Arupärimine kulude tõusu kohta (nr 354)

Järgmine päevakorrapunkt on Riigikogu liikme Aivar Koka 13. mail 2023. aastal esitatud arupärimine kulude tõusu kohta, arupärimine nr 354. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Aivar Koka, kes on kenasti olemas. Palun!

Aitäh, Toomas! Austatud minister! Head kolleegid! Ma pean tunnistama, et see arupärimine on tehtud küll kevadel ja sellest ajast on palju vett merre jooksnud, aga küsimused on ikkagi samad. Tänaseks on vastu võetud meeletu hulk maksude pakette. Kui vaadata kõiki makse koos, siis maksude kogusumma erinevate meetmete kaudu läheneb poolele miljonile eurole. Aga need küsimused on olulised selles mõttes, et selle aasta 1. jaanuarist on juba käibemaksu tõus olemas. Maikuust muutuvad ka kütuseaktsiisid, rääkimata erinevatest muudest maksudest. Ja minu mure on kohalikud omavalitsused. See [puudutab] just regionaalministri valdkonda, kuidas omavalitsused hakkama saavad. Me teame, et vähemalt kolmandik omavalitsustest on rahalistes raskustes. Paljud püüavad oma laene refinantseerida, võtta laenupuhkust, et kuidagi järgmise aasta sügiseni vastu pidada, et näidata, et siis tulevad valimised, kõik on hästi. Tegelikult on olukord keeruline. Siia juurde, kui minister lubab, on mul veel üks küsimus kokkuhoiu kohta. Mida PRIA aasta lõpus tegi? Põllumeestele nad ei suutnud raha välja maksta, aga 600 000 eurot preemiat suutsid küll maksta. Kas tõesti on olukord niimoodi, et kui töö jääb tegemata, [siis preemiat ikka makstakse]? Me kõik teame jah, et seaduse järgi on lubatud maksta selle aasta suveni neid toetusi, aga tegelikkuses on ju nii, et põllumehed olid kokku leppinud teatud masinate-seadmete ostud või laenude tagasimaksed ja nad teadsid, et detsembrikuu lõpuks saavad nad alati selle raha kätte. Nüüd peavad paljud neist ootama veel sellel aastal. Samas maksti välja jõulupreemiad. Me näeme, kust kohast on võimalik kulusid kokku hoida. Kui töö on tegemata, siis minu arvates eraettevõttes ju preemiaid ei maksta. Aga riigiettevõtetes, me näeme, erinevates ministeeriumides ja ministeeriumide allasutustes seda tehakse. Kui vähegi võimalik on, siis ma palun, et minister ka sellele küsimusele vastaks. Aitäh!

Suur tänu, auväärt kolleeg! Palun nüüd kolleegi arupärimise küsimustele vastamiseks Riigikogu kõnetooli minister Madis Kallase. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Hea arupärimise esitaja! Tõesti, nii nagu te oma küsimuses viitasite, on maikuust alates päris palju otsuseid tehtud ja ka erinevaid analüüse tehtud. Esimene küsimus: "Kas teie ministeeriumis on läbi viidud mõjuanalüüs, mil määral maksutõus ministeeriumi ja selle allasutuste kulutusi suurendab?" Vastavad analüüsid, mis puudutavad ka käibemaksu, tegi ennekõike küll Rahandusministeerium, aga ka meie ministeerium vaatas üle mõjud, ka kohalike omavalitsuste vaates, vaatas üle, kuidas see võiks mõjutada meie toiduhindasid. Selles mõttes ei ole siin midagi varjata, et teenuste hindasid võib 2% suurune maksutõus mõjutada – pigem mõjutabki, kui võib mõjutada – ja see on selge mõju. See [mõju], et 2%-line käibemaksu tõus kajastub tarbijatele lõpphindades toidupoes – ehk toiduainetööstusele on otsene mõju ennekõike läbi kallimate