Arupärimine maksupaketi terviklike mõjude kohta (nr 443)

Liigume järgmise arupärimise, 12. päevakorrapunkti juurde. See on Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi ja Tanel Kiige 13. mail 2023. aastal esitatud arupärimine maksupaketi terviklike mõjude kohta, mis kannab numbrit 443. Arupärimisele vastab haridus‑ ja teadusminister Kristina Kallas. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Vadim Belobrovtsevi, et ta arupärimist Eestimaa avalikkusele tutvustaks. Palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Selle arupärimise me koostasime juba eelmise aasta maikuus. Nüüd on käibemaksu tõus juba reaalsuseks saanud, seda ongi tõstetud 10% võrra ja see on [nüüd] 22%. Koalitsioonilepingus sätestatud maksumuudatuste kiirustades läbisurumine on meie meelest Eesti majandusele väga kahjulik. Sellest on rääkinud ka ettevõtjad väga erinevatest valdkondadest. Samuti on kõlanud, et käibemaksu tõstmine vähendab tarbimist, sest kõrgem hind sunnib tarbijaid vähem kulutama, mis võib negatiivselt mõjutada ettevõtteid, kellel oli raske majanduslik olukord juba eelmisel aastal. Lisaks võib negatiivseid tagajärgi põhjustada ka tulumaksureform, mida planeeritakse järgmiseks aastaks. Erinevad sektorid on selle maksutõusu pärast kas juba kannatanud või hakkavad meie arvates kannatama lähitulevikus. Kui valitsus soovib selliseid maksureforme teha, võiks neid teha ikkagi hoolikamalt ja põhjalikumalt läbi mõeldes. Kui niimoodi kiirustada, siis võib tekkida olukord, kus ei arvestata kõigi võimalike kaasnevate tagajärgedega ja seetõttu võivad need muudatused olla kahjulikud nii ettevõtetele kui ka inimeste toimetulekule. Eksisteerib reaalne oht, et ootamatud maksutõusud vähendavad majandusaktiivsust ja toovad kaasa eelarvelaekumiste vähenemise. Sellest lähtuvalt ja seoses eeltooduga soovime küsida lugupeetud haridusministrilt tema valitsemisala kohta. Millised on tema hinnangul maksupaketi mõjud just sellele vastutusvaldkonnale ehk haridusele ja teadusele? Milline on mõju tema juhitavale valdkonnale, mis tuleneb turismisektori konkurentsivõime olulisest kahjustamisest? Käibemaksu ja tulumaksu tõstmine mõjutavad kindlasti eraisikute toimetulekut ja majanduslikku aktiivsust. Kas tema arvates jääb tema vastutusvaldkond sellest puutumata? Milliseid meetmeid ta kavandab, et leevendada maksupaketi negatiivseid mõjusid oma valitsemisalas, kui ta arvab, et sellised negatiivsed mõjud on seal olemas? Milliste huvirühmadega on ta konsulteerinud enne nende laiaulatuslike maksumuudatuste tegemist? Sellised on küsimused ja ootame neile vastuseid.

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli haridus‑ ja teadusminister Kristina Kallase, et ta arupärimisele vastaks. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Hea arupärija! Olen ka sellel [teemal] juba varem vastanud, arupärimisele eelmisel korral vastates. Vastan ka seekord hea meelega, aga vastan hästi lühidalt. Väga lihtsal põhjusel. Esiteks sellepärast, et otseselt haridusministeeriumi allasutuste ehk ka riigikoolide ja kutsekoolide kulusid käibemaksu tõstmine oluliselt ei tõsta, sest kõigi riigiasutuste kulud, sealhulgas riigikoolide kulud, on eelarves arvestatud ilma käibemaksuta. Käibemaksuarvestus käib paralleelselt ja nende kulude tõusmisel ei ole otsest mõju meile koolipidajatena, meie kuludele. Meie kulud selle [tõttu] oluliselt ei tõuse. Kohalikele omavalitsustele, kes ei ole küll meie allasutused, aga võib öelda, et nad on haridusvaldkonna osapooled, siin mõju kindlasti on. Nagu ma ütlesin, kuna hariduskulude osakaal on omavalitsuste eelarvetes progresseeruvalt kogu aeg kasvanud, viimase kümne aasta jooksul päris märkimisväärselt, siis tõenäoliselt on kõikvõimalike sisseostetavate teenuste ja kaupade puhul mõju omavalitsustele siiski päris märkimisväärne. Numbrit ma kahjuks teile öelda ei saa, sest me ei ole eraldi haridusvaldkonnas arvutanud kaupade ja teenuste sisseostu mõju omavalitsuste eelarvetele eraldi, aga üldise mõju on regionaalministeerium välja arvutanud. Tulumaksu puhul, mille muudatused jõustuvad järgmisel aastal, nagu te teate, on tegemist üheaegselt nii maksu langetamise kui ka maksu tõstmisega. Tegelikult on selle maksu langetamise mõju haridusvaldkonna töötajate sissetulekutele suurem kui maksutõusu mõju ehk järgmisel aastal, 2025. aastal õpetajad ja lasteaiaõpetajad tulumaksulangetusest sissetulekutes võidavad. Selles mõttes, et nemad on need, kes maksulangetuse [tõttu hakkavad saama] suuremat netotulu. Aitäh!

