Ukraina sõda

Tänane kaheksas küsimus on samuti peaminister Kaja Kallasele. Küsib Riigikogu liige Mart Helme ja teema on Ukraina sõda. Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Kaja Kallas! Ukraina sõda on olnud selline sõjaratsu, mille peal te olete siin juba ligi kaks aastat ratsutanud. Aga nüüd on olukord niisugune, et kirjutavad juhtivad Lääne ajakirjad, ajakirjandusväljaanded, näiteks lugesin just Wall Street Journalit, et Ukrainas on seis väga halb ja Ukraina võib olla sunnitud rahu sõlmima või vaherahu sõlmima, ükskõik kuidas me seda nimetame, Ukraina võib kaotada veel alasid Venemaale ja Ukraina võib isegi kapituleeruda kõige halvemate tingimuste kokkulangemise korral. Vaatame, mis on nende uudiste tagajärjel sündinud meie lähipiirkonnas. Näiteks Soomes – jälgisin ühte Soome presidendivalimiste debatti, või isegi mitte debatti, vaid ühte ühte kandidaati ja tema seisukohti – umbes 50% inimestest arvab, et Soome võib sattuda sõtta Venemaaga. Soome presidendikandidaat ütles, et Soome peab kiireimas korras asuma ehitama ennast kindluseks, mis on valmis Venemaa rünnakut tagasi tõrjuma ja sellele vastu panema. Samasugune ühiskondlik debatt on käivitunud Rootsis, kus valitsuse tasemel kutsutakse üles kodanikke ka individuaalkorras valmistuma sõjaks. Nüüd, minu küsimus teile ongi järgmine: me oleme siin kogu aeg väitnud, et Ukraina sõdib meie eest … (Köhib.) Vabandust! Kuidagi hääl läks ära. Ukraina sõdib meie eest. Aga kui Ukraina sõda praegu lõpeb ühel, teisel või kolmandal moel, siis mis on sellisel juhul teie varuplaan Eesti jaoks?

Jaa, aitäh! Tahaks teile vett pakkuda, see tavaliselt …

Jaa, vesi on juba teel.

Aitäh!

Palun!

Kõigepealt ma tahan seda kommenteerida, et tõesti Soome ja Rootsi ütlevad, et nad nüüd valmistuvad selleks kindlustamiseks. Ma lihtsalt seda tahan üle rõhutada, et meie oleme Eesti piiri kindlustamisega tegelenud juba mitu aastat. Õnneks, hea meel on tõdeda, eelmisel aastal tulid uudised selle kohta, et see piir saab valmis kiiremini. See on minu arvates oluline sõnum inimeste jaoks. Nüüd, tulles teie küsimuse juurde, muidugi me hetkel kontsentreerime kogu selle jõu sinna, et Venemaa peab selle sõja kaotama. Nii nagu ütles ajaloolane Timothy Snyder, selleks, et riigist saaks parem riik, peab ta kaotama oma viimase koloniaalse sõja. Venemaa ei ole seda kunagi teinud ja seetõttu on tal sellised imperialistlikud püüdlused endiselt olemas. See tähendab seda, et praegu me peame keskenduma sellele, kuidas Venemaad poliitiliselt isoleerida ja toetada Ukrainat sõjaliselt nii palju, kui võimalik, et ta oleks võimeline rünnakut tagasi lööma. Kindlasti tegeleme ka vastutuse küsimusega, samuti Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtuga, sest Venemaa peab maksma nende kahjustuste eest, mis ta Ukrainas on tekitanud, aga ka inimesed, kes on süüdi kuritegudes, peab võtma vastutusele. Nüüd, muidugi on murekoht see: mis siis, kui tehakse selline nii-öelda lepe, et tõmbame joone vahele, ja justkui tekib näiline rahu. See rahu ei ole kindlasti püsiv, kui Venemaa ei kanna vastutust. See paus oleks Venemaa huvides, et ta saaks ennast koguda. Nüüd, meie valmistume kogu aeg. Me valmistume selleks, et olla valmis ennast kaitsma esimesel võimalusel, esimesest momendist. Seda teevad ka meie liitlased. Me teeme seda NATO-s, et meie kollektiivse kaitse plaanid toimiksid. Aga me teeme ka ise järjepidevalt investeeringuid enda kaitse tagamiseks. Me oleme teinud rohkem õppusi, et inimesi välja koolitada, ja me valmistume selleks. Ehk siis ei lähe seda mitte kunagi vaja. Sest agressorit provotseerib nõrkus, mitte tugevus. Kui me oleme piisavalt tugevad, siis ta ei võta sellist käiku ette.

