Ситуация и развитие Nordica и связанных с ней компаний

Tänane viies küsimus on kliimaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Rain Epler, teema on Nordica ja seotud ettevõtete olukord ja arengud. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Soovin ka teile tegusat alanud aastat. Teie olete laia profiiliga minister, teilt saab küsida nii mullaelustiku ja metsaraie kui ka teedeehituse ja lennunduse kohta. Paar valdkonda veel, ja varsti ei ole teistel ministritel vaja tullagi, aga püsime täna lennunduse juures. Mul on tegelikult selline avatud küsimus. Rääkige ausalt ära, kuidas on siis olukord Nordicas ja sellega seotud ettevõtetes. Soovitatakse selliseid avatud küsimusi küsida, siis saab vastaja põhjalikult vastata. Mõned sellised suunavad märksõnad. Millal erikontrolli lõppraport valmis saab ja kas seda siis viivitamatult ka Riigikogu liikmetele tutvustatakse? Kas vaheraporti põhjal on teie hinnangul põhjust nõudeid esitada nõukogu või juhatuse liikmete vastu? Kas vastab tõele see tempo, millele viitas ERR-ile antud intervjuus Sander Salmu, kui ta ütles, et jaanuaris tahaks juba mõne ostjaga lepinguni jõuda? Ja kui see vastab tõele, siis milliseid ettevõtteid see puudutab, kas kogu seda [Transpordi] Varahaldust, Nordicat ja Xflyd või mõnda neist? Kas te saate omalt poolt kinnitada, et ostuhuvilistega ei ole seotud inimesed, kes on viimase kolme aasta jooksul Nordica juhtimises osalenud? Kui palju riik tulu võiks loota? Ja nii edasi. Aga jah, põhiküsimus ongi nii avatud, nagu ta oli ette saadetud: milline on tänane seis ja millised on perspektiivid?

Aitäh! Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Hea küsija, teile samamoodi tegusat aastat! Loodame, et see aasta läheb, nagu te kirjeldasite, avatud meelega, ja püüame siis olla mõistvad. Nordica üldisest olukorrast. Avalikkusele on suur hulk selle ettevõttega seotud informatsiooni olnud ju kättesaadav. Eks ajakirjandus seda jälgib, meie samamoodi. Ja tänased tähtajad – püüdes kõiki neid küsimusi jälgida, mis te küsisite: meie vahearuanne on Kliimaministeeriumile tulnud, see tuli detsembris. Vahearuanne kirjeldab seda, seal on ülevaadet sellest, mis on ettevõttes toimunud, millistele küsimustele võiks ja tuleks rohkem tähelepanu pöörata. Meie omalt poolt oleme vahearuande üle vaadanud, kohtunud selle aruande tegijatega ja ilmselt veebruari teisel nädalal – vähemalt praegu on nii planeeritud – on erikontrolli lõpparuanne ka kättesaadav, vähemalt meile peaks olema. Sealt edasi, mina arvan küll, jah, see on minu isiklik veendumus, et see, mis pole ärisaladus või mida on võimalik selle alt välja võtta – ja ma arvan, et enamikku on –, peaks olema kättesaadav avalikkusele parlamendile. Selles on mitmeid erinevaid nüansse. Juba seda erikontrolli vahearuannet vaadates – see viitab vajadusele ettevõtet paremini juhtida, küsimusi küsida, küsimustele vastuseid otsida ja nii edasi. Nii et see on kindlasti õpetlik materjal. Nordicast endast. Jah, see on teada, aga lihtsalt üldsusele selgituseks paar sõna. Omal ajal Nordica asutamisel oli ühiskondlik kokkulepe kahes asjas: tegemist on Eestist lennuühendusi hoidva ettevõttega, et Eesti majanduse ja Eesti inimeste jaoks oleks võimalikult palju otseühendusi, sest ma arvan, et igaüks mõistab, kuivõrd praegu on majandusolukord kogu Euroopas keeruline, et kui sa tahad siia maailmanurka saada investeeringuid ja ettevõtjaid, siis ongi veidi iseäralik öelda: "Tere tulemast Eestisse! Aga kõigepealt lennake Riiga." See peaks ikkagi siitkaudu käima. Nii et seetõttu see panus, et Eestist ühendusi hoida, on igati mõistlik. Mis tahes näited ka Eesti sees: me maksame ühistranspordile kümneid ja sadu miljoneid peale, sest see tegelikult on vajalik. Erastamise puhul on need tähtajad sellised, et jaanuari jooksul erastamisettevõte Superia suhtleb erinevate huvilistega. Vähemalt praegu on seatud eesmärk jõuda selleni, et mittesiduvad pakkumised esitatakse 26. jaanuariks. Seejärel saab kontrollida, kes on pakkumiste esitajad ja kas pakkumisi üldse tuleb. Mina soovitan avalikkusele mitte rajada suuri ootusi sellest ettevõttest kasu teenimisele, vaid pigem Eesti riigile mittestrateegilise ettevõtte erastamisest tulevale kasule.

