakse kuhugi mujale avalikku ruumi. Aga tegelikult [sätestab] eelnõu, et see avalikust ruumist eemaldada, ja valitsusel täidesaatva institutsioonina oleks vabad käed, mida siis sellega edasi teha. Nii ju olekski päris hea [edasi] liikuda.

Aitäh! Kas küsimus oli, et kui mõistlik teie ettepanek oli? Seda komisjon ei arutanud.

Aitäh! Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te tõite põhjenduseks, et pronkssõdurit on raske ära viia, kuna see rikuks hauarahu. Kuid mina just leian, et selle olemasolu seal kalmistul rikub hauarahu. Näiteks loen siin eelmise aasta 9. mai kohta: "Kella 15 paiku viis politsei kalmistult ära joobes mehe, kes oli nii purjus, et ei suutnud jalul seista. Pronkssõduri juurde taarus ta sõbra toel. Pronkssõdurini ta ei jõudnudki, sest politsei toimetas ta enne minema. Purjus mees üritas küll vastupanu osutada, kuid tulutult. Kohalviibinute sõnul oli purjus mees hakanud järjekorras ootavaid naisterahvaid tõukama." Kui see trall igal aastal seal toimub, siis see rikub hauarahu. See peaks just põhjendus olema selleks, et pronkssõdur sealt ära viia.

Aitäh selle küsimuse eest! Ma kõigepealt mainin ära, et ma ei öelnud, et seda on raske sealt ära viia. See peab olema läbi mõeldud, kui see ära viia. Aga üldiselt olen ma sellega nõus, et see on probleem, et seal niisugune tegevus toimub, ja sellega peab tegelema.

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tahtsin küsida, kas komisjonis oli arutelu selle üle, miks EKRE fraktsioon soovib tegeleda just pronkssõduri monumendiga ja miks ta ei tegele teiste objektidega.

Aitäh! Vastus on see, et EKRE fraktsiooni poolt toodi see välja kui kõige suurem Nõukogude okupatsiooni sümbol. Sellepärast just pronkssõduriga tegeldakse.

Toomas Uibo, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Ma vaatan, et ma olen oktoobri alguses teinud ühe postituse pealkirjaga "Punased anastajad Eesti looduses". Sobrasin siis kultuurimälestiste registris, kus on kokku üle 26 000 erineva mälestise. Paljud neist on punamonumendid, mis vedelevad üle Eesti, ja see on üks suur ja väga häiriv probleem. Lisaks sellele maksab Eesti riik ka nende haudade korrashoidmise eest ja see kindlasti ei ole minu silmis okei. Aga kuhu ma jõuda tahan, on see, et see probleem on suurem kui ainult pronkssõdur. Ja öelda, et pronkssõduri kahe kuu pärast teisaldamine on patriootlik tegu ja teised, [kes eelnõu ei toeta,] on Eesti vastu vaenulikud inimesed, ei ole okei. Ma küsingi, kas …

Aeg, hea kolleeg!

… vaadati ka suuremat pilti ja räägiti sellest, mida siis edasi teha?

Aitäh!

Aitäh selle pika sissejuhatusega küsimuse eest! Me praegu keskendusime selle eelnõu puhul ainult pronkssõduri teisaldamisele. Suuremas plaanis on meil punamonumentide seadus, mille kohaselt avalikust ruumist neid eemaldama hakatakse.

Rene Kokk, palun!

Tänan, austatud aseesimees! Hea ettekandja! Mulle jäi kõrvu siit üks teie vastus, et jah, monumendi äraviimine tuleb läbi mõelda. Täiesti nõus teiega, loomulikult tuleb läbi mõelda, kuidas seda teostada. Ja selleks, et see tulemus tuleks, ongi mõistlik seda otsuse eelnõu toetada, ja küll need, kes seda rakendama hakkavad, selle läbi mõtlevad. Mul on selles mõttes usku meie organitesse, kes seda teostama hakkavad, et küll see ka läbi mõeldakse. Ma arvan, et on täitsa mõistlik [eelnõu] toetada.