Hea minister, aitäh! Teile on ka küsimusi. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud minister! Kahjuks saab arupärimise käigus esitada ainult ühe küsimuse. Ma jätkan sealt, kus ma eelmise arupärimise juures pooleli jäin. Tegelikult see hariduse küsimus ja õpetajate palga tõusu küsimus puudutab ka seda arupärimist. Mind riivas just see koht, kus te mainisite, et kohalikud omavalitsused on süüdi selles, et õpetajad ei saa oma palgatõusu kätte, et justkui kohalikud omavalitsused kasutaksid seda riigi eraldatud raha kõigeks muuks kui palgatõusuks. Esiteks on see muidugi päris tõsine süüdistus, aga teiseks see võib-olla näitab, et riik ei eraldagi haridusse piisavalt raha ja väiksemad omavalitsused peavad tegema päris keerulisi valikuid. Te mainisite, et nüüd te soovite istuda ühise laua taha mitte Reemo Voltriga, vaid omavalitsustega. Kas see ei ole samm selleks, et veeretada vastutus omavalitsustele, et nemad leiaksid täiendavaid vahendeid, mitte et riik hakkaks seda tegema? (Juhataja helistab kella.)

Aitäh! On suhteliselt tulutu tegevus, ma arvan, ja suhteliselt asendustegevus vaielda selle üle, kes on süüdi selles, et õpetajate palk on selline, nagu ta on. Oma eelmises etteastes ma kohe kindlasti mitte ei öelnud, et selles on süüdi omavalitsused. Ma igaks juhuks kordan üle, võib-olla selleks, et ei jääks valet muljet. Ma ütlesin, et see, milliseks kujuneb õpetaja reaalne palk, milliseks kujunevad õpetaja reaalsed töötingimused ja tema töökoormus, ei ole see, mida meie haridusministeeriumis otsustame või saame kuidagigi juhtida. Tänases olukorras seda hooba meil ei ole. Seda otsustab ja juhib koolipidaja ehk kohalik omavalitsus, tema määrab õpetaja koormuse, tema määrab sellele koormusele vastava palga ning omavalitsuse piires palgamudeli ja koormusarvestusmudeli. Kõik see on omavalitsuste teha. Selleks, et me saaksime ära lahendada õpetajate ühe suurima mure, mis on ülekoormus ehk antud palga juures väga suure hulga lisatööülesannete täitmine, mida palga puhul ei arvestata, ei piisa sellest, et õpetajad istuvad haridusministeeriumi või haridusministriga laua taga. Sellest ei piisa, sest reaalne töötingimuste seadja ja kokkuleppija ja tegelikult ka tööandja, õpetajate tööandja on kohalik omavalitsus. Selle tõttu on oluline, et need läbirääkimised oleksid – ma parandan teid – mitte minu ja Reemo Voltri vahel, vaid kolmepoolsed, kus laua taga on haridusministeerium, kohalikud omavalitsused ja õpetajate ametiühingud. Kolmepoolselt on võimalik leida need kokkulepped, mis on seotud õpetajate karjäärimudeliga, õpetajate palgamudeliga, õpetajate koormuse arvestusega, sellega, kui palju peaks sel juhul haridusministeerium ehk riik – tegelikult isegi mitte haridusministeerium, vaid Vabariigi Valitsus – eraldama riigieelarvest palgatoetust ning kuidas peaks see palgatoetus realiseeruma õpetajate reaalseks palgaks, milline peaks olema koormus. Seda on võimalik loomulikult omavalitsustele väga konkreetselt ette kirjutada: meie anname teile sellise summa, selle summa eest teeb õpetaja nii palju kontakttunde, teie peate talle välja maksma sellise palga. Aga sel juhul ei saa me enam rääkida kohalikust omavalitsusest kui koolipidajast ja kohaliku omavalitsuse autonoomiast koolipidamisel, sest sel juhul on koolipidaja riik. Ehk siis riik võtab õpetaja tööle ja riik määrab õpetaja palgamäära, nagu on praktika väga paljudes riikides. Väga paljudes riikides on see praktika, et kooli majakarpi ja koolivõrku haldab omavalitsus, aga õpetajad on riigi palgal ja riik maksab neile palka. Ka see on olukord, mida võime arutada. Mina isiklikult seda ei poolda. Ma pooldan jätkuvalt seda, et omavalitsustel oleks koolipidajatena väga suur autonoomia otsustada, kui palju neil on koole, kui palju neil on õpetajaid, millised on õpetajate tööülesanded, kuidas need varieeruvad ja diferentseeruvad koolipõhiselt. See on olnud Eesti haridussüsteemi väga suur tugevus ja me peaksime seda hoidma. Selle tõttu ei saa mingi arutelu õpetajate töötingimuste, koormuse ja palgaarvestuse üle toimuda ilma kohalike omavalitsusteta.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Mina tulen tagasi meie arupärimise teema juurde. Te räägite, et tänu nii-öelda tulumaksureformile, tänu sellele, et seda [maksu] tõstetakse järgmisel aastal arvatavasti kahe protsendipunkti võrra ehk samamoodi 10% võrra, tänu sellele õpetajate palgad suurenevad. Ma arvan, et õpetajatel oleks selle üle loomulikult hea meel. Aga kas te saaksite lahti seletada, kuidas see konkreetselt toimub?

Aitäh! Jaa. Suureneb õpetaja netotulu. Ehk mitte õpetaja palk ei suurene, mitte õpetaja arvestuslik palk ei suurene, vaid suureneb õpetaja netotulu. Õpetajale jääb maksulangetuse võrra rohkem raha kätte, rohkem raha on palgapäeval kontol.

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi teile ei ole.

Aitäh!

Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Arupärimisele on vastatud.