Arupärimine "Slava Ukraini" rahade väärkasutuse ning sellega seotud uurimise kohta (nr 578)

Tänane kümnes päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Rain Epleri, Kert Kingo, Ants Froschi ja Varro Vooglaiu 12. septembril 2023. aastal esitatud arupärimine Slava Ukraini rahade väärkasutuse ning sellega seotud uurimise kohta. Palun Riigikogu kõnetooli arupärimise sisu tutvustama Riigikogu liikme Rain Epleri. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! Hakkame olevikule lähemale jõudma. See arupärimine sai esitatud septembris, mis ei olnudki nii ammu. Loen ette selle arupärimise sissejuhatava lõigu. Märkasin, et olen teinud siin ka väikese kirjavea, aga sisu, ma usun, on olnud arusaadav. See kõlab järgmiselt. 14. juunil käesoleval aastal ütles peaminister Riigikogus Slava Ukraini kogutud annetuste väärkasutamisega seotud küsimustele vastates järgmist: "Kõigi annetajate huvides on, et seda rahakasutust uuritakse. Tõesti, Eesti inimesed on olnud erakordselt südamlikud, avanud oma südamed ja rahakotid Ukraina toetamiseks, selle eest kõigile suur aitäh! Ja seetõttu on ka ülioluline, et oleks selge, kuhu see annetajate raha on läinud. Riigiprokuratuur on alustanud kriminaalmenetlust, et uurida mittetulundusühingu Slava Ukraini poolt Ukraina toetuseks kogutud raha kasutamist, ja seda kriminaalmenetlust alustati omastamist käsitleva paragrahvi järgi. Seni kellelegi kahtlustust esitatud ei ole. Meil riigis toimivad need asjad nii, et kui kellelegi on esitatud selline kahtlustus, siis seda uurib Riigiprokuratuur, uurib politsei ja sellega siis ka tegeletakse. Nii et ma usun, et arvestades avalikkuse väga suurt huvi selle kriminaalasja vastu, tunneb ka prokuratuur survet sellega kiiresti tegutseda ja tulla välja selgete sõnumitega. Ma usun, et see on ka kõikide annetajate huvides, et nende raha on kasutatud otstarbekohaselt, ja kui seda ei ole tehtud, siis sellele järgnevad vastavad karistused." No raske on selle peaministri sõnavõtuga mitte nõustuda. Ainuke asi on see, et kui peaministrilt siin saalis selle kohta küsitud on, siis tavaliselt on ta pareerinud küsimusi vastusega, et meil on uurimisasutused sõltumatud ja poliitiliselt ei saa sellesse sekkuda. Loomulikult, ja väga hea! Tegelikult küsimused ka ei viita sellele, et poliitiliselt peaks uurimisse sekkuma, vaid küsimused viitavad sellele, et ministrina ilmselt antakse ju ikkagi oma haldusalas regulaarselt koosolekuid pidades teatud teemadest ja prioriteetidest märku. Ma väga loodan, et härra siseminister on oma haldusala asutuste juhtidele andnud märku, et selle uurimisega on vaja tegeleda, küsinud, kuidas sellega läheb, ja nii edasi. Sellega seoses oleme esitanud ministrile mõned küsimused, millele ootame sisukaid vastuseid. Minu palve on – kui minister saab – vältida vastustes seda trafaretti, et kahjuks ei saa midagi vastata, sest uurimine on sõltumatu. Kahtlemata, uurimine peabki olema sõltumatu, aga ikkagi on asjad, mis on prioriteetsemad, ja teised asjad, mis on võib-olla prioriteetide järjekorras tagapool. Ma usun, et see teema pakub kindlasti huvi Eesti inimestele ja annetajatele, ja ma loodan, et ka meie valitsusele. Nii et põnevusega ootame vastuseid. Aitäh!

Aitäh! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli siseminister Lauri Läänemetsa. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud arupärijad! Head Riigikogu liikmed! Esimene küsimus: kui mitu korda olete te valitsuse nõupidamisel või oma vestlustes peaministriga antud teema tõstatanud ning leppinud kokku selge poliitilise sõnumi andmises uurimisasutustele, et see uurimine tuleb kiiresti ja põhjalikult läbi viia? Vastuseks teie küsimusele selgitan, et kuriteo asjaolude ilmnemisel on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud kriminaalmenetluse alustama ja uurimise läbi viima. Kriminaalmenetlust juhib kohtueelses staadiumis prokuratuur, kes oma ülesannete täitmisel on loomulikult sõltumatu ja tegutseb seadustest ning nende alusel välja antud õigusaktidest lähtudes, vastutades seejuures nii uurimisasutuse kui ka enda tegevuse tulemuslikkuse ja õiguspärasuse eest. Märgin ka juurde, et prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. Teine küsimus: milliseid edusamme on uurimisorganid antud juhtumi uurimisel teinud ning millal jõutakse uurimisega nii kaugele, et esitatakse konkreetsed süüdistused rikkumiste toimepanijatele ning saab alata kohtupidamine? Riigiprokuratuuri sõnul on kriminaalasjas tehtud peamised menetlustoimingud Eestis selleks, et kontrollida, kas MTÜ Slava Ukraini tegevuses on lähtutud eesmärgist pakkuda Ukrainas humanitaarabi või on keegi MTÜ‑le annetatud raha kuritarvitanud. Üle on kuulatud kõik hetkel kriminaalasja seisukohast olulist informatsiooni omavad tunnistajad ning kokku on kogutud tähtsust omav dokumentatsioon, mis asub Eesti Vabariigis. Tuvastatud on, et MTÜ Slava Ukraini kogutud annetustest osa on jõudnud Ukrainas abivajajateni, see tähendab, et annetuste eest on soetatud abipakke, tekke, patju, talvevorme, sõidukeid, tehtud [sõidukite] ümberehitust ja nii edasi. Menetluse käigus tuleb veel kontrollida, kas kogu annetustena kogutud raha on kasutatud eesmärgipäraselt või on osa vara seoses Ukraina ettevõtte IC Construction LLC tegevusega kuritarvitatud, ja kui on, siis millises ulatuses. Eestis on peamised menetlustoimingud annetustega saadud vara eesmärgipärase kasutamise või kuritarvitamise kontrollimiseks tehtud. Praeguses menetlusetapis toimub täiendavate tõendite kogumine rahvusvahelise koostöö raames koostöös Ukraina kolleegidega, kuna suur osa vajaminevatest tõenditest asub Ukrainas. Rahvusvahelises koostöös õigusabi taotlemine on paraku ajamahukas, sest tõendite kogumisel peab lähtuma mitte üksnes Eesti õiguslikest raamidest, vaid Ukraina kriminaalmenetluse seadustikust ja põhimõtetest. Selleks, et riikidevaheline tõendite kogumine ja edastamine oleks lihtsam, on Riigiprokuratuur loonud Ukrainaga ühise rahvusvahelise uurimisrühma, mis aitab kiirendada tõendite kogumist ja info vahetamist kahe riigi vahel. Üks kriminaalmenetluse põhieesmärk on objektiivse tõe tuvastamine, mistõttu tuleb kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt välja selgitada nii inimest süüstavad kui ka õigustavad asjaolud. Piisav alus inimese kahtlustamiseks kuriteo toimepanemises saab tuleneda kogutud tõenditest. Praegu toimub veel tõendite kogumine, andmete analüüsimine ja rahvusvaheline koostöö Ukraina õiguskaitseasutustega. Vastused Eesti taotlustele ning päringutele laekuvad jooksvalt ja niipea, kui saame rahvusvahelise koostöö käigus kokku kogutud kõik Eesti kriminaalmenetluses tähtsust omavad tõendid, otsustab prokuratuur, millised on Eesti kriminaalmenetluses järgmised tegevused. Kolmas küsimus: milline on teie hinnang asjaolule, et meie uurimisorganid korraldavad jõudemonstratsioone poliitikute ja ettevõtjate vastu palju väiksemate rikkumiste ja kahtluste korral, ent Johanna‑Maria Lehtme suhtes ei ole teadaolevalt midagi ette võetud? Kriminaalmenetlus on valdkond, kus ühiskonna ja kahtlustatava elulised huvid põrkuvad. Kaalukausil on ühelt poolt üksikisiku hea nimi ja isikuvabadus ning teiselt poolt ühiskonna turvalisus ja rahulik kooseksisteerimine. Demokraatlikus ühiskonnas pole kriminaalmenetluse läbiviimine orienteeritud üksnes süüdimõistmisele ja karistamisele. Võimuasutusel on ka vastutus, et toimiks õigusriigile kohane õigusemõistmine. Kriminaalmenetlust läbi viivatel osapooltel tuleb olla oma rollis hoolas, professionaalne ning vastutustundlik, et kaitstud saaks kõigi huvid. Kui õigusemõistmine on kohane, siis suurendab see kogu ühiskonna turvatunnet ning usaldust riigiasutuste ja õigusemõistmise vastu üldiselt. Kriminaalmenetluse viimase astme kohtumenetluse sujuvaks kulgemiseks peab olema läbi viidud efektiivne ning kogu kaasust hõlmav kohtueelne menetlus. Ma arvan, et siseministril ei ole kohane anda hinnanguid prokuratuuri meetodile ja taktikale, kuna prokuratuur siseministri valitsemisalas kahjuks ei asu. Siiski saab igaüks varasemalt esitatud selgituste põhjal loogiliselt öelda, et menetlus on rahvusvahelise mastaabiga uurimise puhul aeganõudvam kui siseriikliku uurimise puhul – tõendid asuvad paljuski teises riigis. Ja viimane küsimus: kas teie siseministrina olete rahul, kui Slava Ukraini suhtes algatatud uurimine sumbub ning me ei saagi teada, kuhu annetajate raha kulus? MTÜ Slava Ukraini suhtes algatatud uurimine on kindlasti üks prioriteetsemaid kriminaalasju. Ma olen kindel, et nii prokuratuuris kui ka politseis on selle kriminaalasja uurimiseks piisav analüütiline ja muu vajalik ressurss ning kriminaalasja uurimine on seatud prioriteediks. Asutused on kinnitanud, et koostöö Ukrainaga on sisuline ja toimib. Aitäh!

