Elektri hinnad

Jõudsime tänase seitsmenda küsimuseni, mis on samuti peaminister Kaja Kallasele, selle esitab Riigikogu liige Aleksei Jevgrafov ja teema on elektrihinnad. Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Soovin head uut aastat. Ja nüüd lähen küsimuse juurde. Käesoleva aasta 5. jaanuaril oli elektri börsihind Eestis 890,54 eurot megavatt-tunni eest. Nii kõrge hind oli veel ainult Soomes. Tuleb tõdeda, et nimetatud päeval olid need elektri hinna näitajad börsi kõrgeimad. Teistele riikidele pakuti elektrit oluliselt madalama hinnaga, näiteks Belgias ja Prantsusmaal oli elektri hind peaaegu kümme korda väiksem kui Eestis. Eesti puhul ei olnud 5. jaanuar eriline päev, kui võrrelda viimase kuu elektrihindasid. On selgelt näha, et Eestis on elektri hind pidevalt teiste riikide omast kõrgem. Enefit Poweri tegevjuht Andres Vainola ütles ERR-i portaalile antud intervjuus, et Soome valed otsused energeetikas on üks peamisi põhjusi, miks viimase kahe aasta jooksul on meie regioonis elektrivarustuskindlus halvenenud ja hinnad tõusnud. Soome söejaamu ei hooldatud ega remonditud ja juhitavaid tootmisvõimsusi on palju rohkem turult välja viidud, enne kui uus võimsus on turule tulnud. Andres Vainola sõnul on olukord laias laastus sama ka Balti riikides. Me oleme kahjuks isegi kehvemas seisus. Lugupeetud peaminister! Kas [nõustute], et teie juhitav valitsus võis ka halbu ja valesid otsuseid langetada? Ja mida valitsus kavatseb ette võtta selleks, et tagada Eesti elanikele taskukohane elektri hind? Võib-olla on aeg tõsiselt mõelda sellele, et Eesti peaks väljuma elektribörsilt.

Aitäh! Tõepoolest, üks selline päev on väga ekstreemne, aga hea meel on tõdeda, et inimesed on varasemast õppinud. Varem oli meil väga suur börsilepingute osakaal, aga nüüd on fikseeritud lepinguid sõlminud 65–70% inimestest. See tähendab seda, et nemad neid kõrgeid hindu maksma ei pidanud. Aga tulen konkreetselt teie küsimuse juurde. Need erakordselt kõrged elektri hinnad sellel päeval olid tingitud väga külmadest või ekstreemsetest ilmaoludest nii Eestis kui ka Soomes. Lisaks olid tootmisest väljas teatud Soome söejaamad. Üldiselt on meie ühendus Soomega, vastupidi, toonud ka meie hinda alla. Ma tahaksin väga ümber lükata teie väite, justkui oleks Eestis kallis elektri hind võrreldes teiste riikidega, see lihtsalt ei vasta tõele. 2023. aastal oli Eesti börsihindade poolest Euroopa Liidu riikide seas odavuselt seitsmes riik. Eestist madalamad börsihinnad olid tõesti Skandinaavias, Hispaanias ja Portugalis. Selle põhjus on just väga suur taastuvenergia osakaal. 2022. aasta keskmine elektri börsihind Eestis oli 192 eurot megavatt-tunni kohta, eelmisel aastal oli see 90,8 eurot megavatt-tunni kohta. Kui vaadata seda pilti, kus on toodud elektrihinnad 2023. aastal, siis on näha, et Euroopa Liidus keskmiselt oli elektri hind 21 senti kilovatt-tunni kohta, aga meil oli 15,7 senti. Ehk meil oli hind 25% odavam kui Euroopa Liidus keskmiselt. Mis puudutab seda, mida me teeme, siis me tõesti oleme väga palju poliitilist energiat kulutanud selleks, et tegeleda elektrivarustuskindlusega, mõelda välja, kuidas saada turule uusi taastuvenergiavõimsusi, kuidas meil oleks ka juhitavaid võimsusi just nendeks olukordadeks, kus tuul ei puhu ja päike ei paista, ja millised on lahendused salvestusvõimsusteks. Me oleme seda kabinetis korduvalt arutanud ja Kliimaministeerium on kokku pannud suure plaani, kuhu kõik need asjad omavahel sobituvad, et katta ka Eesti tipuvõimsusi.

Aitäh! Aleksandr Tšaplõgin … Aleksei Jevgrafov enne – vabandust! –, täpsustav küsimus. Jõudsite just registreerida. Aleksei Jevgrafov, palun!

Just. Aitäh! Austatud peaminister! Kuulates teie vastuseid minu hea kolleegi Anastassia Kovalenko‑Kõlvarti küsimustele, tekkis mul tunne, et teie arvates on Eesti majandus kasvutrendis ja tegelikult läheb kõik hästi. Paraku ma ei saa sellega nõustuda. Mind teeb murelikuks töötuse suurenemine ja ostuvõimekuse langus. Ebastabiilsed ning kõrged elektri hinnad mõjutavad otseselt perede igapäevast heaolu. Sellega olete vist nõus. Eelmise nädala lõpuks oli Ida-Virumaa töötuse määr tõusnud 13,4%-ni, 7. jaanuari seisuga oli Ida-Virumaal registreeritud 7585 töötut. Alates eelmise aasta septembrist on töötute arv maakonnas kasvanud enam kui 900 võrra. Teiste maakondadega võrreldes on Ida-Viru töötuse tase kaugelt kõrgeim: teisel kohal oleva Valgamaa töötuse määr on 11,8%, Eesti keskmine on aga 8,1% ning Eesti üldine töötute arv on 55 000 ja see näitaja kasvab. Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneli Teelahk ütles Põhjarannikule, et üldine töötute lisandumine on kiirenenud, sest töökohad kaovad korraga eri valdkondades tegutsevates ettevõtetes. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Ida-Virumaa esinduse juht Margus Ilmjärv leiab, et muu hulgas mõjutab ettevõtjaid töökohti kaotama ka uuest aastast kehtima hakanud kõrgem käibemaksu määr. Eriti mõjutab see teenindusettevõtteid, kes tegutsevad kohalikul turul. Austatud peaminister! Kas valitsusel on konkreetne plaan, kuidas olukorda just lähiajal päästa?

