Arupärimine Saaremaa püsiühenduse kohta (nr 278)

Liigume edasi järgmise arupärimise juurde. See on meie päevakorras seitsmes päevakorrapunkt ja selleks on Riigikogu liikmete Mart Maastiku, Mart Helme, Martin Helme, Anti Poolametsa ja Kalle Grünthali 13. mail 2023. aastal esitatud arupärimine Saaremaa püsiühenduse kohta. Arupärimine kannab numbrit 278, sellele vastab Kaja Kallas. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Kalle Grünthali, et arupärimist Eestimaa avalikkusele tutvustada. Palun!

Lugupeetud kolleegid! Nii nagu lugupeetud istungi juhataja ütles, arupärimine on esitatud Mart Maastiku, Mart Helme, Martin Helme, Anti Poolametsa ja Kalle Grünthali poolt. Ja arupärimine on esitatud meie palavalt armastatud Kaja Kallasele. Me kõik hindame tema suurepärast juhioskust, (Juhataja helistab kella.) tema tohutut rahva toetust ja tema empaatiavõimet tunda kaasa raskes olukorras olijatele. Ta on taganud meie lastele suurepärase toetuse, kõrged pensionid ja nii edasi ja nii edasi. Aitäh sulle, Kaja Kallas, selle kõige eest, mida sa meie Eesti riigi ja rahva jaoks oled teinud! Mul lihtsalt ei jätku siin puldis sõnu, kiitmaks sind selle suurepärase töö eest, mida sa oled teinud. Ja ma ütlen sulle: aitäh sulle, armas Kaja Kallas! Nüüd aga arupärimise juurde. Sul on väikene võimalus teha praegu seda nende Saaremaa inimeste heaks, kes tahaksid kangesti saada püsiühendust mandriga, sellepärast et see on tegelikult regionaalsest aspektist äärmiselt oluline. See parandaks Saaremaa elanike olukorda, ettevõtete juurdepääsu. See ongi võib-olla ka põhjus, mispärast ettevõtted lähevad pankrotti, et ei ole seda kuramuse ühendust Saaremaaga. Kui see tuleks, oleks kõik korras ja kõik ettevõtjad annaksid sulle, ma ei tea, järgmise ordeni kuskilt oma institutsioonidest. Ma ei hakka aega raiskama. Tule, kallis Kaja Kallas, räägi, anna selle arupärimise küsimustele vastused, sest me kõik armastame sind ja ootame sinult ainult head. Aitäh sulle!

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli peaminister Kaja Kallase, et vastata arupärimisele, mis kannab numbrit 278. Palun!

Head Riigikogu liikmed! Vastan arupärimisele. "Miks pole Saaremaa püsiühendus teie prioriteetide hulgas, kuigi see on oluline piirkonna elanike ja ettevõtete jaoks?" Valitsus arutas 11. mail 2023. aastal oma istungil korralduse "Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise [algatamine]" lõpetamist. Tulenevalt informatsioonist, et Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi maksumus oli circa 4,6 miljonit eurot ja püsiühenduse eeldatav kogukulu on 15–40 miljonit eurot, hindas Rahandusministeerium, et eelarvelisi vahendeid planeeringu koostamiseks alates 2024. aastast ei ole võimalik ette näha. Ühtlasi ei olnud põhjendatud 2022. aastasse üle kantud vahendite kasutamine Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi 2023. aastaks planeeritud tööde jätkamiseks, kuna oli ette teada, et täiendavaid vahendeid tööde lõpuleviimiseks järgmistel aastatel ei ole võimalik eraldada. Eelmärgitud informatsioonist tulenevalt otsustas valitsus lõpetada Vabariigi Valitsuse 18. juuni 2020. aasta korraldusega nr 213 "Suure väina püsiühenduse ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine" algatatud riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Teine küsimus: "Millised on olnud peamised takistused Saaremaa püsiühenduse rajamisel ja miks pole neid seni suudetud lahendada?" Suurimaks takistuseks on, et alates 2020. aastast liikus Eesti valitsussektori eelarvepositsioon tavatult sügavasse puudujääki. Kui aastatel 2010–2019 oli valitsussektori eelarve sisuliselt tasakaalus, kümne aasta keskmine eelarvepositsioon oli 0% SKP‑st, siis 2020. aastal kukkus valitsussektori eelarve defitsiit järsult –5,5%‑ni SKP‑st. Kolmas küsimus: "Kas olete uurinud alternatiivseid võimalusi püsiühenduse loomiseks Saaremaa ja mandri vahel, näiteks raudtee või tunneli kaudu?" Koalitsioonileppega on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktis 6.2.6 kokku lepitud, et tagatakse parvlaeva- ja lennuühendused saartega vähemalt senisel tasemel ning analüüsitakse nende parandamise võimalusi. Samal ajal ei ole valitsusliit seadnud eesmärgiks Suure väina püsiühenduse kavandamise jätkamist. Neljas küsimus: "Millal võib oodata konkreetseid samme püsiühenduse rajamisel Saaremaa ja mandri vahel?" Me ei ole püsiühenduse kavandamise jätkamist planeerinud. Viies küsimus: "Millised on olnud teie eelnevad meetmed Saaremaa püsiühenduse rajamisel ja kuidas kavatsete edasi liikuda, et seda olulist projekti lõpuks ellu viia?" Me ei ole seadnud eesmärgiks Suure väina püsiühenduse kavandamise jätkamist. Praegu teenindavad mandri ja Muhu saare vahelist Virtsu–Kuivastu liini kaks parvlaeva: Piret ja Tõll. Suvisel tipuajal teenindab liini lisaks parvlaev Regula. Laevad kuuluvad vedajale TS Laevad OÜ, kellega sõlmitud leping kehtib kuni 30. septembrini 2026. 2026. aastast teenindavad Virtsu–Kuivastu liini samuti kolm parvlaeva, millest üks on uus, keskkonnahoidlik ja suurem parvlaev, mis mahutab 200 sõiduautot. Parvlaevareisijate arv oli 2022. aastal 1,65 miljonit inimest. Reisijate arv ei ole Virtsu–Kuivastu liinil nelja aasta jooksul kasvanud. 2022. aastal oli reisijaid 6% vähem kui 2019. aastal. Kvaliteetsed ühendused saartega tagatakse senisel viisil. Aitäh!