Aitäh! Lugupeetud minister, teile on ka mitmeid küsimusi. Esimesena küsib Anti Poolamets. Palun!

Tänan, juhataja! Lugupeetud minister! Oh jah, tegelikult on sellest loost hullem ainult Kaja Kallase lugu. Aga see näitab, et koalitsioonis on neid rohkem kui üks, kes on Ukraina reetnud ja tekitanud Ukraina toetamisel üüratu kahju rahvusvahelisele mainele ja ka praktiliselt. Vaadake, keegi on arvatavasti langenud selle tõttu, et eestlaste entusiasmi lahtumise tõttu jäi tal kuulivest saamata. See on räige tegu. Tuhanded eestlased, kes annetasid, tahavad teada, kuhu nende annetused jõudsid. Aga jorutatakse ja jorutatakse – sõja ajal ei ole mitte mingit kiirust! Ma küsin. Ekspress avaldas veel, et üks [Slava Ukraini juhtumi] peategelasi, Hennadi Vaskiv, olevat Eesti numbrimärgiga autodega toimetanud veel oktoobris. Kas ei ole siis mingisugust võimekust seda asja edasi ajada, jälgida ja järele uurida? Tempo on ülimalt aeglane.

Aitäh! Vaadake, mul siseministrina kahjuks väga head ülevaadet prokuratuuri tööst ja selle spetsiifikast ei ole. See on tõesti justiitsministri ala, Eestis juhib uurimisi prokuratuur. (Saalist öeldakse midagi.) Jaa, täpselt! Täpselt niimoodi! Ma võin öelda seda, mida mina siseministrina teinud olen. Kui see uurimine algatati, siis ma isiklikult suhtlesin politseijuhiga ja ütlesin, et see on Eesti riigi jaoks prioriteet, et me peame võimalikult kiiresti tulemused saama. Ja olen palunud – kuna prokuratuur viib läbi uurimist, kaasates Politsei- ja Piirivalveametit –, et vähemalt PPA poole pealt oleks ressurss selle uurimise läbiviimiseks olemas, et ei oleks mingit küsimust, et mingisugused muud asjad on ees või midagi võtab aega. Selle küsimusega me oleme tegelenud ja PPA on nii palju kui võimalik ja nii kiiresti kui võimalik kõike seda teinud. Nüüd see üks isik, keda te nimetasite siin. Ma ei tea, mida ta teeb või kuidas ta teeb. Ma ei oska seda kommenteerida, mis Ukrainas toimub ja kuidas koostöö kellegagi on. Seda ma ei tea, seda ma ei oska öelda. Aga loomulikult on minul täpselt samasugune huvi, et me võimalikult kiiresti saaksime [kõik] teada. Hakkame vaatama, kui kaua Eestis üldse uurimised ja prokuratuuri töö aega võtavad. Minu arvates väga kaua. Väga kaua! Võtame kas või Elmar Vaheriga toimunu. Minu arvates [kulus sellele] – ma ei tea, kui palju seal kokku [aega] läks – neli, viis või kuus kuud. Ja see oli tegelikult oma olemuselt suhteliselt lihtne ja mitte väga mahukas [juhtum]. Vabandust, jah, isegi ligi aasta läks, aga see ei olnud väga mahukas. Kui me räägime Slava Ukrainist, siis vastab tõele, et selle maht on võrreldes nende asjadega, mis meil ainuüksi siin Eestis võtavad ligi aasta, kordades-kordades suurem ja on loomulik tuletada, et see arvatavasti võtabki rohkem aega. Iseküsimus on, miks see nii on. Ma arvan, et see ei ole nii ainult selle juhtumi puhul. See ei ole küsimus ainult Slava Ukraini kohta, vaid tegelikult üldse kogu prokuratuuri tegevuse kohta. Mina julgen oletada, et üks põhjus on see, et meil on selline kasinus ja avalikus sektoris palka maksta ei taheta. Parimaid me prokuratuuri arvatavasti ei saa. Seal on kindlasti väga head inimesed, kindlasti väga pühendunud inimesed, aga väga paljudel headel inimestel on võimalik omandatud haridust [kasutada] ja väljakutse [leida] kuskil mujal, erasektoris. Ja see kindlasti avaldab mõju. Ma arvan, et meil oleks ka seal, mis puudutab seadusandlust ja kogu seda poolt, tegelikult võimalik päris palju ära teha. Me oleme justiitsministriga sellest rääkinud ja tal on ka see soov. Me oleme koalitsioonilepingus kokku leppinud, et kogu kohtueelne protsess peaks oluliselt kiiremini käima, oluliselt kiiremini käima, kui see praegu käib. Aga ministrina ma ei lähe prokuratuuri tööd kuidagi suunama ja detailide kohta ma ka küsimusi ei esita, sellepärast et see oleks sekkumine uurimistegevusse. Aga [soov], et Slava Ukraini küsimuse uurimine kiiremini käiks, on mul täpselt sama suur. Minu huvi on täpselt sama suur kui teil.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Hea Lauri, nüüd sa tulid meile lihtsalt kelbast ajama. Seda juttu ei ole mõtet siin rääkida, et kõik on prokuratuuri teha või kui prokuratuuri teha ei ole, siis on Ukraina [teha], eks ju, ja sinul ei ole sellega mingit pistmist. Uurimist ja menetlusi viib läbi ikka kaitsepolitsei. See oli kaitsepolitsei, kes käis Parvel Pruunsilla lastetoas ja kasvuhoones tuhnimas ja võttis arvuteid ära. See ei olnud prokuratuur, eks ju. Ja kaitsepolitsei ei ole mitte midagi teinud Slava Ukraini uurimiseks. Mitu läbiotsimist on tehtud? Mitu arvutit on ära võetud? Mitu ülekuulamist on tehtud? See on sinu alluvuses, ei ole mõtet [tulla siia] jutuga, et sa ei saa midagi teha, sest see on prokuratuuri [töö]. Sa ütlesid, et see on prioriteet – aasta on möödas ja mitte midagi ei ole juhtunud. Ja siis sa ütlesid, et oi, me ei saa poliitiliselt sekkuda. Asjaolu, et aasta on möödas ja mitte midagi ei ole tehtud, on leitud ainult vabandusi, miks midagi teha ei saa, on selge märk poliitilisest sekkumisest. See ongi poliitiline sekkumine, et midagi pole juhtunud. See ei ole normaalne. Nii et ma tahaksin ikkagi teada, mida teeb kaitsepolitsei sellega.

Aitäh! Menetluse poole peal on PPA see, kes selle küsimusega tegeleb. Ma ei öelnud ennist, et mitte midagi pole tehtud. Ma ei öelnud seda, et mitte midagi pole tehtud. Vastupidi, ma loetlesin päris hulga asju, menetlus[toiminguid], millega tegeletud on. Sisuliselt see informatsioon, see teave, mida on võimalik olnud Eestist kätte saada, on ju kätte saadud, nii palju kui vaja on olnud. Seda ma ju ütlesin teile. Mis puudutab Ukraina poolt, siis sealt tõesti lõplikult kogu informatsiooni [kätte saadud] ei ole. Seda ma ütlesin ka. Tõesti, seda ma võin jätkuvalt kinnitada ja seda ma olen öelnud, et see on … (Saalis räägitakse.) See on Eesti riigi poolne … Jah. Lugupeetavad, kui teid ei huvita, siis ma ei pea rohkem siin seletama. See on selge, kui te vahele segate.

Jaak Valge, palun!

Hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma ei hakka siin pikka küsimust üleüldse sõnastama. Küsin lihtsalt ja palun ka lihtsat vastust: kus asub Johanna‑Maria Lehtme?

Aitäh! Mina seda hetkel küll ei tea, kus kohas ta asub praegu. Tõesti. See on väga hea, kui see teile teada on. Mina isiklikult jälitustegevusega ei tegele. Aga ma arvan, et kui vaja, siis Eesti riik teab, kus kohas ta asub.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Ma tulenevalt Martin Helme küsimusest hakkasingi mõtlema, et tõepoolest, seesama Parvel Pruunsillaga seotud juhtum leidis üsna regulaarset kajastust: nüüd tehti seda, nüüd läksid maskides mehed sinna, pildid, siis läks natuke [aega] mööda ja leiti kusagilt arvutile ligipääsu võti. Peast meenutan neid sündmusi. Ütleme nii, et jõustruktuurid tegelesid ka aktiivse propagandategevusega. Slava Ukraini kaasuses – ma usun, et te nõustute – on tegeletud sellise vaikusega. Millest need erinevused tulenevad? Eestis on varasemalt ka olnud kaasuseid, mille kohta kõigepealt tuleb Delfi uudis ja siis järgnevad maskides mehed või minnakse koos Delfiga [midagi tegema]. Mille järgi teie alluvuses olevad asutused teevad neid valikuid, millal selline aktiivne meediakajastus ja millal mitte?

Aitäh! Mis puudutab Slava Ukrainit ja võrdlust Parvel Pruunsillaga, siis ma arvan, et Slava Ukraini kaasus on saanud tähelepanu, ma julgeks öelda, sada korda rohkem. Jah, võib vaadata kajastuste arvu, aga … (Saalist öeldakse midagi.) Jah. Minu teada tihti ja minu teada ka Parvel Pruunsilla puhul ei ole ainult menetlejad olnud need, kes on informatsiooni avaldanud. Kui [uurimisalune] isik või tema advokaat avaldab ise informatsiooni [menetluse] kõigi etappide kohta ja sellest räägib, seda teemat tõstatab, siis loomulikult sellest räägitakse rohkem. See ei tähenda seda, et keegi oleks Slava Ukraini uurimisel midagi vähem teinud. Ei. Nüüd, kui isik on avaliku elu tegelane ja [juhtumi] vastu on kõrgendatud avalik huvi, siis antakse läbiviidud toimingutest teada ka avalikkusele. Aga kindlasti ei lähe keegi koos Delfiga kuskile neid toiminguid teostama. On juhtumeid, kus kas needsamad isikud, kelle puhul uurimistoiminguid või läbiotsimist teostatakse, või siis nende lähedal viibivad isikud, näiteks töökaaslased, avaldavad ise informatsiooni selle kohta, mis toimub. See on paljudel kordadel olnud ka põhjus, miks me midagi teame ja miks ühest asjast on rohkem teada kui teisest asjast. Slava Ukraini puhul tuli enne, kui uurimisega näiteks seal kontoriruumis tegelema hakati, kogu see informatsioon meedia kaudu ju avalikkuse ette. Seda informatsiooni, et alustatakse [uurimist] või et on kahtlustus ja need küsimused, polnud sellisel kujul vaja enam edastada. Ma arvan, et see, et see jõudis meediast nii kõvasti eelnevalt läbi käia, on ka põhjus, miks me oleme kajastust konkreetsetest toimingute sammudest vähem kuulnud.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! No kõik need jutupunktid, mida te siin maha lugesite, on puhas häma. Need on ka osaliselt valed. See ilus ja kõlav mantra, mida te siin õigusemõistmise kohta lugesite, oli veel piinlikum häma. Seda lihtsalt päris riigis, päris elus ei ole. Selgitan: ma olen ise süsteemis olnud ja olen näinud selliseid skeeme, kus prokuratuur koostöös politseiga lihtsalt mätsib asja kinni. Seda nimetatakse asja kinnimätsimiseks. Tähendab see seda, et tõenditel lastakse rahulikult hävida või lastakse need ära hävitada, seda pärast läbiotsimist. Siis oodatakse, kuni asi maha jahtub, et lõpuks kriminaalmenetlus lõpetada. Standard – ja seda on tehtud aastaid prokuratuuri initsiatiivil, prokuratuuri kui eeluurimise juhi loal. Aga minu küsimus on – teie sotsidena kõike seda jaatate, olete rahulikult koos [teistega] valitsuses, midagi ette ei võta –, mida sotsid saavad sellele kinnimätsimisele kaasaaitamise eest.