hindade poes –, on ka olemas ja seda me kindlasti ei eita. Aga me saame öelda, et kindlasti tavapärases praktikas saab meie ministeerium parema analüüsi kätte, kui on esimesed mõjud reaalselt kohal. Selle aasta jooksul me kindlasti monitoorime mitmeid ja mitmeid kordi, kuidas see mõjutas nii põllumajanduse poolt kui ka regionaalset poolt. "Kas kavatsete vajamineva täiendava raha küsida juurde eelarveläbirääkimistel või minna kärpimise teed?" Eeldades, et selle tõttu on mingid täiendavad kulud kohalikel omavalitsustel, oleme meie Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga juba protsessi käigus esitanud mitmeid erinevaid ettepanekuid, mismoodi võiks kohalikke omavalitsusi veel toetada ja rahastada, just lähtuvalt sellest, et Eestis on äärmiselt suur regionaalne ebavõrdsus. Me teame, et just Harjumaa, Tartu ja Tartu linna lähiümbrusest kaugemates piirkondades on äärmiselt keerulises situatsioonis kümned kohalikud omavalitsused. [Meie soov on] ühiselt – tugevamad linnad, tugevamad vallad – hallata oma maksubaasi niiviisi, et ühelgi kohalikul omavalitsusel ei oleks probleeme ei teie viidatud laenude tagasimaksetega ega ka väga olulise nüansina näiteks Euroopa Liidu struktuurifondi vahendite omaosaluse leidmisega. See on samamoodi osutunud paljudele juba problemaatiliseks ja selle kaudu soodustame me omakorda veel regionaalset ebavõrdsust, kuna igas piirkonnas ei suudeta enam kõigis meetmetes osaleda. Ja kindlasti me vaatame see aasta üle, nagu vaatasime ka eelmine aasta, kust kohast on võimalik ministeeriumisiseselt kärpida. Ka üks meedias palju tähelepanu saanud kärpekoht oli seotud otseselt meie, põllumajandusministeeriumi koduks olnud hoone vabastamisega. Me kolisime alates selle aasta algusest nii-öelda ühisministeeriumi hoonekompleksi. Eks neid kohti on veel, kus kokkuhoidu tuleb leida, ja kindlasti me ka leiame, kuidas leida tuge just kohalikele omavalitsustele. "[…] kas on plaan tagasi tõmmata tegevuste ja investeeringute või tööjõu pealt?" Kindlasti, veel kord on palutud ära kaardistada kõik tegevused ja investeeringud, mis meie ministeeriumi haldusalas igapäevaselt toimuvad. Kui on näha, et kusagil on võimalik neid teha väiksema ressursi[kuluga] ja väiksema inimeste arvuga, siis kindlasti seda me teeme ja neid kokkuhoiukohti ka esitleme. Lisaks oleme koostöös allasutustega juba hakanud ette valmistama nulleelarve arutelusid. Esimesed koosolekud on toimunud [sel teemal], mismoodi vaadata selle abil veel kord kriitilise pilguga üle kõik vajalikud tegevused, kõik vajalikud investeeringud ja ka nendeks [kuluvad] ressursid, et need kõik oleksid tasakaalus just sellega, mismoodi see peaks olema meie ministeeriumi vaates, et oleks maksumaksja raha võimalikult efektiivne kasutamine. Enne, kui ma vastan teie küsimusele PRIA kohta, ütlen ma veel kord seda, et meie vaatame kogu tervikut, mis puudutab erinevaid maksutõuse. Seetõttu on alati oluline märkida, et vastukaaluna on kindlasti tähtis, et alampalk on selle aasta algusest märkimisväärselt suurem, kui see oli aasta varem. See on kindlasti oluline, et inimestel, kes saavad Eestis alampalka – loodetavasti on neid iga aasta üha vähem ja vähem –, oleks [palk] tunduvalt suurem, kui see oli eelmisel aastal. Ja see aasta see nii on. Teise asjana ma rõhutaksin veel kord kohalike omavalitsuste rahastusmudeli muudatuste vajadust. Mul on hea meel, et ka need kohalikud omavalitsused, kellel on mõnevõrra parem seis tänu sellele, et seal on elanikkond pidevalt kasvanud, seal on ettevõtlust, seal on oluliselt rohkem investeeringuvõimekust, mõistavad, et me peame riigina ühiselt koos kohalike omavalitsustega midagi ette võtma. Valikud on hetkel lihtsalt väga ahtad. Meil on valida, kas me suuname täiendavaid vahendeid nendele kohalikele omavalitsustele, kes toetust või abi vajavad, riigieelarvest, või, teine variant, me jagame ümber teatud kasvu nendelt kohalikelt omavalitsustelt, kellel on mõnevõrra parem seis ja kes saavad hakkama. Kahjuks on praegu meil valikus ainult see teine, kuna maksutulu ega täiendavate toetuste pealt ei ole võimalik riigieelarvest vahendeid leida, samal ajal kui meil on pooleli õpetajate palgatõusu läbirääkimised ja nii edasi ja nii edasi. Need on rasked ja keerulised valikud, aga üheskoos kohalike omavalitsustega peame me mingid lahendused leidma, kui me tahame, et igal pool Eestis elu jätkuks. PRIA koha pealt, mis puudutab toetuste väljamaksmise problemaatikat eelmise aasta lõpus ja preemiate teemat, pean esmalt ütlema, et esialgu oli oht, et eelmise aasta lõpu seisuga jääb 2700 põllumajandusettevõtjal toetus saamata, suurusjärgus 40 miljonit eurot, ja siis [hiljem] oli meie prognoos, et see jääb saamata umbes 280 ettevõttel. Hea meel on tõdeda, et lõpuks jäi see number alla 100. PRIA ja kõik tema partnerettevõtted, kes ühel või teisel moel olid nende uute IT‑lahendustega seotud, suutsid ikkagi olukorra eelmise aasta lõpuks niivõrd hästi ära lahendada, et tegelikult eelmise aasta lõpuks sai suurem osa, ülekaalukas osa ettevõtjaid oma toetused kätte. Sest meie nii ministeeriumi kui ka PRIA vaates väga üheselt ja selgelt adusime probleemi tõsidust, [seda,] kui palju on [toetused] seotud liisingumaksetega, laenumaksetega, palkade väljamaksetega, elektriarvete tasumisega ja nii edasi ja nii edasi. Oli vaja leida kiired ja kohesed lahendused. Ja sellest lähtuvalt on vähemalt hetkel olukord nii-öelda normaliseerunud ja toetused on välja makstud. Mis puudutab preemia maksmist, siis olen nõus, et samal ajal, kui ühiskond arutab probleemi, et tuhandetel põllumajandusettevõtjatel jääb toetus saamata, [mõjub üllatavalt] uudis, et PRIA maksis arvestatavas mahus preemiaid oma töötajatele. Aga ma ikkagi viiksin need [asjad] omavahel lahku. Esiteks, PRIA on maksnud ka varasematel aastatel preemiaid. [Teiseks], PRIA erinevad näitajad, mis puudutavad makseagentuuri rolli Eestis, on jätkuvalt väga head. Pidevates auditeerimistes Euroopa organisatsioonide poolt, pidevas tagasisides makseagentuuri rolli kohta on tegelikult antud PRIA‑le alati väga head hinded. See, et nüüd oli üks selline konkreetne kitsaskoht, mis küll õnneks lõpuks lahenes, mõjutas kogu PRIA töötajaskonnast ikkagi ühte osa. Õigem oleks olnud teha nii, et kui on ette nähtud tulemustasu või preemia, siis see oleks makstud välja peale seda, kui tööülesanded on ka nendel osakondadel hästi täidetud. Ma arvan, et siis ei oleks kellelgi olnud selle kohta otseselt midagi öelda, kui see oleks töötaja ja asutuse vaheline kokkulepe, kuidas tulemusi hinnatakse, mismoodi preemiaid makstakse. Nii tehakse seda paljudes organisatsioonides ja ministeeriumides, aga see peaks käima teises järjekorras: kui [eesmärgid] on täidetud, siis on asjakohane rääkida preemiast või tulemustasust, kui seda ei ole tehtud, siis sellest rääkida ei saa. Antud juhul PRIA kohta ma väidan, et paari osakonna puhul oleks pidanud selle otsusega selgelt ootama. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud minister! On mõned küsimused. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Aitäh, austatud minister, nende põhjapanevate vastuste eest! Ma usun, et te mäletate, alles hiljuti me arutasime siin ühe minu esitatud arupärimise raames sedasama tulumaksubaasi teemat ehk selle korrastamist, muutmist, et suurematelt omavalitsustelt antaks raha väiksematele just selleks, et nad saaksid kas rohkem investeerida või Euroopa rahastust taotleda. Tol hetkel ma küsisin teie käest, kas teil on mingisugune ülevaade, analüüs, kuidas ja kui palju see tegelikult aitab. Tänaseks me teame, et mitmed kohalikud omavalitsused on juba vastu võtnud oma uue aasta eelarve. Kas teil on täna reaalselt olemas see pilt, kui paljusid omavalitsusi see on aidanud? Kes on reaalselt saanud midagi lisaks investeerida, kes on saanud taotleda Euroopast lisarahastust? Kahjuks minu vaatepilt on see, et tegelikult maksutõusud viivad selle raha taskust minema.

Aitäh! Mäletan jah hästi seda teie küsimust. Olen nõus, et antud juhul me pigem räägime Eesti 10–20 kohaliku omavalitsuse vaates sellest, et nad üldse saaksid oma eelarved kokku, et nad saaksid kõiki teenuseid pakkuda, mis on kohaliku omavalitsuse kohustus, ja väga paljud nendest investeerimise peale hetkel mõelda ei saa. Seetõttu on see esialgne muudatus, mis tähendab pensioni tulumaksust 2,5% suunamist kohalikele omavalitsustele ja selle võrra jälle mõnevõrra väiksemat üksikisiku tulumaksu protsenti kohalikele omavalitsustele, pigem aidanud kaasa, et nad saaksid antud olukorras hakkama. Õnneks suudavad Eestis investeerida mitte ainult suuremad [omavalitsused], vaid näiteks ka Narva ja mõned territooriumilt suuremad kohalikud omavalitsused. Tegelikult see ei käi alati suuruse järgi. Aga ma olen nõus, et ennekõike Tallinn, Tallinna lähiümbrus, Tartu ja Tartu lähiümbrus on need Eesti edukamad ja paremad piirkonnad selles vaates, et nendel on see võimekus. Kui me tahame seda tekitada ka teistesse piirkondadesse, siis tähendaks see maksutulu olulist suunamist kohalikele omavalitsustele kas siis erinevate maksumuudatuste või teatud ümberjagamis kaudu nendest piirkondadest, kus kasvu arvelt mingi osa äravõtmine ei sea ohtu kohaliku omavalitsuse teenuste tagamist ega ka investeeringute tegemist. Ma kasutan veel kord võimalust [öelda], et olles suhelnud kevadel ja ka hiljem nende kohalike omavalitsustega, kellel on oluliselt suurem võimekus, [tean, et] tegelikult nad mõistavad väga hästi, et Eesti saab olla tugev ainult siis, kui kõik kohalikud omavalitsused saavad hakkama. Ma loodan, et me leiame ühiselt head lahendused, et kõik piirkonnad saaksid mõelda ka investeeringutele ega peaks ainult mõtlema, kuidas eelarve kokku saada.

Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Te rääkisite praegu, et otsite lahendusi. Kuidas on nende lahendustega, mis olid kavas eelmisel valitsusel, kus me teiega koos olime? Regionaalpoliitikat puudutavalt oli näiteks võimalus, et teie ministeerium kolib superministeeriumisse, kus on väga palju tühje ruume ja riik maksab nagunii ülalpidamiskulusid, korrused on tühjad – väike kokkuhoid sealt. Siis on valitsusel kavas keskkonnamaja ehitamine, millele [kulub] ju kümneid miljoneid eurosid – annaks kokku hoida sealt. Kuidas on lood [tasandus]fondi ümbermängimisega, mis ju aitaks just neid piirkondi, kus on raskused? Kuidas on lood Euroopa Liidu fondide tagasimaksetega? Neil on ju päris ülekohtused reeglid, kui me mõtleme, ja paindumatud reeglid. Mina ministrina proovisin korduvalt Elisa Ferreiraga läbi rääkida, et need ei oleks nii rangepiirilised, sest kohati tundub see naeruväärne, et ühe käega antakse, teisega peab tagasi maksma.

Aeg, hea kolleeg!

Siis ei julge enam ka uusi projekte kirjutada. Kuidas nende kokkuhoiukohtadega on?

Aitäh! Kõigepealt kolimise koha pealt: eelmisest nädalast tegelikult me olemegi nüüd kõik juba niinimetatud superministeeriumi hoones. Ma arvan küll, et selle kaudu tuleb riigieelarvesse arvestatavas mahus [kokkuhoidu] püsikulude pealt ja [tulu] põllumajandusministeeriumi endise hoone müügist. See samm on astutud. Mis puudutab keskkonnamaja, siis keskkonnamaja koha pealt on pidevalt räägitud, et riik peaks ise rohkem investeerima ja riik peaks investeerima ka valdkondadesse, mis toetavad just kõige rohkem pihta saanud Eesti ettevõtlussektoreid, tööstussektoreid. Minu hinnangul, kui me nii keerulisel ajal ehitame Eestis puithoone, mis saab tulevikus referentshooneks, ja me teame, et kriisis on kõige tugevamalt pihta saanud puidusektor, [siis me toetame seda sektorit]. Ma arvan, et on ka väga palju vastuargumente, miks võib-olla praegu on õige aeg riigil need investeeringud lõpuni teha, sest keskkonnamajja lähevad väga-väga mitmed asutused, kes hetkel on rendipindadel või väga amortiseerunud pindadel. Hiljem saab siis rendiraha arvelt raha riigieelarvesse tagasi või nii-öelda müügirahaga riigieelarvesse oluliselt rohkem investeeringuraha tagasi. Ma arvan, et seal on väga palju positiivseid aspekte. Jah, kuvandina see ei tundu võib-olla ilus, aga selle taustal on väga-väga palju tugevaid argumente, miks riik võiks praegu puidusektorit rohkem toetada ja just referentshoone rajamise kaudu. Mis puudutab kohalike omavalitsuste rahastamise ja erinevate toetusfondide muudatusi, siis see kõik on tõesti laual. Ka teie – ma ei tea, kas teie algatasite – käisite sellega valitsuses. Näiteks kohaliku omavalitsuse korralduse seadus läks nüüd nii-öelda uuele ringile või kooskõlastusringile, samamoodi tagamaalisuse koefitsient ja kõik see, mis puudutab tasandusfondi valemit. Kõik need [teemad] on meil laua peal ja me oleme kõiki neid ka põhjalikult analüüsinud, aga hetkel on need jäänud mõnevõrra tulumaksumuudatuste varju. Tulumaksumuudatused, me näeme, on suurema mõjuga kohalikele omavalitsustele ja seetõttu me oleme neid teinud praegu kiiremas tempos. Loodame, et ka selle järgmised etapid lähevad meile edukalt. Kõige selle [arutamiseks], mis puudutab Euroopa Liidu toetuste tingimusi – ma arvan, et ennekõike pidasite te silmas kohalikele omavalitsustele antud toetusi ja ka Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt tehtud tagasinõudeid ja erinevaid kohtuvaidlusi selles vaates –, on olnud uuesti juba esimesed kohtumised. Meil on see nädal veel Euroopa Nõukogu esindajatega kohtumised, et [pidada nõu], kuidas me leiaksime hea tasakaalukoha. Ka eelmise aasta kohtuvaidlused riigi ja kohalike omavalitsuste vahel näitasid ära, et tegelikult saavutasid enamikul juhtudel kohalikud omavalitsused edu ja said oma vahendid siiski endale jätta või need tagasi, kui need olid juba tagasi nõutud. See näitab, et midagi on siin pildil valesti. Tahtmata kedagi süüdistada, tahamegi leida lahendusi ja seetõttu me oleme kokku leppinud juba järgmised jätkukoosolekud, et vaadata otsa sellele, miks on nii, et riik käib riigiga kohut ja samal ajal kannatajaks jääb tegelikult Eesti inimene, Eesti kohalik omavalitsus.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Äkki, minister, kokku võttes oskad sa öelda, miks on siis nii, et meil paljud omavalitsused ei saa hakkama. Kõige huvitavam on selle asja juures, et kui me vaatame Eesti pilti, siis väga tihti on nendel omavalitsustel, kes ühinesid, palju raskem finantsseis võrreldes nende omavalitsustega, kes ei pidanud seda ühinemisprotsessi läbi tegema.