Aitäh! Teile on vähemalt üks küsimus. Martin Helme, palun!

Mul on küll kahju, et teil on niisugused prioriteedid, et Rail Balticut tuleb, hambad ristis, ehitada, kuigi sellest ei ole mitte mingit kasu mitte kellelegi peale nende, kes sealt raha saavad. Aga siseriiklikku taristust te ei arenda, maantee-ehituses neljarealiste maanteede jaoks raha ei eralda tegelikult. Te ei eralda raha isegi maanteede hooldamiseks, selle tagajärjeks on mingid kett-kokkupõrked kohe, kui lund hakkab sadama. Selle eriplaneeringu algatas valitsus, mis oli vahetult enne teid, ja selle peale kulutati, ma arvan, poolteist kuni kaks miljonit eurot nii uuringute kui eriplaneeringuprotsessi peale. See on maha visatud raha tegelikult, kuna teie valitsus lõpetas kogu selle projektiga edasiliikumise. Ma lihtsalt üritan aru saada või on teil peas mingi loogiline selgitus, miks teil nii tagurpidine taristuplaan on, et kõik, mis on siseriiklikult vajalik, ükskõik, kas need on siseriiklikud raudteed või siseriiklikud maanteed, neid te ei tee, ja siis mingisuguseid jaburaid kalleid projekte teete?

Aitäh! See ei vasta tõele, et ei tee. Me ehitame teid, ehitame raudteid, ostame liinidele ronge juurde. Nii et seda me teeme siseriiklikult.

Mart Helme, palun!

No see ei vasta jälle tõele, et ehitate teid. Ehitate neid jupikesi, mis meie ajal projekteerimisse läksid ja mille hankeid hakati juba sel ajal ette valmistama. Nii et te ehite ennast meie sulgedega ja siis näitate näpuga meie peale. Aga ikkagi, võtame sõjaolukorra, millest te meile armastate kogu aeg rääkida. Saaremaa püsiühendus ei pruugi olla sild. Saaremaa püsiühendus võib olla ka tunnel ja tunnel oleks strateegiliselt ja elanikkonnakaitse seisukohast ülimalt vajalik, et meie rahvast hoida, meie logistikat käigus hoida. Nii et see ei ole ainult see, et mingisugune käputäis saarlasi või muidu lulli lööjaid tahab Saaremaale sõita, see on riikliku strateegia projekt. Kas te selle peale niimoodi ei ole vaadanud?

Aitäh! No esiteks, kui teie ütlete, et meie ehitasime neid teid, mida teie projekteerisite, siis teie ehitasite omakorda neid teid, mida meie projekteerisime. Nii et selles mõttes see on jätkusuutlik riik ja see on väga positiivne, et niimoodi on. Aga me ehitame teid, selles mõttes see väide vastab tõele. Ja nüüd, võib-olla see tuleb teile üllatusena, aga ma lihtsalt arvan, arvestades erinevaid püsiühendusi, mis on tehtud teistes riikides, et tunnel on veel kallim kui sild. Kui meil ei ole raha silla jaoks, siis ei ole meil ammugi raha tunneli jaoks.

Austatud peaminister, ma tänan teid. Rohkem teile küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soovi ei näinud, aga nüüd näen. Avan läbirääkimised. Palun, sõnavõtt kohalt, Mart Helme!

Jah, ma tõesti hästi lühida sõnavõtu teen kohapealt ja ütlen elutarga inimese – see elutark inimene oli minu ema – sõnadega. Kui keegi ütles talle, et aga see on nii kallis, siis minu ema ütles alati: ega rahast kallim ei ole. Nii et, lugupeetud Kaja Kallas, ka teie võiksite vaadata neid projekte, mida meil tegelikult on riikliku ja regionaalpoliitika arengu seisukohast vaja – olgu tegemist Pärnu raudteeühenduse taastamisega või Haapsalu raudteeühenduse taastamisega või Saaremaa püsiühenduse loomisega –, sellest vaatevinklist, et neid on Eesti rahvale vaja. Need jäävad Eesti rahvale põlvkondadeks. Põlvkondadeks! Ja ma olen täitsa nõus: paneme Saaremaa tunnelile nimeks Kaja Kallase nimeline tunnel, aga ehitame ta valmis!

Tänan! Rohkem sõnavõtte ei ole. Sulgen läbirääkimised. Sellega on arupärimisele vastatud. Nii, seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. Liigume edasi … Juhataja vaheaeg viis minutit. V a h e a e g