Jah, aitäh! Kui te ütlesite, et mina häman, siis te põhimõtteliselt ütlesite, et ma valetan. See on küll päris julge süüdistus Riigikogu liikme puhul. Ma olen siin enda arvates päris ausalt ja avalikult rääkinud. Mul on kahju teie lähenemisest ja teie suhtumisest Eesti Vabariigi institutsioonidesse, valitsusse ja kõigesse sellesse. Aga selge, võtame arvesse. Teine asi, mis ma ütlen … (Saalis räägitakse.) Ma võtan selle siin vastamisel arvesse selles mõttes, et ma saan aru, et see ei ole tõsiselt võetav soov [midagi] tegelikult teada saada, vaid tegemist on lihtsalt tavalise poliitilise rünnakuga. Hea küll. Aga ma ütlen teile: mitte midagi ei mätsita kinni. Minu arvates olete teie Riigikogu liikmena pahatahtlik ja tegelikult püüate Eesti institutsioonide mainet kahjustada selliste sõnavõttudega. Kui teil on tõendeid, siis ma palun, tooge need minu kätte ja ma luban, et need lähevad kohe menetlusse. Ja kui teil tõendeid ei ole, siis tegelikult peaks õigusriigis oma sõnakasutusega veidike ettevaatlikum olema. Ma arvan, et parlamendiliikmel peaks ka olema vastutus, on ju, ühiskondlik vastutus ja riigi ees vastutus. Mis puudutab kinnimätsimist, siis mina ütlen, et ei, kinnimätsimist ei ole. Ma küsiks vastu retooriliselt: mis põhjusel, miks minu kui sotsiaaldemokraadi või miks minu kui siseministri huvi peaks olema see, et midagi sellist toimuks? Minul sellist huvi ei ole, vastupidi, mul on väga suur huvi, et me saaks teada, mis tegelikult Slava Ukrainiga toimus, sest nii nagu siin Anti Poolamets ütles, see on probleem. Usaldus annetuste tegemise vastu on oluliselt kukkunud. Seal oli heatahtlike Eesti inimeste raha, nende panus Ukraina aitamisse, ja võis juhtuda, et keegi kuritarvitas seda. Loomulikult, Eesti Vabariigi valitsus tahab teada, kas see niimoodi oli, mis ulatuses oli, kes [sellega seotud] olid, ja loomulikult me soovime, et need inimesed võetakse ka vastutusele. See kinnimätsimise jutt – jah, kahju. Minu arvates ei peaks poliitikat tegema selliste oluliste teemade puhul. Mõnes mõttes see, mida te teete, on vastutustundetu.

Varro Vooglaid, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Jätame kõrvale kõik selle, millest te praegu rääkisite, spekuleerimise selle üle, kes tahab kellelegi ära panna või midagi. Küsin hästi konkreetselt, hästi lihtsalt ja selgelt, nii selgelt, kui oskan. Muidugi jääb paratamatult selline tunne, et menetlus ei liigu edasi. Kevadel olid suured uudised selle kohta, mis kõik on tuvastatud, millised kahtlused on õhus, aga pärast seda on pikka aega olnud vaikus ja paratamatult tekib kahtlus, kas meil ei või olla tegemist olukorraga, kus mätsitakse asja kinni või lihtsalt püütakse asjaga mitte tegeleda. Selle tõttu ma küsin teie käest: palun kirjeldage meile, milliseid menetlustoiminguid on Lehtme suhtes praeguseks hetkeks reaalselt läbi viidud. Kas ta on kahtlustatavana vähemalt üle kuulatud? Kas temalt on tõendeid kogudes ära võetud näiteks tema arvuti või telefon, et ta ei saaks tõendeid hävitada, või midagi muud sellist? Andke meile palun ülevaade, milliseid menetlustoiminguid on tehtud praeguseks.

Jaa, aitäh! Ma pole küsinud detailselt selle kohta, milliseid menetlustoiminguid on tehtud. Ma usun, et kõik need menetlustoimingud, mida selle juhtumi raames on vaja teha, on ka tehtud. Mul pole mitte ühtegi põhjust arvata, et neid pole tehtud, sellepärast et, vaadake, jah, kogu uurimist viib läbi prokuratuur, aga menetluse poolt Politsei- ja Piirivalveamet. Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse eest kannab poliitilist vastutust siseminister ja see olen mina. Vastupidiselt sellele, mida väidetakse siin saalis, ei ole mina öelnud, et pidurdage, ärge töötage, ärge tehke, ärge uurige. Vastupidi, ma olen öelnud, et ma tahan, et see oleks võimalikult kiire protsess ja et me teeks võimalikult palju. Ma olen öelnud, et meil peab olema selleks menetluseks ressurssi. See on riiklikult Eesti riigi ja Eesti ühiskonna jaoks väga oluline protsess. Ma olen ootused politseijuhile püstitanud. Ma ei ole kuulnud, mul pole informatsiooni, et meie politseijuht või keegi selle menetluse läbiviijatest oleks kuidagi vastupidiselt käitunud. Mul pole põhjust selles kõiges kahelda. Te ka küsisite, miks see nii kaua aega võtab. Ju siis seal on neid tegevusi, mis on seotud [Ukrainaga], nagu ma just kirjeldasin. Enamus tegevustest, mis on seotud Eestis toimepanduga või sellega, mis on Eestis, on ju läbi viidud. Küsimus on koostöös Ukrainaga ja see võtab rohkem aega. Ju need asjaolud siis sellised on. Jätkuvalt, ma [ütlesin], et minul siseministrina on väga suur huvi teada saada lõpuks, kui esitatakse süüdistus ja [juhtum] jõuab kohtusse ja kohus teeb otsused, [mida kohus arvab]. Näiteks endise politseijuhi Elmar Vaheri kaasuses ma väga-väga tahaksin saada kohtu hinnangut sellele olukorrale, sest mina ministrina ei saa öelda, kas see oli nii või naa. Aga me rääkisime sellest ja mina olen ka pidanud ligi aasta aega nii lihtsa küsimuse puhul ootama. Ma selles mõttes saan aru paljudest Eesti inimestest ja nende murest, et kui asjad võtavad nii kaua aega, kas siis nendega tegeletakse või mitte. Aga ma võin kinnitada, et jah, nendega tegeletakse. See on Eesti riigi jaoks oluline ja see on Eesti riigi auasi, et me lõpuks jõuaksime tulemuse ja selguseni ja kui keegi on midagi kuritegelikku teinud, siis ka süüdimõistva otsuseni, mis puudutab Slava Ukrainit.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Ma võin öelda, mis teie huvi on. Teie huvi on, et see koalitsioon püsiks ilusti-kenasti ja teie oleksite ametis. See on teie huvi. Nüüd, mis puutub uurimistoimingutesse, siis kevadel käis meie juures Parmas, kes ütles, et ei ole [midagi] konfiskeeritud, ei ole [Johanna-Maria Lehtmet] üle kuulatud. Ma ei tea, mis vahepeal on toimunud, aga ma tean, et kui mina minister olin, siis selliste tähtsate asjade puhul nagu näiteks Danske Banki [juhtum] ja Lihula tulistamine olin ma kogu aeg uurimisorganitega ühenduses ja palusin, et mind hoitaks kursis mitte üksikasjadega, aga protsessi kui niisugusega, sellega, kui kaugele on jõutud. Ma ei tea, miks te seda ei tee, see on kummaline. Aga ma tulen selle juurde muidugi, et on väga ebavõrdne kohtlemine. Meelis Kaldalu puhul tõsteti helikopter õhku, purustati inimestel saunauksi ja pööninguluuke. No tõesti! Teder ja Kracht pandi kuuks ajaks trellide taha. Imelikud asjad sünnivad siin Eestis. Ja nüüd see üks inimene on aasta otsa juba kahtlusalune olnud – või ei ole ta isegi kahtlusalune, ma ei tea …