Aitäh! Peamine põhjus ei ole tõesti, ma olen nõus, otseselt seotud ühinemisega või mitteühinemisega. Pigem on Eestis väga lihtne probleem. Probleem seisneb selles, et kohalikele omavalitsustele laekusid kuni eelmise aasta 31. detsembrini vahendid ainult üksikisiku tulumaksu pealt. Üksikisiku tulumaksu me saame ainult inimestelt, kes käivad tööl ja on sellesse konkreetsesse kohalikku omavalitsusse sisse kirjutatud. Aga kui me vaatame elanikkonna liikumist viimase 20 aasta jooksul, [siis näeme, et] sisuliselt on sajad tuhanded inimesed liikunud Eestis ennekõike ühte piirkonda, see on Tallinn ja Tallinna lähiümbrus, ja vähemal määral Tartusse ja Tartu lähiümbrusesse. Me näeme, et seal tekibki fundamentaalne probleem. Kõigepealt lähevad inimesed koos töökohtadega ja siis maksud ja sealt hakkabki see probleem pihta. See ei ole otseselt seotud ühinemisega. Ka mitmest Eesti kohalikust omavalitsusest, kes ühinesid, läks rahvas ikkagi suurematesse piirkondadesse. Aga ma tahan öelda, et vahe on ikkagi selles, et varasemalt pidid mitteühinenud kohalikud omavalitsused lisaks kõigile väljakutsetele tegelema veel omavahelise arvete tasakaalustamisega, näiteks õpilaste pearaha arvutusega, lasteaiakohtade, huvikoolikohtade ja teede hooldusega. Kõik need asjad on tänaseks neis piirkondades laualt maas ja nad saavad tegeleda teiste probleemidega, mis kahjuks on alles jäänud. Aga fundamentaalne struktuurne probleem on seotud sellega, et meil on Eestis lihtsalt maksusüsteem, [maksude laekumine] kohalikele omavalitsustele üles ehitatud tööealiste elanike baasil, aga tööealised elanikud on liikunud pigem ühte või kahte piirkonda. Seda tuleb muuta, kui me tahame, et igal pool Eestis elu jätkuks. See on see põhiline mure.

