Vabariigi Valitsuse ülevaade Euroopa stabiilsusmehhanismi antud stabiilsustoetusest ja Eesti Vabariigi osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis

Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse ülevaade Euroopa stabiilsusmehhanismi antud stabiilsustoetustest ja Eesti Vabariigi osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis. Ettekandja on rahandusminister Mart Võrklaev. Lühidalt tutvustan seda menetlemise korda. Kõigepealt on rahandusministri ettekanne kuni 20 minutit, seejärel küsimused. Riigikogu liige võib esitada ettekandjale ühe suulise küsimuse. Ja siis on läbirääkimised, sõnavõttudega esinevad fraktsioonide esindajad. Arutelu lõppemisel, kui väga me ka seda ei sooviks, Riigikogu otsust vastu ei võta. Palun Riigikogu kõnetooli rahandusminister Mart Võrklaeva. Palun!

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Olen teie ees ülevaatega Euroopa stabiilsusmehhanismi ehk ESM‑i tegemistest. Nagu ka minu eelkäijad rahandusministrid on seda teinud, annab valitsus kord aastas ülevaate ESM‑ist. Ülevaate esitasime Riigikogule küll juba novembris ja rahanduskomisjon kuulis ülevaadet detsembris, aga teie mahuka päevakorra tõttu seisan siin alles nüüd, uue aastanumbri sees. ESM‑i 11 tegutsemisaasta sisse on mahtunud mitmeid eripalgelisi kriise. Esimene neist ja peamine ajend, miks ESM üldse loodi, oli 2008. aastal alguse saanud finantskriis, mis kasvas kogu euroala kriisiks. Tänase seisuga suudavad kõik toona abi vajanud ja ESM‑ist ning selle eelkäijast EFSF‑ist tuge saanud euroala riigid ennast jälle ise rahastada. Rahaliit elas selle katsumuse üle ja usaldus taastus. Koroonapandeemia puhkedes oli ESM valmis ka selles kriisis liikmesriikidele abi pakkuma. Ehkki seda võimalust vaja ei läinud, aitas ainuüksi ESM‑i olemasolu finantsturge neis keerulistes oludes rahustada. Praegu ei ole ESM‑il ühtegi aktiivset abiprogrammi. Kõik finantskriisi ajal ESM‑ist ja ESM‑i eelkäijast EFSF‑ist antud tugilaenud on programmijärgse seire faasis. Riske, mis võiksid ohustada abi saanud riikide võimet laene tagasi maksta, ei ole tuvastatud. Euroala rahandusministrid saavad ESM‑ilt selle kohta regulaarseid ülevaateid. Alanud on ka tagasimaksed. Hispaania alustas neid 2022. aastal ning 2023. aastal hakkas Kreeka tegema oma EFSF‑i laenu tagasimakseid. ESM‑i reform, millest on siin saalis räägitud rohkem Riigikogu eelmise koosseisu ajal, on jõudnud niikaugele, et ESM‑i aluslepingu muutmise lepingu on ratifitseerinud kõik osanikud peale Itaalia. Meenutan, et olulisim muudatus, mis selle reformiga kaasneb, on ESM‑ile pangandusliidu kriisilahendusfondi kaitsemehhanismi rolli andmine. See tähendab, et juhul, kui võimalikus panganduskriisis Euroopa kriisilahendusfondi pankadelt kogutud vahenditest kohe ei piisaks, saaks ka ESM ajutiselt appi tulla. Lisaks täpsustuvad ESM‑i lepingu muudatuste jõustumisel ESM‑i laenuinstrumentide tingimused ning roll abiprogrammides. ESM on 11 tegevusaasta jooksul säilitanud oma kõrge krediidireitingu, mis on oluline turgudelt laenamisel. Maksimaalselt võib ESM laene välja anda 500 miljardi euro ulatuses. Sellest mahust on 82% ehk 413 miljardit eurot praegu vabad laenuvahendid, mida saaks vajadusel kasutada. Oma vabad vahendid investeerib ESM konservatiivse investeeringupoliitika järgi, aga ka nõnda käitudes on ESM‑i reservi kogunenud juba 3,2 miljardit eurot. ESM on kindlasti täitnud oma rolli euroala stabiliseerimisel senistes kriisides. Elame ka praegu keerulistel aegadel ning ei saa välistada, et mõni euroala riik tulevikus ESM‑i abi vajab. Ja nagu viitasin, on edaspidi ESM‑il suurem roll ka Euroopa pangandusliidu arhitektuuris. Tänan kuulamast!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Teile on vähemalt üks küsimus. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud minister! Nagu te oma sõnavõtus mainisite, on Itaalia praegu meil ainus liikmesriik, kes pole ESM‑i aluslepingu muudatusi ratifitseerinud. Kas teil on teada need näited või põhjused, mida nad kardavad ja miks nad ei taha seda reformi toetada? Kas see tähendab, et kuni nende allkirja ei ole, see [dokument] ka ei jõustu? Ja kas on oodata, et hakatakse veel midagi seal muutma, et saaks lepingule lõpuks ka Itaalia heakskiidu?