Teie aeg!

… aga midagi ei toimu. Kas see ei olegi teie meelest veider? Kas see ei lõhna selle järele, et Siseministeerium ei tee oma tööd ja ei hoia ennast kursis sellega, kui kaugel politsei …

Teie aeg, Mart Helme!

… uurimisega on?

Aitäh! Ma kirjeldasin teile ju üldist protsessi, [millega olen kursis] ja mis, nagu te ütlesite, ka teid huvitas ministrina, mitte detaile, nii nagu ka teie ei läinud detailidesse, sest seda ei tohikski poliitikud üht- ega teistpidi teha. Ma arvan, et see oleks uurimisse sekkumine. Ma olen korduvalt öelnud, et minu huvides, Eesti riigi huvides, Eesti valitsuse huvides, meie kõigi huvides on see, et saaks võimalikult kiiresti see menetlus lõpule viidud, võimalikult kiiresti tõendid kogutud, kui on põhjust, siis [juhtum] kohtusse viidud ja võimalikult kiiresti ka lahendusele [jõutud]. See kõik, millest te räägite, ma saan aru, on sisetunne ja muretunne, nii nagu paljudel Eesti inimestel, aga minule teadaolevalt ei ole sellel alust. Ei ole mitte keegi kuskil [midagi sellist] öelnud, ei ole kellelgi mingit huvi [menetlust] pidurdada. Ja ammugi, lugupeetavad, ei sõltu koalitsiooni ühtsus sellest kaasusest. Ma sellest loogikast muidugi ei saa aru – eriti, mis sotsiaaldemokraate puudutab selles koalitsioonis –, kuidas see, kui sellist skeemi või võrku punuda, võiks olla poliitiliselt meie huvides või kuidas me võiks sellest sõltuda. Seda poolt ka seal ei ole. Jätkuvalt, mina olen teiega [koos] seda meelt, et see protsess peab võimalikult kiiresti käima. Aga kui on Ukraina prokuratuuri ja Ukraina politsei tegevusest ning Ukraina seadusandlusest tulenevaid asjaolusid, mis võtavad rohkem aega, siis arvatavasti [kulubki rohkem aega]. Mulle pole siiamaani keegi suutnud näidata ühtegi fakti või tõendit või asjaolu, [mis tõendaks venitamist], või anda isiku nime, kes tahaks pahatahtlikult midagi venitada, pidurdada või takistada.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ausalt öeldes on kolleegid mult kõik küsimused riburada pidi ära võtnud. Aga mida ma olen tuvastanud nendest vastustest, on see – ja selle üle puudub vaidlus –, et te olete ise äärmiselt huvitatud selle uurimise tulemusest. Noogutate praegu. Vaidlus puudub ka selle üle, et tegemist on Eesti riigi auga. Jälle noogutate. Ma arvan ka seda, et te olete kindlasti oma sisemistel nõupidamistel antud küsimust ikkagi puudutanud. Juhul kui te seda puudutanud ei ole, ei saa ma teie eelnevaid vastuseid uskuda, aga ma püüan uskuda. Ja minu küsimus seisneb selles: öelge palun, mida te sellest uurimise käigust üldse teate.

Aitäh! Ma olen teile kirjeldanud, mida ma tean. Olen ka laias laastus öelnud, mida ma ei tea – need on detailid, millesse poliitikud, eriti ministrid, valitsuse liikmed, ei peakski sekkuma, ja see puudutab erapooletut uurimist.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Nii nagu see kõnekäänd on, kõhklusi [ei ole], aga on kahtlused, või midagi sellist. Aga kinnimätsimisest nii palju, et see tuli avalikuks kevadel, maikuus sisuliselt, ja kui nüüd tuleb välja, et ei ole võetud ära mingeid dokumente ega arvuteid ja Johanna-Maria Lehtme [juures] ei ole läbiotsimisi tehtud, siis jääb paratamatult ju kahtlus, et uurimine on poolik. Nagu ka kolleeg Rain Epler ütles, muidu on ajakirjanduses olnud aegrida, millal mis toimus väiksemate äravõtmiste ja mahajooksmiste puhul. Aga ma küsin, kas on mingi tärmin või ajakava, millal võiks tulla esimesed positiivsed tulemused. Ja kas on ka mingeid dokumente või asitõendeid ära võetud?

Aitäh! Seda ma ütlesin, et Eestis vajaminevad menetlustoimingud on läbi viidud. See võib tähendada seda, et on võetud ära teatud dokumente, on vaadatud arvutitesse. Aga neid detaile, mida täpselt on tehtud, ma ei oska öelda, sellepärast et ministrina ma nende küsimustega nii detailselt tegelema ei peaks. See, et vajalikud menetlus[toimingud] on läbi viidud, tähendab, et materjal, mida uurimisorganid peavad selles menetluses vajalikuks, on saadud või hangitud. Vabandust, te peate uuesti ütlema, mis küsimus oli. (Saalist vastatakse.) Kuupäev, jah? Minule teadaolevalt ei ole [uurimise lõpetamise] kuupäeva täpselt paika pandud ja minule teadaolevalt ei panda Eestis ühegi uurimise puhul konkreetset [lõpu]kuupäeva paika, sest võib juhtuda, et kõiki tõendeid pole selleks kuupäevaks kätte saadud. See pole, ma saan aru, selles maailmas kuidagi otstarbekas ega mõistlik. Aga ma ütleksin iseenda seisukoha selle koha pealt: [tuleks teha] võimalikult kiiresti. Võimalikult kiiresti, niipea kui võimalik! Minu arvates tuleks kogu see informatsioon saada võimalikult kiiresti ja [menetlusega] edasi liikuda.

Aitäh, härra minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Enne kui me avame läbirääkimised, ma saan aru, on kaks küsimust mulle istungi läbiviimise reeglite kohta. Kert Kingo, palun!