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Head kolleegid! Kõigepealt tänan ministrit väga sisukate vastuste eest. Väga meeldiv oli kuulata. Aga räägime olukorrast. Me oleme võtnud vastu igasugused seadused, mis on makse tõstnud. Ja siis me räägime, et analüüsima hakkame siis, kui need on vähemalt aasta [kehtinud], sest siis me näeme, mis sellega juhtub. Tegelikult peaks olema nii, et kui me võtame seadusi vastu, siis analüüsid on enne tehtud, et me näeks, kuidas need seadused mõjutavad Eesti inimeste ja ettevõtete tegevust. Praegusel hetkel on minul küll hirm. Ma arvan, et ma olen siin saalis kõige pikaajalisem omavalitsuse volikogu liige. Volikogudel ja omavalitsustel on juba siiamaani raske olnud, aga sellel aastal läheb ikka väga raskeks, sest maksude tõus mõjutab sõna otseses mõttes eelarvet. Vaatame ka üksikisiku tulumaksust laekuvat summat. 2020. aastal tehtud RES‑i järgi oleks pidanud tulumaksust laekuv raha suurenema, aga praegu see valitsuse otsusega see aasta tegelikult väheneb. Ja seal on komponente: ühelt poolt ka pensionäridelt laekub tulumaks ja teiselt poolt on see, et natukene paremini hakkama saavad omavalitsused toetavad neid omavalitsusi, kes võib-olla täna oma eelarvega nii hästi hakkama ei saa. Selles mõttes on see halb näide, et kui sa oled tubli olnud, siis sinult hakatakse raha ära võtma, ja kui sa ei ole tubli, siis sa saad raha juurde. Oleme ausad, praegusel juhul on väga paljudes omavalitsustes rahaline kriis mitte sellepärast, et kas raha ei laeku, kas inimesi on vähe või midagi muud, vaid tegelikult on väga paljuski süüdi see, et on tehtud valed otsused. Peale ühinemist tehti otsuseid, mida ei oleks võib-olla pidanud tegema. Ühinemise käigus lubati kõike selleks, et see ühinemisprotsess natukenegi lihtsamini läbi viia. Siis need jõud, kes said võimule, püüdsid oma piirkonna asju kõige kiiremini ellu viia, neid lubadusi, ja investeerisid. Ja investeerimise käigus – mis siis, et hinnad tõusid kordades –, tehti ikka neid otsuseid. Sealtkandist, kust mina pärit olen, Jõgeva vallast on hea näide see, et kui tervisekeskust hakati rajama, siis oli kokkulepe, et vald investeerib suurusjärgus 350 000 eurot ja riigilt saab 800 000. Tulemus oli see, et omavalitsus investeeris 1 300 000 ja riik 800 000 ja saadi tunduvalt väiksem asi, kui algul oli plaanitud. Kui riigihange ära tehti, siis selgus, et maja tehakse ka teistsugune. Ei tulnud kivimaja, vaid tuli puitmaja. Siis ehitati kõrvale spordihoone. Ühtpidi on väga hea, et spordihoone ehitati, aga kõrval oli juba spordihoone, mille renoveerimine oleks läinud tunduvalt vähem maksma. Ja kooli juurde oleks pidanud tegema võib-olla spordihoone koos kahe väljakuga. Terve suvi, neli kuud ei olnud seal praktiliselt mitte ühtegi inimest, maja seisis. Nüüd on olukord see, et kui vald ei saa kuueks kuuks maksepuhkust, siis ongi juba kriis käes ja eelarves ei ole raha, et kasvõi õpetajatele palka maksta. Ma ei taha olla haridusministri nahas, kes praegu istub meil siin ja kellel on väga keeruline olukord. Noh, [puudu on] tühised 10 miljonit, mille kindlasti oleks riigieelarvest leidnud. Ma saan aru, et sotsiaaldemokraadid kõrval ei saa seda toetada, sest nemad tahaksid siis ju ka päästele ja politseile [palgatõusu]. Ja käibki sisemine võitlus. Praegu küll ma ütlen, sõbrad, et kui 2020. aastal me tegime kevadel kiiresti otsuseid, vähendasime aktsiise ja tegime ettevõtlustoetuse, palgatoetuse kolmeks kuuks, siis oli kaks järgnevat aastat Eesti majandus Euroopa kõige kiiremini arenev majandus. Aga nende maksude tõusudega, mis sellel ja järgmisel aastal tekivad, me viime majanduse … Oleme olnud seitse kvartalit miinuses ja mitte ühegi organisatsiooni prognoos ei näita, et meil oleks näha tunneli lõpus valgust, et majandus hakkab tõusma, vaid see on rong, mis liigub meie poole. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näe. Lõpetan läbirääkimised ja sellele arupärimisele on vastatud.