Teie aeg. Aitäh! Rain Epler, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Ma saan aru, et see avatud küsimus tegelikult katabki nii laialt seda teemat, et nüüd te saategi jätkata veel kolm minutit. Ma täpsustan: kui me räägime võimalikust mittesiduvate pakkumisteni jõudmisest, siis milliseid ettevõtteid see eesmärk puudutab? Kas ühte või mitut nendest ja milliseid? Teiseks, nii ostuhuviliste mõttes kui ka mõneti võib-olla ka riigi mõttes, kas see tegevuste järjekord ei peaks olema ikkagi selline, et see erikontrolli lõppraport on enne valmis, sellest tulenevad järeldused on teadmiseks võetud ja vajaduse korral on vajalikud tegevused ette võetud ning alles seejärel saab müügi juurde minna? Ja kolmandaks küsin veel teie hinnangut praeguse info põhjal. Nagu te ütlesite, et on põhjust küsimusi esitada ja saada vastuseid, ka selle kohta, mis puudutab ettevõtte juhtimist. Kas varasematele juhtidele on põhjust ette heita tõsiseid juhtimisvigu ja kas sellest tulenevalt tuleks riigil ette võtta ka nõuete esitamine?

Aitäh, austatud küsija! Kõigepealt sellest järjekorrast. Jah, kui ettevõte oleks strateegiline ja ta hoiaks Eestist ühendusi, siis me võiksime kaaluda seda, et me paneksime sellesse lisaraha juurde, nagu oli ettevõte viimase juhatuse plaan – enne, kui ajutine juhtimine tuli palgata ettevõttesse. Siis me paneksime sinna lisaraha nende ühenduste hoidmiseks. Täna, nagu on avalikkusele ja kõigile turuosalistele teada – ma siin midagi uut või üllatuslikku ei ütle sellega –, on majandusolukord sellele ettevõttele keeruline. Seetõttu tuleb neid tegevusi, muu hulgas erikontrolli, mis meie jaoks annab selle tagasiside, kuidas riik omanikuna on ettevõttega suhestunud, kuidas näiteks seesama nominatsioonikomitee nimetatud nõukogude süsteem on toiminud, kuidas need nõukogud on jälginud omanike huvide kaitsmist, mida on teinud juhatus ja nii edasi. Ma ütleksin nii, et võib-olla on märksõnad, mis sellest vaheraportist tulevad, tegelikult ikkagi sellised üldisemad: uute ja olemasolevate projektide halb juhtimine, sealhulgas riskijuhtimine, projektide puudulik finantsjuhtimine ja huvide konflikti olukorrad. Nii et selles me igal juhul peame selguse saama. Ütleme nii, et kui – seda me valitsuses arutasime, ka peaminister küsis sedasama – on põhjust kellelegi nõue esitada, siis seda kindlasti tehakse. Ja kindlasti konsulteerime Eestis õiguskaitseorganitega, kui selline vajadus peaks kerkima, aga me ei taha rutata sündmustest ette, esitades kindla väite, et see täpselt nii on olnud. Huvide konflikt võib olla ka selline, et selle baasilt ei ole võimalik kellelegi nõuet esitada, aga see on ikkagi nähtav ja küsitav. Nii et see on tegelik seis. Kui küsida selle erastamise kohta, siis ütleme nii, et ma siin ootusi juhiks pigem allapoole. Veel kord: selles ettevõttes on ka COVID-i ajal antud riigiabi sees. See mingil määral piiritleb, mida seal on võimalik müüa ja millistel tingimustel. Eks siis turuosalised ise peavad otsustama, mille vastu neil on huvi, sest Eestil on lennunduses ju kaks ettevõtet: üks on Nordica, mis omal ajal loodi, mille eesmärk oli neid opereerimisriske, mis nüüd on realiseerunud, kanda, ja teine on Transpordi Varahaldus, milles on lennukid ehk varad. Nad on mõnevõrra äriliselt omavahel seotud, sest üks liisib varasid teisele, aga siiski varade pool on oluliselt likviidsem ja erastatavam kui see operatsioonide pool. (Hääl saalist.) Me ootame, mis on nende turuosaliste, huviliste pakkumised, ja siis seejärel saame otsused teha, sest ega meie huvi ei ole kumbagi strateegiliselt omada, kui nad Tallinnast või üldse Eestist lendamist ei taha.