Ma tänan! Minister ütles mulle, et see, et mina ütlesin, et ta hämab ja valetab, on poliitilise punkti võtmine ja kõik [muu], mis on ebaviisakas. Ma tahaksin teada, et kui minister räägib seal kõigepealt antud teema kohta, et see kuulub Justiitsministeeriumi valdkonda, sest prokuratuur tegeleb sellega, ja mingi aeg hiljem vastab Martin Helmele, et sellega tegeleb politsei, mitte kaitsepolitsei, siis kas seda me saame võtta siin istungil nii, et see on valetamine – minu käest küsiti tõendit –, või on see poliitiliste punktide võtmine. Ja kui minister väidab, et kõik toimingud on tehtud, ometigi ei ole läbiotsimist tehtud ega Lehtmega ühendust võetud, siis kas see läheb nüüd vale kategooriasse või läheb see poliitiliste punktide kategooriasse? Kuidas seda nüüd siin saalis tõlgendada?

Aitäh! Istungi juhatajana ei saa mina laskuda vastuste sisusse. Seda ei ole lihtsalt ette nähtud, et istungi juhataja hakkaks siin ühel hetkel kaaluma nii [arupärimise] küsimuste kui ka vastuste sisu. Martin Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh! Mina tahaksin kutsuda Riigikogu esimeest üles, et ta sekkuks, kui minister hakkab saadikuid puldist ähvardama. Mina tajusin selgelt ähvardavat tooni, [kuulsin] ähvardavaid sõnu, kui minister teatas, et nad jätavad meelde, kes mida küsis ja mismoodi suhtus. Minu meelest on see täiesti skandaalne, kui siseminister – eriti veel! – tuleb pulti, talt küsitakse aru tema valdkonnas oleva laga kohta ja siis ta teatab meile: "Jätame meelde." Siis oleks võinud istungi juhataja sekkuda.

Aitäh! Ma jälgisin ka tähelepanelikult seda episoodi ja ma pean ütlema, et härra minister pidas küll midagi muud silmas ja ühel hetkel valmistas tema vastus ka teile nalja. Te ise [kuulsite] ka, et võib-olla ei olnud just kõige kohasem sõnakasutus sellel hetkel, aga ma usun, et me kõik saime aru, et härra minister ei pidanud silmas seda, millele te parajasti viitasite. Ma küll pigem ei loe seda ähvarduseks siinkohal. Mart Helme, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Jaa. Mina tahan juhtida tähelepanu sellele, et meil ei ole praegu tegemist mingisuguse obstruktsiooniga siin. Meil on tegemist tavapärase tööprotsessiga, arupärimistele vastamisega, ja seetõttu peaks andma protseduuriliste küsimuste [esitamise võimaluse] kohe, kui need ekraanile ilmuvad, mitte ootama, kuni siin [esitatakse] ära kõik küsimused ja ma ei tea, mis veel, võib-olla ka kõned, ja alles siis [võtma vastu] protseduurilised küsimused. Protseduurilised küsimused tuleb [vastu võtta] kohe.

Aitäh! Nagu te nägite, on protseduurilised küsimused vastu võetud ja vastused ka antud. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun siia Riigikogu kõnetooli Martin Helme. (Martin Helme küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea minister! Ma pean ausalt tunnistama, et minu meelest ei oldud meiega siin praegu aus ega siiras. Lauri Läänemets kordas korduvalt üle, et temal on väga suur huvi, et see asi saaks lahendatud ja uuritud ja tõde välja selgitatud. Ja kui me küsisime, milliseid menetlus[toiminguid] on läbi viidud, kas on ülekuulamisi tehtud, kas on arvuteid ära võetud, mingeid läbiotsimisi tehtud, [siis ta vastas], et ta pole küsinud. Ta pole küsinud, aga tal on jube suur huvi. Loomulikult, see ähvardamise jutt on minu meelest lihtsalt täiesti sobimatu, isegi kui see oli ebaõnnestunud lause või halvasti välja kukkunud nali. Siseminister ei saa seda endale lubada, et ta vaatab Riigikogu saadikutele altkulmu ja ütleb: "Jätame siin meelde teie küsimused." Parlamentaarses riigis ei tohiks see absoluutselt lubatud olla, eriti arvestades seda, et meil on täna siseminister, kelle alluvuses olev politseiasutus represseerib seadust rikkudes süstemaatiliselt inimeste meelsusvabadust. Viimane näide on see, kuidas politsei tegi trahvi Jaak Valgele ja Aulele, ja see trahv oli loomulikult laest võetud, aga on ka eelnevad kõikvõimalikud trahvid ja ähvardused koroonaajast. Selline instinktiivne käe liikumine kabuuri poole, kui inimesed ei ole sotsidega nõus, on mustriks kujunemas. Nüüd asjast endast. [See ei ole] isoleeritud situatsioon, et oi, näe, meil on siin üks õnnetu lugu, kus Eestis peteti [annetajatelt] üle 6 miljoni euro välja ja otsad lähevad kuhugi Ukrainasse – oi kui kole lugu – ja prokuratuur uurib ja PPA uurib. Me elame maailmas, kus meil on kõrval näiteid, mis on karjuvas vastuolus selle [juhtumi uurimisega]. Veel kord ütlen: kaitsepolitsei ametnikud läksid Parvel Pruunsilla laste magamistuppa ja kasvuhoonesse tuhnima. Porto Franco kaasuses väänati inimesed ära ja viidi kuuks ajaks ära nii, et neil ei olnud mingit kontakti muu maailmaga. See lugu Tartu abilinnapeast, kelle nime ma ei suuda praegu ütelda, on juba legendaarne. Kui Clyde Kull oli vaja rajalt maha võtta igaks juhuks, et kedagi üle kuulata, siis käis see nagu niuhti, mitte keegi ei kuulnud ega näinudki. Kui Eesti riik tahab jõudu näidata, käsi väänata, inimestelt tõde välja peksta, küll ta siis sellega hakkama saab, aga millegipärast [Slava Ukraini puhul] ei taha. Jutu järgi on see küll prioriteet, aga aasta jooksul ei ole mitte midagi tehtud. Aasta jooksul ei ole mitte kuhugi jõutud, aasta jooksul ei ole peamisi asjaosalisi isegi üle kuulatud, neilt ei ole arvuteid ära võetud. Veeretatakse [vastutus mujale]: prokuratuur tegeleb! Ei, tegelikult tegeleb sellega lausa Ukraina prokuratuur ja meil on tohutu huvi teada saada, mis seal toimus, aga me ei tee ühtegi menetlustoimingut. Ja kui keegi küsib, miks ei tehta menetlustoiminguid, siis hakatakse ajama mingit täisiba sellest, et see oleks poliitiline sekkumine uurimisse. Vaata, poliitiline sekkumine on juba see, et mitte midagi pole juhtunud. See ongi poliitiline sekkumine. Me teame juba aastatagusest ajast, et Annika Arras ütles kahele kõrgele reformierakondlasele, et asi toimub, me teame ajakirjandusest, et enne valimisi oli kaitsepolitseil see info olemas, ja mitte midagi ei juhtunud. See, et mitte midagi ei juhtunud, ja see, et järgnenud aasta jooksul mitte midagi ei juhtunud, ongi olnud poliitilise sekkumise tagajärg. Ja [see on] rumal küsimus, mis siin sotside huvi on. Sotside huvi on valitsuses olla. No juhtus õnnetu lugu, et nad said siseministri portfelli ja on uurimisasutuste ülemused. No midagi teha ei ole, midagi teha ei ole. Teie kõigi huvi, kogu selle kamba huvi, kes täna Eesti riiki hävitab, on tõde varjata. See on teie huvi ja midagi teha ei ole. Lauri Läänemetsaga ma saan kenasti läbi, oleme võimelised kenasti juttu ajama, aga siin ma olen absoluutselt halastamatult kriitiline. Lauri, kui sa ronid tanki liberaalide eest, siis ei ole vaja teha grimasse, kui pihta saad.