Aitäh! Ja järgnevalt, Mart Helme, täpsustav küsimus, palun!

Jaa. No loomulikult me valmistume, see on ju selge, et me päris käed rüpes ei istu. Ma ei taha öelda, et Eesti ei ole mitte midagi teinud, et olla võimalikuks sõjaliseks kriisiks valmis. Küsimus on selles, kas meie kalkulatsioon vastab ka reaalsele olukorrale, mis võib kujuneda meile ülimalt ebasoodsaks. Ja ma pean silmas seda, et järgmisel nädalavahetusel on Taiwanis valimised. Hiina on teatanud, et iseseisvusmeelsete jõudude võidu korral on ta valmis rakendama sõjalist jõudu, et Taiwan tuua Hiina koosseisu. Seda olukorda ei jäta kindlasti kasutamata Põhja-Korea Lõuna-Korea vastu, seda olukorda ei jäta kindlasti kasutamata Iraan Iisraeli vastu. Ja Venemaa on juba teatanud, et konflikti korral Taiwani pärast Venemaa toetab Hiinat, kuna Hiina on toetanud Venemaad Ukrainas. Meil võib olla ühel hetkel tegemist ideaalse tormiga, kus meie tegelikult ainus arvestatav liitlane – see on Ameerika Ühendriigid – on lihtsalt niivõrd hõivatud. Peale selle lugesin ma just äsja uudist selle kohta, et Pentagoni laod on relvadest tühjad ja rohkem ei saa kusagile ega kellelegi midagi anda, sest sellisel juhul kannataks Ameerika Ühendriikide enda sõjaline võimekus. Nii et ma arvan, et minu küsimus on praegu selline: kas teie juhitav valitsus on paika pannud ka mingi konkreetse ajaraami, et sellise ideaalse tormi puhkemisel – ja see võib juhtuda kuude jooksul, mitte aastate jooksul – oleksime me võimelised oma iseseisvuse säilitama?

Jah. Kõigepealt ma võin kohe otse vastata sellele küsimusele: jah, me oleme teinud plaanid, kuidas me saame Eesti iseseisvuse säilitada. Aga ma lähen nüüd detailsemalt nende teemade juurde, mis te tõstatasite. Esiteks on väga õige see, mille te välja toote: agressioon toidab agressiooni. Kui see agressioon tasub ära, siis kõik need riigid, keda te nimetasite, teevad märkmeid, et see tasub ära ja järelikult tasub ka meil see käik ette võtta. Seetõttu on ülioluline, et meie vastuseis Venemaale on tugev, et meie ühtsus nii NATO-s kui ka Euroopas on tugev. Mis puudutab meie suurt liitlast, siis ma vaatasin äsja väga huvitavat dokumentaalsarja teisest maailmasõjast. Seal [oli juttu] ka Pearl Harborist ja Jaapani valest kalkulatsioonist, just selles mõttes, et arvestades, et Ameerikal on käed ka Euroopas tööd täis, saab ta võtta ette selle käigu. Seda muidugi Ameerika ei andestanud. Ameerika on suur ja lai ning valmis neid võitlusi pidama palju laiemalt. Muidugi ei saa me rääkida kõikide liitlaste eest, aga meil on NATO-s kokkulepped, mis puudutavad NATO territooriumi kaitsmist. Selge on see, et me teame artiklit 5, aga on ka artikkel 3, mis ütleb, et iga liikmesriik peab tegema kõik endast sõltuva selleks, et oma kaitset tugevdada. Kas ma saan kindlalt öelda, et me oleme mõelnud kõikidele elementidele, mis sellises täiuslikus tormis võivad ette tulla, ja oleme kõigeks valmistunud? Loomulikult võib seal olla väga palju selliseid elemente, mida keegi meist veel ei oska ette näha, aga nii palju kui me oleme saanud neid asju ette näha ja mingeid mudeleid teha, oleme me selliste asjadega arvestanud, ja mitte ainult Eestis, vaid tegelikult ka Euroopa tasandil.

Aitäh! Head kolleegid, kahjuks rohkemateks küsimusteks meil tänases infotunnis enam aega ei ole. Ma tänan Vabariigi Valitsuse liikmeid, ma tänan kõiki kolleege. Tänane infotund on lõppenud ja täpselt kell kaks me jätkame [oma tööpäeva] Riigikogu täiskogu istungiga.