Aitäh! Nüüd üks lisaküsimus. Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ilusat poliitaasta algust meile kõigile siin! Jätkame siis nõndanimetatud avatud küsimustega Nordica teemal. Minu küsimus lähtub sellest, et kui nüüd vaheraport on saabunud ja 26. jaanuariks on planeeritud nende mittesiduvate pakkumiste kokkuvõte saada ja kõik need huvilised ümber laua korjata või ühte kasti panna, siis on näha, palju neid tahtjaid on ja millised pakkumised nad teevad. Minu mure on aga selles, et kas ilma lõppraportit ootamata seda mittesiduvat pakkumist tehes ei või pärast välja tulla, et see on selline mitteläbipaistev tegevus, kus lõppraportijärgselt võivad ilmneda hoopis teistsugused lahendused, kas või seesama mingi nõude esitamine. Ja kas siis pärast ei või juhtuda nii, et peale müügi teostumist, ilma et meil mingeid ootusi oleks, tuleb välja, et hoopis ettevõte muutub äkitselt nii kasumlikuks, et tegevused saavad jätkuda ja pakutakse seda ühendust Tallinnast maailma teistesse riikidesse?

Aitäh, hea küsija! Ma nägin rõõmsat muiet seda küsides teiegi näol ja teie taga kolleeg Rain Epler naeris juba laiemalt. Kui selline fenomen tõesti peaks juhtuma, et pärast võimalikku erastamist või halvemal juhul selle ettevõtte lõpetamist põhjusel, et ta ei saa ise hakkama, muutub Tallinnast otse lendamine mingis võtmes väga kasumlikuks, siis ma arvan, me siin saame tunnistada ise väikest imet ja rõõmu. See oleks kindlasti suurepärane uudis tegelikult. Eks lennunduses on nagu igal pool mujal küsimus ikkagi mastaabis, vahendite võimalikult efektiivses kasutuses ja nii edasi. Ettevõtte enda erastamise puhul me oleme valitsuselt selle mandaadi saanud koos Rahandusministeeriumiga ja seda viib läbi konsultatsiooniettevõtte Superia, mis on üsna kogenud ettevõte ostu- ja müügitehingute alal. Tegemist ei ole võimalike ootamatustega ka nende jaoks selles protsessis. Nii et selles müügiprotsessis praegu oodatakse erinevaid pakkumisi. Esimeses komplektis ei ole TVH ehk Transpordi Varahalduse varade müük, aga kui selleks tuleb ka soodne pakkumine, siis võib needki sellesse müügiprotsessi lisada. See müügiprotsess on kaheosaline. Kõigepealt ei ole tehtud esimeses etapis tavapäraseid finantsõigusanalüüse, vaid on kindlaks tehtud kõige olulisemate lepingute andmestik ja selle pinnalt tulevad potentsiaalsetelt huvilistelt esmased hinnapakkumised. Üksnes huvitatud ettevõtetega viiakse teises etapis läbi põhjalikumad analüüsid. Nii et kõigi puhul, kes tulevad ostma – me eeldame, et nad on kutsealal pädevad, vajadusel kaasavad eksperte ja nad teavad, mida nad ostavad. Ma olen täiesti kindel, et kõik, kes plaanivad investeerida raha lennundusse, saavad kasutada nii tasulisi Eesti ajakirjanduse tellimusi kui ka rahvusringhäälingust täiesti tasuta lugeda uudiseid Nordica käekäigu kohta. Kogu see informatsioon on kõigile täiesti vabalt kättesaadav ja kui seegi pole piisav, siis saab vaadata tänase infotunni ülekannet. Kogu see informatsioon saab siit neile teatavaks.

Aitäh! Lõpetan tänase viienda küsimuse käsitlemise.