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Anti Poolametsa. Palun!

Tänan, lugupeetud juhataja! Lugupeetud aruandja! Mind valdab selline teatud hingeline segadus. Mul on riiulis üks tore raamat, mille nimi on "Spy the Lie", "Proovi tuvastada valet". Seal räägivad just julgeolekueksperdid, kuidas valet läbi näha. Tõsi, see on väga keeruline. Vahepeal mõjus teie ettekanne mulle siiralt ja siis ma jälle prantsatasin pettumusse, sellepärast et oma siira positsiooni esitlemine läks teil nii labaselt poliitiliseks, et see tõesti kurvastas mind. Siseminister peaks tõesti pingutama rohkem. Ja siis tabas mind lausa ehmatus sellesama episoodi tõttu, mida Martin Helme [mainis]. Äkki see oli kõige rohkem südamepõhjast tulnud [lause]: ma veel vaatan, mida te siin räägite. See võttis kõhedaks olukorras, kus me oleme üle elanud terve Eesti Vabariigi valitsuse rajalt maha võtmise üks päev enne abielureferendumit, süüdistusega, mis on esimeses [kohtu]astmes pilbasteks lennanud. Kas me tõesti peame olema nii lapsemeelsed, et usume, et kõik on kenasti? Kas ainult uskuda tuleb, mitte teha järeldusi eluliste faktide põhjal? Me ju näeme, et see kõik lendas pilbasteks, Eesti Vabariigi valitsus löödi puruks süüdistusega, mis langes põrmu esimeses [kohtu]astmes. Kas pole kahtlane, et meil võib vahetada valitsusi siis, kui see on mingile ametkonnale poliitiliselt tähtis? Teate, mujal maailmas muretsetakse oma kaitsepolitsei ja igasuguste [teiste julgeolekuasutuste] pärast väga-väga, et nad ei haaraks võimu. Sellest on tulnud USA süvariigi kontseptsioon. Nad tahavad, et neil demokraatia säiliks, mitte [seda, et] mingid julgeolekuametnikud vahetaks valitsusi nagu kindaid. Aga noh, mis meil sellest. Selle termini üle juba irvitatakse. Vaadake, ajaloos on saadiku immuniteet tekitatud sellepärast, et eriti just siseministeerium ja siseminister ei hakkaks saadikuid oma võimutäiuses vangi panema ja neid mõjutama. Ma tean, ma tean, mida see tähendab. Mingi korruptant tuli Rakveres meie kampaaniaüritusele ja kui ta oli ära läinud, siis ta teatas politseile, et teda olevat müksatud ja ta kannatas üheksapallist valu. Vaadake, selline on meil saadiku immuniteet, et see tüüp ei saanud karistada. Ta paiskas ekraani täis valesid, mille oleks esimese kursuse politseiametnik vahele võtnud. Ei, meie prokuratuur irvitas selle peale Parmase isikus: saage ise hakkama. Vaat nii palju maksab saadiku immuniteet meie siseministri ja prokuratuuri kaitse all! Meil oli neli inimest, kes seda nõndanimetatud müksamist pealt nägid. [Prokuratuur] irvitas selle peale: see on EKRE saadik, temaga võib kõike teha, tema karjääri võib hävitada, tema saadikupuutumatuse võib ära hävitada. Siis ei kaitse meid mitte keegi. Ma palun lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Väga häiris mind see, kui te äkki käratasite, et [teatud teemade puhul] ei peaks poliitikat tegema. See läks väga tugevalt vastuollu teie eelneva jutuga, kus te ütlesite, et jah, see ju puudutab meid kõiki, me tahame teada, kuidas kuritarvitused toimusid. Siis te nagu moondusite siseministri rollist tagasi sotsiaaldemokraadiks. "Vaadake, te kahjustate Eesti riigiinstitutsioonide mainet!" Umbes kolm lauset enne seda ütlesite Eesti riigiinstitutsiooni ehk prokuratuuri kohta järgmist: ta venitab Elmar Vaheri uurimisega, vaadake, kui halvasti ta tööd teeb. Aga mida teie siis tegite? Sõimasite ju Eesti Vabariigi institutsiooni. Kas äkki oli hoopis see riigi halvustamine, riigiinstitutsioonide halvustamine? Ja üks lõik hiljem näitasite näpuga opositsiooni poole ja hakkasite ähvardusi pilduma. Teie jutt peaks olema koherentsem, sest muidu on meil väga kõhe tunne siin. Kui me jõuamegi arutlusel tõsiselt asja juurde ja te hakkate ka tunnistama, et asjad ei toimi, siis te äkki lähete rünnakule ja ütlete, et me halvustame [riigi]institutsiooni. Aga me tahamegi teada, kas see institutsioon teeb tööd. Selleks ongi arupärimistele [vastamine] mõeldud, et teie üle järelevalvet teha. Ja siis te hakkate meid ründama. Te olete täiesti Kaja Kallase tasemele langenud. Tema räägib iga kord, kui me teravaid küsimusi küsime, et me külvame viha, et me halvustame Eesti riigiinstitutsioone. Äkki kaotaks selle tüütu arupärimistele [vastamise] ära, kui iga kord öeldakse, et me külvame viha ja halvustame institutsioone. Põhiseaduses on kirjas arupärimise [õigus]! Ja iga kord me [näeme] näpuga näitamist ja kuuleme: ärge küsige teravaid küsimusi! Jah, aga vaadake, ma tahtsin [kasutada] tsitaati [näitamaks], kui tõsine olukord on. See ei ole jorutamise koht, siin on inimeste elud mängus. Julge inimene, vilepuhuja, kelle kaitseks isegi Euroopa Liit on vilepuhujate kaitse direktiivi vastu võtnud, härra Tšernov, kes julges sellises riskantses olukorras välja tulla, ütles augustis Eesti ajakirjandusele: "Mul on reaalne hirm, et mind pannakse vangi – kolm kuni seitse aastat –, et mind pannakse vangi mitte millegi eest. Istuma pidin ma selle eest, et ma rääkisin raha varastamisest. Mul pole mingit seost relvadega kauplemisega." Olukord on ohtlik. Kas see inimene uurimise lõpuni ikka elus püsib või tehakse talle midagi sõjaaja segaduste ajal? Ja siis hakkab jorutamine pihta: "Ei tea, ei tea, ei oska öelda." Inimeste elud on ohus! Ja kui palju mehi on jäänud kuulivestita? Teate, mul tuli pisar silma, kui ukrainlased saatsid meile infopildi, kus meie kokkupandud kuulivestis oli mõlk sees, ja [seda kandnud ukrainlane] ütles: "Ma elan ainult tänu teile."

Teie aeg!

Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Kert Kingo. (Kert Kingo küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

6,5 miljonit eurot oli kokku nende inimeste raha, kes uskusid seda, mida neile räägiti, ja kes siirast südamest tahtsid aidata. Ja siis ütles minister, kelle vastutusalas see uurimine peaks olema, teravatele küsimustele vastates mulle näiteks, et mina rikun usku õigussüsteemi, et mina laiman ja olen pahatahtlik. Tegelikult minister valetas siin. Kõigepealt ta rääkis, et prokuratuur uurib [seda juhtumit] ja et prokuratuur on Justiitsministeeriumi haldusalas, mitte tema haldusalas. Pärast tuli välja, et tegelikult ikkagi uurib seda politsei. Aga asjast. Kui Oleksandr Tšernov rääkis, et toodi sularaha Eestisse tagasi ja kasutati võltsarveid, kunstlikult loodud arveid, siis need olid head juhtniidid, mille alusel [oleks saanud] kohe tegutsema hakata. Esimese asjana, kui oleks meil päriselt ka aus ja õige uurimine ja asjaajamine, oleks pidanud tegema läbiotsimise, et ei oleks võimalik võimalikke tõendeid hävitada. [Oleks pidanud] läbi otsima nii Slava Ukraini kontori kui ka Johanna‑Maria kodu, otsima näiteks arvuteid, kus võivad olla võltsitud arvete blanketid, või telefone või tahvelarvuteid või printereid, kust neid on välja prinditud. Võib-olla oli isegi mõni võltsitud blankett tal kodus laua peal olemas. Samamoodi oleks pidanud sularaha otsima. Mitte midagi [ei tehtud]! Aga 3000 euro pärast otsiti Parvel Pruunsilla laste magamistubasid läbi. [Läbiotsimisel] oleks saanud tõendeid, aga ei, uurimisasutused annavad võimaluse need tõendid hävitada, mis kusjuures on süüline tegu: selle eest on õigusriigis võimalik uurimisasutuse töötaja vastutusele võtta. Teiseks täpsustan [üht asja]. Kogu aeg viidatakse, ka peaprokurör räägib, et Ukraina uurib, Ukraina teeb. Tuletan meelde, et kelmus ja väljapetmine pandi toime Eesti Vabariigis. Seda tegi Eesti Vabariigis elav inimene, eestlane, kelle elukoht oli Eestis. Pangakonto, kuhu raha paluti kanda, asus Eestis. Raha peteti välja Eesti inimestelt. Eestlane pettis Eesti inimestelt välja raha, mis kanti Eestis asuvale pangakontole. No mis see Ukraina siia puutub? See, kui palju sellest rahast Ukrainasse jõudis, on teine teema. Kuritegu, väljapetmine pandi toime Eestis ja see jutt, et Ukrainast me saame vastused, nemad ütlevad – vot see on häma. Niimoodi uurimine ei käi. Siiamaani ei ole kuulatud üle ei kannatanuid – neid saaks kindlasti päris palju, isegi Meelis Oidsalu ütles, et tema tegi avalduse, väga paljud on avalduse teinud –, ei tunnistajaid. Ja Lehtme vastu ei ole mitte keegi huvi tundnud. Nii prioriteetse kuriteo puhul, kus on miljoneid eurosid kahtlaselt kuskil kasutatud, tõenäoliselt mittesihtotstarbeliselt, tegutsetakse [tavaliselt] esimese asjana kiirelt. Kohe [võetakse] võimalikult paljudelt kannatanutelt ütlused. Kohe kutsutakse potentsiaalne toimepanija kohale. Üldjuhul peaks selliste summade puhul ta vahi alla võtma. Aga ei, meie õigusriigis hoitakse vahi all inimesi, kellele ei olegi nagu midagi ette heita. Mõne tuhande euro tõttu hoitakse vahi all. Üheksaeuroseid juuksuriarveid menetletakse. Seda ütles peaprokurör ise, et Johanna‑Maria Lehtme vastu pole huvi tuntud. Vaat see annab väga hästi teada, et seda ei tahetagi uurida. Peaprokurör on ka oma intervjuudes tunnistanud, et läbiotsimist ei ole tehtud. Ma olen ise töötanud süsteemis. Olen uurinud ja tean, mis järjekorras mingeid toiminguid tuleb teha, kuidas neid tehakse ja kunas on kahtlustatava või potentsiaalse kahtlustatava ülekuulamisega kiire, kunas ei ole. 6,5 miljonit eurot on eriti suur kahju, see kiirendab asjaolusid. Ma olen oma töö käigus ka näinud, mida tehakse, kui mingi asi tahetakse kinni mätsida. Ma ei räägi tühja koha pealt. Minister hakkas mind ähvardama selle peale. Kui me vaatame faktidele otsa, siis me ei näe, et seda üldse mingit moodi uuritakse. See viide, et Ukrainas käib see asi, et ukrainlased uurivad, Eestis toimepandud kuriteo kohta ei päde. See viide, et mis me siis tegema peame, ei päde. Midagi tehtud ei ole, ei ole otsitudki midagi. Ja seda kutsutaksegi kinnimätsimiseks. Standard on ju see, et tehakse nägu … Õigus, tuletan veel meelde, et seda menetlust alustati üldse ühiskonna survel, sest alguses seda ju ei menetletud. Prokuratuur rääkis, et see ei kuulugi üldse Eesti pädevusse, see on Ukraina [teha]. Ukraina peab uurima, Eesti ei saa mitte midagi teha. Juba siis hakati valetama. Ma ei räägi üldse sellest, et enne valimisi juba teati seda asja, Martin juba ütles seda. Ja niimoodi lastaksegi siis vaikselt sellel asjal ununeda, lastakse seista, nagu meil siin Riigikogus [tehakse] seadus[eelnõudega]. Oodatakse, kuni unustatakse, kuni jahtub maha, ja siis tehakse vaikselt menetluse lõpetamine. Prokuratuur teeb seda ise avaliku huvi puudumise tõttu. Ja kahju ei ole suur. Kõik see kokku on standard, niimoodi on aastakümneid tehtud. Seda ei ole ma välja mõelnud, olen ise oma silmaga näinud selliseid asju. Seega, ministri ähvardus minu suunal ja ministri sajatamine minu suunal, et mina valetan ja lõhun õigussüsteemi usaldusväärsust ja kõike seda, on lubamatu, sest minister ise valetas siin. Kogu see õigussüsteem valetab. Minister valetas, et Justiitsministeerium uurib. Siis tuli välja, et [uurib] politsei. Ma ei tahaks arvata, et minister ei tee vahet, kas politsei on Siseministeeriumi all või Justiitsministeeriumi all. Ja me oleme näinud, kuidas käitutakse peale seda, kui kedagi ähvardatakse, kui keegi on väga tülikas. Sellisel puhul me ei saa rääkida mingist õigussüsteemist või õigusriigist, sest see on mingi ilus mälestus või ilus loosunglik fraas. Järjest hullemaks läheb. Meil istub siin saalis inimene, kelle teo puhul iga teine oleks päevapealt pedofiiliasüüdistuse saanud. Inimene, kes mitmekümne miljoni eest testihankeid teeb, oleks ammu kandnud vastutust. Need kaovad lihtsalt ära. Neid ei ole olnud, sest meie riigis on olulised üheksaeurosed juukselõikused ja 3000-eurosed ausad annetused. Vaat neid uuritakse. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra minister soovib sõna? Ei soovi. Ma sulgen läbirääkimised ja lõpetan selle päevakorrapunkti käsitlemise.