Aitäh! Minu teada jah, Itaalia pelgab seda või mõtleb selle üle, kas nii-öelda täiendavate kohustuste või võimaluste võtmine ESM‑il on ikkagi mõistlik ja kas see on selleks, milleks see loodud on. Aga mul puudub info, et nad selle ratifitseerimiseni ei jõuaks või et seal tuleks veel mingeid muudatusi teha.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Sel korral, kui ESM‑i [küsimust] menetleti siin Riigikogu saalis, olid väga suured hirmud ja riskihoiatused õhus ja kõlasid sõnavõttudes. Sellest tänasest tabelist ma näen, et need ei ole teostunud. Kas võib ka tuleviku suhtes sellist kindlust jagada, et see nii jätkub?

Aitäh! Ega me keegi tulevikku ette ei näe, aga tõsi on see, et ESM on aidanud meid nendest kriisidest läbi ja tegelikult kogu rahanduse olukorda stabiliseerida. Ja võiks ju tuleviku osas lootust olla, et juba [ESM‑i] olemasolu, see, et on kindlus, et vajadusel on olemas abi, tagab piisava stabiilsuse selleks, et mingeid suuri ootamatusi ja kulusid kokkuvõttes meile ei tule. Aga ega me tulevikku ette ei näe.

Hea minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Soovitakse avada läbirääkimisi. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Anti Poolametsa. Palun!

Tänan lugupeetud ministrit. Hakkame siis otsast vaatama, kui vahva programmiga tegu on ESM‑i näol. Muidugi tuletame meelde algust. Nimelt, kuna Euroopa Liidu õigus otseselt ei lubanud sellist asja teha, siis muidugi leiti, et kui ei saa, siis kuidagi ikkagi saab, ja leiutati Euroopa Liidu õiguse vastane instrument ja tehti see ära, sest nii on ikka läinud. Nii on ikka läinud. Euroopa Liit jõhkralt kaaperdab liikmesriikidelt õigusi – kui vaja, siis õiguse hallis tsoonis või lausa liikmesriikide põhiseaduse vastaselt. Aga selleks meil on Jürgen Ligi ja selleks meil on Märt Rask, kes istus põhiseaduskohtus. Nemad korraldavad võimu kaaperdamist ja Eesti majandusliku iseseisvuse lammutamist. Nii et hätta ei jää ükski vasakliberaal, sest neile lihtsalt ei kehti ei põhiseadus ega ka terve mõistus. Nimelt, kui ESM läks kaalumisele Riigikohtus, siis oli kriitilise tähtsusega Reformierakonna hääl ehk Märt Raski hääl selleks, et see põhiseadusvastane leping üldse käivituks. See on hea näide sellest, et erakond, kes saab ebaausal teel võimule, valib siin saalis endale sobiva riigikohtuniku ja saab sobiva lahendi. Siinsamas saalis [on nii, et] kes valetab rohkem, võidab valimised ja saab oma presidendi, saab oma õiguskantsleri. See tähendab, et tegelikult me oleme oma põhiseaduse järelevalvega kriisis. Valgete kampsunite partei lihtsalt saab endale õigussüsteemi tipud ja teeb, mis tahab. Teeb, mis tahab! Ja ärge rääkige, et need kohtunikud on üdini ausad väärtusküsimustes. Me oleme ka oma fraktsioonis neid küsitlenud – liberaalid ja reformi lemmikud, kes on valmis põhiseadust väänama väga hea meelega. Aga siiski, 2012 läks Riigikohus pooleks. Nii et siis oli veel riigikohtunikel suveräänsuse tunnetust. Jah, ja kohus võttis selle kokku nii: Euroopa Liidu ajaloos on liikmesriigid ka varem sõlminud lepinguid Euroopa Liidu õigusruumist väljaspool olevate Euroopa Liidu eesmärkide horisontaalseks saavutamiseks. Ka selliseid lepinguid peetakse Euroopa Liidu õiguse allikateks. Sellest juriidilisest tekstist loeme välja, et kui lepingud keelavad, siis leiutame mingisuguse valeliku lahenduse. Ma küsin kohe lisaaega.

Ja mina küsin vastu: kui palju?

Kolm.

Palun, kolm minutit!

Vaatame nüüd mõnda üksikut programmi. Küprose programm. Huvitav, kas sellelt kuulsalt Vene rahapesukeskuselt äkki ei peaks küsima, kas nad lõpetaksid rahapesu ja Putini rahakotiks olemise, selle asemel et sinna põhjamaa töökate rahvaste raha matta. Ei, Jürgen Ligi haaras kohvri ja läks neile raha külvama. Kreeka esimese programmi laenujääk (Juhataja helistab kella.) on 59 miljardit, mille tagasimakse kestab 2060. aastateni. Me käisime väliskomisjoniga visiidil Kreekas. Kreekas on varimajandus kuni 30%. Nad ei suuda maksegi kokku koguda, aga meie, põhjamaade töökate sipelgate ülesanne on nende tankiarmaada kinni maksta. Neil on üle 800 tanki, Euroopa suurim tankiarmaada. Mitu on Eestil? Endine kaitseminister Jürgen Ligi, mitu tanki te siis meile ostsite? Selle asemel te maksite isegi Kreeka intressid lahkelt tagasi. Vaat meil ju ajab üle ääre siin katlas. Me ei suuda isegi Metsküla kooli pidada, aga meie intressid muidugi kingime Kreekale ära. "Nad ei viitsi maksu koguda. Palun vabandust! Nad on pisut lõunamaised." Maksame. Soome maksab, Eesti maksab, Rootsi maksab, Norra maksab. Ikka nagu muiste: töökad sipelgad maksavad kõik teiste laiskuse kinni. Kreeka teine programm, tagasimaksed kuni aastani 2070, 130 miljardit on veel maksta. Aga mida ütles Jürgen Ligi 2010. aasta 13. mail? Et Kreeka abistamisest hakkab Eesti veel teenima. No mis siis sellest sai? See oli labane vale. Just nimelt selle intresside kinkimisega Kreekale. Nii et häbi peaks olema Eesti rahvale näkku valetada, kui meid pannakse maksma teiste laiskust kinni. Ja mida veel Jürgen Ligi ütles? See kõik väärib meeldetuletamist. "[…] Kreeka laenurahade puhul on teatud riskid, ent veel hullem oleks, kui kreeklasi ei aitaks. [---] "Jääksime tigeda riigi staatusesse," nendib Ligi." Jah, te olete lahke jagaja, aga vaadake nüüd, kuidas te Eesti rahva püksirihma pingutate. Päris toorelt. Te ei suuda isegi meie riigiametnike inflatsiooniga kaotatud raha neile palgaks maksta, nad vaesuvad meie kõigi silme all, te võtate isegi lastetoetused ära. Aga ma saan aru, Kreeka tankiarmaadat on vaja ülal pidada. Eks ikka! Eks ikka, meie kingime kõik ära. Muidugi jätkub meil raha ka Aafrika diktatuuridele, arenguabi on vaja anda. Jälle, lahke Reformierakond avab meie rahakoti, sest diktaatoritel kulub raha igale poole. Saage aru: igale poole. Mis üldse eurotsooni olukorda puudutab, siis seda käsitles Telegraphis tabavalt üks paremaid Briti analüütikuid, kes ütles, et euroliidu, Euroopa rahaliidu majanduslikud eesmärgid on täitmata, olukord on pigem hullemaks läinud. Mitmed liikmesriigid on kukkunud. Jõukad liikmesriigid, nagu Prantsusmaa ja Saksamaa, on kukkunud eurotsoonis oleku ajal. Ta tõi võrdluse USA osariikidega ja selle järgi oli Prantsusmaa kukkunud ... Kohe ütlen. (Lehitseb pabereid.) Nii, Prantsusmaa kukkus (Juhataja helistab kella.) 48. kohale USA osariikidega võrdluses ja Saksamaa 38. kohale.

Hea ettekandja, teie aeg!

Nii et olukord on sant. Euroopa rahaliit ei ole oma eesmärke täitnud.

Hea ettekandja, teie aeg! Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! 12 aastat tagasi ajas siin Riigikogus ESM‑i teemal soga üks teine erakond, nüüd on kogu lolluse filtreerinud kokku EKRE. Mul on muidugi Anti Poolametsast isiklikult kahju. Nii palju soppa ja sappi ja jama siit kaheksa minutiga välja laduda on ikka tõeline meistriklass. Ilmne on mingisugune isiklik tragöödia siin taga. Aga ma teeks ka tagasivaate sellele ajale. Tõepoolest, seda ESM‑i tuli kaitsta ka Riigikohtus, lihtsameelsust jagus ka riigiõiguslaste seas, kes kahtlesid selles, et Eestil on õigus enesekaitsele ja kollektiivsele majanduskaitsele. See oli väga hämmastav protsess ja väga nõrgad argumendid tegelikult olid selle vastu. Jah, peaaegu pooleks läks see hääletamine, aga terve mõistus võitis. Ja ESM on ikkagi olnud algusest peale käsitletav kui Euroopa Liidu IMF. Keegi pole vaidlustanud IMF‑i. Kui eelkõneleja siin väitis, et kõik oli isegi põhiseadusega vastuolus, Euroopa Liidu õigusega vastuolus, siis tegelikult on pigem vastupidi, teoreetiliselt rahaliit nõuab sellist fondi. Niimoodi on teoreetikud tagantjärgi rääkinud, et algusest peale oleks pidanud selline asi olema. Ja rahaliit on kindlasti üks selline kollektiivse toimetamise koht, kus suveräänsus ei ole mitte see primitiivselt tõlgendatav väärtus. Koos ollakse tugevamad. Selliseid raha kokkupanekuid ja ühiseid kulutusi, mis justkui oleksid eelarvekoormad, on ju veel, on investeerimispangad ja nii edasi. Aga eelkõige on nii, et iga riik tegelikult selle asjaga on kaitsnud oma rahvuslikke huve, aga kaitsnud ka oma liitlaste huve ja oma liitlasi kaitstes kaitsnud taas teistpidi iseennast. Nii nagu on ka meie Euroopa Liiduga, nii nagu on NATO‑ga, mida kõike muidugi EKRE põlgab. Aga eks me põlgame neid ka. Kuidas selle Kreekaga siis täpselt on? Kreeka kohta ei ole mina kunagi öelnud, et me tema abistamises osaleme selleks, et intressi teenida. See on selline legendaarne uhuudiste müüt, kus pannakse kokku minu ja peaministri juttu. Mina iseenesest seletasin seda asja nii, nagu ma seletaksin ka praegu: ei, see ei ole Kreekale raha andmine, see on Kreekale raha laenamine ja seda tõendab intress. Ja intress tõepoolest on laenudel, mitte abil. Sotsiaalvõrgustikes uhuudiste seinal üles kasvatatud hullumeelsed viskavad mulle siiamaani nina peale seda, kuidas ma andsin Kreekale raha. Minu isik ei mänginud seal rolli, tegelikult oli see Eesti riik, kes osales kollektiivses tegevuses. Vähe sellest, kogu see aktsioon algas ammu enne meid ja ka 2010 ei olnud meie selle asja juures, vaid me liitusime selle kollektiivse tegevusega hiljem. Ja mitte midagi kahetseda ei ole. Selle investeeringu mõte oli investeerida majanduskeskkonda. See on hoidnud ära tohutud majanduskahjud sellest, kui turud kokku kukuksid, sellest, kui riigid ei saaks enam laenu, tohutud poliitilised kahjud, kui näiteks Kreekas või mõnes teises riigis oleks ekstremism võimule saanud. Kreekas me arutasime rahandusministritega seda ja need pilgud on mul meeles, kui murelikud olid inimesed … Palun lisaaega.

Palun, kolm minutit!

… laua taga ehk kui murelikud need riigid laua taga olid, kui nad kirjeldasid, millised alternatiivid Kreekas on. Oli fašistlik liikumine, mis tõstis pead nendes majandusraskustes, ja olid kommunistid. Mõlemaid põlati, kardeti ja leiti, et me peame kollektiivselt appi minema. Ja loomulikult, ainuüksi IMF‑i olemasolu, rahandusminister mainis seda, on hoidnud ära hilisemaid võlakriise. Riigid on saanud ennast rahastada. Aga tähtsamad veel – eriti eredalt käib see Kreeka kohta – olid need tingimused, millega nad laenu said. Need tingimused tähendasid väga totaalseid reforme ja minu rahandusministriaja kõige huvitavam osa oli see, kuidas me vaatasime nende riikide reformiplaane, kuidas neile seati tingimused ja kuidas nad vastu ajasid ning kuidas me neid veensime, et nad teeksid suured reformid ära. Mis on tulemus? Meie rollid on pöördunud. Kreeka on eeskujuliku eelarvepoliitikaga riik, aga vähe sellest, ta on ka teinud väga palju sisemisi struktuurseid reforme, mis väga on sarnanenud Eesti riigiehitusega, sealhulgas ka eelarve kärbete osas – täiesti nagu meilt oleks snitti võtnud. Ja maksutõusude koha pealt on programmiriigid hoidunud tulumaksu tõstmisest, aga käibemaksu tõstmisest mitte. Ja Kreeka, kuigi ta maksab või teenindab neid laene nii et kole, on sellega suurepäraselt hakkama saanud, tema majanduses on avanenud uus potentsiaal. Ja Kreeka on praegu kõige suurema majanduskasvuga Euroopa [Liidu riik] paari kuu vanuste andmete järgi. Nii et igal juhul on ESM olnud nii riigiti väga viljastav kui ka meie majanduskeskkonnale viljastav, Eesti on saanud sealt väga suurt kasu. Kuidas nende intressidega on? Jah, neid intresse mingil hetkel kustutati, aga need ei ole olnud kunagi primaarsed. Ja mingil määral, ma usun, maksab Kreeka neid siiamaani. Osa nendest kindlasti on kustutatud. See pole ka kunagi meie huvi olnud, need intressid oleksid laekunud ESM‑i, aga ESM‑i majanduspotentsiaalis ei ole kahtlust, seal kapitali on piisavalt. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Nii nagu eelnevalt tutvustasin, selle arutelu lõppemisel Riigikogu otsust vastu ei võta. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.