Aitäh! Siin ei olnud küsimust.

Peeter Tali, palun!

Tänan, austatud juhataja! Ma pean äärmiselt häbiväärseks seda, kui Riigikogu liige presenteerib okupatsioonivõimu sümboleid ja edvistab nendega. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Mu küsimus on, kas te komisjonis arutasite seda ja kas ma sain õigesti aru, et ühe erakonna esindaja, EKRE esindaja väitis, et 2019. aastal ei olnud Moskva, Venemaa agressiooni Ukraina vastu.

Aitäh selle küsimuse eest! Üks hetk, ma vaatan täpselt selle sõnastuse järgi. Täpne sõnastus on selline: "… nn pronkssõduriga tegelemiseks kätte jõudnud märksa parem aeg. Käimas on Ukraina sõda ning Venemaa on täiesti selgelt agressor-riik."

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Anti Allas, palun! (Anti Allas küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt tänan teid kõiki mõistliku ja aruka diskussiooni eest, mis täna siin saalis on toimunud. Oma sõnavõttu alustan mõtteavaldusega. Kõikidele eestlastele on kindlasti filmist "Viimne reliikvia" tuntud küsimus: "Mitu korda ma ühte ja sama meest pean maha lööma?" Ehk siis kohandades seda käesoleva eelnõuga, [kõlab tsitaat nii]: "Mitu korda ühte ja sama pronkssõdurit peaks ringi tõstma?" Head kolleegid, enne kui ma vastan sellele küsimusele, ma annan teada, et umbes aasta tagasi minu Võru linnapeaks olemise ajal kõrvaldati Võru linnaruumist kolm punamonumenti. Samuti kinnitan, et nii minu kui ka mu erakonna kindel ja vankumatu arusaamine on, et teine maailmasõda lõppes Eesti jaoks tohutute inimohvrite, okupatsiooni ja vabaduse kaotusega, millele järgnes ligi pool sajandit kestnud kannatusi. Kindlasti ei saabunud niinimetatud Tallinna vabastamisega vabadus Eestile. Samas, Eestis on vähe perekondi, kelle esivanemate ja sugulaste seas pole ainsatki inimest, kes ühel või teisel viisil, valdavalt sunniviisiliselt, ei olnud kistud sõjakeerisesse. Väga paljud hukkusid selles sõjas ja on ju ka monumendil kiri "Teises maailmasõjas langenutele". Tegemist on küsimusega, mille üle peeti piisavalt tuline diskussioon ära juba 2007. aastal, mil monument koos säilmetega paigutati Tõnismäelt ümber Kaitseväe kalmistule. Meile lihtsalt ei tundu tervemõistuslik neid vanu haavu uuesti sellisel kujul lahti kiskuda ja monumenti uuesti teisaldama hakata. Arvestada tuleb ka võimalike riskidega, mis puudutavad ühiskonnas uute pingete teket. Küll aga oleme sotsiaaldemokraatidena arvamusel, et järgmine meie iseseisvust tsementeeriv võitlus peaks hoopis olema seotud selle sõnumi, mida teine maailmasõda meie riigile ja rahvale tegelikult tõi ja tähendas, selge, järjepideva ja sõbraliku [edastamisega] kõikidele Eestis elavatele inimestele. Head kolleegid, paneme oma energia pigem sellesse, mis kasvatab meie ühiskonna sidusust. Selline tegevus oleks ühtlasi panustamine meie riigi üldise kaitsevõime tugevdamisse. Seda me ju vajame. Seda kõike arvestades ei saa me seda eelnõu toetada. Aitäh!

Suur tänu! Aega jäi tublisti üle. Eesti 200 fraktsiooni nimel Juku-Kalle Raid, palun!

Aitäh lugupeetud sotsidele sõna sekka ütlemast! Aga rääkida sellest, et mingi punamonument võib kujutada endast ühiskonna sidusust, on vähemalt minu hinnangul absoluutselt meelevaldne lugu. Kui me nüüd mõtleme sellesama punamonumendi üle, siis kas me kujutame ette, et Narva tank, kui me ei oleks seda eemaldanud, kujutaks endast sidusust, et äkki 36%, kes on Eesti kodanikud Narvas, oleks tundnud ennast [ühiskonnas] seetõttu kuidagi sidusamalt, kui see tank oleks alles olnud? Minu meelest on see [väide] täiesti naeruväärne. Koalitsiooni kuluaarides on selle asja puhul, mille üle me siin debateerime, kõvasti eriarvamusi. Üks asi on kindlasti üks, päriselt ka: see punamonument võiks kalmistult kaduda. Tõepoolest, ma olen väga nõus, et Jaagu poolt ette kantud enam-vähem ühelauseline ettepanek on üsna üheülbaline, sestap me tõepoolest ei kujuta ette … See on umbes nii, et lõpetame ära ja vaadaku ise edasi, mis sellest saab. Ei, tegelikult peaks niisugused asjad tõesti lõpuni mõtlema, sellega ma olen väga nõus. Ma ise pakun ikka alati välja muuseumi. Ajalugu on absoluutselt näidanud seda, et muuseumis asjad ei rikne, vaid tuletavad mingeid väga olulisi hetki ja kohti meelde, mille tõttu inimesed võivad olla ehk õpivõimelisemad. Nüüd, kui sellest pronkspuuslikust rääkida, siis see on ka minu meelest täiesti asjatult seal kalmistul. Minu meelest oli see hädalahendus peale pronksiööd, et viime ta käbedalt ära, ütleme, et nüüd on surnuaaias, ja fine, nüüd seal tantsimas ei käida. Ma tuletan meelde, et sellel on väikene ajalugu taga. Aili Jõgi laskis muuseas 1946. aastal selle esimese puust Nõukogude võimule – mitte sõduritele, mitte hauatähise, vaid Nõukogude võimule – pühendatud tähise õhku 14-aastaselt. Ta oli mu üsna hea sõber. Ta elas Keilas. Ta muuseas alaealisena küüditati ära ja ma käisin tal külas. Kes ajalugu teavad, teavad ka seda, et pärast seda, kui ta enam mittealaealisena Siberist tagasi tuli, oli tal see 100+1 [keeld], mis tähendab seda, et ta suuremast keskusest alla 100 kilomeetri [kaugusel] elada ei saanud. Okei, Eesti mastaabis sai ta siiski elada Keilas. Ja ta oli täiesti veendunud, et ta laseks aasta pärast seda juba mastaapsema puusliku samuti õhku, kui ta vähegi vabaduses oleks. Nüüd, siin on selline asi, tõepoolest, et see ei olnud hauatähis. Me peame seda alati meeles hoidma. Tegemist ei ole mitte mälestusmärgiga mingitele langenutele, kes võitlesid millegi eest. Ja vabandage väga, kui nad võitlesid millegi eest, siis antud juhul kindlasti mitte Eesti iseseisvuse eest! Nii et meil oli ta ikkagi sihuke puuslik, mis tähistas mingit trollipeatuse vene kultuuri osa. Mul endal oli 1986. aastal kõvasti pahandusi, kui ma selle igavese tule lumepalliga kinni veeretasin, olles 12-aastane. Nii et ma arvan, et see asjandus tuleks kindlasti teisaldada ja võimalikult kiiresti muuseumisse viia, kus on ta koht. Ja tõepoolest, kes tahab tema jalamile lilli viia, palun, ostku pilet! Mingu viigu ükskõik kui palju lilli. See on üks harvasid kohti, ma arvan, kus on kogu Riigikogu tegelikult ühte meelt. Lihtsalt me ei suuda kokku leppida, mil moel seda teha. Aga ma kardan, et ma sotsidega kaasa ei saa minna. Ma olen täna EKRE poolt. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem läbirääkimise soove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitatud ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 104 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. Head Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eemaldada nn. Pronkssõduri kuju avalikust ruumist" eelnõu 104. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt oli 14 Riigikogu liiget, vastu 54 ja erapooletuid 0. Eelnõu 104 ei leidnud toetust.