Jaa! Ma ei ole väitnud seda, et majandus on kasvutrendis. Vastupidi, ma olen möönnud seda, et see kõik teeb murelikuks. Ka Eesti Panga uuendatud prognoosid ütlevad, et kuigi alguses prognoositi, et 2024. aastal tuleb meil majanduskasv, on praegu prognoositud ikkagi mõõdukat majanduslangust. Ja see jätkub. Samamoodi on murettekitav kindlasti see prognoos, mida Eesti Pank ütleb, et tööpuudus hakkab kasvama. Praegu ta ei ole veel kasvanud – vastupidi, tööhõive on erakordselt kõrge. Jah, see on väga traagiline, kui mõni töökoht kaob, ja sellest ka ajakirjandus kirjutab, aga kui samal ajal luuakse sada töökohta juurde, siis sellest ei kirjutata. Aga kui me vaatame puhtalt numbritele otsa, siis tööhõive on meil erakordselt kõrge: meil on 700 000 hõivatut ja tööpuudus on meil kasvanud kogumis 2000 inimese võrra absoluutnumbrites. Nüüd, tulles Ida-Virumaa juurde, ütlen, et Ida-Virumaa on meil olnud eraldi murelaps, millele me oleme tegelikult väga keskendunud, et seal ei tekiks sotsiaal-majanduslikke probleeme. Esiteks on meil õiglase ülemineku fondi raha, mis on mõeldud seemnerahaks. Me võtsime tööle Ida-Virumaa eriesindaja, kelle ainus ja peamine ülesanne on tagada selle raha kasutuselevõtt. Mis on nende asjade mõte? Selle raha mõte on meelitada sinna investeeringuid, mis looks uusi töökohti. Just sellepärast, et see on meie mure, et inimesed kaotavad töö, ja [me peame hoolitsema selle eest,] et nad saaksid tööd samasuguses valdkonnas. Ida-Virumaal teatavasti on tööstussektor, kus töötavad väga töökad inimesed, kellel on väga spetsiifilised oskused. [Me tahame] meelitada sinna töökohti, mis vajavad samasuguseid töökäsi. Sellega me ka süstemaatiliselt tegeleme. Eraldi me meelitame Ida-Virumaale õpetajaid, makstes neile kõrgemat töötasu, et eestikeelsele haridusele üleminek kulgeks võimalikult valutult ja Ida-Virumaa lapsed saaksid eesti keele suhu. See võimaldab neil tegelikult ka töökohta leida ega jäta neid töötuks, sellepärast et neil on vajalikud oskused selleks, et kandideerida töökohtadele, mis nõuavad eesti keele oskust. Nii et me tegeleme nende muredega süstemaatiliselt. Lisaks, nagu ma olen juba varem öelnud, on meil 1,9 miljardit investeeringute raha. Me vaatame selle üle kohe nüüd jaanuari alguses ja tahame selle raha väga kiiresti Eesti majanduses kasutusele võtta, just selleks, et vähendada töötuse kasvamise riski.

Teie aeg!

… just selleks, et vähendada töötuse kasvamise riski.

Aitäh! Ja nüüd lisaküsimus. Aleksander Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Te siin rääkisite Eesti rahva heast elust, regionaalminister [rääkis] energiahindade stabiliseerimisest. Mõned numbrid: Narva-Jõesuu, korter 32 m2, küttearve 110 eurot; Loksa, korter 56 m2, küttearve 231 eurot; Aravete, korter 37 m2, küttearve 136 eurot. Kas teie arvates on see normaalne? Ja millega tegeleb Konkurentsiamet?

Jaa, sellel teemal võiks muidugi pöörduda teie selja taga istuva inimese poole, kes Narva teemasid paremini valdab. Sest küsimus on ju selles, millal Narva kehtestab ka kaugküttepiirkonna ja kas ta kavatseb seda teha, just selleks, et kehtestada üldplaneering ja et tekiks kaugküttevõrk. Need probleemid on kaua aega nii-öelda karjunud, see õnnetus on hüüdnud tulles. Enefit Poweri juht on öelnud, et neil on kavas valmistada Narva linna kütmiseks ette Balti Elektrijaama territooriumil terviklik lahendus, mis koosneb nii soojuspumbast, katlamajast kui ka soojuse salvestist. Seda plaani on käidud tutvustamas ka meil valitsuses. Kuivõrd meil on õiglase ülemineku fondi rahast ette nähtud ka Narva soojuse küsimuse lahendamiseks lisaraha, [tuleb arutada,] kuidas saaks seda kiiresti kasutusele võtta, et seda küsimust lahendada. Aga tõesti tuleb tõdeda, et aastaid on probleem kasvanud ja nüüd on see mure käes.

Aitäh! Lõpetame tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise.